*Otsene areng  Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega  Täiskasvanust mõõtmed väiksemad  Roomajad, linnud, imetajad Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne e noorjärk: kasvamine: Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine. Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed) Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) elundkondade talitluse täiustumine, reflektoorse tegevuse areng, suguelundkonna areng Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 2. Sigimisvõimeline elujärk e generatiivne: järglaste andmine, jätkub kohastumine 3. Raukumine ehk vananemisperiood elundkondade talitluse häired, elutegevuse aeglustumine, muutub välisilme 4. Surm a) kliiniline b) bioloogiline Vananemine Algab inimesel viljastumise hetkest. 1. Rakkude tasandil:
Oksendamine ja kõhulahtisus Ohtlikud tunnused · kannatanu loid · lõtv nahk · suu ja keel kuivad · silmad auku langenud · hingeldus · käed, jalad külmad · temperatuur langeb alla 36,4 · abi hilinemisel tekib sokk Oksendamine · Oksendus on reflektoorne toidu tagasivool maost suhu. Oksendamine on organismi kaitsereaktsioon mürgistuse vastu. Olles söönud kogemata organismile vastuvõetamatut toitu väljutatakse see reflektoorse oksendamise teel. Oksendamine on haiguse üheks sümptomiks. Põhjused · Oksendamise kutsub esile kõhuõõnes oleva rõhu tõus, mis surub toidu maost söögitorru ja suukaudu välja. Liigselt hapu või mõruda maitsega, peamiselt organismile võõrad ained kutsuvad iseenesest esile okserefleksi. Mao või soole kitsenemise korral ei jõua toit piisava kiirusega sooles edasi liikuda ning pidev toidu juurde söömine tõstab rõhku kõhuõõnes
Too näiteid. Otsene areng- vastsündinu on üldplaanilt sarnane oma vanematega, mõõtmed on väiksemad ning on iseloomulik roomajatele, lindudele, imetajatele. Moondega areng- vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist, muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid ning on iseloomulik selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele. 7.Nimeta imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. 1. juveniilne organism a) kasvamine; b) elundkondade talitluse täiustumine; c) reflektoorse tegevuse areng; d) suguelundkonna areng. 2. Sigimisvõime-line elujärk: a) järglaste andmine; b) jätkub kohastumine. 3.vananemis-periood ehk raukumine: a) elundkondade talitluse häired; b) elutegevus aeglustub; c) muutub välisilme. 8.Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitluse häired, elutegevus aeglustub, välisilme muutub. 9.Kirjuta lünka sobiv sõna. a)lmetaja ontogeneesi võib jagada ......looteliseks....... ja lootejärgseks arenguks.
Lisaks võttis Descartes kasutusele muutuva funktsiooni mõiste ja funktsiooni mõiste. Veel sõnastas ta mehhaanikas mõju ja vastumõju seaduse ning liikumishulga jäävuse seaduse. Optikas tuletas ta valguse murdumise seaduse. Füsioloogiakatsete tulemusena avastas Descartes käitumise reflektoorse olemuse ja laiendas determinismiprintsiibi elavale loodusele, kuid mitte psüühikale. Descartes'i rajatud filosoofiline õpetus, mille järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus, nõudis igas asjas selgust ja loogilisust. Descartes'ilt pärineb ka kuulus tõdemus ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" (ladina keeles ,,Cogito ergo sum), sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta on olemas, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda
Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene  Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: Hingamine, veresoonte valendiku regulatsioon, südame töö, neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus, oksendamine,köha, aevastamine. Humoraalne regulatsioon  elundkondade talituse regulatsioon hormoonide abil. Neuraalne regulatsioon  närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse regulatsioon
Valguskartus ehk silmade valguskartus ehk fotofoobia on sümptom, mis seisneb ülemäärases valgustundlikkuses ja vastumeelsuses päikesevalguse ning väga valgete kohtade suhtes. Valgus tekitab silmades ebamugavustunnet või valu.Valgustundlikkus tuleneb tavaliselt ülemäärasest valgusest, mille tõttu võrkkesta fotoretseptor-rakud on ülestimuleeritud ning saadavad nägemisnärvi liiga palju elektrilisi impulsse. See tekitab reflektoorse vastumeelsuse valguse suhtes ning ebamugavustunde või valu. valgust võib olla liiga palju, kui silm on kahjustatud (näiteks sarvkesta abrasioon või võrkkesta kahjustus) või kui pupill või pupillid ei ole võimelised normaalselt kokku tõmbuma (see kaasneb okulomotoorse närvi kahjustusega). Valguskartuse puhul tõmmatakse silmad päikesevalgusest või valgustitelt ära, varjutakse hämarasse tuppa või kantakse päikeseprille.
- sapi teket soodustavad ained - sapivoolust soodustavad ained - sapikive lahustuvad ained • Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained • Maomotoorikat mõjustavad ained - soolemotoorikat pärssivad ained - soolemotoorikat soodustavad ained 1. Maosekretsiooni mõjustavad ravimid. Atsetüülkoliini, gastriini ja histamiini toime parietaalrakkudesse ja HCl sekretsiooni suurendamise mehhanismid. • Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained – kasutatakse peamiselt söögiisu parandamiseks (mõruained) • Otsese toimega ained – kasututakse diagnostiliseks otstarbeks (nt etanool, kofeiin, histamiin, pentagastriin) 1.1. Maosekretsiooni soodustavad ained (mõruained): emajuuretinktuur, koirohutinktuur, võililletinktuur. Mõruainete söögiisu stimuleeriva toime mehhanism ja kasutamisnäidustused. Otsese toimega: mõruained, etanool, kofeiin
Teatavasti ei saa miski sündida mittemillestki. Nii õelusel kui ka lahkusel on oma juur ja vili. Oluline on vaid situatsioonide kulg, inimese reaktsioon ärritajatele, teod, mis võivad olla kõrgeimalt vooruslikud või inetult patused. Oluline on kogemus, kuid sellest veel tähtsamal kohal lasub mõistus, mis on põimunud ühega keha vormidest  hingega. Aristoteles nimetas seda esimeseks aktuaalsuseks. Teisisõnu võib väita, et mõte on iga teo läte, isegi reflektoorse. Mõtiskledes positiivsetest ning õilsatest isikuomadustest, aktiveerib inimene oma ajus piirkonna, mis kutsub esile just neid karakteritunnuseid. Asjaoludest ajendatuna võibki pühak muutuda mephistopheleslikuks olendiks, kuid elus on vähe olnud taolisi olukordi, kus mõni preester kaotab aru. Ta hoiab oma alateadvuse tasandil teatud liiki mentaalseid barjääre, millest üleastumine toob õnnetusi, esialgu ümbritsevaile, hiljem iseendale.
· Erutuse rütmi transformatsioon - keskusesse tulev impulsside arv ei ühti sealt väljuvate impulsside arvuga (info muutub) · Erutuse järeltoime - erutust hoitakse "ringluses" neuronite ahelate vahendusel (saavutatakse postsünapsi membraani osalise depolarisatsiooniseisundiga - ja see on oluline mälu mehhanismide tagamise puhul). · Pidurdus - avaldub reflektoorse talitluse nôrgenemises vôi lakkamises. Osutub vôimalikuks tänu pidurdusneuronitele. Erutust on vôimalik pidurdada nii presünapsis (vähendatakse mediaatoraine vabanemist pôhisünapsis) kui postsünapsis (pidurdusneuronis vallanduv mediaator kutsub esile hüperpolarisatsiooni, s.t liiga suure potensiaalide vahe erutuse levikuks). KESKNÄRVISÜSTEEM Seljaaju
18. Kopsuvereringe- Kopsuvereringe ehk väike verering on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon- Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev
Nad erutuvad O2 vaeguse tingimustes 2. Tsentraalsed kemoretseptorid  paiknevad kesknärvisüsteemis  peaajus  hingamiskeskuse läheduses ja on tundlikud CO2 ja H-  ioonide kontsentratsiooni muutuse suhtes. Nad erituvad, kui nende ainete kontsentratsioon tõuseb. Veel jaotub hingamise regulatsioon reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine. Sissehingamisel toimub kopsukoe venitus, pressoretseptorid erutuvad, info liigub uitnärvi pidi kesknärvisüsteemi ja sissehingamist reguleerivates neuronites tekib pidurdus. Selle tulemusena sissehingamine lakkab ja järgneb väljahingamise faas. Lihased lõtvuvad, pressoretseptorite erutus lakkab, sissehingamiskeskusesse minev pidurdav impulss nõrgeneb, seal tekib uus erutus ja järgneb sissehingamine.
2. Selgita, kuidas avaldavad toimet mõruained (nt teelehe mahl koirohu tinktuur, võilille tinktuur jne). Kuidas neid vahendeid tuleb patsiendile manustada ja millised on kõrvaltoimeid? Mõruaineid kasutatakse söögiisu, maomahla ja sapisekretsiooni suurendamiseks, peensoole peristaltika parandamiseks. Need (emajuure tinktuur, võilille tinktuur) toimivad suu ja keele limaskesta retseptoritesse. Maitse- ja lõhnaretseptorite ärritus vallandab reflektoorselt maosekretsiooni. Manustamine: Reflektoorse tõime tõttu ei ole vajalik mõruaineid seespidi manustada, piisab sellest kui vesitõmmise või lahjendatud alkoholitõmmisega loputatakse suud. Enne sööki 20-30 minutit. Kõrvaltoimetest ei ole teatatud. 3. H2-histaminoretseptorite blokaatorid on kasutusel peamiselt ... a) allergiliste seisundite ravis b) mao-seedetraktihaavandite ravis c) astma ravis d) reflukshaiguse ravi 4. Tsimetidiin, ranitidiin, famotidiin ... a) on H1-histaminoblokaatorid b) vähendab maomahla kogust
Ajutüvi (piklikaju, ajusild, keskaju, vaheaju) Väikeaju Suuraju poolkerad Piklikaju osad: Piklikaju Tagaaju Keskkaju Vaheaju Otsaju/suuraju Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega Piklikaju  medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon; neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus; oksendamine , köha, aevastamine. Tagaaju Ajusild  pons Ehitus sarnane piklikajuga: seespool hallollus ja perifeerselt valgeollus. Sisaldab erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse
- Häälepaelad asuvad kõriõõne keskmises ahenenud osas – häälekõris. Häälekõri külgseintel paikneb kaks paari kurde: ülemised – esikurrud ja alumised – häälekurrud. Häälekurrud piiravad häälepilu. Häälitsemisel häälekurrud pingulduvad ja nende õhukesed servad muutuvad häälepaelteks. Väljahingatav õhk liigutab häälepaelu, mille tulemuseks on helide tekkimine. 6) Missugused faktorid kutsuvad esile reflektoorse köha? - Kõri ülemise osa limaskest on väga tundlik erinevate ärrituste suhtes (tolm, keemilised ained, toidu osakesed), mille tagajärjel tekib reflektoorne köha. 7) Mis takistab trahhea kokkuvajumist? - Trahheat hoiab kokkuvajumise eest trahhea skelett, mis koosneb 15-20st omavahel sidemetega ühendatud hobuserauakujulisest kõhrest. 8) Kuidas nimetatakse kopsusiseseid hingamisteid? - Bronhideks. 9) Mis kulgevad läbi kopsuvärati?
läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Samuti takistab platsenta uute munarakkude küpsemise rasedusperioodi lõpuni ja tagab raseduse normaalse arengu. 17. Millised on inimese lootelise arengu peamised etapid? Juveniilne staadium(noorjärk)  algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Reflektoorse tegevuse areng võib seisneda nt. kõndima õppimises, toitumisharjumuste omandamises ja elukeskkonnaga kohanemises. Sel perioodil hõlmavad muutused kõiki elundkondi: tugevneb liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, areneb välja suguelundkond. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab spermatogenees või ovogenees. Generatiivne staadium(sigimisvõimeline elujärk)  arenguetapp, mille käigus toimub suguline paljunemine.
olema sirge. Üles riputatud loomal ei tohi esineda selja või keha painutamise refleksi. Kui osaliselt teadvusel olev loom riputatakse relsile, siis on ta pinges ning üritab pead üles tõsta. Elektriga uimastamisel sulguvad looma silmad elektrilöögi järgselt, kuid mõne aja pärast silmad avanevad ja tekib "tühi pilk". /2,3,6,8/ Elektriga uimastatud sigade puhul võib väheste kogemustega töötaja silma uimastamisjärgse reflektoorse liikumise kergesti segi ajada silma loomuliku liigutamisega. Seepärast on soovitav silma mitte puudutada ja jälgida, kas esineb silma loomulikku liikumist. Kui siga sulgeb silmad ja avab need uuesti, siis on tõenäoline, et ta ei ole korralikult uimastatud ja ta on osaliselt teadvusel. Kui uimastaja ei oska eristada 9
5)neurolemmotsüüdid Refleks on kiire tahtamatu reaktsioon ärritusele Refleksikaar aferentsed, tsentraalsed ja eferentsed struktuurid, mis kindlustavad adekvaatse vastureaktsiooni. Refleksikaare komponendid retseptor (refleksi alglüli, mis võtad vastu ärritusi organismi välis või sisekeskkonnast), aferentne lüli (juhib retseptord tekkinud erutuse refleksikeskusesse), refleksikeskus (juhtimis ja infotöötluskeskus neuronite kogumi kojul), eferentne lüli (lõpplüli, mis tagab reflektoorse vastuse) Tingimatud refleksid käitumisreaktsioonid, mis on kaasa sündinud, ilma et ümbritsev keskkond neile olulist mõju avaldaks. Alati ühesugune reaktsioon ühele ärritajale. Tingimatu refleksi närvimehhanisimid on pärilikud. Tingitud refleks on kogemuslik, kindlale olukorrale kohandunud reflektoorne aktsioon. Ärritaja võib esile kutsuda mistahes reaktsiooni.Ei ole pärilikud, kujunevad eluea jooksul.
tasakaalureflekside ja koordinatsiooni reguleerimisega, samuti sisekõrvast saabuvate helidest tekitatud närviimpulsside töötlemisega. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad: · V n. trigeminus  kolmiknärv · IX n. glossopharyngeus  keele-neelunärv · X n. vagus  uitnärv · XI n. accessorius  lisanärv · XII n. hypoglossus  keelealune närv. Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: · hingamine · veresoonte valendiku regulatsioon · südame töö · neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus · oksendamine · köha · aevastamine. Sild sisaldab analoogiliselt piklikajuga erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse.
18. Kopsuvereringe. Kopsuvereringe ehk väike vereringe on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev
18. Kopsuvereringe. Kopsuvereringe ehk väike vereringe on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi
Veri on üks olulisimatest kehavedelikest, mis assotsieerus kvaliteeditunnusega „soe“ ning „palavik“ on üks levinumaid sümptomeid ning haigusi. Arvati, et aadrilaskmise abil saab ravida nii palavikke kui ka muid tõbesid. 26. Kirurgia „kuldaja“ (alates 19. sajandi 2. poolest) käimapanevad jõud (aanestesioloogia jne) Anesteesia- farmokoloogiline pöörduv olek, milline sisaldab amneesiat, valutundetust, reageerimisvõime kadu, skeletilihaste reflektoorse ärritatavuse kadu ning vähenenud stressireaktsioone. Aadrilaskmine- erinevate verekoguste eemaldamine kirurgilisel teel Antiseptika- haavas olevate mikroorganismide hävitus 27. Ignaz Semmelweis. Viini naiste arst, mis oma uurimiste põhjal tuli järeldusele, et arstidel enne patsiendi uurimist tuleb käsi pesta, et vältida haavapõletikke tekkimist. Meetodiks oli hoolikas kätepesu ja sellejärgne kloriiniga loputamine. 28. Tartu füsioloogiakoolkond
Uneapnoe Hingamise perioodiline katkemine une ajal (>10 sek) , sagedased ärkamised öö jooksul. Tüüpiline uneapnoe all kannatav patsient on keskealine ülekaaluline mees. Põhjuseks neelu osaline või täielik sulgumine une ajal, mille tõttu gaasivahetus une ajal vähenenud või takistatud. Kui hingamine takistatud, siis hapniku tase organismis langeb, süsinikdioksiidi tase tõuseb. Viimane põhjustab reflektoorse sissehingamise, mis inimese unest äratab. Selline tsükkel 400-600 korda öö jooksul = päevane unisus. Perioodiline jäsemete liigutamise häire Uneaegsed tahtmatud jalgade (v käte) liigutused NREM unes. Jalgade pidev liigutamine segab und. Seos ADHD-ga? Dopamiinergilised ravimid on efektiivsed. Narkolepsia
RETSEPTOR ---------------- REFLEKSIKESKUS ---------------- TÖÖELUND aferentne neuron eferentne neuron Refleksikaare osad: 1. retseptor e. ärritust vastuvõttev organ 2. aferentne neuron e. toomanärv 3. refleksikeskus - s.o. närvirakkude kogum peaajus või seljaajus 4. eferentne neuron e. viimanärv 5. tööelund e. efektor NS-i omapäraks on erutusprotsesside kõrval ka pidurdusprotsessid. Pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemises või lakkamises KNS-i toimel. Närvirakkude erutuvusele ja erutuse ülekandele avaldavad mõju ka ravimid ja mürkained. Koostanud M. Kolga 4 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS http://www.sruweb.com/~walsh/cns_pns.jpg SOMAATILINE ehk K E H AN Ä R V I S Ü S T E E M SELJAAJU
plasmas, seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin), CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 « H2 CO3 Hingamise regulatsioon Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Hingamise regulatsioon jaguneb reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse ja väljahingamise perioodiline vaheldumine.Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H ioonide kontsentratsiooni tõusule. Selle tagajärjel erutub hingamiskeskus ja hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks kuni nende
saturatsioon 100. CO2 transport toimub veres kolmel viisil: Lahustunud kujul plasmas, seotult hemoglobiiniga (karboksühemoglobiin), CO2 ühineb erütrotsüüdis veega H2O + CO2 H2 CO3 Hingamise regulatsioon- Määrav osa on hingamiskeskusel, mis paikneb piklikus ajus ja ajusillas. Hingamise regulatsioon jaguneb reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil. Reflektoorse regulatsiooni kaudu toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine.Humoraalne regulatsioon juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse. Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H- - ioonide kontsentratsiooni tõusule. Selle tagajärjel erutub hingamiskeskus ja hingamine muutub kiiremaks ja sügavamaks kuni nende ioonide sisaldus veres on normaliseerunud. Eritumise füsioloogia
Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride teke. Piktograafiline kiri kirjaliku kõne algusajaks peetakse 4. sajandit eKr. Iga lihtne joonis tähendas mingit objekti. Abstraktsemaid sõnu hakati tähistama ideograafias e. mõistekirjas. 2. Suhtlemisel kasutusel märgid.
ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria- sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria- inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus- inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus- keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride teke. Piktograafiline kiri- kirjaliku kõne algusajaks peetakse 4. sajandit eKr. Iga lihtne joonis tähendas mingit objekti. Abstraktsemaid sõnu hakati tähistama ideograafias e. mõistekirjas. 2. Suhtlemisel kasutusel märgid.
Hematoentsefaalbarjäär – veresoonte endoteel ja astrotsüütide jätked – eraldab ajukude ülejäänud organismist (verest). Vajalik homoöstaasi tagamiseks. Tserebrospinaalvedelik – ajuvatsakeses ja seljaaju kanali vedelik. Kaitseb aju meh. mõjutuste eest ja eemaldab ainevahetusprodukte. Teeb nn ’ajupesu’ une ajal, blokeerib sünapside erutumist. Nt. une ajal on noradrenaliini vähem. 3.17. Seljaaju talitluse põhijooned. Seljaaju on reflektoorse talitluse organ. Seljaaju kaudu teostub side perifeersete NS osade ja peaaju vahel. Igast segmendist lähtub paar spinaalnärve, mille dorsaalses juures paiknevad sensoorsed aferentsed kiud ja ventraalses juures motoorsed eferentsed kiud (ühinevad pärast lülidevahemulgust väljumist). Spinaalnärvide arv varieerub eri liikidel. Pikad nimme- ja ristluunärvide juured moodustavad lülisambakanalis seljaajust allpool tiheda hobusesaba meenutava kimbu – cauda equina
- tunded, teadvus, emotsioonid - kogemused, mõtlemise (selle rakendamise) - plaanipärase, sihipärase tegutsemise - kõnelemise, tööliigutused 4) Ühendab ja kooskõlastab ​keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus 5) NS produtseerib hormoone - levivad hematogeenselt, transpordivad sel teel infot organismi ühest otsast teise 6) NS-i omapäraks on erutusprotsesside kõrval ka pidurdusprotsessid - pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemises või lakkamises KNS-i toimel Närvirakkude erutuvusele ja erutuse ülekandele avaldavad mõju ka ravimid ja mürkained! NÄRVISÜSTEEM MÕJUB TEISTELE ELUNDITELE kolme tüüpi signaalide vahendusel: 1) ÜLEKANDEAINETE e MEDIAATORITE kaudu - saadavad närvirakud infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta - mõne millisekundiga vabastavad närvirakud aksoni lõpuosas ülekandeaine, nii jõuab info kas lihasrakuni, näärmeni või teise närvirakuni
Kui vasikas sünnib tagajalad ees, avastatakse see tavaliselt nii hilja, et väärasendit enam parandada ei õnnestu. Sellisel juhul tuleb oodata sünnitusteede täieliku avanemiseni ning tõmmata vasikas hästi kiiresti ja jõuliselt välja. Seejärel kallata lämbumise vältimiseks kohe välja hingamisteedesse ja kopsudesse sattunud vesi, vajaduse korral teha kunstlikku hingamist ja südamemassaazi. (Niipea kui nabaväät pitsub vasika rinnakorvi ja vaagnapõhja vahel, teeb vasikas esimese reflektoorse hingetõmbe. Tagurpidi asendis vasikas on sel ajal peadpidi emakas ja tõmbab sisse lootevett.) Nabaväät puruneb tavaliselt ise, kui ei, siis rebitakse see katki 4-5 cm kauguselt ja desinfitseeritakse joodilahusega. Päramised4 peavad eemalduma 4-6 tunni jooksul. Et päramised paremini eemalduksid, joodetakse lehmale pärast poegimist sooja vett, jootmist korratakse 1-2 tunniste vahedega päramiste eemaldumiseni. Päramiste eraldumisele aitab kaasa, kui lehm saab vasikat lakkuda
Dr. Thomas Hanna on veendunud, et vähese armastuse all kannatavatel lastel on haigestumisrisk märksa suurem kui armastatud lastel.5 Edaspidi satub inimene otsekui nõiaringi: kui tema rüht on muutnud stabiilselt halvaks, on tal raske vabaneda negatiivsest eneseprogrammeeringust ja ainult ime võib selle ringi murda. Thomas Hanna on välja töötanud terve rea harjutusi, kus töö õlavöötmega aitab vältida haigusi, suurendab enesekindlust ja puhastab reflektoorse mälu kunagistest solvumistest. Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 18 4. KUIDAS SELJAVALU RAVIDA 1. Kas alaselja ravimine on üldse võimalik Tuntud arstide väitel pole tänapäeval andmeid selle kohta, et mingisugune ravimeetod kiirendaks seljavalude möödumist
18.Kopsuvereringe. Suur mahtuvus – mahutab verd rohkem, kui suur vereringe, sest veresooned väga elastsed. Hästi arenenud atrio-venoossed anostomoosid. Kopsukapillaaride vastupanud tunduvalt väiksem – verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust 19.Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi : 1)neurogeense regulatsiooni– ahendavad närvid, laiendavad närvid – keskused piklikus ajus 2)reflektoorse regulatsiooni – kemoretseprotid (reageerivad verre sattunud ainetele); pressoretseptorid ja baroretseptorid (reageerivad vere rõhu muutumisele). 20.Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe on abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis (ööpäevas tekib 2-4L lümfi). Kui veremahtu vaja suurendada -> suureneb lümfivool vereringesse. Toodab antikehi. Toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid – täidab kaitsefunktsiooni.
Need kaks rühma võivad toimida antagonistlikult, aga lõppelundil on näidatud ka sünergistlikke efekte. Pankrease näärmerakul on tõestatud ensüümide sekretsiooni stimulatsiooni nii gastriini ja koletsüstokiniini kui sekretiini ja VIPi toimel; esimesed kaks toimivad üle intratsellulaarse Ca2+ kontsentratsiooni suurenemise, teised üle cAMP-i. Sekretsioon järgneb mõlemal puhul. Peale nimetatute on ka teisi rõhmi. 3.3. Reflektoorse ja humoraalse regulatsiooni üldised seaduspärasused. Tagasiside printsiip. Otsesed ja kaudsed mõjud efektorrakkudele. Tagasiside on regulatoorse funktsiooni tulemuse otsene või kaudne ülekanne reguleerivasse ossa tagasiinformatsioonina. Negatiivse tagasiside mehhanismi korral vastus ise tingib enda eemaldamise või inhibeerimise. Positiivse tagasiside korral põhjustab initsieeriv stiimul sama protsessi intensiivistumist.
Lehtri osas moodustub keeriskiht ja seesmine vedel kiht, valguosas munavalge proteiini sisaldav osa, kitsuses munakestad ja emakas lisandub munavalgele vedelikku ning moodustub lubikoor. Muna liikumine munajuhas kestab 25-26 tundi, sellest kõige kauem veedab muna emakas - 20 tundi. Viljastatud munarakk hakkab munajuhas lõigustuma ja areneb kuni embrüonaalketta staadiumini. 89) Seljaaju talitluse põhijooned. Juhteteede mõiste. Seljaaju Seljaaju on reflektoorse talitluse organ. Seljaaju kaudu teostub side perifeersete närvisüsteemi osade ja peaaju vahel. Läbilõige koera seljaajust Seljaaju ülenevad juhteteed Spinokortikaalkulgla: lihastest ja liigestest pärit proprioretseptiivsed signaalid liiguvad ajukoorde Spinotserebellaarkulgla: lihaste, kõõluste ja liigeste proprioretseptoritelt pärinevad impulsid liiguvad väikeajju. Nende impulsside alusel koordineeritakse tasakaalu säilitamist ja liigutusi.
Positiivselt kinnitatud liigutused ja toimingu hakkavad ilmnema üha suurema tõenäosusega ja positiivselt kinnitamata aktiivsuse tõenäosus väheneb. Negatiivse kinnituse korra (valu, muud ebameeldivused) pidurdub tulevikus selle kinnituseni viinud toiming. Operantse õppimise puhul ilmneb õige reaktsiooni väljastamise tulemusena. Õpitakse reaktsioone ja aktsioone, mitte niivõrd väliste stiimulite omavahelist tähendust seoses tingimatult-reflektoorse käitumisega. Oõ kiiruse ja toimingute kinnistumise tugevuse määrab suures osas see, millise ,,graafiku" alusel toimingud seostuvad positiivsete v neg kinnitustega. KÕRGEM NÄRVITALITUS JA SELLE OMADUSED Kõrgeim NS on inimestele ja kõrgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav närviprotsesside liik, mis võimaldav elukogemusi rakendades kujundada uusi otstarbekaid käitumisvorme ning välismaailma sündmustega adekvaatselt kohaneda. Kõrgema NS puhul
Lehtri osas moodustub keeriskiht ja seesmine vedel kiht, valguosas munavalge proteiini sisaldav osa, kitsuses munakestad ja emakas lisandub munavalgele vedelikku ning moodustub lubikoor. Muna liikumine munajuhas kestab 25-26 tundi, sellest kõige kauem veedab muna emakas - 20 tundi. Viljastatud munarakk hakkab munajuhas lõigustuma ja areneb kuni embrüonaalketta staadiumini. 89) Seljaaju talitluse põhijooned. Juhteteede mõiste. Seljaaju Seljaaju on reflektoorse talitluse organ. Seljaaju kaudu teostub side perifeersete närvisüsteemi osade ja peaaju vahel. Läbilõige koera seljaajust Seljaaju ülenevad juhteteed Spinokortikaalkulgla: lihastest ja liigestest pärit proprioretseptiivsed signaalid liiguvad ajukoorde Spinotserebellaarkulgla: lihaste, kõõluste ja liigeste proprioretseptoritelt pärinevad impulsid liiguvad väikeajju. Nende impulsside alusel koordineeritakse tasakaalu säilitamist ja liigutusi.
äkki nähtavale ilmunud takistuse ees. Samal ajal tuleb vältida enese vigastamist ja varustuse purunemist. Seepärast on kasulik omandada ühteaegu efektiivne ja ohutu kukutuspidurduse oskus. Kukutuspidurdusel (ja kukkumisel üleüldse) tuleb iga hinna eest vältida ettekukkumist ja sageli sellega kaasnevat uperpalli – see omakorda võib kergesti lõppeda vigastuse või varustuse purunemisega. Selleks tuleb omandada olukorra kiire hindamise ja sellele järgneva reflektoorse tegutsemise oskus. Kui kukkumise vajadus (või tasakaalu kaotus) on ilmne, tuleb jalad kiiresti kägardada ja lasta end küljele-taha puusale lohisema. Jalad suuskadega lükata ette (väldib etterullumise), käed keppidega ette-kõrvale (alumise käe kepp ei tohi keha alla jääda – puruneb). Niisugust hirutatud asendit hoida kuni seismajäämiseni. Seejärel püüda keppe kasutades võimalikult
juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1) Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2) Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3) Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4) Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. 3. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral
tundlikkuse juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1. Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2. Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3. Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4. Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. C. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib
Kuna vee soojusjuhtivus ja  mahtuvus on õhust tunduvalt suuremad, siis vees jahtub organism kiiremini kui sama temp-i korral õhus. Keemiliseks termoregulatsiooniks nimetatakse keha konstantse temp-i säilitamist muutuvates keskkonnatingimustes, mis seisneb soojuse moodustamisega seotud protsesside e. oksüdatsiooniprotsesside regulatsioonis. Keemiliste protsesside intensiivsus on seotud keskkonna temp-ga. Püsisoojastel põhjustab keskkonna temp-i tõus ainevahetusprotsesside intensiivsuse reflektoorse languse, millega seoses väheneb ka soojuse moodustamine organismis. Keskkonna temp-i languse korral intensiivistuvad ainevahetusprotsessid reflektoorselt, millega kaasneb soojuse suurem produktsioon. Mainitud reflektoorsed reaktsioonid soodustavad kehatemp-i konstantsuse säilitamist. Kehaline termoregulatsiooni mehhanism, mis seisneb küllalt kiires oksüdatsiooniprotsesside intensiivsuse suurenemises keskkonna temp-i languse korral, on tihedalt seotud skeletilihaste aktiivsusega
Tingitud refleksid – Watsoni vaated olid oluliselt mõjutatud ka vene füsioloogi Ivan Pavlovi (1849-1936) (Nobeli füsioloogia- ja meditsiinipreemia laureaat 1904) hiljutistest töödest, kes oli muuhulgas avastanud tingitud reflekside fenomeni. Niisugust katseseadet kasutas Pavlov tingitud reflekside uurimiseks koertel. Oma kuulsaimas, nn klassikalise tingimise eksperimendis Pavlov: 1) näitas koerale toitu (signaalärritaja, mis kutsub koeral esile reflektoorse süljeerituse) 2) iga kord koos toidu näitamisega helistas kellukest (variandid: pani tiksuma metronoomi või kasutas muud heli tekitavat instrumenti). 3) seda protseduuri, kus toitu näidati koos kellukese helinaga, korrati palju kordi järjest. 4) seejärel helistas äkki ainult kellukest ilma toitu näitamata. Selgus, et koeral hakkas sülg voolama paljalt kellukesehelina peale. Süljeeritust mõõtis Pavlov leidliku,
Kuna vee soojusjuhtivus ja  mahtuvus on õhust tunduvalt suuremad, siis vees jahtub organism kiiremini kui sama temp-i korral õhus. Keemiliseks termoregulatsiooniks nimetatakse keha konstantse temp-i säilitamist muutuvates keskkonnatingimustes, mis seisneb soojuse moodustamisega seotud protsesside e. oksüdatsiooniprotsesside regulatsioonis. Keemiliste protsesside intensiivsus on seotud keskkonna temp-ga. Püsisoojastel põhjustab keskkonna temp-i tõus ainevahetusprotsesside intensiivsuse reflektoorse languse, millega seoses väheneb ka soojuse moodustamine organismis. Keskkonna temp-i languse korral intensiivistuvad ainevahetusprotsessid reflektoorselt, millega kaasneb soojuse suurem produktsioon. Mainitud reflektoorsed reaktsioonid soodustavad kehatemp-i konstantsuse säilitamist. Kehaline termoregulatsiooni mehhanism, mis seisneb küllalt kiires oksüdatsiooniprotsesside intensiivsuse suurenemises keskkonna temp-i languse korral, on tihedalt
jääb saturatsioon alla 80%) kunstliku hingamise tegemine või intubatsioon + kunstlik hingamine. h) Epiglotiit (kõripealise põletik) Enamasti vanematel väikelastel, kellel on palavikuga infektsioon, neelamisraskused ning suurenenud süljeeritus, tavaliselt ilma köhata. Hingamishäired, millega kaasnevad inspiratoorne striidor, roietevaheliste ning kaelalihaste kokkutõmbed. Epiglotiidi korral võib spaatliga neelu vaatamine põhjustada reflektoorse südameseiskumise! Seetõttu tohib neelu läbi vaadata vaid haiglatingimustes, kus ollakse valmis kohe intubeerima ja reanimeerima. Ravi: hapniku andmine, pärast diagnoosi määramist (haiglas) vajadusel intubatsioon ja kunstlik hingamine. 267 Diferentsiaaldiagnoos Epiglotiit Stenoosi põhjustav larüngiit Algus Äkki Aeglaselt
annaabi.ee 
