Detergendid (0)

Detergendid
Detergendid
· Detergendid- pindaktiivsed ained, mis
lahustuvad teatud määral vees.
· Detergent (lad keeles) ­ ära või puhtaks
pühkima
· Praktilises keeles nimetatakse detergentideks
pesemistoimet omavaid rasvahapete sooli
· Sellistel sooladel on pikk C-ahel
(hüdrofoobne) ja vett armastav (hüdrofiilne)
soola osa
Detergendid
· Detergendid vees moodustavad
kolloidlahuse
· Süsinikahelate osa ­ hüdrofoobne hoiab
veest eemale ja hüdrofiilne osa on
kontaktis veega ja seetõttu tekivad sellised
kolloidosakesed
Detergendid (seep)
· Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep.
· Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees
sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid
toimub reaktsioon kareda veega:
2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3
Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka
seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb
riidekiudude pinnal
Detergendid (seep)
· Seep hüdrolüüsub:
detergendid on nõrgad elektrolüüdid ja
hüdrolüüsuvad vees osaliselt:
RCOONa + H2O RCOOH + Na+ + OH-
· Seetõttu on seebi lahus leeliselise toimega ja ei
ole kasulik pesta villa ja siidi.
· Seebiga ei saa pesta ka happelises
keskkonnas.
· Pesemisomadused parimad 60-70°C
Sünteetilised detergendid
Kuna naatriumstearaati (seepi) saadakse
enamasti toiduks kasutavatest ainetest,
siis hakati kasutama süneetilisi poolestrite
seepe (sünteetilisi detergente)
Näiteks: naatriumdodetsüülsulfaati
Kõige levinumad ongi väävelhapete
sooladest valmistatud pesemisvahendid
Sünteetilised detergendid
· Väävelhappest tuletatud ühendite ehk
poolestritest valmistatud pesemisvahendid on
paremad, sest:
1) saab pesta happelises, aluselises ja
neutraalses keskkonnas
2) saab pesta merevees ja karedas vees
3) saab pesta õrnu kangaid (ei vaja kõrget
temperatuuri)
4) kuna see sool ei hüdrolüüsu, siis selline
pesulahus on neutraalne
Detergentide liigitus
· Detergente saab jagada veel omakorda 2
· rühma:
· Anioonaktiivsed
· Katioonaktiivsed
· Mitteionogeensed detergendid
· Katioonaktiivsed ja mitteionogeensed
detergendid on kallimad, kuid ka
eelisatatumad.
Detergetide kasutatavus
· Müügilolevad pesemisvahendid sisaldavad
sünteetilist pidaktiivset ainet 5 ­ 20%
· Neile on lisatud suurel hulgal aktiivsust tõstvaid
elektrolüüte ­ naatriumpolüfosfaate (Na5P3O10)
mis aitavad ka toote hinda alandada, keemilisi ja
optilisi valgendajaid, mustuse taassadestumist
takistavaid aineid (karboksüülmetüültselluloos),
vahutamist reguleerivaid aineid, täiteaineid,
lõhnaineid jpm
Detergetid ja keskkonnakaitse
· Seetõttu tuleb detergente lagundada
veepuhastusseadmetes või veekogudes
mikroorganismide poolt.
· Tõsisem keskkonnaprobleem on väga suurte
fosfaadikoguste sattumine veekogudesse, mis
tekitab ohtliku eutrofeerumise ehk viib see vetikate
vohamiseni mida nimetatakse ka vee õitsenguks.
Vee õitsengud on eutrofeerumise esimesi märke.
Liigne vetikate mass mõjutab kogu vee elustikku,
lagunedes tarbib see mass suurema osa vabast
hapnikust vees mis võib põhjustada
hapnikupuudust ning teiste veeorganismide,
sealhulgas kalade, surma.
TÄNAN KUULAMAST!