ÄRINIMI ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. PROKUURA volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. ÄRIREGISTER kogumik, kus on välja toodud kõik registreeritud äriühingud. Koosneb registrikaardist (registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart), äritoimikutest (säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või pankrotihaldur on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel) ja registritoimikutest (säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äritoimikus). REGISTRIKOOD kood, mida antakse ettevõtjale pärast ettevõtte registreerimist. Kordumatu registrikood. TÄISÜHING äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja
· Esindama volitatud osanikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt · Muud seadusest ettenähtud andmed Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Äriregistri kanded teeb registripidaja, kelle tööpiirkonnas on äriühingu asukoht või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukoht. Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Äriregistri koosseisu kuulub: 1) registrikartoteek- Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart.
2. Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Saare maakond Kuressaare linn ja aadress on Eesti Vabariik Saare maakond Kuressaare linn. 3. Osaühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 4. Osaühingu osakapitali kavandatav suurus on kakstuhat viisada (2500) eurot, millest Mari Remmelgule kuulub osa tuhat kakssada viiskümmend (1250) eurot ja Liisi Kolgale kuulub osa tuhat kakssada viiskümmend (1250) eurot. 5. Asutaja tasub osa eest enne registripidajale esmakande avalduse esitamist 2500 euro ulatuses rahalise sissemaksega selleks avatavale pangaarvele. 6. Asutaja määrab osaühingu juhatuse liikmeteks alljärgnevad isikud: 6.1. Mari Remmelg, isikukood 49604260329, aadress Smuuli 19-12 Kuressaare linn 6.2. Liisi Kolk, isikukood 49508180024, aadress Karja 15 Kuressaare linn 7. Asutaja kinnitab käesolevaga asutamisotsusele lisatud asutatava osaühingu põhikirja. Põhikirja kinnitamise kuupäev on vastuvõtmise kuupäev. 8
likvideerimisteate teada olevatele võlausaldajatele(ÄS § 375 lg 1 ja 2). Lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmine. Aktsiaseltsi lõpetamisotsuse ja likvideerijate kandmiseks äriregistrisse esitab juhatus vastava avalduse (ÄS § 367 lg 1 ja § 371 lg 1). Avaldusele lisatakse aktsionäride üldkoosoleku protokoll või aktsionäride kirjalik otsus. Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine üldkoosoleku otsusega ja registripidajale esitamine. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul peavad likvideerijad koostama likvideerimise algbilansi. Et lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb aktsiaseltsi seni kestnud majandusaasta ja algab uus, koostavad likvideerijad majandusaasta aruande seltsi lõpetamise ajaks lõppeva majandusaasta lõpu seisuga. Algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks üldkoosolekule ja pärast
teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti saatma likvideerimisteate teada olevatele võlausaldajatele (ÄS § 212 lg 1 ja 2). Lõpetamise ja likvideerijate äriregistrisse kandmine. Osaühingu lõpetamisotsuse ja likvideerijate kandmiseks äriregistrisse peab juhatus esitama avalduse (ÄS § 204 lg 1 ja § 208 lg 1). Likvideerimise algbilansi koostamine, selle kinnitamine osanike poolt ja registripidajale esitamine. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul peavad likvideerijad koostama likvideerimise algbilansi. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ja algab uus, mistõttu likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva majandusaasta lõpu seisuga. Algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks osanikele ning pärast selle kinnitamist osanike
............... Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tartu maakond Taru linn ja aadress on Eesti Vabariik Tartu maakond Tartu linn Turu 24. Osaühingu tegevusaladeks on: toiduainete kojutoomis teenus. 2. Asutajaks on ................... elukoht ................................... 3.Osaühingu osakapitali kavandatav suurus on 150 000 krooni. 4.Osakapital jaguneb järgmiselt: 4.1. nimi........................ kuulub osa nimiväärtusega 150 000 krooni. 5. Asutaja tasub osa eest enne registripidajale esmakande avalduse esitamist 150 000 krooni ulatuses rahalise sissemaksega selleks avatavale pangaarvele. Hiljemalt 01.09.2008a., Tartus. 6. Osa eest tasutakse ainult sularahas. 7. Asutaja määrab osaühingu juhatuse liikmeteks alljärgnevad isikud: 7.1. nimi........... , isikukood ................, elukoht .......................... 8. Asutaja ei määra prokuristi või audiitorit. 9. Asutamiskulude eeldatav suurus on 10 000 krooni ja selle tasub asutaja. Asutaja:
litsentseeritavad tegevusalad ja reguleeriks tegevuslitsentside väljastamist. Tegevuslitsentside väljaandmist reguleerivad väga mitmed erinevad seadused ja määrused ning neid väljastavad väga erinevad institutsioonid. Kui asutatav äriühing soovib tegutseda tegevusalal, millel tegutsemiseks on ette nähtud riiklik tegevusluba ehk- litsents, tuleb tegevusluba saada enne ettevõtte äriregistrisse kandmist ning esitada koos teiste ettenähtud dokumentidega registripidajale. Kui tegemist on alles asutatava ettevõttega, väljastavad ametiasutused Äriregistrile esitamiseks ajutise litsentsi. Justiitsministeeriumi koduleheküljelt leiate loetelu litsentseeritavatest tegevusaladest ning informatsiooni neid väljastavatest ametiasutustest. Kui tegevuslitsents on luba, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda nimetatud tegevusalal, siis tegutsemis-või kauplemisluba on dokument, mis annab
loovisikud esitama kandeavalduse enda ümberregistreerimiseks äriregistrisse. FIE, kes ei esitanud registrit pidavale kohtule õigel ajal avaldust, jäi äriregistrisse kandmata ja kustutati ka maksukohustuslaste registrist. Selline FIE ei tohi ettevõtjana edasi tegutseda enne, kui ta on esitanud avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. · FIE, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud elukoht, peab registripidajale esitama oma aadressi ja teavitama viivitamatult oma aadressi muutumisest; · tegevusala kajastamine äriregistris ei anna teile automaatselt õigust sellega tegelemiseks, kui eriseadus esitab täiendavaid nõudeid (näiteks kaubandustegevuse seadus nõuab müügikoha registreerimist omavalitsuses, ehitusseadus nõuab ehitusettevõtja registreeringut, ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne);
juhul, kui on ilmne, et tuletistehingu ainuke eesmärk oli teiste võlausaldajate kahjustamine ja tehingu teine pool oli sellest teadlik ning tuletistehing tehti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. 16. Kuidas korraldatakse võlgniku raamatupidamine (PankrS § 128)? * (1) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, vastutab haldur võlgniku raamatupidamise korraldamise eest. (2) Pankroti väljakuulutamisega algab uus majandusaasta. Lõppenud majandusaasta aruande registripidajale esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankroti väljakuulutamisest arvates. (3) Pankroti väljakuulutamisele eelnenud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. Audiitorkontrolli kulud loetakse massikohustuseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. 17. Millal saab haldur esitada lõpparuande (PankrS § 162 lg 1)?
) numbrid. Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla ühingut esindama õigustatud osanik. Kui osanikud on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik ühingut ühiselt esindama õigustatud osanikud. Kui äriregistrile esitatava avaldusega taotletakse kande muutmist või uue kande tegemist, tuleb avaldusele lisada vastav osanike otsus. Uue osaniku registrisse kandmise ja registrist kustutamise korral peab registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama ka see osanik, välja arvatud juhul, kui ta on ühingust välja arvatud või surnud. Äriregistrisse kantakse: 1) täisühingu ärinimi; 2) täisühingu asukoht ja aadress; 3) täisühingu tegevusala, samuti täisühingu majandusaasta algus ja lõpp; 4) osanike nimed, isikukoodid või registrikoodid ja elukohad või asukohad; 5) täisühingut esindama volitatud isikud ja kes neist on õigustatud esindama ühingut ühiselt;
äriregistrisse kandmast põhjusel, et tegu on teeseldud tehinguga, kuna sellise osakapitali vähendamise ja suurendamise eesmärgiks oli varjata osa võõrandamist. Kas kande tegemisest keeldumine on seaduslik? Kohtunikuabi keeldumine kande tegemisest ei ole seaduslik ÄS § 198 alusel. Vastavalt ÄS § 33 (5,6) pole õigust registripidajal kande tegemisest keelduda, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. Seega tuleb registripidajale kontrollida dokumentide sobivust ning juhul, kui nad on avaliku korraga vastuolus, keelduda kande tegemisest. Osakapitali suurendamist ja vähendamist reguleerivad § 1921, 196, 1971, 198 ja 200. ÄS § 2001 seletab kuidas toimub väljamaksed omanikele omakapitali vähendamisel. Järelikult saab teine osanik raha kätte mitte varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest. Tuginedes ÄS § 196 (1;4) osakapitali tuleb sisse maksta enne
Asutamiskoosolek formuleeri lõplikult ühistu põhikirja ja võtab selle konsensuslikult vastu; vormistab asutamislepingu, millele on eelnevalt alla kirjutanud kõik asutajaliikmed; valib vastavalt ühistu põhikirjas kehtestatud korrale ühistu juhtorganid. Kuidas toimub ühistu registreerimine? Tulundusühistud registreeritakse maa-või linnakohtute juures olevates äriregistrites vastavalt juhatuse poolt registripidajale esitatud kirjalikule avaldusele. Mittetulundusühingud registreeritakse selle asukohajärgses mittetulundühingute registris. Registrile esitatavale avaldusele kirjutab alla juhatuse liige (üldjuhul juhatuse esimees). Kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama ühistut või mitetulundusühingut ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik ühistut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. Avaldusel peavad juhatuse liikmete
Likvideerimismenetluse raames tuleb teostada järgmised toimingud: · majandustegevuse ülevaate koostamine · lõpetamisotsuse vastuvõtmine osanike poolt · võlausaldajate teavitamine (teate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded) · kanne äriregistrisse (likvideerimise teade ja likvideerijad) · likvideerimise algbilanssi koostamine, selle kinnitamine osanike poolt ja registripidajale esitamine · vara müük, võlgade sissenõudmine, võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine · lõppbilansi ja varajaotusplaani koostamine · vara tegelik jagamine osanike vahel · äriühingu kustutamisavalduse esitamine äriregistrile Osaühingu likvideerimine on küllaltki aeganõudev protsess, mis kestab vähemalt kuus kuud. Seadus ei näe ette tähtaega, mille jooksul peaks likvideerimismenetlus olema lõpule viidud.
Kas sellised tehingud on kehtivad? Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? Vastus: Vastavalt ÄS §33 lg-le 6 registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. On loetletud ÄS §-s 251. Lähtudes sellest paragrahvist andmed rahalise/mitterahalise tegemise kohta ei ole vaja esitada registripidajale aktsiaseltsi registreerimisel. Seega, antud juhul registripidaja on kohustatud tegema kanne. Seadus näeb võimalusi ette sooritada tehinguid asutatava äriühingu nimel enne registrisse kandmist (ÄS § 253), kuid asja tehioludest ei saa kindlalt öelda, kas tehingud on kehtivad, tehingu kehtivuse tingimused on kajastatud TSÜS viies peatükis. ÄS § 253 lg 1 järgi enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehingu teinud isikud võivad
Üks registreerija võib registreerida mitu domeeni. Ettevõtted saavad tellida domeeninimesid kõikidele oma kaubamärkidele. Domeen registreeritakse üheks aastaks. 6.2 Domeeninime valik ja kontroll Enne domeeni registreerimist veenduge, et teie poolt soovitav domeen on vaba. Kahte ühesugust domeeninime registreerida ei ole lubatud. 6.3 Domeeni registreerimine Domeeni registreerimiseks tuleb registripidajale esitada taotlus. Registripidaja on enamasti internetiühendust, kodulehe majutust või virtuaalserveri teenuseid pakkuv ettevõte. Üleminekuperiood kestab 2011. aasta jaanuarini. Kõik tänased domeeninimede kasutajad peavad oma domeeni ümber registreerima ehk esitama uue registreerimistaotluse. Kõigil, kellel on juba registreeritud mõni .ee domeeninimi, saavad selle ümber registreerida ning teistele jääb see kuni üleminekuperioodi lõppemiseni või ümber registreerimiseni
Äriregistri pidaja teavitamine sellisest asjaolust on teie enda huvides, sest tegevuse peatamise perioodil pole kohustust maksta ettevõtlusega seotud makse, hooajalise ja ajutise tegevuse puhul on maksuõiguslikud tagajärjed vaid tegutsemise perioodil. Ajutise tegutsemise korral kantakse registrisse tegutsemise alg- ja lõppkuupäev. Lõppkuupäeva saabudes kustutatakse teid automaatselt äriregistrist. Kui te seda ei soovi, tuleb registripidajale esitada muutmiskandeavaldus, muutes oma tegevuse pidevaks või hooajaliseks. · kandmisel võtab maksu- ja tolliamet teid automaatselt arvele kui ettevõtlusega tegeleva tulu- ja sotsiaalmaksu maksja, eraldi taotlust ei ole vaja esitada. Kuid see ei puuduta käibemaksu. Kui teie aastakäive ületab 16 000 eurot, peate end maksu- ja tolliametis käibemaksukohustuslaseks registreerima. Vabatahtlikult võite seda teha ka juba enne sellise
· Registrikaardile kantakse m.h. ka järgmised andmed: - ettevõtja/ühingu ärinimi ja registrikood - elu- või asukoht ja aadress - osa-, või aktsiakapitali rahaline suurus - asutamine sissemakset tegemata - juhatuse liikmete ning likvideerijate andmed - juhatuse liikmete volitused ühingu esindamisel - ühingu liik või ettevõtja õiguslik vorm - majandusaasta algus- ja lõpp - pankrotiandmed - ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine, lõpetamine Äriühingu asutamine · Nõuded registripidajale esitatavatele andmetele: - Füüsilise isiku elukoht- kohaliku omavalitsuse üksus - Juriidilise isiku asukoht- kohaliku omavalitsuse üksus - Isiku aadress- täpsed andmed - maja ja korteri number, või talu nimi, asula, maakonna nimi, postisihtnumber. - Sidevahendite numbrid- telefoni ja faksi number, elektronposti aadress, võib ka internetilehekülje aadress. Kannete tähtajad - Registripidajale esitatud avaldus vaadatakse läbi 5 tööpäeva jooksul
viis päeva enne üldkoosolekut. Sama kehtib ka osaühingu kohta. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega (kui audiitorkontroll on kohustuslik) äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus äriregistrile, missugusel viisil on üldkoosolek/osanikud otsustanud kahjumi katta. Registripidajale esitatavad dokumendid Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid, samuti andmed kasumi jaotamise või kahjumi katmise kohta ning volitus eespool nimetatud dokumentide ja andmete esitamiseks esitatakse äriregistrile justiitsministri määrusega kehtestatud korra kohaselt elektrooniliselt. Vastavat sätet kohaldatakse majandusaasta aruannetele, mis koostatakse 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta. 9 Kasumi jaotamise otsus
Aegumise vastuväide on asjakohatu. Otsus on tühine küll, aga mis nõuded olid? Kehtetuks tunnistamine ja registrikande tühistamine. Nõuet tuleb korrigeerida, õige nõude aluse 301 1 lg1 p4, koosoleku tühistamine, mitte kehtetuks tunnistamine. Registrikannet niimoodi vaidlustada ei saa, ebaõige kande parandamist on õigus nõuda, tsms § 600 lg 2. ÄS § 302 lg 6, kohaldub tühistele otsustele. Kohus saadab ise otsuse registripidajale, kes teeb vajalikud menetlused. Nõuet eraldi esitada ei ole vaja. Tuleb teha vahet, kumb säte on! 302 või 3011 4. Aktsionär esitas kohtule hagi aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosolek toimus 30. augustil. Juhatus oli saatnud üldkoosoleku kokkukutsumise teated aktsionäridele 20. augustil. Hageja väitis, et tema ei saanud üldkoosoleku kokkukutsumisest tähtaegselt teada, kuna viibis 10.-29. augustil välismaal
tegevusluba (edaspidi loakohustus). Tegevusluba on mis tahes nimetusega ettevõtjale adresseeritud haldusakt või ettevõtjaga sõlmitud haldusleping, milleta on keelatud ettevõtjal majandustegevust alustada ning mis tõendab teatud majandustegevuse nõuete täitmist teatud tegevusalal või määrab kindlaks majandustegevuse teostamise kõrvaltingimused. Teatamiskohustus: Seaduses sätestatud juhul on ettevõtjal kohustus esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi majandustegevusteade). Kui ettevõtja alustab majandustegevust samal ajal mitmel teatamiskohustusega tegevusalal ning esitatud teadete vastuvõtmiseks on pädev sama registripidaja, võib ettevõtja esitada kõikides majandustegevusteadetes esitamisele kuuluvad andmed ühes majandustegevusteates. LISA 22. Äriühingute liigid. Äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ning tulundusühistu
Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral. 12. Äriregister, registritoimingud .Äriregistri õiguslik tähendus. Äriregistrit peavad maakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete ja seal asuvate äriühingute kohta. Äriregistrit pidav maakohtu registriosakond võib teha kande ka teise maakohtu registriosakonna poolt peetaval registrikaardil. Registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Äriregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Äriregistrit peetakse eesti keeles. Äriregistri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikaardi ja äritoimikuga ning
leping Tekib avalduse alusel kande tegemisega kommertspandiregistrisse Kommertspandilepingu kohustuslikud andmed (§4 lg 1 p 1-4): 1) pantija ärinimi ja registrikood; 2) pandipidaja nimi ja isiku- või registrikood; 3) pandisumma; 4) muud seaduses sätestatud andmed. Kommertspandi registreerimine (KomPS §3.peatükk) §14 Kommertspandiregistrisse kantavad andmed – vt iseseisvalt Kande tegemine (§16) (1) Registripidajale esitatavad avaldused peavad olema notariaalselt kinnitatud Avaldus võib sisalduda kommertspandilepingus. (2) Kommertspandiregistrisse tehakse kanne avalduse, kohtulahendi või muul seaduses sätestatud alusel.Kommertspandi registrisse kandmise avalduse võib esitada pantija või pandipidaja. Kui avalduse esitab pandipidaja, peab sellele olema lisatud pantija notariaalselt kinnitatud nõusolek kommertspandi registrisse kandmiseks. KomPS § 17. Kande õiguslik tähendus
eemaldamine pingevabas olukorras; 10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras. Majandustegevuse register: Elektritööd võib majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtja elektritöö juhi või käidukorraldaja pädevustunnistusel märgitud ulatuses. Isik, kes soovib tegutseda elektritöö ettevõtjana esitab registreerimistaotluse majandustegevuse registri registripidajale. Registreerimistaotluses peavad olema: ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg tegevusala (elektritöö tegemine), millel soovitakse tegutseda elektritöö juhi nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, pädevuse ulatus, kontaktandmed ning nõuetele vastavust tõendava dokumendi number, väljaandmise kuupäev, väljaandja nimi ja kontaktandmed
eemaldamine pingevabas olukorras; 10) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras. Majandustegevuse register: Elektritööd võib majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtja elektritöö juhi või käidukorraldaja pädevustunnistusel märgitud ulatuses. Isik, kes soovib tegutseda elektritöö ettevõtjana esitab registreerimistaotluse majandustegevuse registri registripidajale. Registreerimistaotluses peavad olema: ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg tegevusala (elektritöö tegemine), millel soovitakse tegutseda elektritöö juhi nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, pädevuse ulatus, kontaktandmed ning nõuetele vastavust tõendava dokumendi number, väljaandmise kuupäev, väljaandja nimi ja kontaktandmed
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Majandustegevuse register: Elektritööd võib majandustegevusena teha majandustegevuse registris registreeritud elektritöö ettevõtja elektritöö juhi või käidukorraldaja pädevustunnistusel märgitud ulatuses. Isik, kes soovib tegutseda elektritöö ettevõtjana esitab registreerimistaotluse majandustegevuse registri registripidajale. Registreerimistaotluses peavad olema: ettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed, registrikood või isikukood või viimase puudumisel sünniaeg tegevusala (elektritöö tegemine), millel soovitakse tegutseda elektritöö juhi nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, pädevuse ulatus, kontaktandmed ning nõuetele vastavust tõendava dokumendi number, väljaandmise kuupäev, väljaandja nimi ja kontaktandmed
Poole põhjendatud kirjaliku taotluse alusel tagab kohus hagi määrusega. Kohus ei pea hagi tagama, kui ta leiab, et see ei ole põhjendatud. Hagi tagamise avalduse lahendab kohus hiljemalt avalduse esitamise päevale järgneval päeval. Kui ilmneb vajadus eelnevalt kostja ära kuulata, võib kohus avalduse hagi tagamiseks lahendada hiljem. Hagi tagamise avalduse läbivaatamisest kostjale ja teistele menetlusosalistele ei teatata. Hagi tagamise määruse saab kohus viivitamatult täitmiseks registripidajale või muule määrust täitma kohustatud isikule või ametiasutusele ja toimetab selle kätte ka kostjale, samuti edastatakse määrus hagi tagamist taotlenud isikule. Hagi tagamise abinõud on: 1) kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine; 2) kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu
Registrisse testamendi ja pärimislepingu kohta kantud andmeid hoitakse kuni pärandi avanemiseni saladuses. Registrist ei saa infot testamendi sisu kohta, ainult selle tegemise fakti või koduse testamendi registreerimise kohta. Teavet on võimalik saada siis, kui pärandaja surm on tõendatud. Igaüks võib pärimisregistri andmetega tutvuda ja saada nendest väljatrükke, selleks on vaja registripidajale esitada isikuttõendav dokument. Pärimisregistrisse tehakse kandeid registrile esitatavate teatiste ja kohtulahendite alusel. Ametitoimingutega seotud pärimisregistri kanded teeb notar, kuid kandeid võib teha ka kohus või konsulaarametnik. Pärimisregistripidajaks on Notarite Koda (kuni 31.12.14 Harju Maakohus). Pärimisregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sätestatut PärS-is sätestatud erisustega.
võtaks kokku kõik litsentseeritavad tegevusalad ja reguleeriks tegevuslitsentside väljastamist. Tegevuslitsentside väljaandmist reguleerivad väga mitmed erinevad seadused ja määrused ning neid väljastavad väga erinevad institutsioonid. Kui asutatav äriühing soovib tegutseda tegevusalal, millel tegutsemiseks on ette nähtud riiklik tegevusluba ehk- litsents, tuleb tegevusluba saada enne ettevõtte äriregistrisse kandmist ning esitada koos teiste ettenähtud dokumentidega registripidajale. Kui tegemist on alles asutatava ettevõttega, väljastavad ametiasutused Äriregistrile esitamiseks ajutise litsentsi. Justiitsministeeriumi koduleheküljelt leiate loetelu litsentseeritavatest tegevusaladest ning informatsiooni neid väljastavatest ametiasutustest. Kui tegevuslitsents on luba, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda nimetatud tegevusalal, siis tegutsemis-või kauplemisluba on dokument, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda tegevuskohajärgse
Asutamine asutamise dokumendile kirjutavad alla asutajad, juhatajate allkirja vaja ei ole; asutamislepingus esitatakse üldjuhul ka juba avaldus kande tegemiseks äriregistrisse) OÜ puhul saab praegu uus osanik minna notarisse üksi või teha avaldus äriregistrisse eelmise osaniku tagasikutsumiseks ning enda nimetamiseks. (Järgmisel aastal tahetakse seda muuta, kuna väga palju esineb võltsimisi) 3.4. Vastutus ja kaebused Seadus sätestab vastutuse nii ettevõtjale kui ka registripidajale Ettevõtja peab tagama andmete õigsuse registris, va postiindeksid või KOV üksuse nime muudatuse (ÄS§ 511.1) Ettevõtja vastutuse alused (ÄS § 71) on järgmised: a) seaduses ettenähtud andmete esitamatajätmine b) valeandmete esitamine c) andmete mittetähtaegne esitamine d) ärilistel dokumentidel andmete näitamata jätmine. Kõigi nende rikkumiste korral on registripidajale antud õigus trahvida ettevõtjat ja avalduse esitamiseks
2 kaasus OÜ müüja OÜ ostja vahel sõlmitakse ML ja toimub osa käsutamine. Kas osa käsutamine on osa ülekandmine? Osa on õigus, käsutamine saab rakenduda asjale, aga mitte õigusele. Õigust saab üle kanda. Osa ülekandmine lahendatakse nõude loovutamise sätete järgi. Kas määrus tuleks tühistada? ÄS § 33 lg-d 5, 6. Küsimus on tegelikult selles, kas kande tegemise formaalsed eeldused on antud juhul täidetud või mitte. Seda saab vaadata dokumentide järgi, mis registripidajale esitatud on. Kapitali vähendamise kohta peab olema otsus ÄS § 197 1 ja avaldus § 200. Suurendamisel otsus § 1921, avaldus § 196 ning sissemakse § 194 (§ 140 lg 1). Kõik vastab seadusele, seega tuleb kanne ära teha. Antud juhul tuleks kanne tühistada. Kas varjatakse ML? Eraõiguse üks osa on lepinguvabadus, seega võivad valida, kuidas soovivad tehinguid teha. Ei saa suunata isikud ainult ML-d sõlmima.
välise kasu saamine sõltuda valikuavalduse esitamisest või kohustusliku pensionifondi osaku omamisest. 79. Mis on pensionikonto? §17 Registripidaja avab valikuavalduse alusel kohustatud isikule temale kuuluvate pensionifondi osakute arvestamiseks pensionikonto. 80. Kuidas tehakse sissemakseid pensionifondi? §18 Sissemakseid pensionifondi tehakse: 1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 nimetatud vahendite laekumisel registripidajale; 2) osakuomaniku poolt pensionifondi osakute vahetamisel käesoleva seaduse §- des 23–27 sätestatu kohaselt; 3) pensionifondi osakute omandamisel pensionifondivalitseja poolt vastavalt investeerimisfondide seaduse §-des 78–83 sätestatule; 4) osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel vastavalt käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatule; 5) osakute omandamisel kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse §-des 34 ja 35
juhindub Vabariigi Valitsuse kehtestatud mittetulundusühingute ja nende liitude Eesti ettevõtteregistrisse kandmise korrast. Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude register (kirikuregister) on iseseisev register, mille pidajaks on Siseministeerium. Viimast registrit peetakse siseministri määrusega kinnitatud Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registri põhimääruse alusel. Mittetulundusühingu registrisse kandmiseks esitab registreerija registripidajale 15 tööpäeva jooksul, arvates põhikirja registreerimise korralduse või käskkirja andmise päevast, nimetatud akti (selle ärakirja) ning ühingu poolt esitatud asutamisdokumendid. Lisada tuleb ka ühingu registreerimiskaart. Registreerimiskaardi peab täitma ühing (tema volitatud esindaja). Registrisse kantavad ning kaardil kajastamist vajavad andmed on määratud mittetulundusühingute ja nende liitude Eesti ettevõtteregistrisse kandmise korras. Kaardi vormi kehtestab registripidaja.
juhindub Vabariigi Valitsuse kehtestatud mittetulundusühingute ja nende liitude Eesti ettevõtteregistrisse kandmise korrast. Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude register (kirikuregister) on iseseisev register, mille pidajaks on Siseministeerium. Viimast registrit peetakse siseministri määrusega kinnitatud Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registri põhimääruse alusel. Mittetulundusühingu registrisse kandmiseks esitab registreerija registripidajale 15 tööpäeva jooksul, arvates põhikirja registreerimise korralduse või käskkirja andmise päevast, nimetatud akti (selle ärakirja) ning ühingu poolt esitatud asutamisdokumendid. Lisada tuleb ka ühingu registreerimiskaart. Registreerimiskaardi peab täitma ühing (tema volitatud esindaja). Registrisse kantavad ning kaardil kajastamist vajavad andmed on määratud mittetulundusühingute ja nende liitude Eesti ettevõtteregistrisse kandmise korras. Kaardi vormi kehtestab registripidaja.
kohustatud isikule temale kuuluvate pensionifondi osakute arvestamiseks. Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. 80. Kuidas tehakse sissemakseid pensionifondi? Sissemakseid pensionifondi tehakse: 1) kogumispensioniseaduses ning sotsiaalmaksuseaduses nimetatud vahendite laekumisel registripidajale; 2) osakuomaniku poolt pensionifondi osakute vahetamisel kogumispensioniseaduses sätestatu kohaselt; 3) pensionifondi osakute omandamisel pensionifondivalitseja poolt vastavalt investeerimisfondide seaduses sätestatule; 4) osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel vastavalt kogumispensioniseadues sätestatule; 5) osakute omandamisel kahju hüvitamiseks kogumispensionide seaduses ning
eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. Aruanne tuleb esitada mitte hiljem kui viis päeva enne kohtuistungit, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus. Käesolevas lõikes nimetatud aruanne ja arvamus esitatakse kohtule kohtu poolt nimetatud tähtpäevaks. Pankroti väljakuulutamisega algab uus majandusaasta. Lõppenud majandusaasta aruande registripidajale esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankroti väljakuulutamisest arvates. Pankroti väljakuulutamisele eelnenud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. Audiitorkontrolli kulud loetakse massikohustuseks. Haldur teeb pankrotitoimkonnale ettekande. Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, lisab haldur ettekandele võlgniku tehtud viimase raamatupidamise aastaaruande. Pankrotitoimkond
Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse eraldi registrikaart. Registrikaardid moodustavad registrikartoteegi, mis koosneb A- ja B-osast. Registrikartoteegi A-osa koosneb füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu ja usaldusühingu registrikaartidest. Registrikartoteegi B-osa koosneb osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaartidest. Äritoimik Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse äritoimik. Äritoimikus säilitatakse dokumente, mille ettevõtja on registripidajale seaduse kohaselt esitanud või mille kohus või pankrotihaldur on edastanud registripidajale pankrotiseaduse alusel. Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt kinnitatud ärakiri, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Registritoimik Registrisse kantud ettevõtja kohta avatakse registritoimik. Registritoimikus säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta, samuti kõiki muid ettevõtja kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äritoimikus.
tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Ka võlaõigusseadus sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seadusega on ette nähtud vormid nt. üürniku või üürileandja poolt elu- või äriruumi üürilepingu ülesütlemisavaldusel (kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm), töölepingu sõlmimisel (kirjalik vorm), äriregistri registripidajale esitataval avaldusel (notariaalselt kinnitatud vorm), kinnisasja omandamise või võõrandamise tehingul (notariaalselt tõestatud vorm). Lepingu tingimused - leping on sõlmitud, siis kui poole on kokkuleppinud olulistes tingimustes. Seadusega vastuolus olev tingimus (seaduse siduvus) - tühine Tüüptingimused ja nende kasutamine - Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes
MTÜ-d, mittetulunduslikud ühistud, erakonnad, ametiühingud, usuühingud. Registriosakonna koosseisus: kohtunikuabid, registrisekretärid ja tehnilised töötajad. Kanded ja määrused teevad reeglina kohtunikuabid, erandjuhtudel ka kohtunikud. Registri koosseis Kolm osa: 1) Registrikartoteek sisaldab juriidilise isiku põhiandmeid. 2) Äritoimik ehk avalik toimik säilitatakse äriühingu põhikirja, asutamislepingut jm dokumente, mis on registripidajale esitatud. 3) Registritoimik (kinnine toimik) säilitatakse tõendeid riigilõivu tasumise kohta jm juriidilise isiku kohta käivaid dokumente, mida ei säilitata äri- või avalikus toimikus. Registriandmete õigsuse eest vastutab ettevõtja ise. Registrit peetakse täiselektrooniliselt arvates märts 2002. Andmeid vaadates: Millistele andmetele tuginetakse ja millised andmed on ebaõiged.
omamisest. (KoPS § 14 lg 6) 79. Mis on pensionikonto? Registripidaja avab valikuavalduse alusel kohustatud isikule temale kuuluvate pensionifondi osakute arvestamiseks pensionikonto. (KoPS § 17 lg 1) 80. Kuidas tehakse sissemakseid pensionifondi? Sissemakseid pensionifondi tehakse: (KoPS § 18) 1 - KoPS §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lg-tes 4 ja 4 nimetatud vahendite laekumisel registripidajale; (KoPS § 18 p 1) - osakuomaniku poolt pensionifondi osakute vahetamisel KoPS §-des 23–27 sätestatu kohaselt; (KoPS § 18 p 2) - pensionifondi osakute omandamisel pensionifondivalitseja poolt vastavalt investeerimisfondide seaduse §-des 68–71 sätestatule; (KoPS § 18 p 3) - osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel vastavalt KoPS §-des 37– 39 sätestatule; (KoPS § 18 p 4)
lõpetamist, kui lõpeb prokuura aluseks olev õigussuhe. Oluline on rõhutada, et prokuura ei lõpe FIE surmaga, kuna FIE ettevõte kestab edasi. Prokuura kantakse äriregistrisse ettevõtja avalduse alusel. Avaldusele lisatakse äriuhingu korral ka prokuristi määranud organi otsus. 23. Nimeta OÜ asutamise tavamenetluse etapid. Teatud juhtudel peab ettevõtjal olema enda tegevusalal tegevusluba või ta peab enne majandustegevuse alustamist esitama registripidajale teate (majandustegevusteade). OU võivad asutada nii juriidilised kui ka fuusilised isikud. Asutajaks võib olla ka riik või kohalik omavalitsus. Kiir ehk e-menetlus ja tavamenetlus e notari juures tehtud. Majandustegevuse registrisse kantakse erinõuetega ettevõtjad. 11 Tavamenetluse vajalikud toimingud: Asutamise uksikasjade (milleks asutatakse, ärinimi, kapital jt) läbimõtlemine JA nõuete kohase põhikirja projekti koostamine.
o RKh on ütlenud, et ei ole alusetu rikastumine ükskõik mis alusel see tagasisaamise nõue märkijal on, tuleb uue otsuse puhul alustada nullist o kui märkija tahab, võib ta tasaarvestusega märkida, aga võib ka raha tagasi nõuda igal juhul käsutab siis nõuet 26. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas vähendada aktsiakapitali kahjumi katmiseks, juhatus esitas äriregistrile ka vastava avalduse. Sellest teada saanud võlausaldaja esitas registripidajale taotluse aktsiakapitali vähendamist registrisse mitte kanda, kuna aktsiaselts ei teatanud võlausaldajatele aktsiakapitali vähendamisest, samuti vähendati aktsiakapitali 300 000 krooni võrra, kuigi kahjum oli üksnes 30 000 krooni. Mida peab tegema registripidaja? VUTT: Võlausaldajale peab teatama vaid siis kui vu-del on nõudeid- 2 teatamiskohustust lg2 ja 3! Et kõik võlausaldajad saaksid teada sellest läbi ametlike teadaannete. 358-t ei kohaldata
o RKh on ütlenud, et ei ole alusetu rikastumine ükskõik mis alusel see tagasisaamise nõue märkijal on, tuleb uue otsuse puhul alustada nullist o kui märkija tahab, võib ta tasaarvestusega märkida, aga võib ka raha tagasi nõuda igal juhul käsutab siis nõuet 26. Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas vähendada aktsiakapitali kahjumi katmiseks, juhatus esitas äriregistrile ka vastava avalduse. Sellest teada saanud võlausaldaja esitas registripidajale taotluse aktsiakapitali vähendamist registrisse mitte kanda, kuna aktsiaselts ei teatanud võlausaldajatele aktsiakapitali vähendamisest, samuti vähendati aktsiakapitali 300 000 krooni võrra, kuigi kahjum oli üksnes 30 000 krooni. Mida peab tegema registripidaja? VUTT: Võlausaldajale peab teatama vaid siis kui vu-del on nõudeid- 2 teatamiskohustust lg2 ja 3! Et kõik võlausaldajad saaksid teada sellest läbi ametlike teadaannete. 358-t ei kohaldata
asutamisdokumendiks. Pärast juriidilise isiku registrisse kandmist jääb põhikiri ainsaks juriidilise isiku organisatsiooni ja tegevuse aluseid kajastavaks dokumendiks. Ühinguleping on asutamise ja tegevuse aluseks korporatiivset struktuuri mitteomavatele juriidiliseks isikuks olevatele isikute ühingutele, s.o täis- ja usaldusühingule. Ühinguleping on vormivaba asutamisdokument, mida erinevalt asutamislepingust ja põhikirjast ei tule registripidajale juriidilise isiku registrisse kandmiseks esitada. Seeg aon ühinguleping üksnes osanikevaheline sisesuhte dokument, mille sisuga ei ole kolmandatel isikutel tavaliselt võimalik tutvuda. (2) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Põhikiri on enamikul Eesti tegutsevatest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest. (Advokatuuril on põhikirja asemel kodukord, mis on põhikirja olemusele vastav
(ÄS § 5111). · Organi liikmete kohustus teatada oma aadress registrile (ÄS § 62 lg 7) ... Füüsilisest isikust ettevõtja, samuti äriühingu juhatuse liikmed ja nõukogu esimees, täis- ja usaldusühingu ning osaühingu osanikud ja välismaa äriühingu filiaali juhataja, kes ei ole Eesti rahvastikuregistri objektiks ja kellele ei ole väljastatud Eesti isikutunnistust, esitavad registripidajale ka oma aadressi ja elektronposti aadressi ning teatavad viivitamata nende muutumisest. Sama kohaldatakse täis-, usaldus- või osaühingu osanikule, kes ei ole füüsiline isik ega ole kantud Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Teatamiskohustus Äriregistrile tuleb teatada: · Majandusaasta aruanne (ÄS § 60 lg 1; 334 lg 2) · Osa võõrandamise kohta info (notari poolt) (ÄS § 150)
leping Tekib avalduse alusel kande tegemisega kommertspandiregistrisse Kommertspandilepingu kohustuslikud andmed (§4 lg 1 p 1-4): 1) pantija ärinimi ja registrikood; 2) pandipidaja nimi ja isiku- või registrikood; 3) pandisumma; 4) muud seaduses sätestatud andmed. Kommertspandi registreerimine (KomPS §3.peatükk) §14 Kommertspandiregistrisse kantavad andmed – vt iseseisvalt Kande tegemine (§16) (1) Registripidajale esitatavad avaldused peavad olema notariaalselt kinnitatud Avaldus võib sisalduda kommertspandilepingus. (2) Kommertspandiregistrisse tehakse kanne avalduse, kohtulahendi või muul seaduses sätestatud alusel.Kommertspandi registrisse kandmise avalduse võib esitada pantija või pandipidaja. Kui avalduse esitab pandipidaja, peab sellele olema lisatud pantija notariaalselt kinnitatud nõusolek kommertspandi registrisse kandmiseks. KomPS § 17. Kande õiguslik tähendus
annaabi.ee 
