Telomeraas aitab sünteesida kromosoomide otsasid, telomeere. Telomeraas on RNA-d sisaldav ensüüm. Kromosoomide otsade DNA süntees Telomeraasi valk sisaldab RNA molekuli (inimesel AAUCCC). RNA alusel sünteesib telomeraas 5’-˃3’ suunas kordusjärjestusi, pikendades nii kromosoomi otsa. DNA polümeraas kasutab seda järjestust oma tööks. DNA reparatsioon DNA polümeraasid teevad replikatsioonil vigu (kuigi vähe) ja neid parandatakse DNA reparatsiooni mehhanismide abil. ilma DNA reparatsiooni mehhanismideta raku funktsioon häirub DNA reparatsiooni mehhanisme on mitmeid replikatsiooni käigus on kõige olulisemad: homoloogne rekombinatsioon (HR) mittehomoloogsete DNA otste ühendamine (NHEJ) reparatsioon on oluline kasvajate vältimiseks TRANSKRIPTSIOON Transkriptsiooni käigus kantakse geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le. Transkriptsioonil
Loodi Poola koridor; Klaipeda Leedule; lõigati territooriume Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa relvastusalased piirangud 100 000 meheline sõjavägi, ei tohtinud olla rasked sõjatehnikat, Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kohustused teiste riikide ees Reparatsioonid- sõjakahjud tasuda. Liitlaste tegevus, et tagada Versailles' lepingu täitmine Reini demilitariseeritud tsoon, reparatsioonid, relvastuspiirangud. Miks polnud Prantsusmaa nende tingimustega rahul? Reparatsiooni maksed ei tulnud õigeaegselt. Miks polnud Saksamaa nende tingimustega rahul? Sest Saksamaa arvates tehti neile ülekohut.
Replikatsioon matriitssüstees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. ( DNA süntees) Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees.(RNA süntees) Translatsioon infotõlkimine ja valgusüntees Geneetiline kood süsteem, mille alusel geneetilisest infost luuakse mRna vahendusel proteiine. DNA polümeraas teostab ka ``vigade parandust`` ehk reparatsiooni, mis kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga. RNA polümeraas seondub DNA ahela promootorpiirkonnaga. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni. Koodon mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis.
Pariisi rahukonverents ( Versaili rahuleping ) Versai rahuleping sõlmiti võitjate riikide vahel. · Saksamaa tunnistati I-maailmasõja süüdlaseks · Saksamaa kaotas tuntava osa territooriumist · Saksamaa maksis Prantsusmaale tohutu reparatsiooni-( sõjakaotus maks) · Saksamaa ei tohtinud omada mingisugust sõja- rasketehnikat · Saksamaa armees võis olla ainult 120 000 meest ( kergrelvastusega ) · Saksamaa Reini jõe tagused alad demiliseeriti ja läksid Prantsusmaale võlgade katteks panti · Teiste kaotajate riikidega sõlmiti eraldi rahuleping · Esimese maailmasõja tulemusena kadusid 4 keisririiki ( vene,-austria- ungari,-saksa,-türgimaa).
Rahvusvahelised suhted pärast 2 ms Pariisi rahulepingud 1947. a veebruar Rahulepingute projektid koostati Pariisi rahukonverentsil 1945-1946. Rahulepingud sõlmiti viie kaotanud riigiga: Itaalia Soome Ungari Bulgaaria Rumeenia Rahulepingutega …. …. Määrati kindlaks riigipiirid Euroopas, sh kaotanud riikide territooriumeid vähendati. ….Reparatsiooni nõuti peamiselt kaupades, mitte rahas. …. Määrati kindlaks relvajõudude ja relvastuse ülempiir vaid enesekaitseks. Saksamaaga jäi rahuleping sõlmimata, kuna seal oli kehtestatud okupatsioonireziim ja puudus riigi juhtkond, kellega rahulepingut sõlmida Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata. Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega. 11.märts Prinditud leht…
*otsustati luua ÜRO *lepiti kokku saksamaa sõjajärgses korralduses sks, austraalia ja berliin jagatakse neljaks okupatsiooni tsoonks *sõja kurjategijate kohtualla andine *nsvl kuulutab sõja jaapanile kui II ms on lõppenud 5) Potsdami konverents 17.07 2.08 1945 võitjarigid, SB, USA, NSVL, prantsusmaa *kiideti lõplikult heaks Ida-preisimaa põhjaosa loovutamine NSVLiidule *pandi paika sõjajärged piirid ja mõjusfäärid Euroopas *määrati saksamaa reparatsiooni maksed *jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks *nsvl lubas sõtta astuda jaapaniga Holokaust ja totaalne sõda 21 jaanuar 1942 WANNSEES suleti juudud getodesse, 1943 üritati hävitada varssavi juudi getotõ Totaalnesõda: 1) Sunnitud olid osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud 2) Tsiviilisikud said sõjategevuseosaks, rasked kaotused tsiviilelanike seas 3) Okupeeritud kodumaa 4) Kollaborantid, vastupanuliikumised
Sel ajal suutsid poliitikud tüliküsimused lahendada rahumeelsete vahenditega. 6. Mida kujutas endast 1923.a. Ruhri kriis? Kuidas mõjutas see rahvusvahelist olukorda? Ruhri kriis kujutas endast olukorda, kus Prantsuse ja Belgia väed tungisid Saksamaale Ruhri tööstuspiirkonda, kust saada kätte maksmata jäänud reparatsioone. ruhri kriisist oleks võinud tekkida uus üleeuroopaline sõda. See jäi ära kuna USA laenas Saksamaale raha, et ta saaks reparatsiooni ära maksta. See sundis teisi riike reparatsiooni -ja võlaprobleemidele lahendust otsima. 7. Miks teravnes 1930. aastatel rahvusvaheline olukord? Nimeta peamised kriisikolded 1930. aastate maailmas ja nende põhjused. • Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Saksamaa tahtis sõjakaotust tasa teha. • I maailmasõjas Atandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest
1. Lepituspoliitika(rahustamispoliitika) - taheti vältida sõda, tehes järelandmisi diktaatoritele.Usuti, et suudetakse diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei sekkutud nende tegevusse 2. ● Saksamaa asus taaslooma laevatikku ja lennuväge ● Saksamaa taastas sõjaväekohustuse ● Saksamaa viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni. ● Saksamaa ründas Poolat ● Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega 3. 1. Kui MRP oleks sõlmimata jäetud, siis NSVL oleks teinud koostööd lääneriikidega ning suur sõda oleks ilmselt ära jäänud. ( 23. august 1939) 2. Kui Saksamaa ei oleks Versailles’ lepingu vastu hakanud, vaid lepinguga rahule jäänud. ( 1935. a) 3. Kui Versailles’ lepingus poleks nii palju ülekohut tehtud Saksamaale, siis oleks Saksamaa olnud rahumeelsem. (28. juuni 1919.a)
Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul http://www.johnkyrk.com/DNAreplication.html http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/dnaanimation/index.html http://www.dnai.org/text/mediashowcase/index2.html?id=584 Eukarüootsete rakkude DNA-l on replikatsiooni alguspunkte ehk replikone mitu, et kiirendada DNA replikatsiooni protsessi. Kiirus on 3000-4000 nukleotiidi minutis. RNA-polümeraas teostab ka "vigade parandust" ehk reparatsiooni - kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Ülesanne: Ühes 400 nukleotiidipaarises DNA-fragmendis tümidiinnukleotiide 30%. Määra kõigi nukleotiidide arvuline sisaldus selles DNA lõigus. Tümidiinnukleotiide 30% 400st ehk 120 Vastavalt komplementaarsusele on T vastas alati A järelikult adeniinnukleotiide on ka 120
mida tolle aja ajakirjanduses nimetati punaseks katkuks. Rahvas mõistis, et ainult mässumeelne Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei saab neile vastu. Nad hakkasid korraldama punastega tänavakaklusi ning ründasid linnakvartaleid, kus elasid juudid. Vähesed riigid olid selleks ajaks jäänud demokraatlikeks, seal hulgas olid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nendes kahes riigis säilis demokraatia, kuna nad olid peale Esimest Maailmasõda võitjad ja said kaotajatelt reparatsiooni makse. Tänu nendele suudeti üle elada majanduskriis, mis ei pannud rahvast kahtlema valitsuses ning demokraatias üleüldse. Minu meelest olid kõige paremini poliitiliselt arenenud Inglismaa ja Saksamaa. Mõlemas riigis oli demokraatia kestnud suhteliselt kaua. Diktatuursed riigid ei saa olla väga poliitiliselt arenenud, sest inimesed olid pideva hirmu all ning nende soove ja ideid ei võetud kuulda.
Lorraine'i, Poola alasid jm). Saksamaal puudus põhimõtteliselt tooraine, laevastik ja tööstuspiirkonnad. Itaalia ja Jaapan olid aga kõige vähem rahul kuna nemad jäeti ilma oma territooriumitest ja kolooniatest. Itaallasi ootas tööpuudus ja nälg. Oli sõjajärgne majanduskriis, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige keerulisemaks aga kujunesid majandusprobleemid Saksamaal kuna tuli maksta Atlandi riikidele reparatsiooni. Kui Saksamaa ei suutnud 1923. aastal maksta okupeeris Prantsusmaa Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal sai alguse hüperinflatsioon ning see aeglustas kogu Euroopa majandust. See tõi kaasa tööpuuduse ja tooraine allikate kaotuse ning ideaalse võimaluse äärmusliikumise levikuks. Sõja järgses ja demokraatlikus riigikorralduses pettumine ning majanduslikus kitsikuses olnute inimeste hulk suurenes, paljud leidsid et senine ühiskond ei suuda nendele probleemidele
ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prantslesed ja belglased okupeerisid Ruhri Saksa aladelt, sest sakslased, ei tasunud neile ette nähtud reparatsiooni. See tõttu algas Ruhril streik, mis viis majanduse väga halba olukorda – majanduskriisi. Genova konverents – 1922. a. Seal otsiti lahendust I maailma sõjale järgnenud rahvusvahelise elu ja kaubandus probleemidele. Seal sõlmiti ka Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkuvõte, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast. Rapablo leping- 16.04.1922 a. Genova konverentsil. See leping loodi Vene Nüukogude Vabariigi ja Saksamaa Weimari valituse vahel
*Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks (seal sõdureid ei tohtinud olla) * Reparatsioonide tasumine Pariisi rahukonverents jaan 1819 - jaan 1920 Tuli kokku 26 riiki. Osalesid: Inglismaa(David Lloyd George), Prantsusmaa(George Clemencean), USA(President W.Wilson), Itaalia(peaminister V.Orlando) Eesmärgid: Prantsusmaa kättemaks, reparatsionid, Inglismaa - Kaubanduslikud suhted, reparatsiooni, UsA isolatsioon, kuna soovib Euroopast kaugele hoida), Itaalia ei otsustanud, kuna peeti reeturiks Loodi RAHVASTELIIT Saksa tuntumad kommunistid Tõstsid mässu Berliinis, üritades võimu haarata KARL LIEBKNECHT ja ROSA LUXEMBURG, nad tapeti. Türklaste isa ATATÜRGI pani aluse kaasaegsele Türgile, olles türklaste isa. Alustas ülestõusu, mille eesmärk oli Sevres'i rahulepingu tingimuste tühistamine. Adolf Hitler Tuli võimule 30.01.1933
Kui varem oli USA olnud eurooplaste võlglane, siis nüüd muutus ta nende võlausaldajaks. Kõige kiiremini arenes sõjajärgsel aastakümnel USA majandus. 1920. aastail uskusid paljud ameeriklased, et saabunud on prosperity ehk majandusliku õitsengu ajajärk. 1914 aastal oli Fordi autotehases kasutusele võetud konveier, mis tagas väiksema ajalise töökulu . Kõige raskem oli majanduslik olukord Saksamaal, sest see riik oli kuulutatud sõjasüüdlaseks ning pidi tasuma reparatsiooni makseid. Hinnad kasvasid seal tohutu kiirusega. Näiteks maksis ajaleht 1921. aastal alla marga, 1923. aasta sügisel aga juba 70miljonit marka . 2. Nimeta ja selgita nelja majanduskriisi põhjust: (8 punkti) 1) maailmajandse kohanematus esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme 2) kaupade ületootmine kaupu toodeti rohkem kui inimesed suutsid neid osta.
Sõnaõigus vaid Prantsusmaal & Inglismaal. • Sõlmiti Versailles’i rahu. Rahulepingu sõlmimise tingimused: • Saksamaa pidi loovutama Eksassi & Lotringi piirkonnad • Saksamaa jäi ilma 1/8 oma alast • Pidi vähendama sõjaväge • Saksamaal polnud lubatud kehtestada sõjaväekohustust • Keelati omada lennuväge & laevastikku • Pidi maksma võitjatele reparatsiooni 7. Esimese maailmasõja tagajärjed: • Palju hukkunuid (umbes 10 000 000) • Tekkisid uued riigid • Maailmas muutus liidriks USA • Moraali ja põhiväärtuste muutused • Demokraatiakriis • Maailmasõda ei lahendanud ühtegi probleemi !3
Majandus: 1920 algas majanduslik tõus, sisse veeti toiduaineid, muret tekitas suur tööpuudus, tehnika oli vananenud. Parteid ja poliitiline elu: seadusi võttis vastu parlament. Tööerakondlased muutusid konservatiividele tõsiseks vastasteks. Prantsusmaa areng: Riigikord: demokraatia, vabariik. Majandus: välja veeri meresaadusi ja luksuskaupu. Elas majanduskriisi üle raskemalt k ui Suurbritannia. Majandust aitasid edendada Saksamaa reparatsiooni maksed ja Elsass-Lotringi piirkond. Parteid ja poliitiline elu: seal tegutses palju partiisid. Poliitiline elu oli kirevam. USA sisepoliitiline elu USA poliitiline elu oli sarnane Suurbritannia omaga mõlemas toimis kaheparteisüsteem. USA's valitses vabariiklik kord . Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli president. Juhtivates erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Vaba turu võidukäik
kõigili olid erinevad põhjused ja põhimõtted, mis viis vaidlusteni. Kuid kui lõpuks rahulepingute tekstid valmis olid, kutsuti kaotajaid neid allkirjastama. Kaotajatele ei antud sõnaõigust ning neid sunniti rahulepingut allkirjastama. Milles seisnes Versailles'i rahuleping? Rahuleping oli mõeldud sõja ärahoidmiseks. Selles seisnes kaotajariikide karistamine. Saksamaalt võeti ära palju maid ja asumaid nt Ruhri ja Elsass-Lotring. Saksamaa pidi ka hakkama maksma reparatsiooni makse võitjatele ning Saksamaal ei tohtinud enam olla suurt sõjaväge, neile lubati vaid 100 000 maaväelast ja 15 000 mereväelast. Paljusid maid ja asumaid võeti ära ka Saksamaa liitlastelt. Näiteks võeti Trianoni rahuga Ukrainalt 72% tema territooriumist. Selle lepinguga prooviti ära hoida sõdu tulevikus. Minu arvates oli Versailles'i rahuleping liiga karm. Missugune oli maailmamajandus peale esimest maailmasõda? 1920. aastate esimesel poolel korraldasid
Jaapan-ei saanud kolooniaid Itaalia-ei saanud kolooniaid 2. Millised probleemid tekkisid Saksamaal pärast I MS? Hüperinflatsioon, majanduskriis 3. Miks sattus Saksamaa majandus pärast I MS hüperinflatsiooni ning mis oli tagajärg? Reparatsioonid polnud kindlaks määratud. Tagajärg: raha väärtus kukkus väga kiiresti, millest tulenes vaesumine. 4. Miks okupeeris Prantsusmaa 1923. aastal Ruhri? Miks nad sealt varsti lahkusid? Sest Saksamaa ei maksnud neile reparatsiooni. Lahkusid, sest teised antandi riigid sundisid. 5. Mida kujutas endast Komiterni liikumine? Millised ideed püüdi selle abil ellu viia? Kuidas see realiseerus? Paljud tundsin, et senine valitsus ei tee head tööd ja oleks vaja "kõva käega" valitsejaid. See tugevdad kommunistlike liikumiste mõju. Venemaa polnud kaotanud lootust kehtestada kogu Euroopas kommunistlik kord. Loodi kommunistlikke parteisid ühendav Komitern, mis rahastas ettevalmistusi
Berliini-Rooma telg -1936 Locarno konverents -1925 Võimule saab Hitler -1933 Kodusõda Hispaanias -1936 - 1939 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1920. Aastatel. Ptsifismi ajstu. Sõlmiti palju kokkuleppeid. Üks neist oli BriandiKellogi pakt 1928 aastal. Saksamaal oli raskuseid reparatsiooni maksmisega selleks koostati selle tasumiseks Davesi plaan. 1925 toimus Locarno konverents, mil üritati luua süsteem, et vältida SaksamaaPrantsusmaa sõda sõlmiti rida kokkulepeid millest üks oli Reini pakt. Tekkisid probleemid Rahvasteliiduga. 2. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1930. Aastatel. Hakkas vähenema Rahvasteliidu tähtsus kuna see ei suutnud oma organisatsiooni liikmeid kaitsta. Saksamaa astus rahvasteliidust välja
Võitjate ülekohus kaotajate suhtes viis agressiivsuse kasvamisele. Peale Esimest maailmasõda üritati luua julgeolekusüsteeme, mis tagaksid maailmas rahu. Pariisi rahukonverentsil koostati palju rahulepinguid erinevate riikide vahel. Loodi ka Rahvasteliit, mis pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada. Minu arvates oldi liiga ülekohtused kaotajariikide, näiteks Saksamaa suhtes, kes pidi loovutama nii palju maad ja maksma väga kõrgeid reparatsiooni makse. Samuti alahinnati Saksamaa võimeid ning sellest algaski peatselt uus maailmasõda.
Hitler pandi 5.aastaks oli seal 9 kuud, kirjutas seal valmis ,,Mein Kanfi," kus oli kirja pandud Hitler ideoloogiapõhimõtted tuleviku Saksamaa kohta. Dawesi plaan 1924 weimari vabariigi majanduse parandamise nimel tegutses aktiivselt USA ja eriti sealt pärit poliitikja rahandusminister Dawesi. USAs kardeti,et Euroopas võib tekkida uus sõda Saksa ja parantsuse vahel ja sp organiseeriti 1924.a Rahvusvaheline nn Dawesi kommisioon : 1) Võimaldas anda Saksamaale laenu 2) vähendas reparatsiooni makse 3) Pikendas reparatsionide makse tähtaega Tänu sellele hakkas Weimari Vabariigi majandus olukord paranema. Äärmuslikud jõud hakkasid taanduma Weimari vabariigis(Natsid , kommunistid). 1932.a vabastati Weimari vabariik ( terve saksamaa) reparatsioonidest ja see oli suur kergendus Weimarile. Siis läks Saksa majandusel hästi kuni Hitleri võimule tulekuni. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920.AASTAL I Maailmasõja koledused jätsid sügavama jälja inimeste teadvusse ning seepärast
Hüpoksia tõttu sünteesitakse ka angiogeenseid faktoreid (nt angiopoetiin-1), mille roll seisneb verevarustuse taastamises, nende toimel endoteelirakud migreeruvad kahjustuse piirkonda. Järk-järgult hematoom asendub granulatsioonkoega, milles sisaldub rohkelt kollageeni, rakke ja veresooni. Rottidel äge põletikufaas kestab umbes 7 päeva. Põletik aktiveerib reparatsioonifaasi. 2. Reparatsioonifaas: Eristatakse 2 põhilist reparatsiooni liiki. Otsene ehk primaarne paranemine esineb harva, kuna saab toimuda ainult murrufragmentide minimaalse liikumise või kompressiooni korral. Kui stabiilsus on piisav, sillatakse murrufragmente Haversi süsteemi (e osteonide) kaudu. Osteoklastid resorbeerivad luud, moodustades kanaleid fragmentide vahel, kus hakkavad kulgema uued veresooned. Edasi toimub prekursor-rakkude migratsioon ja diferenseerumine
Replikatsioon lõppeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul http://www.johnkyrk.com/DNAreplication.html http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/dnaanimation/index.html http://www.dnai.org/text/mediashowcase/index2.html?id=584 Eukarüootsete rakkude DNA-l on replikatsiooni alguspunkte ehk replikone mitu, et kiirendada DNA replikatsiooni protsessi. Kiirus on 3000-4000 nukleotiidi minutis. RNA-polümeraas teostab ka "vigade parandust" ehk reparatsiooni - kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees. G G C A C G C T G A A C C A T G C DNA C C G T G C G A C T T G G T A C G AU T-A A adeniin U uratsiil GC C-G G guaniin C tsütosiin RNA G G C A C G C U G A A C C A U G C
VENEMAA Peale I MS kadus ka kaardilt vene keisririik. Kuna lääneriigid ei tahtnud tunnustada võime nõukogude venemaal siis neid ei kutsutud pariisi rahukonverentsile. Mitmed vene keisririigi alla kuulunud riigid kasutasid võimalust kui venemaa ei pööranud neile suur tähelepanu kuulutasid välja oma iseseisvuse. See nurjas venemaa plaan allutada kogu euroopa. III Majanduskriisi ajal otsustati üle vaadata rahukonverentsi otsuseid. Saksamaa vabastati reparatsiooni maksmise kohustusest ning tal lubati taastada oma sõjaline jõud. Tänu sellele tekkis olukord kus saksamaa võib prantsusmaad rünnata. Sõjakaks osutus aga Jaapan kes tahtis allutada kogu Hiinat. 1930. Aastate algus allutasid nad osa Hiinast ja nimetasid selle Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis Jaapanit et too viiks oma jõud Hiinast välja ja nimetas isegi Jaapani agressoriks kuid Jaapan ei lasknud sellest ennast kõigutada ja astus välja Rahvasteliidust kuid mitte Hiinast
--Ei olnud õiglane, kuna saksamaa ei alustanud sõda, ta täitis lihtsalt liitlase kohustusi.. alustas Austria- Ungari, nemad olid süüdlased. Mis oli Reini demilitariseeritud tsoon ? Mis oli selle loomise peamine eesmärk ? Seal ei tohtinud olla Saksamaa sõjaväge ega kindlustusi. Eesmärk oli tagada see et Saksamaa täidaks Versailles'i tingimusi. Mis aitas kaasa Prantsuse majanduse kiirele taastumisele pärast I maailmasõda ? Kuna ta sai tagasi Elsess-Lothringi ja Saksamaa maksis talle reparatsiooni. Nimeta 1930.aastate sõjakolded maailmas. Hinda Rahvasteliidu rolli nende kriiside lahendamisel ? Aasias Jaapanlased ründasid Hiinat. Mandzuuriasse lõid nad Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis et Jaa- pan oma väed välja viiks. Tokio eiras seda nõuet ja sellepeale kuulutas RL Jaapani agressoriks. Jaapan lahkus Rahvasteliidust aga mitte Hiinast. Algas Rahvasteliidu allakäik. Lahkusid ka Itaalia, Saksamaa ja NL. Ka ne-
Inglismaa- lootis saksa purustada liitlaste kätega, algselt ainult 70000 meest. Versailles konverents ja rahuleping 18. jan.1919 avati Pariisis rahukonverents saksamaaga sõdinud või katkestanud riikide vahel. Tähtsaim leping oli Versaillesi leping, mis kirjutati lossis 28.juuni 1919. selle kohaselt pidi saksamaa loovutama Prantsusmaale elsassi ja lotringi, mõned alab Belgiale ja taanile . saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Pidi maksma reparatsiooni ehk sõjakahusid. Suur depressioon ehk maailme majanduskriis – 1923 1924- toodeti rohkem kui tarbiti. Saksamaa suutmatus maksta reparatsioone, euroopa riikide võlgenevus üsale. Rahvusvahelise olukorra teravnemine, ruhri okupeerimine prantsu poolt. Hüperinflatsioon saksamaal. Veebruarirevolutsioon-1917 veebruaris. Tulemusena loobus troonist keiser Nikolai ii ja moodustati venemaa Ajutine Valitsus. Algas petrogradi linnast- sõjaline, majanduslik ja moraalne allakäik, rahutused.
I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2
9. Pariisi rahukonverents, Versailles´ rahuleping. Konverentsi eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgses korralduses ja seada tingimused sõja kaotanud Keskriikidele . Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: Rahuleping allkirjastati aastal 1919. Saksamaa jäeti sellega ilma osast oma territooriumist, vähendati sõjaväge, keelati sõjateenistuskohustus, piirati laevastiku suurust. Maksta tuli reparatsiooni. 15-ks aastaks hõivati Reini jõe piirkond. Sõlmiti analoogseid rahulepinguid liitlastega. Rahvasteliidu põhikiri. Liidust jäi välja nt Usa, sest liit oleks ebatõhus. 10. Kodusõda Venemaal. Poola-Vene sõda. Kodusõja lõpp. Kodusõda Venemaal: Venemaal toimus Maailmasõjajärgne suurim kodusõda. Uute tekkinud valitsuste eesmärgiks oli ühtse ja jagamatu Venemaa taastamine. Sekkus Antant, võttes oma kontrolli alla Venemaa sadamad see aktiveeris Vene valgete tegevuse
makstakse ainult intresse. Euroopa Liidu juhid pole veel väljendanud valmisolekut Kreeka nõudmistele vastu tulla. Seni on valitsuse prioriteet „humanitaarkriisiga tegelemine“. See tähendab näiteks tasuta toitu ja elektrit umbes 300 000 inimesele, kes on kõige suuremas kitsikuses, siis miinimumpalga tõstmist 750 euroni 2016 aastaks ja nii edasi. Eesti Päevaleht tõi oma 10. veebruari 2015 aasta artiklis välja ka selle, et Kreeka on hakanud uuesti nõudma, et Saksamaa maksaks reparatsiooni Teise maailmasõja ajal Kreekale tekitatud kahju eest ja tagastaks ka nn okupatsioonilaenu, mille järgi Kreeka keskpank andis Saksamaale kulda ja rahalisi ressursse. 1938 aasta hindades oli seda 3,5 miljardi dollari jagu, mis praegu on 54 miljardit eurot. Sõjakahju suuruseks 1938 aasta hindades on hinnatud 108 miljardit praegust eurot. Seega kokku 162 miljardit eurot, aga ilma protsentideta. Koos protsentidega sooviks Kreeka
kreemiga, õige toitumine. Küünte kasv aeglustub, värvus muutub kollakaks. Küüned paksenevad, lõhenevad. Juuste kasv aeglustub ja muutub halliks. Pigment melaniin asendub värvitute õhu molekulidega. Vananemine ja kesknärvisüsteem: · Unehäired · Tähelepanuvõime halvenemine · Meeleorganite töö halvenemine · Emotsionaalne mandumine · Sisenõrenäärmete talitluste muutus Vananemine ja DNA · DNA kahjustused Reparatsiooni aktiivsuse vähenemine. Häirub ka valkude süntees, mis on vajalik närvisüsteemi talituseks. · Kromosoomide telomeeride lühenemine Rakud kaotavad pooldumisvõime. Vananemise põhjused: · Pärilikkus · Päikesekiirgus · Toitumine · Haigused · Kiirgused · Olmemürgid · Kehaline aktiivsus · Vabad radikaalid organismis ja selle ümber. Jpm. Vananemisega seotud haigused: · Liigesepõletik
muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahva seas poolehoidu leida. 3.Pettumine Versailles´ süsteemis. Pariisirahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid maailmasõja kaotanud rahvaid kui ka mõningaid Antandi liitlasi. Ärritas seem et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4.Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides oli seotud reparatsiooni maksed, kiire inflatsioon või toorainete kaduminek. Pikaajaline sügav majanduskriis röövis inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Seda kibestumist kasutati ära ja öeldi et kui nad võimule saavad läheb elu paremkas kiiresti ja rahvas uskus seda. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid ka pettust 6.Valimiskünniste puudumine. Erakondi on liiga palju. Seepärast ei tekkinud selgepiirilist
Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Madalmaad, Belgia ja Portugal. Konverentsi tulemuseks oli mererelvastuse piiramise leping. Ruhri okupeerimine Prantsusmaa ja Belgia poolt jaanuar 1923 Kui Saksamaa ei suutnud tasuda oma esimest reparatsioonimakset, okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed tagatiseks Ruhri piirkonna 11.01.1923. See toob kaasa Saksa rahasüsteemi kokkukukkumise. Dawes'i plaan august 1924 Kergendati sakslaste reparatsiooni koormat ja pikendati maksete tasumise tähtaega, Ameerika andis Saksamaale ka laenu. Locarno konverents 16.10.1925 Saksamaa osales esmakordselt võrdsetel alustel teistega. Diplomaadid üritasid Versaille' süsteemi lappida lisalepingutega. Sellise lepingu näiteks oli leping, mis sõlmiti Locarnos 16.10.1925. Tegu oli nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles's pandud riigipiiri muutumatuna
rahulepingut. Rahulepingu rikkumised: · USA sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas. · 1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). Koostatud plaan võimaldas Saksamaal saada majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu, 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel. · Saksamaa alustas relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist. · 1935. kehtestas üldise sõjaväekohustuse. · 1936. aastal viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni. · 1. septembril 1939. ründas Saksamaa Poolat, muutes sellega Versailles' rahulepingu kehtetuks ning alustas II maailmasõja. Washingtoni konverents
G.Clemencau Prantsusmaa peaminister D.L.Georges Suurbritannia peaminister Versailles'i leping 28. juuli 1919 rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa tagastama vallutatud alad Prantsusmaale, Belgiala ja Taanile, Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele (ohvitsere koolitati Venemaal), Saksamaa ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, Saksamaal keelati omada raskerelvastust (suurtükid, tankid, allveelaevad, lennukid), Saksamaa pidi maksma reparatsiooni võitjariikidele Reparatsioonid kahjutasu, mida maksab kaotajariik võitjariigile Rahvasteliit organisatsioon, mis ei lase riikidevahelistel tülidel kasvada sõjaks, suudab taltsutada pööraseid riike Mustafa Kemal 1923. aastal välja kuulutatud Türgi vabariigi uus president I maailmasõja tagajärjed: · Hukkus 10 miljonit inimest · Sõda hävitas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna · Kokku varisesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa
viljakus, meeleelundite töö, mälu, välimus)? Luude hõrenemine, lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine, ajukoore rakkude arvu vähenemine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, kopsumahu vähenemine, südamemahu vähenemine, neerude uriinitootmisvõime vähenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, termoregulatsiooni häired, unehäired, tähelepanuvõime halvenemine, meeleorganite töö halvenemine, emotsionaalne mandumine, sisenõrenäärmete talituse muutus, DNA kahjustused- reparatsiooni aktiivsuse vähenemine, häirub ka valkude süntees, mis on vajalik närvisüsteemi talituseks; Kromosoomide telomeeride lühenemine- rakud kaotavad pooldusvõime. Naistel menopaus 45-55 eluaastal- munasarjadest ei vabane enam munarakke ning menstruatsioon lakkab. Meeste viljakus väheneb- seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus. 21. Nimeta erinevaid keskkonnategureid, mis mõjutavad vananemisprotsessi.
o Itaalial on nõrk armee- leiti et tema panus ei ole olnud piisav et talle neid alasi anda ( Austria-Ungarist suur osa) · Vahetult pärast sõda tuli võimule diktaator Mussolini- Itaalias oli raske seis (polnud otsest võitu ja suur tööpuudus) SÕJAJÄRGNE MAJANDUS: · Tööpuudus · Inflatsioon · Maailmakaubanduse aeglane taastumine SÕJAJÄRGNE SAKSAMAA: · Hüperinflatsioon · Inimeste vaesumine · Reparatsiooni maksete tasumise ülejõu käimine Saksamaa saab sellest üle 1920-date teisel poolel. ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE: · Pettumine Versailles rahulepingus · Majandusraskused · Demokraatias pettumine DEMOKRAATIA NÕRKUS- rasketel aegadel ei toimu kiireid muutusi raskuste parandamiseks. KOMINTERN- 1919 a moodustatud kommunistlike parteidsid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk komintern · Eesmärk: maailmarevolutsioon. 1922 tuli võimule Stalin.
Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Saksamaa loovutas kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa armee tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Kusjuures reparatsiooni maksmiseks kulus Saksamaal 92 aastat. Ehk siis sel aastal sai makstud. Viimase summa suurus, mis on 69,9 miljonit eurot, makstakse Saksamaa Liitvabariigi selle aasta eelarvest. Esimese maailmasõja tagajärjed Esimene maailmasõda oli katastroof: hukkus umbkaudu 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit,kellest 3,5 miljonit jäi vigaseks.Sõda neelas kas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna,kes sõjakoledustest ei toibunudki. Kokku varisesid Austria Ungari, Venemaa ja
mille käigus vallutati Ukraina, Valgevene ja osa Poola alasid. Varssavi all sai Punaarmee lüüa. Järgnevalt kujunesid uued iseseisvad riigid: Poola, Tsehhoslovakkia, Leedu, Läti, Eesti - tõkkeks Nõukogude Venemaa ja Euroopavahel. Komitern jätkas 1920ndatel aastatel proletaarse revolutsiooni soodustamist Saksamaal ja teistes maades. 1921-1922 toetati Saksamaa kommunistlikku parteid ja selle võitlusrühmi. Saksamaa olukorda halvendasid majanduslik kaos, hüperinflatsioon. Suurenesid reparatsiooni nõuded. Reparatsioonide tagatiseks okupeerisid Belgia ja Prantsuse väed Ruhni piirkonna. Selle tulemusena tugevnes majandluslik ja poliitiline kriis Saksamaal. 1923 üritasid Saksa kommunistid komiterni toetusel võimu haarata Hamburgis. Samal ajal üritas Münchenis võimu haarata NSDAP eesotsas Adolf Hitleriga (ebaõnnestunult). 1923 sügisel provotseeris komitern relvastatud ülestõusu Bulgaarias ja Poolas. 1924.aastal Eestis. Ülemaailmne proletaarne revolutsioon ebaõnnestus, sest:
DNA reparatsioon Organismidel on evolutsiooni käigus välja kujunenud fermentsüsteemid, mis kindlustavad geneetilise info säilimise suhteliselt muutumatuna ja liikide püsimise. Absoluutne muutumatus katkestaks evolutsiooni. Sellised fermendid on võimelised nö. parandama (repareerima) DNA struktuuris tekkinud vigu juba replikatsiooni eel, selle käigus või järel krossingoveri teel. Siiani teatakse kahte reparatsiooni tüüpi: - valgusreparatsioon ja - pimereparatsioon. Valgusreparatsioonil taastatakse ultraviolettkiirgusega vigastatud DNA-molekuli normaalne struktuur nähtava valguse toimel. Valgusega lahutatakse kaksik-N-alused - dimeerid - ja taastatakse DNA algstruktuur. Pimereparatsioonil toimub fermentide toimel kõigepealt DNA vigastatud ahelalõigu «väljalõikamine», seejärel sünteesitakse DNA-polümeraasi toimel terve DNA ahela järgi
1. Replikatsioon - päriliku materjali (mis võib olla nii DNA kui RNA) kahekordistumine. Elusorganismide geneetiline informatsioon on säilitatud kaheahelalise DNA kujul. Erandi moodustavad mõned RNA viirused, mille gneetilise materjali kandjaks on RNA. RNA viiruste puhul on replikatsioon RNA kahekordistumine. Ülejäänud organismidel on replikatsioon DNA kahekordistumine. Replikatsioon on DNA süntees. DNA süntees toimub liskas replikatsioonile veel rekombinatsiooni ja reparatsiooni käigus. Teiselt poolt on replikatsioon laiem mõiste kui DNA süntees hõlmates ka RNA praimeri sünteesi, DNA ja kromosoomi struktuuri muutusi ja replikatsiooni regulatsiooni. DNA sünteesi viib läbi ensüüm - DNA- sõltuv DNA polümeraas kusjuures substraatideks on desoksü-nukleosiid 5'-trifosfaadid. 2. Transkriptsioon - RNA süntees. Transkriptsioon tähendab mahakirjutamist ja tähistab molekulaarbioloogias RNA sünteesi DNA matriitsi alusel
Sõjaplaanid I-ks Ms-ks 1) Parim sõjaplaan oli Sm-l, oli seda välja töötanud 20 a ,,Kiire võidukas sõda Pr vastu", autor oli Schliefen, seda oli täiendanud Moldke kindralid. Nägi ette 10 nädalaga Pr vallutamist, Sm pidi ründama kahel suunal põhjas ja lõunas, mõlemad suunad oleks tunginud läbi Belgia, siis lahknenud. Põhjapoolne grupp pidi andma põhilöögi, siis lahknema 7 armeed, lõunapoolsest pea 10 X tugevam, pidi sõja otsustama, liikuma mere ääres, võtma sadamad kontrolli alla. Võtmesadamad pidid olema Calais ja Dunkerque põhjapoolne grupp pidi liikuma piki põhjarannikut ja neutraliseerima Briti ekspeditsioonikorpuse, kus oli u 100 000 meest Eur-s sõdimiseks. Kui see oli neutraliseeritud ja põhjapoolne grupp Pariisist mööda jõudnud, pidi see suunduma järsult lõunasse, ühinema lõunatiivaga, et Pariis piiramisrõngasse võtta. Saksa kindralstaap arvas, et Pariis üle nädala vastu ei pea ning sellega on Pr vallutatud. Hea plaan, kuid...
1922. Saksa ja Vene sõlmisid Rapallos V süsteemi vastase koostöölepingu. Saksa asus Vene sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed. Antandi poolel kõige vähem rahul Itaalia ja Jaapan, jäeti ilma territooriumidest ja kolooniatest. Kõik see tõukas uue sõja poole. Sõjajärgne majanduskriis Ebakindel olukord rahanduses, kasvas tööpuudus. Suured probleemid Saksal, ei suutnud maksta reparatsiooni. Pr. okupeeris 1923. Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhni. Algas hüperinflatsioon, raha kaotas väärtuse kiiremini, kui trükiti. Aeglustus kogu Euroopa majanduse areng. Kasvavad sotsiaalsed probleemid lõid soodsa pinnase äärmusliikumiste levikuks. Komitern 1919. moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal e Komitern. Kuulutas välja ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents
a)Homoloogsed DNA-d joonduvad (b) Lõiked kummagi DNA ühes ahelas ( endonukleaas lõikab) (c) lõigatud ahelad ristuvad ja moodustub Holliday struktuur (d) DNA ahelate liikumisel moodustuvad heterodupleks regioon ( Holliday struktuur x-kujuline) (e) Holliday struktuuri lahenemine. DNA-d võidakse lõigata, nii horisontaal-, kui vertikaal suunas (f) vertikaalsel lõike tulemusena toimub f-f' and F-F' regioonide krossover. Heterodupleks piirkond likvideeritakse DNA reparatsiooni süsteemi poolt. (g) horisontaalse lõike puhul krossoverit ei toimu, kuid võib toimuda geeni konversioon (üks allel läheb kaotsi) Tulemuseks on hübriidse DNA järjestus ehk heterosügootne DNA ehk heterodupleks DNAd. Selle edasine käekäik võib olla kahesugune: Kui kahes DNA ahelas on erinev järjestus, siis järgmise rakujagunemise käigus raku DNA parandussüsteem kas parandab selle
Rapallo leping - "Saksa ja vene vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel." Reini demilitariseeritud tsoon - Saksa Prantsuse vaheline ala kus sõjaväge ei tohtinud hoida. Reparatsioon - sõja võitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine Ruhri kriis - 1903: Prantsusmaa ja Belgia, Sakslased ei suutnud maksta reparatsiooni ning seeläbi Hõivati Ruhri piirkond. Saksa okupatsioonid Eestis - Aeti venelased välja. Võeti vastu kui päästjaid. Oli vene okupatsioonist parem, kuid tapeti juute jne. Schlieffeni plaan - Sakslaste sõjaplaan mille kohaselt pidi saksamaa ründama Pariisi mitmest küljest ning tungima Prantsusmaale läbi Belgia ja Luxembourgi. Soomusrongid - Soomustatud rongid millega rünnati vaenlast riigi siseselt. Peamiselt esimeses maailmasõjas. 5
Versailles´is Rahulepingu rikkumised USA sõlmis 25. augustil 1921. Saksamaaga separaatrahulepingu, hiljem sõlmiti sarnased lepingud ka Saksamaa liitlastega I maailmasõjas. 1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas). Koostatud plaan võimaldas Saksamaal saada majanduse arendamiseks 800 miljonit kuldmarka laenu, 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel. Saksamaa alustas relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist. · 1935 - kehtestas üldise sõjaväekohustuse. · 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe (kahepoolne rikkumine), mille alusel sai Saksamaa luua sõjalaevastiku · 1936. aastal viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. · 1938 Saksamaa liidab Austria (ansluss) ·
bisulfitite toimel 11 Tsütosiin muutub uratsiiliks (ainult üksikahelalises DNAs) lämmastikushape toimel Adeniinist muutub hüpoksantiin (viimane paardub tsütosiiniga) Tsütosiin muutub uratsiiliks Guaniin muutub ksantiiniks (viimane paardub ) Deamineeritud aluste kõrvaldamiseks on rakkudes olemad spetsiifilised reparatsiooni mehhanismid. Vastavaid ensüüme nimetatakse glükosülaasideks ning nad lõhuvad glükosiidse sideme suhkru ja N-aluse vahel. Iga deamineeritud aluse jaoks on oma spetsiifiline ensüüm. Edasi asub tööle AP-eksionukleaas (exinuclease), mis lagundab suhkur ja fosfaatrühma vahelist sidet puuduva nukleotiidi kõrvalt. 2. Reaktiivsed hapnikuradikaalid põhiliselt kahjustavad G jääke, millest tekib 7,8-dihüdro-8-oksüguaniin (8-oxoG). Tekkinud N-alus annab vale paardumise
--1.Kuidas vabanes Saksamaa Versaille´i rahulepingust ? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. ( Saksamaa territooriumi loovutamine umbes kaheksandiku võrra,sõjaväe vähendamine,keelati lennuväe ja allvelaevade omamine,laevastikke piirati,reparatsiooni maksud võitjariikidele ). Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas Saksamaa on sõjatööstuse arengut ja hakkas looma uut armeed
1) Sõjajärgsed majanduse ümberkorraldaminse raskused 2) Võitjate riikide eelisolukord võrreldes kaotajatega 1923 a kriis: · Saksamaa kriisi põhjused ja tagajärjed · Hüperinflatsioon · Reparatsioonide küsimus · Äärmuslaste aktiviseerumine ja riigipöördekatsed · Maailmarevolutsiooni oht, komitern Majanduse stabiliseerumine aastatel 1924-1928 · Dawesi plaan-vähendatakse sakslaste reparatsiooni maksekoormust, pandi paika tasumise tähtaegu, otsustati anda Saksamaale laenu · USA edu · Majanduslik liberalism Suur majanduskriis 19129-1933 · Kriisi põhjused: Ületootmine, vale majandamine · Kriisi tunnused: Tootmise vähenemine Ettevõtete laostumine Suurenev tööpuudus Ostujõu vähenemine · Kriisi mõju maailmale Suurenes riigi sekkumine majandusse Diktatuuride teke
Enamuse saavad sotsiaaldemokraadid. Friedrich Ebert parempoolses opositsioonil natsid = keskel sotsiaaldemokraadid = vasakul opositsioonil kommunistid *1919 Baieris kommunistidel õnnestub võim haarata ning kuulutatakse välja Baieri Nõukogu Vabariik, aga see lükatakse ümber. *1923 Natsid Müncheni õlleputš, Majanduslik olukord Saksamaal (edukas kuni majanduskriisini, mis saab alguse 1929 Ameerikas) *väga raske, võeti El Sass Lotring (kaubandustee) *reparatsiooni maksud *Ruhrikriis(1923-1925) , toimus hüperinflatsioon, töölised hakkasid streikima. Kaevurid alustasid streiki, mille peale Prantsusm. ja Belgia toob oma väed Reini demilitariseeritud tsooni (kaevurite streigi vastupanuks). 1925. a Reini tagatispakt sõlmitatakse nii Prantsusmaa kui ka Saksamaaga, et Reini demilitariseeritud tsoon jääb demilitariseeritud tsooniks endiselt paigale, kuid mille tulemusena viib Prantsusmaa oma väed välja. *kulud kasvasid *inflatsioon
annaabi.ee 
