Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lootejärgse arengu etapid (0)

1 Hindamata
Punktid
Lootejärgne areng jaotub kaheks:
*Moondega areng
  • Vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist
  • Muutub vanemate sarnaseks vahestaadiumi läbides
  • Selgrootud , kalad , kahepaiksed
    Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks.
    I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel: viljastatud munarakk - kulles - täiskasvanud konn
    II Moondega areng selgrootutel:
a) vaegmoone :
muna vastne kestumised valmik
N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud
b) täismoone:
muna vastne nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) valmik
N: liblikad, mardikad , mesilased
*Otsene areng
  • Vastsündinu üldplaanilt sarnane oma vanematega
  • Täiskasvanust mõõtmed väiksemad
  • Roomajad , linnud , imetajad

Lootejärgse arengu etapid:
1. Juveniilne e noorjärk:
kasvamine:
Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine.
Piiramatu kasv - organism kasvab elu lõpuni (taimed)
Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad)
Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud)
elundkondade talitluse täiustumine, reflektoorse tegevuse areng, suguelundkonna areng
Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid.
2. Sigimisvõimeline elujärk e generatiivne :
järglaste andmine, jätkub kohastumine
3. Raukumine ehk vananemisperiood
elundkondade talitluse häired, elutegevuse aeglustumine, muutub välisilme
4. Surm
a) kliiniline b) bioloogiline
Vananemine
Algab inimesel viljastumise hetkest.
1. Rakkude tasandil:
toimub dehüdratsioon – rakud kaotavad vett
väheneb rakkude jagunemise intensiivsus
nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb
osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk
muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng
2. Molekulaarsel tasandil:
väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus
väheneb ATP sünteesi võime
DNA-s toimuvad mutatsioonid
3. Organsüsteem:
1) Kortsud :
naha veesisaldus väheneb
nahaalune rasvkude taandareneb
muutub kollageeni struktuur
2) Nahal tekivad pigmendilaigud ja teised nähtused (käsnad)
3) rasunäärmete arv ja talitlus kahaneb
4) väheneb melaniini sünteesi võime
4. Organismi tasand – mõni elund võib olla nii kahjustatud, et organism hukkub.
Lootejärgse arengu etapid #1 Lootejärgse arengu etapid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Isssver Õppematerjali autor
Lühike ent kokkuvõtlik

Sarnased õppematerjalid

Diploidne kromosoomistik
8
doc

Diploidne kromosoomistik

Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: luud ja lihased vereringeelundkond eritus ja sigimiselundkond BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Teratogeenid ­ erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi a) Bioloogilised viirused (punetised ja gripp) toksoplasma süüfilise bakter hallitusseened toitainete vaegused b) Keemilised olmekemikaalid kosmeetikavahendid (juukselakk) ravimid (antibiootikumid) narkootilised ained c) Füüsikalised põrutused

Bioloogia
Paljunemine-materjalid kontrolltööks kordamisel
5
doc

Paljunemine, materjalid kontrolltööks kordamisel

moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. Ovulatsioon ­ küpse munaraku eraldumine munasarjast, Menstruatsioon ­ emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga, Menstruatsioonitsükkel ­ aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni, Viljastumine ­ seemne- ja munaraku ühinemine. Looteline areng e. embrüogenees. Etapid inimesel: moorula e. kobarloode, blastotsiit e. põisloode, gartreela e. kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, Meeleelundid, Nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, Vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. EMBRÜOAALSE INDUKTSIOONI PRINTSIIP: Ühtede rakkude eristumine tingib teiste rakkude eristumise, kudede teke teiste kudede tekke jne. Teratogeenid ­ erinevad

Bioloogia
Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid
3
odt

Viljastumine ning viljastumise erinevad viisid

II kliiniline surm ­ elutalitlus on lakanud. Elustatav 3-5 min. III bioliigiline surm ­ närvirakud on hävinenud, elustamine pole võimalik. Taimede areng ­ idukujunemine. Lootejärgne areng. I vegetatiivne staadium ­ koosneb idanemisest, organite kujunemisest & kasvamisest II generatiivne staadium ­ õitsemine & viljumine III vananemine ­ mitme aastatel taimedel vananemine ei lõppe surmaga, vaid tuleb uus noorus MÕISTED Biogeenetiline reegel ­ selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm ­ organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine. Blastotsüst ­ imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo ­ organismi lootelise arengu staadium. Embrüogenees ­ orgamismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja sõpeb

Bioloogia
Embrüoloogia
5
doc

Embrüoloogia

Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel, koorumisega(lindudel) või idu moodusttumisega(taimedel). Lõigustumine ­ Sügoodi kiire jagunemine naise organismis ~ 36 tundi peale viljastumist mitoosi teel. Bioloogiline tähtus: 1.hulkraksuse taastamine organismis 2.tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine organismis Biogeneetiline reegel ­ lootelise arengu alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. Teratogeeen ­ Loote väärarengut põhjustav tegur. Otsene areng ­ Organism koorumisel sarnaneb oma vanematele. Suguküpsuse saavutab ilma eristatavate vaheetappidetta. Moondega areng ­ Organism koorumisel ei sarnane ma vanematele. Suguküpsuse saavutamiseks läbib arengus selgelt eristatavaid vaheetappe.

Bioloogia
ARENGUBIOLOOGIA
1
odt

ARENGUBIOLOOGIA

4. Kirjelda loote arenemise etappe. Lõigustumine- 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Algab munajuhas ja jõuab lõpule emakas. Moodustub kobarloode.(loomariigis osaline lõigustumine, inimestel täielik lõigustumine) Blastotsüsti arenemine- blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta. Järgnevad arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Platsenta moodustumine- 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt

Bioloogia
Bioloogia referaat pärilikkusest
8
docx

Bioloogia referaat pärilikkusest

või idu moodustumisega seemnes (taimedel). Embrüogeneesi võib jaotada varaseks ja hiliseks embrüogeneesiks ja inimese puhul lõpeb varajane embrüogees siis, kui embrüo on arenenud looteks. Eri liikide loodete omavaheline võrdlus näitab, et imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikseja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. Seega läbitakse ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. 1.2Organismide lootejärgne areng Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks. I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn II Moondega areng selgrootutel a) vaegmoone:

Bioloogia
Bioloogia kordamisküsimused kontrolltööks
5
doc

Bioloogia kordamisküsimused kontrolltööks

4. Mis on mitoosi põhieesmärk? Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. 7. Selgitage mitoosi tulemust Mitoosi tulemusel on yhest rakust tekkinud kaks tütarrakku, mis on geneetiliselt identsed. Mõlemad tütarrakud omavad ühesugust kromosoomistikku.Mitoosi tulemus tagabki organismi kasvu ja arengu. 8. Miks eelneb igale mitoosile replikatsioon? Sest, kui DNA ahel ei kahekordistuks, siis ei saaks ka tütarrakud omada ühesugust kromosoomistikku ning olla geneetiliselt identsed. LK. 76 Meioos- raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2 korda. Koosneb kahest järjestikust jagunemisest, mille tulemusena tekib 4 tütarrakku. 1. Mis on meioosi peamine eesmärk? See, et saaks toimuda suguline paljunemine viljastumise tulemusena

Bioloogia
Viljastumine-organismi looteline-ja lootejärgne areng
7
rtf

Viljastumine, organismi looteline-ja lootejärgne areng

Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun