Ajalugu Saksamaa (0)

1 Hindamata

1.Kollektiivse julgeoleku organisatsiooniks oli Rahvasteliit , mille ülesanne oli tagada
maailmarahu.(Ei laseks riikide vahelistel tülidel sõjaks kasvada.)

Ei andnud soovitud tulemusi, sest:
1. mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaal kui I maailmasõja
agressorriik, Nõukogude Liit)
2. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide
agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935; Jaapan hõivab
territooriumid Hiinas 1931 ; NSVL kallaletung Soome vastu 1939 jne.)
3. Rahvasteliidul puudusid relvajõud ja ta sõltus otsuste elluviimisel suurriikidest, kes
suhtusid sageli nendesse kohustustesse vastumeelselt. Rahvasteliidu kaks tähtsaimat
liiget, Suurbritannia ja Prantsusmaa, ei tahtnud eriti sanktsioone rakendada ja veel
vähem olid nad huvitatud Rahvasteliidu nimel sõjategevuse alustamisest.

2.
1. Molotov-Ribbentropi pakt (23.august 1939) - mittekallaletungileping, kus lubati
üksteist mitte rünnata. See kindlustas Hitleri seljataguse ning välistas kahel rindel
sõdimise. Tänu sellele sai Hitler Poolat rünnata. Saksamaa ja NSVL jagasid omavahel
territooriumi ära ning sellega oli selge, et sõda tuleb.
2. Versailles `i rahuleping Saksamaaga (28.juuni 1919) - See oli ebaõiglane mõndade
riikide suhtes. 1935. aastal tühistas Saksamaa lepingu ühepoolselt.
3. Hitlerist sai Saksamaa füürer ( märts 1933) - Saksamaal oli riiklik meelsusvalve, hakkas
tagakiusamine , välispoliitika agressivne ning kiire taasrelvastumine, ta vajas kiiresti võidukat
sõda.

3.
Saksamaa- MRP kindlustas Saksamaa territooriumi, seal oli kirjas NSVL’i ja Saks . plaanid,
millest Saksamaa kasu lõikas, pannes kirja selle, mida soovis ning millega NSVL rahul oli

NSVL- NSVL kindlustas oma territooriumi

Eesti- kuna Eesti oli lepingus antud NSVL’ile, siis Eesti okupeeritakse 1940. aasta suvel ja
langeb NSVL’i kätesse kuni 1991. aastani.

Euroopa- Euroopa jaotatakse NSVL’i ja Saksamaa vahel ära, kõik teavad, et sõda on tulekul

1. Lepituspoliitika( rahustamispoliitika ) - taheti vältida sõda, tehes järelandmisi
diktaatoritele.Usuti, et suudetakse diktatuurid üksteise vastu välja mängida ning seega ei
sekkutud nende tegevusse

2.

● Saksamaa asus taaslooma laevatikku ja lennuväge
● Saksamaa taastas sõjaväekohustuse
● Saksamaa viis väed Reini jõe demilitariseeritud tsooni.
● Saksamaa ründas Poolat
● Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega

3.

1. Kui MRP oleks sõlmimata jäetud, siis NSVL oleks teinud koostööd lääneriikidega
ning suur sõda oleks ilmselt ära jäänud. ( 23. august 1939)
2. Kui Saksamaa ei oleks Versailles’ lepingu vastu hakanud, vaid lepinguga rahule
jäänud. ( 1935. a)
3. Kui Versailles’ lepingus poleks nii palju ülekohut tehtud Saksamaale, siis oleks
Saksamaa olnud rahumeelsem. (28. juuni 1919.a)

.PDF Laadi alla originaalfail 2 lk · .pdf · 3 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

napakas123 Õppematerjali autor

nsvl hitler kindlustas versailleslepingu kallaletung etioopia diktatuurid relvajõud

Sarnased õppematerjalid

doc

Üldajalugu 20.sajandil

ÜLDAJALUGU 20.sajandil RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJANDIL (1991.AASTANI) Suurriikide liidud 20.sajandi algul: KOLMIKLIIT ANTANT 1879.a Saksamaa ja Austria-Ungari Kaksikliit 1893.a Venemaa ja Prantsusmaa 1882.a liitus Itaalia 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa liitlasteks Türgi ja Bulgaaria 1907.a Inglismaa ja Venemaa liitlaseks Jaapan, 1915.a Itaalia, 1917.a USA EESMÄRGID:

Ajalugu

odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena (näiteks Venemaaga seonduv).

Ajalugu

doc

Euroopa 1900-1990

Suurriikide liidud 20.sajandi algul · 1879 sõlmitakse liiduleping Saksamaa ja Austria Ungari vahel, millega 1882 ühineb ka Itaalia tekib nn kolmikliit · 1893 sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, milles kohustusid üksteisele kallaletungi korral appi minema (Saksamaa noor keiser Wilhelm II oli eelnevalt keeldunud pikendamast Venemaaga edasikindlustuslepingut, millega Venemaa kohustus Austria Ungarit ja Saksamaa Prantsusmaad mitte ründama) · 1904 kirjutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa alla Antanti lepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Sb kohustus aitama Prantsusmaad kõikides reformides, ainult sõjalisi kohustusi ei võetud · 1907 kirjutavad Venemaa ja Suurbritannia alla sõpruslepingule, milles jagatakse mõjusfäärid Aasias, moodustusid Antanti riigid (Sb, Venemaa, Prantsusmaa) · Tekib Antanti riikide ja Kolmikliidu vastasseis

Ajalugu

doc

Rahvusvahelised suhted 1930

võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier)

Ajalugu

docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

Saksamaal. 193  Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193  11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss.  29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193  Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine.  Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel.  23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine.  1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus.  3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus.  28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga.  30.november – Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel.

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda

Teine maailmasõda Sõja põhjused 1. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead; 2. Saksamaa soov revideerida Versailles rahulepinguga kehtestatud kitsendusi; 3. Lääneriikide lepituspoliitika; 4. Euroopa riikide suutmatus luua ühisrinnet maailmasõda kavandatavate riikide vastu; 5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit.

Ajalugu

doc

II MAAILMA LÄHIAJALUGU

II MAAILMA LÄHIAJALUGU SUURRIIKIDE LIIDUD 20.SAJANDI ALGUL Kolmikliit 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines nendega Itaalia. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Viimane soovis kolooniaid haarata, mis aga tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Saksamaa toetus oli ülioluline Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud, kuid soovis tugevdada oma positsiooni Balkanil. Serbia selja taga seisis aga Venemaa, mistõttu vajas Austria-Ungari Saksamaad. Nõrgimaks liidu lüliks oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Entente Cordiale Kolmikliit oli ohu märk ning 1893.a. sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu. 1904. aastal

Ajalugu

doc

9.klassi Ajaloo esimese poolaasta kokkuvõtte

Versailles` süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing 1933 sai kantsleriks Adolf Hitler lahkuti Rahvasteliidust 1935 üldine sõjaväekohustus taastati *ei teinud midagi toimus rahvahääletus Saarimaal-otsustasid ühineda Saksamaaga Ingl ja Sm vaheline mereväekokkulepe Sm tohtis nüüd omad sõjalaevu ja allveelaevu *Ingl soosis 1936 viidi väed sisse Reini tsooni *Pr ega ka RL ei teinud midagi Saksamaa ja Itaalia sõjaspoliitiline liit Berliini-Rooma telg Saksamaa ja Jaapan Antikomiternipakt Berliin-Tokyo telg 1937 ühines Antikomiternipaktiga Itaalia Berliin-Rooma-Tokyo telg Rahvasteliidul ja lääneriikidel ühine lepituspoliitika, sest Sm oli liiga tehtud enne. Saksamaa sai sellepärast liitlasteks Itaalia ja Jaapani, kuigi nad olid mõlemad võitjate poolel,aga ei saanud piisavalt asumaid solvunud ja otsustasid jõuga haarata. 5.pilet

Ajalugu

Rohkem sarnaseid