Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusvahelised suhted peale 2. maaimasõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Rahvusvahelised suhted pärast 2 ms
Pariisi rahulepingud 1947. a veebruar
Rahulepingute projektid koostati Pariisi rahukonverentsil 1945-1946.
Rahulepingud sõlmiti viie kaotanud riigiga:


Rahulepingutega ….
…. Määrati kindlaks riigipiirid Euroopas, sh kaotanud riikide territooriumeid vähendati.
….Reparatsiooni nõuti peamiselt kaupades, mitte rahas.
…. Määrati kindlaks relvajõudude ja relvastuse ülempiir vaid enesekaitseks.
Saksamaaga jäi rahuleping sõlmimata, kuna seal oli kehtestatud okupatsioonireziim ja puudus riigi juhtkond , kellega rahulepingut sõlmida
Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata.
Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega.
11.märts
Prinditud leht…
  • Itaalia ja Jaapan
    (korea, taiwan + NLiidule kuriili saared)
    Kuriili saarte kuuluvuse pärast on rahuleping jaapani ja NLiidu vahel senini sõlmimata.
    2. Algas süsteemi koloniaalsüsteemi kokku varisemine 1947.- 1990.a
    3. Iisrael (taas) teke 1948. a mais
    4. IIms ja külma sõja tagajärjel lõhenes mitu euroopa ja aasia riiki
  • Rahvusvahelised suhted peale 2-maaimasõda #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ezpoir Õppematerjali autor
    Pariisi rahulepingud 1947. a veebruar

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    docx

    Maailm pärast Teist maailmasõda

    Mõjusfääre jagati ümber Lähis-Idas kasvas USA kui Iisraeli toetaja ja NSVL kui Egiptuse toetaja mõju Berliini kriis Eellugu: 1955- kuulutati välja Hallsteini (SLV välisminister) doktriin ­ kui mõni riik peaks tunnustama SDV, siis SLV võtab seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga igasugused diplomaatilised suhted (ainsaks erandiks NSVL seati sisse diplom. Suhted ning lepiti kokku sõjavangide vahetuses) Samas NSVL taotles jätkuvalt, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ja peaksid läbirääkimisi SDV-ga Põhjused: NSVL soov saada tunnustust SDV SDV soov peatada põgenike voolu idast läände 1961 aprill ­ NSVL juht Hrustsov kohtus USA presidendi J. F. Kennedy'ga ja nõudis Lääne-

    Ajalugu
    thumbnail
    15
    doc

    Rahvusvahelised suhted XX sajandi alguses

    pooldajad, teisel pool olid vabariigi vastased (kes ei olnud Rahvarinde tuumikuga nõus ja nad olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) ­ rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa ­ rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli

    Ajalugu
    thumbnail
    17
    docx

    Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

    Prmaa & SB mõjuvõimu vähenemine maailmas ­ Natsistliku Smaa, Fasistliku It ja militaristliku Jaapani kaotus (demokraatia eiramine) + Aasia vs Aafrika iseseisvumisvõitlus koloniaalsüsteemi lagunemine + ÜRO väljakujunemine + *JALTA KONVERENTS 4-11 veebruar Otsused: o Lääneriigid tunnustasid NSVL hegemooniat Ida-Euroopa üle o Smaa jagatakse okupatsioonitsoonideks o Roosevelt & Stalin leppisid kokku et 3kuud peale sõjalõppu Euroopas alustab NSVL sõda Jaapaniga o Kutsuda kokku ÜRO asutamiskonverents *POTSDAMI KONVERENTS Püüti ära hoida Smaa poolt uue sõja alustamist: o Smaa & Berliin 4ks okupatsioonitsooniks/-sektoriks o Reparatsioonid o Võim liitlasriikide kontrollnõukogule o 4-de-poliitika (Demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine) *PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946

    Ajalugu
    thumbnail
    26
    docx

    II maailmasõda ja külm sõda

    7. Lahing Britannia pärast (Battle of Britain) Sõja alguses oli Inglismaal vahetatud välja senine lepituspoliitikat ajav peaminister Chamberlain tugeva ja otsustava Winston Churchilli vastu. a) operatsioon Merelõvi: - meresõda - esialgu üritas Saksamaa meredessanti - kukkus läbi. b) õhusõda - Inglismaa linnade pommitamine10. juuli-31 okt. 1940, kuid Inglismaad ei alistatud c) katse kehtestada blokaad 5. sept. - kuigi USA kuulutas välja neutraliteedi, kujunesid USA -GB erilised suhted, mis seisnesid relvade ja sõjavarustuse müügis. Märtsis 1941 - USA lend-lease poliitikas GB suhtes -Kongress volitas presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis talle oluline USA enda kaitsmise seisukohast. Kuna toetuse vajajad olid hetkel maksujõuetud, siis abi kas laenati (lend) või renditi (lease) 27. sept. 1940 sõlmiti Kolmikpakt – kujunes lõplikult teljeriikide blokk. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kohustusid üksteist

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    docx

    Teine maailmasõda, konspekt

    Teine maailmasõda Pingekolded: 1935 ­ Saksamaa keeldus lõplikult täitmas Versailles' lepingut. · Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Viis sõjaväe Reini tsooni · Liitis Saarimaa Saksamaaga (Saksa-Prantsuse piiril) · Astus välja Rahvaste Liidust · Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti. Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 ­ Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 ­ · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute rel

    Ajalugu
    thumbnail
    39
    pptx

    Rahvusvahelised suhted 20. sajandil

    Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    docx

    Kanna kaardile Euroopa riigid

    Külm sõda (1945 ­ 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm sõda. 4 Raudne eesriie: oli läänemaade + kommunistlike riikide vaheline infosulg. Esimesena võttis selle mõiste kasutusele 1945 Chuchill, kes ütles oma telegrammis Trumanile, et ei tea, mis seal teiselpool toimub, sest rootsi suursaadik, kes aitas jute, oli kaduma läinud. 4 RE

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    II maailmasõda

    Balti riikide okupeerimine 28 september 1939 Baaside leping Eesti ja NSVL-i vahel. Ettekäändeks toodi Eesti vaenulik suhtumine. Oktoobris alustas NSVL Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse (25 000). Sama leping sõlmiti Lätiga (30 000). Leeduga sõlmiti leping, et nad saavad vastutasuks tagasi Vilniuse. ,,Võitsime Vilniuse, aga kaotasime Leedu!". Balti riigid püüdsid vältida konflikte, kuid suhted halvenesid. Valesüüdistustele järgnes okupeerimine 15 juuni 1940 Leedu, 16 ja 17 juuni Läti ja Eesti. Andrei Zdanov asus Eestis moodustama venemeelset valitsust (Johannes Vares ­ Barbarus). Juulis moodustati võltsvalimiste tulemusel nn. nukuparlamendid, mis palusid Balti riigid vastu võtta NSV Liitu. 3-6 august 1940 liitis NSVL Balti riigid enda koosseisu. Soome Talvesõda Nõukogude Liit nõudis ka neilt baaside sõlmimist

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun