Mil määral tulenes diktatuuride esiletõus Esimes Maailmasõjaga lahendamata jäänud probleemidest? (0)

Mil määral tulenes diktatuuride esiletõus Esimes Maailmasõjaga lahendamata jäänud probleemidest?
Esimene Maailmasõda lõppes 11. Novembril 1918. Sõda nõudis üle 9 miljoni inimelu . Sõdivatest riigidest tundsid end enam pettetuna ja kaotajatena Saksamaa, Venemaa, Itaalia ja Jaapan. Oli sõja järgne majanduskriis ja inimeste elujärg halvenes. Kas lahendamata jäänud probleemid võis olla põhjus diktatuuride tulekuks?
Saksamaa polnud rahul Versailles ` rahulepingu tingimustega, sest pidas neid ebaõiglaseks. Pahameelt tekitas ka sakslastega asutatud alade loovutamine naabritele( Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm). Saksamaal puudus põhimõtteliselt tooraine , laevastik ja tööstuspiirkonnad. Itaalia ja Jaapan olid aga kõige vähem rahul kuna nemad jäeti ilma oma territooriumitest ja kolooniatest. Itaallasi ootas tööpuudus ja nälg. Oli sõjajärgne majanduskriis, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega. Kõige keerulisemaks aga kujunesid majandusprobleemid Saksamaal kuna tuli maksta Atlandi riikidele reparatsiooni. Kui Saksamaa ei suutnud 1923. aastal maksta okupeeris Prantsusmaa Saksa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Saksamaal sai alguse hüperinflatsioon ning see aeglustas kogu Euroopa majandust. See tõi kaasa tööpuuduse ja tooraine allikate kaotuse ning ideaalse võimaluse äärmusliikumise levikuks. Sõja järgses ja demokraatlikus riigikorralduses pettumine ning majanduslikus kitsikuses olnute inimeste hulk suurenes, paljud leidsid et senine ühiskond ei suuda nendele probleemidele lahendust pakkuda. Piirati ka mitmetes Euroopa riikides sisserännet USA-sse, mis aina teravdas sotsiaalprobleeme. Rahvas ootas “kõva käega” valitseja võimuletulekut, kuna tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes elujärje kiiret paranemist.
Võimule üritasid saada erinevad liikumised. 1920. Aastate algul Euroopas Nõukogude Venemaa polnud loobunud kehtstamast kommunistlikku kord maailmas. Moskvas moodustati maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komintern . Mitmes Euroopa riigis muutus kommunistlik partei poliitiliseks jõuks ja see oli ka valimistel edukas. Nende eesmärk oli haatara võim- kui vaja siis ka vägivallaga. Kõigepealt organiseeris Komnitern relvastatud mässu 1923. Aastal Bulgaaris ja Poola siis Saksamaal, kuid nende katse oli läbi kukkunud. Kommunistlikku liikumise aktiivsus tõi kaasa natsionalistlike liikumiste tekke. Nemad rõhutasid rahva kui terviku huve, kuid olid samuti huvitatud diktatuuri kehtastamisest ning vägivaldsest võimu haaramisest. Saksamaa kukkusid küll seda sorti katsed esialgu läbi, kuid Itaalias tuli võimul fasistlik liikumine eesotsas Benito Mussoliniga.
Saksamaal hakkas aga vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionalistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler . 1923. Aastal üritas Hitler võimu haarata Münchenis, kuid mässukatse suruti kiiresti maha. Pärast seda mõisteti Hitler koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose” Meine Kamf” . Oma raamatus kuulutas ta Saksamaale suurt tulevikku. Saksamaad ahistavate lepingute tühistamist ja Aarja rassi kuulutamist teistest rassidest kõrgemaks. 1929.aastal algas Ülemaailmne majanduskriis, kus avanes natsidel uus võimalus. Saksamaa majandus hakkas kokku varisema ning Hitler üritas oma lööksalkade abil demokraatist maha teha ja agressiivselt võimu haarata. See tõi kaasa natside populaarsus ja 1933. Aastal õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada.
Nii Hitleril kui ka Mussolinil oli menu ja rahva heakspanu. Kuid just nende võimule tulek ja menu sai alguse Esimese Maailmasõja lahendamata jäänud probleemidest. Rahva pettumine Versailles` rahu tingimustes, pettumine demokraatlikus riigikorralduses, rahva rahulolematus ja majanduslikud raskused nii hakkaski rahvas aina enam toetama juhte ebaõigluse jõuga heastada ningelujärje kiiret paranemist.