Rahvusvahelised suhted pärast
2 ms
Pariisi rahulepingud 1947. a veebruar
Rahulepingute projektid koostati Pariisi rahukonverentsil 1945-1946.
Rahulepingud sõlmiti viie kaotanud riigiga:
Mõjusfääre jagati ümber Lähis-Idas kasvas USA kui Iisraeli toetaja ja NSVL kui Egiptuse toetaja mõju Berliini kriis Eellugu: 1955- kuulutati välja Hallsteini (SLV välisminister) doktriin kui mõni riik peaks tunnustama SDV, siis SLV võtab seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga igasugused diplomaatilised suhted (ainsaks erandiks NSVL seati sisse diplom. Suhted ning lepiti kokku sõjavangide vahetuses) Samas NSVL taotles jätkuvalt, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ja peaksid läbirääkimisi SDV-ga Põhjused: NSVL soov saada tunnustust SDV SDV soov peatada põgenike voolu idast läände 1961 aprill NSVL juht Hrustsov kohtus USA presidendi J. F. Kennedy'ga ja nõudis Lääne-
pooldajad, teisel pool olid vabariigi vastased (kes ei olnud Rahvarinde tuumikuga nõus ja nad olid need kes tahtsid riigipööret). Rahvarinde vastaste juhiks kujunes Franco. 1936-39 toimuski Hispaanias kodusõda. Vabariigi pooldajad said toetust Nõukogude Liidult (kuna vabariigi pooldajate seas oli kommuniste) rahaline ja relvastuslik abi, lisaks instruktorid kes õpetasid relvastust kasutama. Vabariigi vastaseid toetasid Itaalia ja Saksamaa rahaline abi, relvastus ja saatsid koha peale sõdima ka oma mehi. Demokraatlikud lääneriigid ajasid mittevahelesegamise poliitikat, sest osaliselt olid asjaga seotud kommunistid ja nemad kujutasid suurt ohtu ja neid kardeti. 1939.aastaks oli kogu Hispaania vabariigi vastaste käes ja kehtestati Franco diktatuur, mis kehtis kuni 70ndate keskpaigani. Tegemist oli autoritaarse diktatuuriga. Neljandaks sõjakoldeks kujunes alates 1933 Saksamaa, kui võimule sai Hitler. 1934 toimus esimene katse ühendada Austria Saksamaaga. Ka Austrias oli
Prmaa & SB mõjuvõimu vähenemine maailmas Natsistliku Smaa, Fasistliku It ja militaristliku Jaapani kaotus (demokraatia eiramine) + Aasia vs Aafrika iseseisvumisvõitlus koloniaalsüsteemi lagunemine + ÜRO väljakujunemine + *JALTA KONVERENTS 4-11 veebruar Otsused: o Lääneriigid tunnustasid NSVL hegemooniat Ida-Euroopa üle o Smaa jagatakse okupatsioonitsoonideks o Roosevelt & Stalin leppisid kokku et 3kuud peale sõjalõppu Euroopas alustab NSVL sõda Jaapaniga o Kutsuda kokku ÜRO asutamiskonverents *POTSDAMI KONVERENTS Püüti ära hoida Smaa poolt uue sõja alustamist: o Smaa & Berliin 4ks okupatsioonitsooniks/-sektoriks o Reparatsioonid o Võim liitlasriikide kontrollnõukogule o 4-de-poliitika (Demonteerimine, demilitariseerimine, denatsifitseerimine, demokratiseerimine) *PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946
7. Lahing Britannia pärast (Battle of Britain) Sõja alguses oli Inglismaal vahetatud välja senine lepituspoliitikat ajav peaminister Chamberlain tugeva ja otsustava Winston Churchilli vastu. a) operatsioon Merelõvi: - meresõda - esialgu üritas Saksamaa meredessanti - kukkus läbi. b) õhusõda - Inglismaa linnade pommitamine10. juuli-31 okt. 1940, kuid Inglismaad ei alistatud c) katse kehtestada blokaad 5. sept. - kuigi USA kuulutas välja neutraliteedi, kujunesid USA -GB erilised suhted, mis seisnesid relvade ja sõjavarustuse müügis. Märtsis 1941 - USA lend-lease poliitikas GB suhtes -Kongress volitas presidenti osutama ainelist abi igale riigile, kelle toetamine näis talle oluline USA enda kaitsmise seisukohast. Kuna toetuse vajajad olid hetkel maksujõuetud, siis abi kas laenati (lend) või renditi (lease) 27. sept. 1940 sõlmiti Kolmikpakt – kujunes lõplikult teljeriikide blokk. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kohustusid üksteist
Teine maailmasõda Pingekolded: 1935 Saksamaa keeldus lõplikult täitmas Versailles' lepingut. · Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Viis sõjaväe Reini tsooni · Liitis Saarimaa Saksamaaga (Saksa-Prantsuse piiril) · Astus välja Rahvaste Liidust · Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti. Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute rel
Rahvusvahelised suhted XX sajandil Rahvusvahelised suhted Keskriigid Antant 1879 Saksamaa + 1893 Venemaa + Austria-Ungari Prantsusmaa 1904 Inglismaa + 1882 + Itaalia Prantsusmaa - 1902 + Türgi 1907 Venemaa + Inglismaa 1905 Venemaa kaasamise katse I maailmasõja eelsed kriisid 1905 I Maroko kriis 1911 II Maroko kriis 1912-1913 I Balkani sõda Serbia, Bulgaaria ja Montenegro vs Türgi 1913 II Balkani sõda Serbia, Montenegro, Türgi, Kreeka ja Rumeenia vs
Külm sõda (1945 1989) Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür. Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi. USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid. 1989 anti Ida-EU kommu. riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm sõda. 4 Raudne eesriie: oli läänemaade + kommunistlike riikide vaheline infosulg. Esimesena võttis selle mõiste kasutusele 1945 Chuchill, kes ütles oma telegrammis Trumanile, et ei tea, mis seal teiselpool toimub, sest rootsi suursaadik, kes aitas jute, oli kaduma läinud. 4 RE
Balti riikide okupeerimine 28 september 1939 Baaside leping Eesti ja NSVL-i vahel. Ettekäändeks toodi Eesti vaenulik suhtumine. Oktoobris alustas NSVL Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse (25 000). Sama leping sõlmiti Lätiga (30 000). Leeduga sõlmiti leping, et nad saavad vastutasuks tagasi Vilniuse. ,,Võitsime Vilniuse, aga kaotasime Leedu!". Balti riigid püüdsid vältida konflikte, kuid suhted halvenesid. Valesüüdistustele järgnes okupeerimine 15 juuni 1940 Leedu, 16 ja 17 juuni Läti ja Eesti. Andrei Zdanov asus Eestis moodustama venemeelset valitsust (Johannes Vares Barbarus). Juulis moodustati võltsvalimiste tulemusel nn. nukuparlamendid, mis palusid Balti riigid vastu võtta NSV Liitu. 3-6 august 1940 liitis NSVL Balti riigid enda koosseisu. Soome Talvesõda Nõukogude Liit nõudis ka neilt baaside sõlmimist
Kõik kommentaarid