WEIMARI VABARIIK (0)

WEIMARI VABARIIK (1919-1933)
Pärast Saksa keiserriiki võeti vastu konstutsioon. Kõrgeim oli Riigipäev, kes moodustasid valitsuse. Esimene president oli Fridrich Ebern. Oli algusest peale demokraatlik riik, kuid kahjuks tal olid mitmed sisemised vaenlased. ( KOMMUNISTLIK SAKSAMAA)
1918 ( loodi Kommunistlik Partei) ja 1918a jaanuaris üritas ta Berliinis võimule tulla. See katse suruti maha ja nende juhid tapeti ära. Aga juba uuesti 1919a aprillis haarasid kommunistid võimu Münchenis ja moodustasid Baieri Nõukogude Vabariigi ja kohe hakati teostama punast terrorit. Mai algul õnneks see moodustus likvideeriti.
Elu pärast I MS Weimari vabariigis oli äärmiselt raske Saksa ei suutnud tasuda reparatsioone, seepärast 1923 okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ära Saksa Ruhri tööstusbasseini,et võtta reparatsioonide arvele omale sealt kivisütt. Protestiks sakslased lõpetasid söe tootmise, siis oli nende passiivne vastupanu Prantsumaale. Tulemuseks oli Saksamaal majandusseiskumine, sissetulek lakkas, kulud kasvasid. Kulude katteks lasi Weimari vabariigi valitsus suurendada makse. Inflatsioon kasvas ja läks üle üperinflaktsiooniks. Kõige enam kannatasid töölised, kes elasid palgast palka. Paremini elasid need, kellel oli kinnisvara, väärismetalle ja välisvaluutat. Lihtrahva hulgas rahulolematus suurenes. Selle kasutasid ära saksa kommunistid, kes tahtsid Hamburgis võimu. See suruti maha.
Kahjuks oli Weimaris ka teisi sise vaenlasi. Algusest peale suhtus ka sõjaväe juhtkond Weimari vabariiki nagu Novembri revolutsiooni küllaltki umbusklikult, sest sõjavägi oli võidelnud I MS keiserliku Saksamaa nimel. Tõusis kõrgele kohale Adolf Hitler .
1921- Hitler juhiks Natside partei ( Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei )
8.nov 1923 üritas ta Münchenis riigipööret korraldada, teatades,et Berliinis asuv president on võimult eemaldatud , ta nimetas ennast uueks valitsusjuhiks ja kindral Luddendorfi nimetas ta sõjaministriks lootes,et armee teada toetad, kuid sõjavägi jäi truuks Weimari vabariigile.
Hitler pandi 5.aastaks oli seal 9 kuud, kirjutas seal valmis ,,Mein Kanfi,“ kus oli kirja pandud Hitler ideoloogiapõhimõtted tuleviku Saksamaa kohta.
Dawesi plaan 1924 – weimari vabariigi majanduse parandamise nimel tegutses aktiivselt USA ja eriti sealt pärit poliitikja rahandusminister Dawesi.
USAs kardeti,et Euroopas võib tekkida uus sõda Saksa ja parantsuse vahel ja sp organiseeriti 1924.a Rahvusvaheline nn Dawesi kommisioon : 1) Võimaldas anda Saksamaale laenu 2) vähendas reparatsiooni makse 3) Pikendas reparatsionide makse tähtaega
Tänu sellele hakkas Weimari Vabariigi majandus olukord paranema. Äärmuslikud jõud hakkasid taanduma Weimari vabariigis(Natsid , kommunistid). 1932.a vabastati Weimari vabariik ( terve saksamaa) reparatsioonidest ja see oli suur kergendus Weimarile. Siis läks Saksa majandusel hästi kuni Hitleri võimule tulekuni.
RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920.AASTAL
I Maailmasõja koledused jätsid sügavama jälja inimeste teadvusse ning seepärast võidutsesid 1920.aastatel patsifismi ehk rahuideed. 1920.a nimetati patsifismiajastuks. 1924-1928 nimetati kuldseteks kahekümnendateks. Kõiki tüli küsimusi püüti lahendada rahumeelsete vahenditega, mis pidid vältima süda. Just nendel aastatel oli maailma majandus jõudsasti edasi arenenud, eriti Ameerikas aga ka Euroopas( PRANTSUSMAA).
Aga oli ka probleeme. Saksamaa problem reparatsioonide osas sai lahendatud Dawesi plaani järgi. Suurem probeem oli NSV. Sellises olukorras toimus 1922 aasta kevadel Itaalias Genova linnas Euroopa riikide majanduskonverents, millest võttis osa ka Nõukogude Venemaa. Venemaa nõudis Euroopa riikidelt majanduslikku toetust, kuid ise enda poolt riigistatud välisriikide ettevõtteid tagasi anda ei tahtnud. Nii kokkuleppele ei saadudki. Kuid 16.aprill 1922a Genova eeslinnas Rafalos täiesti sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Saksamaa oma vahel diplomaatilised suhted. Peale selle lepiti omavahel veel kokku, et Venemaa Saksamaalt reparatsioone ei nõua ning et Saksamaa ei nõua Venemaalt tagasi riigistatud Saksamaa ettevõtteid. Seega Saksamaa oli esimene suurriik kes Nõukogude Venemaad ametlikult tunnustas. Ükski teine suurriik ei olnd seda veel teinud.
1924a Dawesi plaaniga oli Saksamaa majanduslik olukord paranenud, uut sõdaa Euroopas ei tulnud.
1925.a toimus Locarno konverents. Sellest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, SAksamaa, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia. Saksamaa viibis sel konverentsil esimest korda nagu mitte võidetud riik vaid nagu võrdväärne teistegga. PAtsifismi kinnituseks sõlmiti Reini tagatispakt, mille järgi Saksa-Prantsuse ja SAksa-Belgia piir pidi jääma samaks, nagu oli see Versailles rahulepingu järgi kirja pandud. Samasugused lepingud sõlms Saksamaa ka Poola ja Tšehhoslovakkiaga.
Patsifistlike ideede kulminatsiooniks sai aga Briand – Kellogi paketi alla kirjutamine Pariisis. Briand oli Prantsuse välisminister ja Kellog olu USA välisminister. Selle paktiga keelati ära sõda kui rahvusliku poliitika vahend, märkides et kõik konfliktid tuleb lahendada ära rahulikul teel. Paktile kirjutasid alla 15 riiki, hiljem ühinesid sellega 48 riiki. 1929a nende hulgas ka Eesti Vabariik ja NSVL . Selle pakti puuduseks oli :

Ei nähtd ette desarmeerimist ehk sõjaliste jõudude vähendamist.

Ei nähtud ette ka sanktsioone agressiooni korral.