Viirused (1)

Viirused
Greete-Lisette Maasik 11.kl
Viirused(Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks.
Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust . Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme, isegi ribosoome. Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada DNA- ja RNA-viirusi. DNA- viiruses on vaid üks DNA molekul . RNA-viiruses võib olla aga üks või mitu RNA molekuli.
Viiruseid uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks.
Viirusosakeste ehitust pole võimalik valgusmikroskoobiga uurida, kuna nende suurus jääb vahemikku 0.01...0.3 um. Elektromikroskoopilised uuringud on näidanud, et nad on enamasti keraja(a),
silinderja(b) või hulktahuka(c) kujuga.
Väikestel viirustel on kolm geeni, suurematel aga isegi üle kahesaja. Eristatakse kolme tüüpi geene: replikatsiooni-(Nende põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA ja RNA paljunemise), regulaator-(neist saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesrahu ainevahetust) ja struktuurgeenid (Seal sisaldub info viiruseosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks).
Viiruste paljunemine:
Viirus kinnitub antiretseptoritega rakumembraanile
Viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani ja kesta
Viiruse nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku
Viirus vabaneb kapsiidist
Lüütiline tsükkel: Lüsogeenne tsükkel:
*Viiruse nukleiinhape replitseerub *Viiruse nukleiinhape seostub
rakutuumas või tsütoplasmas peremeesraku kromosoomi
*Moodustuvad uued viiruse nukleiinhapped *Viirusenukleiinhape inaktiivne
* Rakumembraan ja kest lagunevad *Viiruse geenid kanduvad tütar-
* Rakk hukkub ja viirused väljuvad. rakkudesse.
*Järgneb lüütiline tsükkel
Viirused looduses:
Viirust võib pidad rakuparasiidiks, kuna nende paljunemine toob kaasa palju muutusi rakkude talitusse. Tihti nakatunud rakud ka hävivad. Inimesel võib viirus väljenduda näiteks põletikulistes protsesseides või palavikuna. Võime järeldada, et viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismile väga kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma.
Viirused võivad kanda ka ühe organismi geene teistele organismidele. Viiruse genoomi lülitunud nn võõrad geenid viiakse viirusosakese koostises järgmisesse rakku, kus need peremeesraku kromosoomidega ühinevad. Seda nimetatakse transduktsiooniks. Ja seda võib pidada üheks päriliku muutlikkuse allikaks.
Viiruste esinemine:
*Taimeviirus *Loomaviirus *Inimeseviirus *Putukaviirus *Seeneviirus *Bakterviirus
NB!Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei esine.
Viirused inimeste elus:
Suur osa viirusi kandub edasi õhu kaudu, ning nakatumine toimub piisknakkuse kaudu. Väike osa levib toiduga. Ka loomade kaudu levivad viirushaigused.
Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad.
Viirusi saab edukalt ära kasutada geeniteaduses. Üheks geneetilise haiguse raviks on normaalse geeni viimine haige organismi. Seda nimetatakse geeniteraapiaks.
Viirushaigused:
*Rõuged *Leetrid * Punetised *Mumps * Gripp *Marutõbi * Puukentsefaliit
*A- hepatiit *B-hepatiit *Herpes *AIDS *Lastehalvatus * Rotaviirus *