Kliima mõju Eesti väikejärvedele (0)

Kliima mõju Eesti 
väikejärvedele
Kerli Kisant
Väikejärvede ülevaade ja tüpoloogia
2804 veekogu (EELIS, 2006.a.), neist looduslikke  1559 , 734 tehisjärve ja 511 
paisjärve
Eesti järvede limnoloogilise tüpoloogia rajas Aare Mäemets, seda lihtsustasid 
Ott ja Kõiv 1999.a., eristades 11 järvetüüpi 
2003.a. Kohandati see vastavaks EL Veepoliitika Raamdirektiivi nõuetele 
Survetegurid
Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus 
(põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed)
Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite 
hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus)
Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti)
Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine ( looduslikus  arengureas 
toimub olulisi muudatusi)
Hapestumise probleem pole suur
Kliimamuutuse  mõju järvedele
Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis hakanud järjest varem, 
jäätumine aga hiljem saabuma
Regionaalsed kliimamudelid prognoosivad aastateks 2070-2100 nii õhu- kui 
veetemperatuuri tõusu ja meie järvede jääkatte kestuse vähenemist vähemalt 
1-2 kuu võrra. Seetõttu võivad dimiktilised järved muutuda monomiktilisteks.
Varasemaks nihkub ka füto- ja zooplanktoni areng
Talvel kalade hukkumise oht väheneb, suvel suureneb
Pikenev  stagnatsiooniperiood halvendab põhjakihtide hapnikuga varustatust, 
soodustades fosfori leket põhjasetetest.
Sademetehulga suurenemisega kasvab valglalt lähtuv toitainete koormus 
järvedele, mis suurendab bioproduktsioni ja settimiskiirust
Sula pinnase ja suurenenud talvise äravooluga kantakse järvedesse orgaanilist 
ainet (vee värvus muutub pruunikaks). 
Kliimamuutus võib nii tugevdada kui nõrgestada eutrofeerumise ilminguid , võib 
aidata kaasa järvede seisundi parandamisele või töötada sellele vastu. 
On vaja teada järvede seisundit  enne olulise inimmõju algust ja kuidas taolised 
järved varem on kliimamuutustele reageerinud . Seda aitab lahendada 
järvesetete paleoloogilised uuringud
Sündmuste nn. Koherentsusuuringud (püütakse  suuremal alal leida 
sünkroonselt toimuvaid muutusi)
Süsinikuringe uuringud näitavad, et järvedes settiv süsinikuhulk on samas 
suurusjärgus maismaalt maailmamerre jõudva süsiniku hulgaga
Seega on järvedel kahetine roll kliimamuutuse seisukohast. Emiteerides 
kasvuhoonegaase , mõjutavad järved aktiivselt kliimat,  teisalt on järved 
tundlikud klimaatiliste tegurite muutuste suhtes.
Tänan kuulamast.

Document Outline

• Slide 1
• Väikejärvede ülevaade ja tüpoloogia
• Survetegurid
• Kliimamuutuse mõju järvedele
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7