Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viirused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest?
  • Millal oli esimene vaktsineerimine millise haiguse ennetamiseks?
  • Mis on vaktsiin?
  • Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest?
  • Mis on viirus viiruse mõiste?
  • Kuidas organism võitleb viirushaigustega inimene ja taimed?
  • Miks alles peale 1931 aastat õpiti tundma viiruste ehitust?
  • Kuidas klassifitseeritakse viiruseid nukleiinhappe alusel?
1.      Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi.
2.      Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu
3.      Mis on vaktsiin ? Surmatud või nõrgestatud haigus
4.      Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua.
5.      Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid.
7.      Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht.
9.      Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus – Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta – Puudub ainevahetus , ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus
10.  Miks alles peale 1931 aastat õpiti tundma viiruste ehitust? Siis leiutati elektronmikroskoop
11.  Millise kujuga võivad viirused olla, too näiteid! Viiruste suurus on 0.01 – 0.3 mikromeetrit. Nende kuju võib olla kera, pulk või bakteriofaag .
13.  Oska joonistada viiruste ehitust (HIV; bakteriofaag)
14.  Ümbrise, kapsiidi, genoomi ülesanded ümbris- peremeesraku membraanist
kapsiid - kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku
genoom - säilitavad pärilikku infot
15.  Kuidas klassifitseeritakse viiruseid nukleiinhappe alusel? DNA-viirused: herpes , papilloom. RNA-viirused: punetised , puukentsefaliit . DNA ja RNA viirused: HIV, B- hepatiit .
16.  Nimeta RNA- ja DNA-viirusi RNA - punetised, lastehalvatus , puukentsefaliit)(hahaha sa oled retard)
DNA- herpes,adeno, papilloom
18.  Kirjelda viiruste lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit Lüütiline - 1. viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas
2. Moodustavad uued viirusosakesed
3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad
4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks
19.  Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid! Piiskankkusega- gripp , kontaktnakkus – herpes, tuulerõuged. Toit/ jook – A hepatiit, rotaviirus . Koevedelik – AIDS, B hepatiit. Siirutajatega – entsefaliit, marutaud .
20.  Nimeta inimeste enimlevinud viirushaigusi ning kirjelda nende levikuviise ja haigusnähtusid (rõuged- kontaktnakkus, piisknakkus tunnused: palavik , oksendamine , kõhulahtisus, ellööve ja seejärel villiline lööve, tuulerõuged-piisknakkus, naha haavandid tunnused: Sügelevad villid , palavik, leetrid -piisknakkus, kontakt tunnused: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik, punetised- piisknakkus, kontakt tunnused:nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused, mumps -piisknakkus tunnused: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik, herpes- kontaktnakkus tunnused: villid huultel, gripp- , rotaviirushaigus- piisknakkus, saastunud toit ja vesi, haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel tunnused: kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus, lastehalvatus- kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi tunnused: palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus , marutõbi- nakatunud looma hammustus tunnused: närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga, puukentsefaliit- nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit tunnused: palavik, pea- ja lihasvalud ; närvisüsteemi kahjustused, kollapalavik - sääsehammustus tunnused: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine, kollatõbi ehk A-hepatiit- saastunud toit ja jook, kontaktnakkus tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks maksatalitlushäired, B-hepatiit- seksuaalkontakt, veri , kehavedelikud tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, AIDS ja HIV- seksuaalkontakt, veri, rinnapiim tunnused: immuunpuudulikkus )
21.  Nimeta viirushaigusi mille vastu saab vaktsineerida ja haigusi mille vastu vaktsineeritakse Eestis plaaniliselt.
B-hepatiit
Lastehalvatus
Leetrid
Mumps
Punetised
22.  Kirjelda HIV levikut Eestis! 2009. a seisuga 18. september on Eestis diagnoositud 287 HIV-nakatunud isikut, sealhulgas kinnipeetavaid 41. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 7196 inimesel, sealhulgas aids 279 inimesel. Kõige hullem oli aasta 2001. levik: 30-34a
23.  Kirjelda viirushaigusi, mis võivad muutuda krooniliseks nohu, hepatiit, leepra, herpes, HIV, C-hepatiit (üle 70% juhtudest läheb krooniliseks)
Viirused #1 Viirused #2 Viirused #3 Viirused #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 79 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor manki Õppematerjali autor
Põhjalik kokkuvõte kõikvõimalikest viirustest.

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused
6
docx

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9

Bioloogia
Molekulaargeneetika ja viirused
6
docx

Molekulaargeneetika ja viirused

19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9

Bioloogia
Viirushaigused
46
ppt

Viirushaigused

Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis võib tüsistuda sigimatusega. OHATIS Levikuviis: kontaktnakkus Haigusnähud: villid huultel Vaktsiin: puudub Viirus püsib organismis terve elu GENITAALHERPES Levikuviis: seksuaalkontakt Haigusnähud: villid suguelunditel Vaktsiin: puudub Viirus jääb organismi püsima. GRIPIVIIRUS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad Peiteperiood: 1 – 4 päeva Vaktsiin: olemas kuid esineb mitmeid gripitüvesid ROTAVIIRUS (soolepõletik)

Bioloogia
Bioloogia - Viirused
3
docx

Bioloogia - Viirused

Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse ­ viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis ­ piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud ­ sügelus, villid, palavik Peiteaeg ­ 10-20 päeva Vaktsiin ­ kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis ­ piisknakkus, kontakt Haigusnähud ­ nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood ­ 10-15 päeva Vaktsiin ­ plaaniline vaktsineerimine

Bioloogia
Viirused
2
docx

Viirused

Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid.

Bioloogia
Molekulaargeneetika alused ja viirused
7
docx

Molekulaargeneetika alused ja viirused

leida. Koodon--- mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis Lüsogeenne tsükkel--- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosoomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine. Lüütiline tsükkel--- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon. See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele.

Bioloogia
KT Viirused
3
docx

KT Viirused

Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad Puudub rakuline ehitus Viiruste omadused: 1)viirused on nii väiksed, et ei ole nähtavad valgusmikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid 2)viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul 3)viirused on elusrakkude obligotaarsed parasiidid ­ ei suuda ilma peremeesrakuta paljuneda 4)väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena Viiruse paljunemise kolm faasi: 1)peiteperiood ­ genoomi paljunemiseks vajalike ensüümida tootmine 2)rakusisese paljunemise periood ­ viirusosakeste tootmine 3)bakteriraku surm ja lagunemine ­ viirusosakeste vabanemine keskkonda Viiruse paljunemise etapid: 1)viirusosakese seondumine raku pinnale antiretseptorite abil 2)viiruse sisenemine rakku ­ ümbrisega viirused sulatavad oma ümbrise kokku raku membraaniga ning selle käigus sisestatakse

Bioloogia
Viirused
1
doc

Viirused

krooniliseks maksapõletikuks,mis kaalulangus,piinav võib viia maksasidekoestumise ehk kõhulahtisus,nõrkus) tsürrioosi või maksavähini) VII. Vaktsiin on surmatud või nõrgestatud viirused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta.Ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia on teadus mis uurib viiruseid. Genoom ­ nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot. Kapsiid ­ kaitseb genoomi keskkonna mõjutuste eest ja aitab viirusi genoomi peremeesrakku Ümbris ­ koosneb tavaliselt peremeesraku membraanist Bakteriofaag ­ on viirus,mille peremeesrakuks on bakter Viirus bioloogiline objekt

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun