Inimõigusi reguleerivad kokkulepped Hanno Küng Mis on inimõigused? · Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. 1. Inimõigused on kõigil inimestel. 2. Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt. 3. Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt. Rahvusvahelised lepingud? · Allkirjastamine · Aruanded · Komiteed Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastane konventsioon · ÜRO tas...
võimu tegevus peab olema avatud ja meediale nii, et nad saaksid omandada informatsiooni omal valikul, sõltumatult võimu teabeteenistusest. Ligipääs dokumentidele on üks osa kodanikuõigustest ja vabadustest ja üheks vaba mõttevahetuse tingimuseks demokraatlikus riigis. Ent need alusprintsiibid ei ole toiminud alati ja ka tänapäevalgi kohaldatakse erandeid. Raamatus käsitlevad autorid erinevatel perioodidel ja põhjustel rakendatud ja rakendatavaid juurdepääsupiiranguid, tegevust reguleerivaid õigusakte. Samuti vaadeldakse juurdepääsupiirangute vajalikkust, kuid ka neist tingitud probleeme. Raamatu autorid on peamise küsimusena vaatluse alla võtnud juurdepääsupiirangute seotuse ühiskonna üldiste hoiakute, riigi keskvõimuga ning ajalooteaduse metoodika ja arhiivinduse arenguga. Juurdepääsupiirangute kategooriad ja põhjused. Juurdepääsupiirangute kategooriad ei ole erinevates riikides sarnased ning ebademokraatlikes riikides on kitsamad kui demokraatlikes riikides
Suunatakse töötu nõusolekul avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul. Töötu osaleb Ei sõlmita töölepingut Tasu maksab avaliku avalikus töös kuni 8 tundi ega kohaldata töö- töökorraldaja. Tunni- Avalikule tööle 944 päevas ja kuni 25 tundi suhteid reguleerivaid palga alammäär on suunatud nädalas. 1617-aastane töötu seadusi, va seadustest kehtiv töötasu osaleb avalikus töös kuni 7 tulenevad erijuhud alammäär tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas Koolitus võib kesta kuni 1 Tööturukoolitust aasta
1) võtta ja anda piisava tagatise olemasolu korral laenu; 1 2) hoiustada ja võtta vastu hoiuseid; 3) kaubelda väärtpaberite, väärismetallide ja välisvaluutaga; 4) teha muid tehinguid raha-, väärtpaberi- ja välisvaluutaturul; 5) käsitleda maksejuhiseid ning arveldada makseid; 6) omada aktsiaid ja muid osalusi ning kinnisvara; 7) kehtestada rahaturgu reguleerivaid eeskirju ja seaduse alusel usaldatavusnormatiive ; 8) kehtestada europangatähtede ja euromüntide käitlemist reguleerivaid eeskirju; 9) rakendada sanktsioone raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes, välja arvatud sanktsioonid, mida rakendab Euroopa Keskpank Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 34.3 alusel; 10) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt oma
1. TÖÖKESKKONNASPETSIALIST Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. Ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks teeb
Vaieldamatult kõige olulisem vabakaubanduspiirkond maailmas on Euroopa Liit, 27 liikmesriigi poliitilis-majanduslik liit, mis asub peamiselt Euroopas. EL on välja töötanud Euroopa ühtse turu kõigis liikmesriikides kehtiva standardiseeritud seaduste süsteemi kaudu. ELi poliitika eesmärk on tagada inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine siseturul.Kaubanduse hõlbustamisel uuritakse, kuidas saab riigipiiri ületavate kaupade liikumist reguleerivaid protseduure ja kontrolle parandada, et vähendada sellega seotud kulusid ja maksimeerida tõhusust, kaitstes samal ajal seaduslikke regulatiivseid eesmärke. Samuti on märkimisväärne ülemaailmne teenuskaubandus. Näiteks Indias on äriprotsesside sisseostmist kirjeldatud kui "riigi arengut järgmise paarikümne aasta jooksul, mis aitab laias laastus kaasa SKP kasvule, tööhõive kasvule ja vaesuse leevendamisele". Kasutatud kirjandus: https://maailmakool.ee/majanduse-uleilmastumine/
1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum
sisekontrolli , teostama töötajate tervise kontrolli . Väiksemas ettevõttes võib ka olla töökeskkonna spetsialist . 2.2) Töökeskkonna spetsialist on ettevõttes pädev insener töökeskkonna alal või tootmistegevuses. Tootmistegevuseta ettevõttes on ettevõtja volitanud töökeskkonna spetsialisti täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Tundma erinevaid akte töötervishoiu tööohutust reguleerivaid akte. Vähendama töökeskkonna ohutegureid võttes kasutusele erinevaid meetmeid . Spetsialist peab peatama ohtliku töölõigu või seadmed . Teeb koostööd töötajate , voliniku , nõukogu ja töötervishoiu arstiga . 2.3) Volinik : on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning on valitud töötajate poolt tema volitused kehtivad 4 aastat. Töötaja korraldab voliniku valmiseks üldkoosoleku ja kohal peab olema 50% töötajatest
I.ms põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia *Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast. Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Tulemused: *Hukkus 10 000 000 *Kokku varisesid A-U, Venemaa, Türgi ja Saksamaa ja nende alade peale tekkis palju väiksemaised
tulemustest · 3) tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö , lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt; 10. Kes on ettevõttes töökeskkonnaspetsialistiks? Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes. 11. Missugused ülesanded on töökeskkonna spetsialistil ettevõttes? Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima , võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks.
· Katioonaktiivsed ja mitteionogeensed detergendid on kallimad, kuid ka eelisatatumad. Detergetide kasutatavus · Müügilolevad pesemisvahendid sisaldavad sünteetilist pidaktiivset ainet 5 20% · Neile on lisatud suurel hulgal aktiivsust tõstvaid elektrolüüte naatriumpolüfosfaate (Na5P3O10) mis aitavad ka toote hinda alandada, keemilisi ja optilisi valgendajaid, mustuse taassadestumist takistavaid aineid (karboksüülmetüültselluloos), vahutamist reguleerivaid aineid, täiteaineid, lõhnaineid jpm Detergetid ja keskkonnakaitse · Seetõttu tuleb detergente lagundada veepuhastusseadmetes või veekogudes mikroorganismide poolt. · Tõsisem keskkonnaprobleem on väga suurte fosfaadikoguste sattumine veekogudesse, mis tekitab ohtliku eutrofeerumise ehk viib see vetikate vohamiseni mida nimetatakse ka vee õitsenguks. Vee õitsengud on eutrofeerumise esimesi märke. Liigne vetikate mass mõjutab kogu vee elustikku,
5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus ära -aja-töö asemel tuli tulemus-töö 6. Eesti kohta postindustriaal ingo ja teadmusühiskond -infoühiskond- kuna informatsioon on kättesaadav üle 80% rahvaste, aga kardan et seda ei osata ära kasutada. 7. Heaolu ühiskonna iseloomujooned -resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise -riigi sekkumine majandusse, sotsiaalsete hüvede suur oskakaal -riik on endale võtnud lisaks sotsiaalabi ja majandust reguleerivaid ülesandeid eesmärgiks sotsiaalne õigus. 8. Eesti heaoluriik? (See on arutlus. Siia paned mis ise arvad.) 9. Demokraatia tunnusjooned -kodaniku vabaduste tunnustamine -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja plurallistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjanuds, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine
......................................................................................................... 3 TÖÖKESKKOND........................................................................................................... 4 TÖÖKESKKONNAVOLINIK............................................................................................. 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.........................................4 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU........................................
Piirvalvur kannab teenistusel olles alati vormirõivastust ning vajadusel on tal õigus kasutada relva või lahingutehnikat. Aga nõuded tervisele? Piirivalveametniku töö eeldab väga head füüsilist vormi. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Piirivalvur peab vastama piirivalveametniku kutsesobivuse (k.a kehalise ettevalmistuse, haridus- ja tervise osas) seadusega sätestatud nõuetele. Piirivalvur peab tundma riigi seadusi, piirivalveteenistust reguleerivaid õigusakte, kriminalistikat, dokumentide kontrolli ja piiri valvamise tehnikat. Esinduslikuks suhtlemiseks on vajalik ka psühholoogia tundmine ja võõrkeelte valdamine. Piirivalveasutustes töötamine eeldab distsiplineeritust, lojaalsust, ausust, kohusetunnet ja otsustusvõimet. Piirivalveametnik peab suutma töötada stabiilselt ja tulemuslikult ka pingeolukorras, kiiresti reageerida ja meeskonnatööd teha. Millised on nõuded haridusele ja väljaõppevõimalused?
FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis. Frantsiisilepingu esemeks on frantsiisivõtjale antav õigus, mida nimetatakse frantsiisiks. Legaaldefinitsioonis tähtistab frantsiisi väljend ,,õigus kasutada". Väljend ,,õiguste ja teabe kogum" viitab frantsiisiandja õigustele
keemilised sidemed. Valk hakkab järkjärgult kaotama oma struktuure, alguses kolmas siis teine. o Valgu renaturatsioon algab valgu struktuuride taastumine, on denaturatsiooni pöördprotsess. Valkude funktsioonid: 1. ENSÜMAATILINE keemilised reaktsioonid ei kulge mitte iseenesest, vaid neid on vaja kas kiirendada või aeglustada. Reaktsioonide kiirust reguleerivaid valke nim. ensüümideks. 2. EHITUSLIK kuuluvad kõikide rahuorganellide koostisesse. Näiteks karvad, suled, küünised, sõrad ja kabjad. 3. TRANSPORT rakumembraani koostisesse kuuluvad transportvalgud, mis juhivad kindlat tüüpi molekule nii rakku sisse kui ka sealt välja. 4. RETSEPTOR mõningad valgud, mis edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse näiteks keele limaskesta retseptorvalgud aitavad maitset tunda. 5
kasutanud 1962. aastast alates) ametlikuks nimeks. Ühtne Euroopa akt suurendas ühtlasi Euroopa Parlamendi õigusloomepädevust, sisse viidi koostöömenetlus ja nõusolekumenetlus. Allkirjastamine toimus Luksemburgis 17.veebruaril 1986 ja Haag(madalmaad) 28.veebruar 1986. Leping jõustus 1.jaanuar 1987. ühtne Euroopa akt muudab Rooma lepingut, et lisada uut hoogu Euroopa integratsiooni ja siseturu väljakujundamiseks. Sellega muudetakse toimimist, reguleerivaid eeskirju, EL institutsioone ja laiendab ühenduse volitusi, eelkõige teadusuuringuid ja arengut, keskkonna ja ühist välispoliitikat. Juba Fontainebleau kohtumisel 1984. aastal oli Mitterrand ärgitanud moodustama kahte komiteed, mis valmistaksid ette raportid Euroopa Liidust: Esimene oleks vaadelnud Euroopa integratsiooni mõju Euroopa Ühenduse, kodanike igapäevaelule. Teise eesmärgiks jäi poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise reformi väljatöötamine
stabiliseerida seeläbi suhteid ühiskonnas. Seetõttu on alates 1.01.2012 oluline teada, mida reguleerib ja millised nõuded kehtestab «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks 22.12.2011 vastu võetud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (RT I, 29.12.2011, 228, jõustunud 01.01.2012)? Tegelikult on igas arenenud ühiskonnas suur hulk erinevaid eluvaldkondi reguleerivaid õigusnorme. Õigusnormid grupeeruvad süstematiseeritult moodustades üheskoos õiguskorra. Õigus – õigussugukond – õigusperekond – õiguskord – õigusvaldkond – õigusharu – õigusinstituut. Tänapäevase õigustaksonoomia kohaselt moodustavad õiguse õigussugukonnad, mis omakorda koosnevad lähedastest õigusperekondadest. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks, mis omakorda jagunevad õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad
Majanduslik vabadus tuleneb aga meie enda võimalustest ja võimetest. Kui inimene ei saa midagi endale lubada vaesuse tõttu ning süsteem, mis on teiste poolt loodud ja tundub ebaõiglane, rõhub ja piirab inimest, seda pead Berlin majanduslikuks rõhumiseks. Ühiskonnas üldiselt levib mitmeid moodi arusaamasid. Seadused võivad olla eesmärgiga piirata inimesi või kaitsta. Harva võetakse seaduste loomist kui lihtsalt ühiskonna reguleerivaid abivahendeid. Kui kõigil kehtiks vaid enda loodud vabaduse ja õiguste piirid, satuks need kindlasti konflikti ,,naabriga". Selle ennetamiseks ongi loodud ühtsed ettekirjutised nagu näiteks tsiviilõigus või kasvõi liikluseeskiri. Kõik vaid selleks, et ehitada mingigi kesktee kõikide vabaduste tarvis.
26. Kirjelda põhiseaduse muutmise protsessi (2võimalust) 1.Algatab EV Presidendi või 21 Riigikogu liiget , arutatakse 2 koosseisu (5-8a.) 2.Kiirloomus : 4/5 Riigikogu 101st pooldavad ning 2/3 hääletavad poolt. 27. Kes teostab järelvalvet põhiseaduse üle? 28. Kes võtab EV vastu seadusi? 29. Kes paneb seadustest tulenevalt kohustused paika, kuidas neid nimetatakse? 30. Mis on üldakt? Üldakt on õigusakt , millega antakse üldisi , abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on nt. seadused, määrused ja dekreedid 31. Mis on üksikakt? Üksikakt ei sisalda õigusnorme , vaid on individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele . Sellised on näiteks otsused , korraldused , käskkirjad. 32. Võrdle üldakti ja üksikakti- erinevused, kumb on vähem tähtis? Üldakt koostab seadusi mis kehtivad kõigile aga üksikakt teeb neid aga konkreetsetele inimestele . Üksikakt on vähem tähtis.
Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Nt seadus, määrus. 2. Üksikaktid. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. ÕLA liigid: 1. Seadus - Põhiseaduse järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus on kas
mis tagavad selle toimimise rakus. Geenravi aka geeniteraapia Geneetiliselt muundatud organism transgeenne e siirdgeenne organism Genoomipank bakterikolooniates säilitatav genoomi DNAfragmentide kogum Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Glükoos suhkur, mille lagundamine annab organismile energiat GMO vt 3 mõistet tagasi Gonadotroopsed hormoonid rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone. Sünteesitakse hüpofüüsis, aga ka platsentas. Gonadotropiin vt eelmist mõistet Herbitsiid taimemürk, mida kasutatakse umbrohu hävitamisel. Mõjub kindlat tüüpi taimedele Hingamiselundkond elundkond, mis tagasi gaasivahetuse Hingamiskeskus piklikajus asuv keskus, mis reguleerib hingamisliigutusi.
nõuetelevastavus. Ükskõik millises valdkonnas tegutsemine eeldab järjest enam vastavas valdkonnas toimivate reeglite täpset tundmist ja täitmist. Kuna olulisemad reeglid on üldjuhul kehtestatud seaduste ning seadusega kooskõlas olevate alamalseisvate õigusaktidega (valituse määrustega, ministrite määrustega jne), siis tähendab eelöeldu seda, et tuleb tunda ja osata täita oma konkreetset tegevus- ja tegutsemisvaldkonda reguleerivaid õigusnorme. See kehtib nii igasuguse kutsetegevuse osas, kui ka isiklikus elus, sest reeglid, mida tuleb täita, on kehtestatud nii tegevustele kui nende sooritajatele (tegijatele). (Näiteks liikluses osalemiseks üldse ja selles osas, kes võib olla sõidikijuhiks.) Siiski on oluline mõista, et õigusnormid ei ole kaugeltki ainsad reeglid, mida järgida tuleb. Ehkki enamlevinud definitsioonid seostavad õiguse enam või vähem otseselt riigiga, ei ole see
Keskpanga õigused: võtta ja anda piisava tagatise olemasolu korral laenu; hoiustada ja võtta vastu hoiuseid; kaubelda väärtpaberite, väärismetallide ja välisvaluutaga; teha muid tehinguid raha, väärtpaberi ja välisvaluutaturul; käsitleda maksejuhiseid nind arveldada makseid; omada aktsiaid ja muid osalusi ning kinnisvara; kehtestada rahaturgu reguleerivaid eeskirju ja seaduse alusel usaldatavusnormatiive; kehtestada europandatähtede ja euromüntide käitlemist reguleerivaid eeskirju; rakendada sanktsioone raharingluse kohta kehtestatud eeskirjade rikkujate suhtes, välja arvatud sanktsioonid, mida rakendab Euroopa Keskpank Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 34
JÕUKUS. Valitsmea peaks üks kindel liider ja ametnikkonna mõjuvõimu tuleb piirata(plebistsitaarne demokraatia).Rahvas on aktiivne kodanikkond. 4. Heaoluühiskond- riigikorraldus, mis tungib majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidesse, parandamaks inimeste toimetulekuvõimalusi, kaitstes neid tururiskide eest ja leevendades elu bioloogilistest tsüklitest tingitud riske. Heaoluriik kannab ka sotsiaalseid ja majandust reguleerivaid ülesandeid. Riik sekkub aktiivselt majandusse. Tõuseb esile sotsiaalne õiglus. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. Riik korraldab haridust, tervishoidu, tururegulatsiooni, makse. Tunnused: 1. ressursside ülekandmine 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. 5. Heaoluühiskonna mudelid: 1. Sotsiaaldemokraatlik- solidaarsus.Riik on peamine heaolu pakkuja. Kõrged maksud. Jõukamatel inimestel kõrgemad maksud.
meeskonnatöö põhimõtteid kaubanduses. Baasteadmised · Kaubanduse olemus ja ülesandeid: Mõistab kaubanduse põhifunktsioone majanduses ja teab millised ülesanded on kaubandusel tootjate ja tarbijate ees . · Kaubandusettevõtte põhitegevuse tundmine: Teab ja tunneb kaubandusettevõtte tööprotsessi põhimõttelist kulgu. · Majandusalased teadmised: Teab ja tunneb Eesti majanduse arengusuundi, ettevõtluse põhialuseid, töösuhteid reguleerivaid põhilisi õigusakte ja ettevõtte turundustegevuse olemust. · Müügitehnika tundmine: Teab ja tunneb põhilisi müügitehnikaid ning oskab neid kasutada tavapärastes olukordades. · Töökeskkonna ohutuse tundmine: Teab ja tunneb töökeskkonnaohutuse ja keskkonnasäästlike tegevuste põhimõtteid. · Kaupade tundmine: Teab ja tunneb kaupade liigitamise aluseid ja sortimente, müüdavate kaupade omadusi ja kasutamisvõimalusi,
· Säästva arengu põhiprobleemkuidas kõikide ressursside (loodus-, inim-, aja-, inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. · Keskkonnakaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet · ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid · Keskkonnaökoloogia: *uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuurile ja talitlusele *uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele *uurib erinevate liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Populatsioon (asurkond) rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.
lõpetada kriminaalasjade lõpetamise määrus (lisa 5). Määruste koostamine oli sarnane süüdistusakti koostamisele. Ühendamise määrusele tavaliselt eelneski süüdistusakti tegemine, kust sai juba kõik olulised andmed ka määruse koostamise jaoks. Määrusesse pidi kirjutama ka ühendamise või siis lõpetamise põhjuse ja konkreetsed seaduseviited nendele. Seega tuli ka määruste koostamise puhul uurida karistusõigust reguleerivaid seadusi. Lisaks määrustele koostasin dokumentidest veel vahistamistaotlusi (lisa 6) ning asitõendi vaatlusprotokolli (lisa 7). Tihti anti mulle ka lihtsalt kriminaaltoimik, ilma konkreetse ülesandeta koostada selle põhjal mingi dokument, ning paluti mõelda, vastavalt toimikus sisalduvatele asjaoludele, mis ma konkreetse kriminaalasjaga teeksin: kas asi lõpetada või saata kohtusse või kohaldada mingit
Katioonaktiivsed ja mitteionogeensed detergendid on üldiselt kallimad, kuid teatud juhtudel ka eelistatud. Müügil olevad pesemisvahendid sisaldavad sünteetilist pindaktiivset ainet 520%. Neile on lisatud suurel hulgal aktiivsust tõstvaid elektrolüüte naatriumpolüfosfaate (n. Na5P3O10), mis aitavad ka toote hinda alandada, keemilisi ja optilisi valgendajaid, mustuse taassadestumist takistavaid aineid (karboksüülmetüültselluloos), vahutamist reguleerivaid aineid, täiteaineid, lõhnaineid jpm. 4 Sünteetilised pesemisvahendid, eriti hargnemata süsinikahelaga ained, lagundatakse veepuhastusseadmetes või veekogudes mikroorganismide poolt kiiresti. Tõsisem keskkonnaprobleem on väga suurte fosfaadikoguste jõudmine veekogudesse, mis tekitab ohtliku eutrofeerumise. Et seda vältida, tuleks fosfaatidest loobuda või
tööprotsessides; arhiivihalduse korraldamine; koolitamine ja nõustamine 10. Mille eest vastutavad dokumendihaldurid organisatsioonis? Dokumendihaldurid on vastutavad dokumendihalduse kõigi aspektide eest, sh dokumendisüsteemi ja sellega teostatavate operatsioonide väljatöötamise, juurutamise ja korraldamise ning igale kasutajale vajalike dokumendihalduse ja dokumendisüsteemi operatsioonide õpetamise eest. 11. Nimeta olulisemaid dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte. Seadused: • Arhiiviseadus • Avaliku teabe seadus • Digitaalallkirja seadus • Haldusmenetluse seadus • Isikuandmete kaitse seadus • Keeleseadus • Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus • Riigivapi seadus • Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus • Vabariigi Valitsuse seadus Määrused: • Arhiivieeskiri • Asjaajamiskorra ühtsed alused
ohutusjuhenditega. 4.3 Omandatud on põhilised töövõtted, ning kasutusel on kõik müügisüsteemi võimalused 4.4 Teenindusprotsessi käigus järgitakse kaubandustegevust reguleerivaid õigusakte 4.5 Tagatud on töövahendite korrashoid ja nende vajalik varu tööpäeva jooksul 4.6 Maksevahendite käitlemisel järgitakse kehtivaid juhendeid ja nõudeid 4.7 Kliendiprobleemid on lahendatud vastavalt
ühiskonnale kahju tekitav mõju ehk siis enesekaitseks kellegi teo eest. Milli arvates ületataksegi vabaduse piirid siis, kui tekitatakse tegelikku kahju indiviidile või ühiskonnale üldiselt. Edasi peaksid sellega aga tegelema juba kõlbluste ja seadustega tegelevad ametkonnad. Inimeste vabadust taltsuvad seadused. Seadused võivad olla inimeste piiramiseks või nende kaitseks. Harva võetakse seaduste loomist kui lihtsalt ühiskonna reguleerivaid abivahendeid. Kui kõigile kehtiks vaid enda loodud vabaduse ja õiguste piirid, satuks need kindlasti konflikti ,,naabriga". Selle ennetamiseks ongi loodud ühtsed ettekirjutised nagu näiteks liikluseeskiri. Kõik vaid selleks, et ehitada mingigi kesktee kõikide vabaduste tarvis. Meie oleme oma valikul vabad, see tähendab, et peame valikuid tegema, vaatamata sellele vastutusele mida toob see vabavalik kaasa. Iga valik on vastutus iseenda eest. Kuid
tõukejõudu: vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weber- Ta nimetas oma valitsemismudelit plebistsitaarseks demokraatiaks. Ta pidas edu pandiks autoriteetset liidrit. Rahvas pole Weberi teooria järgi mitte passiivne mass, vaid aktiivne kodanikkond, kes suudab osaleda poliitika kujundamises ning valida endale liidri. 1.3 Heaoluriik ja heaoluühiskond Heaoluriik- lisaks riigi klassikalistele funktsioonidele on see riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. See on riik, mis sekkub aktiivselt majandusse, mis jagab maksupoliitika abil tulusid ümber ning korraldab haridust ja tervishoidu. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Kuigi algselt peeti riikliku heaolupoliitika ajamisel silmas vaeseid, siis tänapäeval on selle sihtgrupiks saanud keskklass, kes moodustab ühiskonna enamuse. Sellel on kaks tunnust: 1) ressursside kandmine ühest valdkonnast teise ja rikkamatelt ühiskonnaliikideelt
Villem Reimani vaateid iseloomustab teoloogiline ja rahvuslik idealism, etnotsentrism, kaldumine pietismi ja askeetlusse, vägivalla eitamine. Eriti olulisteks vaadeteks pidas Villem Reiman kõlblust, kohusetäitmist, õigust ja seadust, inimese käitumise eetilist motivatsiooni, seotust maaga, rahvusliku eluruumi kaitsmist võõraste eest. Koos J. Tõnissoniga, kellele ta oli suureks autoriteediks, püüdis ta sõnastada eestlaste elu reguleerivaid norme ja reegleid, nõudis karskust ja sugulist kasinust. Eestlaste tuleviku suhtes oli Villem Reiman optimist . Tal oli vääramatu usk sellesse, et Jumala abiga liigub eesti rahvas iseseisvuse poole, "valgusele ja vabadusele vastu" . Viited: http://www.hot.ee/villemreiman/elulugu.html http://et.wikipedia.org/wiki/Villem_Reiman http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=180&ItemID=259 http://www.eesti.ca/printarticle.php?id=10358
ühiskonnakorraldust nimetama infoühiskonnaks. Täna eristatakse infoühiskonnast teadmusühiskonda - ühiskond kus infot majanduses ja poliitikas oskuslikult kasutatakse. Oluliseks tunnuseks töötamine iseloomu muutus - töölise mõiste kadumine. Töö tegemisel enam mitte aja - töö vaid tulemus-töö Ühiskonna arengu eesmärk heaoluriik? Korporatism? Elitarism? on riigi olemus, kus riik on endale võtnud lisaks sotsiaalkorraldust (u.50% riigi skp-st) ja majandust reguleerivaid ülesandeid -eesmärgiks sotsiaalne õigus Heaoluriigi teiseks oluliseks tunnuseks on see, et resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise (nt. Mootorikütuse aktsiisist pensionide maksmiseks, rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele) Riigi sekkumine majandusse, sots. hüvede suur osakaal. Korporatism ...on poliitikakujundamise viis, mille puhul valitsusametnikud domineerivad piiratud arvu tunnustatud ja toetatud huvigruppide üle
sekundaarseks. Primaarse sotsiaalõiguse hulka kuulub näiteks sotsiaaltoetuste ja –teenustega seonduv õigus ja sekundaarse sotsiaalõiguse hulka näiteks tööõigus ja üürnike kaitse. EÜ asutamislepingu artiklis 138 on loetletud valdkonnad, milles ühendus artiklis 18 sätestatud sotsiaalpoliitiliste eesmärkide saavutamiseks meetmeit võtab. Nimetatud loetelu on avar, hõlmates nii tööturu regulatsioone, indiviuaalsete töösuhete õigust, sotsiaaldialoogi reguleerivaid sätteid ning esmasena – sotsiaalkindlustuse õigust. Seega võib Euroopa Liidu õigusest leida sotsiaalkindlustuse hulka loetavate sotsiaalsete riskide loendi, kuid mitte sotsiaalõiguse materiaalset definitsiooni. Laiemas mõttes on sotsiaalõiguse ehk sotsiaalse kaitse mõiste ajaga üha laiemaks läinud, sellega hõlmatakse enamasti nii riiklikke, kollektiivseid kui mitteformaalseid meetmeid, eristamata rangelt avaliku ja eraõiguse vahet.
planeerimine, ärivaldkonna tundmine, rollide eristamise oskus. 10. Selgita mõistet ,,personali poliitika"? Organisatsioonis heaks kiidetud põhimõtete kogum millest lähtumine on loomulik kõigile töötajatele. 11. Milliseid personalijuhtimise valdkondi tuleks personalipoliitikas kajatada? Personali värbamine ja valik, töö tasustamine, karjääri planeerimine, personali koolitus, tervishoid ja töökaitse, organisatsiooni siseseid töösuhteid reguleerivaid normaktiivaktid ja dokumentatsioon. 12. Millised dokumendid ja protseduurid aitavad parandada töökorraldust? · Töösisekorra eeskiri, töökorralduse reeglid · Organisatsiooni väärtused, eesmärgid, head tavad, oluliste protsesside ja projektide kirjeldused · Kvaliteedistandardid, infosüsteemi kasutamise nõuded, turvalisuse nõuded ..
6. USA 1920.-1930. aastatel: Sisepoliitika - vabariiklased ja demokraadid (lk. 38) Võim oli vabariiklaste ja demokraatide käes 1920ndatel, majanduslik liberalism, vaba turg, kaheparteisüsteem, presidentaalne vabariik 1920-ndad – saavutused ja probleemid (lk. 38-39) Hulgitoodang, aspiriiniajastu, kehtestati keeluseadus. F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40) F. D. Roosevelti uus kurss (lk. 40)- Roosevelt sai USA presidendiks 1932. Aastal . tema soovis mitmeid majanduselu kontrollivadi ja reguleerivaid organeid luua. Ttööpuuduse leevandamiseks hakas finantseerima ulatuslikku ühiskondlikku tööd. Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). Isolatsionism (lk. 41) on välispoliitika suund, mille eesmärk on hoiduda
saavutamiseks Programmi ulatus Haarab kõiki poliitika valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Propaganda objekt Valijaskond Võimueliit PARTEIDE TÜPOLOOGIA · Organisatsioonilise struktuuri järgi: a) Väikeparteid Nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Pole ranget hierarhiat või kõike reguleerivaid dokumente. Peetakse kinni suusõnalistest kokkulepetest. b) Tugeva bürokraatliku hierarhiaga kollegiaalselt juhitavad parteid Laiem liikmeskond ning allorganisatsioonide võrk. Liikmetelt eeldatakse organisatsiooniteadlikku käitumist. Siia kuuluvad enamike demokraatlike riikide parteid. c) Diktaatorlikud parteid Võim on partei juhi ja tipp-eliidi organistasiooni käes. Erakonna struktuur on tugevalt tsentraliseeritud
Neandertallase ja nüüdisinimese koljuehitus on niivõrd erinev, et seda ei saa seletada liigisisese varieerumisega. Milline on kasvufaktori, koehormooni ja hormooni erinevus? *KASVUFAKTORIT eritav rakkude tsütoplasma; need kiirendavad või pidurdavad rakkude jagunemist, reguleerides nii rakkude ja organite arengut ning kasvu. *KOEHORMOONE eritavad üksikud rakud ja rakurühmad. Seedetrakti seinte rakud näiteks eritavad seedeensüümide talitlust reguleerivaid koehormoone. *HORMOONID erituvad sisenõrenäärmetest verre ning levivad kõikjale organismi, kuid mõjutavad vaid teatud rakke. Kuidas toimub organismis rakkudevaheline kommunikatsioon? Kõrvuti asetsevate rakkude vahel. Üks rakk võib ajutiselt haarduda teise raku külge ja muuta seda ainevahetust või enda talitlust. Sageli toimub rakkudevaheline suhtlemine signaalainete abil. Millel põhineb neuraalne ja hormonaalne regulatsioon? Võrdle SARNASUS: mõlemad koordineerivad
rakendamisele määratlemata arv kordi. Riik loob läbi õigusnormide objektiivset õigust ehk loob õigust 2)mitenormatiivne - on üksikakt(haldusakt), mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või isikute ringile. NB! Siin rakendatakse õigust mitte ei looda ( NT : Otsus, käskkiri, korradlus) Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Õigusaktide hierarhia *madalamalseisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemate üldakidega *Üksikaktid peavad olema kooskõlas üldaktidega
toidutoormest sisaldavas toidus Vesi, millele võib olla lisatud happelisust Iga liiki toidu Tehniliselt võimalik 8 Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded või aluselisust reguleerivaid aineid, ning ekstraheerimine minimaalne sisaldus1 muud ekstraheerimislahusti omadustega toiduained 9 Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded 4. KASUTATUD KIRJANDUS https://www.riigiteataja.ee/akt/77334 https://www.riigiteataja.ee/akt/717213 http://www.agri.ee/11644
mis paneb aluse igale Islami riigi sisekorda reguleerivale reeglistikule ja iga riigi enda õigussüsteem mis on sisult ja otseselt seotud puhta õigusega, kuid võtab siiski arvesse kaasaegse maailma realiteete ja poliitilist ning sotsiaalselt olukorda riigis millse siseelu ta reguleerib. Puhas õigus on ideaal mille poole peab iga riik püüdlema läbi õigukorra korrastamise, riik pannes paika oma siseelu reguleerivaid seadusi ja muid õigust reguleerivaid akte peab meeles pidama eeskätt Koraani. Isalmi õiguskorras on raske vahet teha religioonil ja õigukorral, sest moslemid ise näevad neid kahte ühena. Nad usuvad, et kõige vägevama poolt antud õigukord on igavene ja muutumatu ja inimesed peavad kohandama oma elu vastvalt sellele mitte õigus ei arene inimeste järgi. Kui Lääne õigukorras saab välja tuua 3 põhilist käitumismudelit milleks on lubatud, keelatud ja
sisenemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. 23. geneetiliselt muundatud organism - tavakeeles populaarne väljend transgeense ehk siirdgeense organismi tähistamiseks. 24. genoomipank - bakterikloonides säilitatav inimese genoomi DNA-fragmentide kogum; käsutatakse kindlate fragmentide (geenide) paljundamiseks, uurimi seks ja siirdamismaterjali saamiseks. 25. gonadotroopsed hormoonid - rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone; sünteesitakse hüpofüüsis, osalt ka platsentas. 26. hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 27. hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagune-misvõimeline rakk. 28. juuretis rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine 29. kimäär - biol
I.ms aeg: 1914-1918 Põhjused: vastuolud Suurriikide vahel- juhtpositsioon Euroopas; mõjusfääride jagamine; koloniaalide jagamine (*Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast) Soodustavad asjaolud:*alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Osalejad: Kolmikliit ja Antant Riikide sõttaastumine: *1914 enamik riike(34) * 1915 Itaalia, Bulgaaria, Türgi *1916 Rumeena *1917 USA *1918 mõned riigid astusid sõjast välja- üksikud riigid liitusid sõjaga *Saksamaa, A-U, Prantsusmaa, Venemaa jne olid algusest lõpuni
· Jaapan liitus nendega selleks, et saada tagasi oma kolooniad Aasias. 4) 1 Maailmasõja põhjused, ajend, sõjaplaanid, uuendused sõja pidamises, algus. Põhjused: · Alahinnati ohtu (ei usutud maailmasõja võimalikusesse ja ei pingutanud, et seda ära hoida). · Sõda romantiseeriti( 20saj. algul oli veel levinud arusaam, et sõda on romatiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud.(NATO-t ei olnud olemas) · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia.(riikide valitsustes nagu ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud selle vastavalt oma julgeoleku poliitikat) Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28 juunil 1914 aastal. Selle soovitas Serbia koolitusega terrorist. Sõjaplaanid: · Saksamaa- Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede
ja konflikti süvendades Oma tagajärgede poolest võib konflikte liigitada suhteid lõhkuvateks ja suhteid parandavateks. Viimasel juhul hakkavad pooled pärast konflikti teineteist paremini mõistma ja rohkem austama (Sõerd 1992). Gruppidevaheline konflikt · Konflikt tekib siis, kui ühe grupi eesmärgid seavad ohtu teise grupi omad, kui gruppide vahel on avalik vastuolu ja liikmete käitumist reguleerivaid reegleid on väga vähe. · Kui see juhtub, saavad eesmärgid väga tähtsaks, vastuolu kasvab ja reegleid ja protseduure rikutakse (Randmann). Töökonfliktid Struktuurikonfliktid, teabekonfliktid, suhtlemiskonfliktid, huvidekonfliktid Töökonfliktide tunnused · TÖÖKONFLIKTIDE TUNNUSED · Koostöö ei laabu · Ei jõuta ka lihtsates asjades kokkuleppele · Öeldakse teravusi · Kontrollimatu (emotsionaalne) käitumine
· Kooskõlastab organismi kõigi elundite tööd · Kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele · Häired närvisüsteemis kutsuvad esile häireid ka teistes elundsüsteemides 19) Nimeta ülemised hingamisteed Ninaõõs ja neel. 20) Nimeta alumised hingamisteed Kõri, trahhea, peabronhid, bronhid(kopsutorud), bronhioolid ja alveoolid. 21) Millised on hingamisteede põhifunktsioonid? Sisse- ja väljahingamine, kopsudes gaasivahetus. 22) Nimeta higamist reguleerivaid virgatsaineid. Hapnik ja süsihappegaas. 23) Milline aju osa juhib hingamist? Hingamiskeskus asub peaajus, täpsemalt piklikus ajus. 24) Milline ajuosa juhib südametööd? Südametöö keskus asub piklikus ajus. 25) Mida nimetatakse tahhükardiaks? Südame rütmi kiirenemine üle 100x minutis. 26) Mida nimetatakse tahhüpnoeks? Kiire hingamine. Nt üle 18x minutis. 27) Mida nimetatakse bradükardiaks? Südame töö aeglustumine alla 50x minutis. 28) Mida nimetatakse bradüpnoeks?
FRANTSIISILEPING § 375. Frantsiisilepingu mõiste Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Frantsiisileping on eelduslikult tasuline leping ja praktikas reeglina kestvusleping. Frantsiisilepingut reguleerivaid sätteid kohaldatakse: a) frantsiisiandja ja võtja vahel sõlmitud lepingutele ja b) frantsiisisuhetele, milles osalevad frantsiisiandja, põhifrantsiisivõtja ja allfrantsiisivõtja. Lepingu ese. Frantsiis. Frantsiisilepingu esemeks on frantsiisivõtjale antav õigus, mida nimetatakse frantsiisiks. Legaaldefinitsioonis tähtistab frantsiisi väljend ,,õigus kasutada". Väljend ,,õiguste ja teabe kogum" viitab frantsiisiandja õigustele. Frantsiisiandja õigused on
koespetsiifilisusele: arenguetapi, lokalisatsioonilt rakus, funktsioneerimise võimelt, oospetsiifiliselt geeniregulatsioonilt. - Enchancer e võimendaja piirkonnad. Neid piirkondi vajatakse geeni maksimaalseks transkriptsiooniks. - Upstream (suund) - võimendaja, piirkond, mis asub promootorpiirkonnast eespool. Pikkus 50-150 np, misomakorda koosnevad väiksematest alaosaddest 18-20 np. On võimelised seostama geeni ekspressiooni reguleerivaid valke. Nende DNA piirkondade asukoht geeni suhtes pole tähtis ( asuvad reeglina geenist kaugel). Transkriptsiooni ini-saidist eespool. - downstream (suund) võimendaja, piirkonnad.. promootorpiirkonnast tagapool. Transkriptsiooni initsiatsiooni saidist tagapool. - Splaisosoom organellid raku tuumas, kus leiab aset intronite lagundamine. Splaisosoomid on suured kompleksid, mis koosnevad valkudest ja snRNAst. koht kus toimub splaising, raku tuumas
annaabi.ee 
