Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viirused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
VIIRUSED
Koostas:
VIIRUSTE AVASTAMINE
· Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi.
· 1796 esimene vaktsineerimine.
Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged
KOCH ja PASTEUR
· 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu
teooria".
Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895)
Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus.
Inimeste vaktsineerimine
marutõve vastu 1885.
VAKTSINEERIMINE
Organism toodab viiruste vastu antikehi
Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse
Vaktsiin ­ surmatud või nõrgestatud viirused.
Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega!
http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html
Kas viirused on elus või eluta?
ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID
Ehituses on valgud ja
Puudub ainevahetus
nukleiinhapped
Ei paljune ilma
Evolutsioneeruvad
peremeesrakuta
Muteeruvad Puudub rakuline ehitus
Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk
virioonina.
Tal puuduvad elutunnused.
Mis on VIIRUS?
Viirused on eluta ja elusa looduse
piirimail olevad rakulise ehituseta
ainult elusrakkudes paljunevad
bioloogilised objektid.
Viroloogia ­ teadus, mis uurib viirusi.
VIIRUSTE SUURUS JA KUJU
Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 µm.
Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk,
bakteriofaag).
gripiviirus tubaka mosaiikviirus bakteriofaag
VIIRUSTE UURIMINE
Viiruste uurimise tegi võimalikuks
elektronmikroskoobi leiutamine 1931 aastal.
Elektronfotod: Ebola viirus; Herpes viirus
VIIRUSTE EHITUS
genoom (DNA kapsiid
või RNA) (valguline kate)
ümbris
valgud
VIIRUSTE EHITUS
Genoom ­ nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot.
Kapsiid ­ kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja
aitab viiruse genoomi peremeesrakku.
Miks peab puuvilju
pesema kuuma veega?
Kapsiid denatureerub
tavaliselt 60 ­ 75° C
juures.
Ümbris ­ tavaliselt peremeesraku membraanist.
BAKTERIOFAAGI EHITUS
Viirus, mille peremeesrakuks on bakter.
GEENIDE ÜLESANDED
Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.
Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi
paljunemise
Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku
ainevahetust (endale soodsamaks)
Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi
VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON
Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel:
DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt)
RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt)
DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt)
sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid
(satelliitviirused, viroidid, prionid)
Viirus ­ bioloogiline objekt
Viirushaigus ­ viiruse poolt põhjustatud haigus
VIIRUSTE ESINEMINE
Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer)
Loomaviirus
Inimeseviirus
Putukaviirus
Seeneviirus
Bakteriviirus
Haruldastel ja ohustatud liikidel
viiruseid tavaliselt ei ole!
Taimedel esinevad viirused:
Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht.
VIIRUSTE PALJUNEMINE
1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile;
2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab
rakumembraani;
3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb
rakku;
4. Viirusosake vabaneb kapsiidist;
Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.
LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL
5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või
tsütoplasmas;
6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber
kapsiidid;
7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused
väljuvad;
8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa
ümbriseks.
LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL
1. Bakteriofaagi
kinnitumine
5. Viirusosakesed
väljuvad, rakk hukub
2. Nukleiinhappe
sisenemine rakku
4. Uute viirusosakeste
moodustumine
3. Nukleiinhappe
replitseerumine
LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL
5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi;
6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus;
7. Bakterirakk paljuneb;
8. Järgneb lüütiline tsükkel.
Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks!
LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL
1. Bakteriofaagi
kinnitumine
2. Nukleiinhappe
sisenemine rakku
4. Bakteriraku
paljunemine
3. Nukleiinhappe
seostumine kromosoomi
Kasutatud veebilehed:
· http://www.ebc.ee/~mremm/virol/virol.html
· Pildid:
http://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page
· Video:
Viiruste lüütiline elutsükkel
http://www.whfreeman.com/kuby/content/anm/kb03an01.htm
Vasakule Paremale
Viirused #1 Viirused #2 Viirused #3 Viirused #4 Viirused #5 Viirused #6 Viirused #7 Viirused #8 Viirused #9 Viirused #10 Viirused #11 Viirused #12 Viirused #13 Viirused #14 Viirused #15 Viirused #16 Viirused #17 Viirused #18 Viirused #19 Viirused #20 Viirused #21 Viirused #22 Viirused #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor FrezZ Õppematerjali autor
Ppt esitlus. PÕHJALIK.
Sisaldab:
Viiruste uurimine, ehitus
VIIRUSTE AVASTAMINE
Mis on VIIRUS?
VIIRUSTE SUURUS JA KUJU
VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON
R. Koch & L. Pasteur
VAKTSINEERIMINE
BAKTERIOFAAGI EHITU
GEENIDE ÜLESANDEDs
LÜSOGEEN

Sarnased õppematerjalid

Viirused
23
ppt

Viirused

VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin ­ surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID

Bioloogia
Bioloogia - esitlus - viirused
16
ppt

Bioloogia - esitlus - viirused

VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia ­ teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ..

Mikrobioloogia
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused
6
docx

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9

Bioloogia
Molekulaargeneetika ja viirused
6
docx

Molekulaargeneetika ja viirused

19. Polüsoom on ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9

Bioloogia
Bioloogia viirused ja bakterid konspekt
3
doc

Bioloogia viirused ja bakterid konspekt

Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.

Bioloogia
Viirused kokkuvõte-mõisted
4
docx

Viirused kokkuvõte, mõisted

6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon ­ väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia ­ teadus, mis uurib viirusi. Viroid ­ sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA

Bioloogia
Bioloogia konspekt - viirused-geneetika-haigused
7
docx

Bioloogia konspekt - viirused, geneetika, haigused

koolerabakterit nahk Hoolitseda toiduhügeeni eest, juua puhast vett VIIRUSED- eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Bakteriofaag - viirus, mis nakatab baktereid 1796 - I vaktsiin rõugete vastu Vaktsineerimine: organism toodab viiruste vastu antikehi. Viirushaiguste vastu saab vaktsineerides. Vaktsiin - surmatud v nõrgestatud viirus/ viiruse valk/DNA/RNA. Viirusi EI ravita antibiootikumidega! ELUS ELUTA ● Ehituses valgud ja nukleiinhapped ● Puudub ainevahetus ● Evolutsioneeruvad ● Ei paljune peremeesrakuta

Bioloogia
Bakterite ja viiruste võrdlus
1
pdf

Bakterite ja viiruste võrdlus

Bakterid ja viirused Bakterid ­ üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid ­ rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid ­ vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom ­ sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun