Bioloogia viirused ja bakterid konspekt (1)

Viiruste avastamine
Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi.
1796 esimene vaktsineerimine.
? Koch ja Pasteur
1880 esitasid haiguse "idu teooria
?Kas viirused on elus või eluta?
Elus organismid:
1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped
2) evolutsioneeruvad
3) muteeruvad
Eluta organismid:
1) puudub iseseisev ainevahetus
2) ei pajune ilma peremeesrakuta
3) puudub rakuline ehitus
Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina.
Tal puuduvad elutunnused.
Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid.
Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid.
?Viiruste ehitus
Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud , mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk.
? Genoomis sisalduvate geenide ülesanded
Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.
Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise.
Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesrakku ja vallutavad selle enda kasuks, suunates rakku uusi viirusosakesi tootma .
Struktuurgeenid - kindlustavad viirusvalkude sünteesi.
Genoom võib olla:
Plussahelaline - RNA viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNNa ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu.
Miinusahelaline - RNA viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA molekulid.
Üheahlaline DNA - sünteesitakse komplementaarne DNA, alles siis mRNA, mis omakorda viirusvalke kodeerib .
⚠️Viiruste paljunemine
1) viirusosake kinnitub rakumembraanile
2) viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab peremehe membraani
3) viirusosake tungib raku sisse
4) viirusosake vabaneb kapsiidist ehk valgulisest kattest
Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.
5) viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas
6) moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse viirusosakeste ümber kapsiid ehk valguline kate
7) rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad
8) peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks
Lüsogeenne elutsükkel
Viiruse genoom seostub raku kromosoomiga. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus. Rakk paljuneb, paljundab ka viiruse genoomi. Järgneb lüütilime elutsükkel. Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks.
? Bakterid
⚠️Baktereid iseloomustavad: väikseimad ainuraksed organismid, kellel kõik elu tunnused; rakus puudub tuum, membraaniga ümbritsetud organellid ; mõne mikromeetri pikkused; kuju alates kerajasest kuni pulkja ja spiraalseni.
⚠️Kuidas põhjustavad haiguseid: tungivad inimese kudedesse ja takistavad nii rakkude normaalset toimimist; toodavad oma ainevahetuse jäägina mürgiseid aineid, mis võivad levida nakkuspaigast vere ja lümfi teel üle terve keha.
⚠️Levivad: õhu, vee, mulla, teiste organismide kaudu.
⚠️Ennetamine: toidu korralik töötlemine, aegunud toidust hoidumine, hügieen, vaktsiin .
⚠️Ravi: antibiootikumid .
⚠️Antibiootikumid (iseloomustus): ained, mis pidurdavad bakteri eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse: rakukesta sünteesi, valkude sünteesi või nukleiinhapete sünteesi ja ainevahetust.
?Bakterid biotehnoloogias
Biotehnoloogia - Rakendusbioloogia teadusharu , mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks.
⚠️Miks kasutatakse baktereid:
1) väga kiire paljunemine (24h jooksul 10^9 bakterit)
2) võtavad vähe ruumi
3) võimalik kasvatada erinevatel söötmetel. Bioreaktor - seade kus baktereid kasvatatakse.
4) väga lihtne geenitehnoloogiliste meetoditega muuta
5) plasmiidid - annavad lisaks mingi ainevahetusliku lisavõimaluse
6) soovitud ainet on lihtne kätte saada kas söötmesr või bakterist endast.
⚠️Kasutatakse:
1) punane - meditsiin a) antibiootikumid b) insuliini tootmine
2) roheline - keskkond/toiduainetetööstus/põllumajandus a) toiduainetetööstus - piimatooted b) keskkond - aktiivmuda, biogaas, bioplast , bioremediatsioon ehk biotervendamine ehk bakterite abil reostuse eemaldamine.