Põhjendage oma vastust. Mina arvan, et karistused peaksid olema palju rangemad, kui need hetkel on. Minu arust pole normaalne, et kui tapad inimese eriti julmalt, saad maksimum 10 aastat vabadusekaotust. See peaks olema kaks korda pikem aeg. Lisaks peaksid inimesed vangis oleku ajal tegema tõsist tööd, et sellega ühiskonnale korvata oma kuritegu ja olla kuidagigi kasulikud. 8.Mille poolest erineb demokraatlik otsustusprotsess valimistel ja referendumil? Valimistel: kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta. Referendumil: rahvas teostab võimu kaudselt, esindajate kaudu 9.Mida kujutab endast valimistel suletud nimekirja põhimõte? Suletud nimekiri- uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. 10.Mida kujutab endast valimistel avatud nimekirjade põhimõte?
VALIMISED: Eestis valitakse riigikogu(5a); kohalikke omav (4a); EU parlamenti(5a); saab osal referendumil. President-5a, riigikantsler-7a. kandideerimisõ: Riigik-21; EU.parla-21 (Est v Eu kodanik); omav- 21 (Est v Eu kod); presid-40 (Est kod). VALIMISÜST: 1)majoritaarne- nii palju kui saadikute kohti parlas, nii palju ka valimisrongkondi. igast ringk-st saab parla-ti 1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta-
Kodanikuõigused Inimõigused Seaduse ülemuslikkus – kõik on seaduse ees võrdsed Võimude lahusus Riigivõimu jaotumine 16.Mis on võimuriigi peamine erinevus õigusriigiga? Võimuriigis kehtib distsipliin, mis surub alla vabaduse. Õigus on jäetud tahaplaanile ja võimuriik püüab arendada ja kindlustada riigivõimu. 17.Kuidas on võimalik muuta EV põhiseadust? Rahvahääletusel ehk referendumil Põhiseaduse muutmise vastuvõtmine kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt Põhiseaduse muutmine Riigikogu poolt kiireloomulisena paragrahv 163 järgi 18.Iseloomusta kehtivat põhiseadust Esimene põhiseadus võeti vastu 21. detsembril 1920. aastal Asutava Kogu poolt. Kehtiv, ehk neljas põhiseadus võeti vastu 1992. aastal 28. juunil Põhiseaduse Assamblee poolt ning seda muudeti viimati 2007. aastal.
kodanikealgatusi, nagu Kaitseliit, mis on aktiivne ja tugev, ja Teeme Ära projekt, valimised toimuvad regulaarselt ning on ühetaolised ja Eestis on mitmeid tegutsevaid parteisid. Eestis on eelkõige kaitsliku demokraatia tunnuseid, kuid ka otsest demokraatiat. Eesti riigis on kõrgeima võimu kandja rahvas (§ 56). Rahvas teostab kõrgeimat võimu, valides Riigikogu, mis viitab esindusdemokraatiale, ning osaledes rahvahääletusel ehk referendumil, mis on otsese demokraatia tunnus: kõik hääleõiguslikud inimesed langetavad otsuseid ise ilma esindajaid valimata. Esimene referendum toimus 3. märtsil 1991, mil küsiti: „Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?“ Samuti korraldati referendum Euroopa Liitu astumise kohta. Referendumeid ei korraldata väga tihti, kuna see on aeganõudev ja kulurikas. Esindusdemokraatia puhul saavad kõik hääleõiguslikud inimesed valida omale esindajad
Ülesehituselt meenutas natse. 3. PS 28.07.1937, kehtima 1938. Ametlikult ,,tagasipöördumine demokraatia juurde." Seadusandlik: 2kojaline parlament: Ülemkoda Riiginõukogu, 40 liiget, jagunemise määras ps. Tegelesid kõige tähtsamaga, tähtsad seadused jne. Alamkoda Riigivolikogu, 80 liiget, valiti iga 5 aasta järel. TS Vabariigi Valitsuse juhiks peaminister, istungeid juhtis ka president. 4. PS 28.06.1992, kehtima kohe. Võeti vastu referendumil. 1.PS 15.06.1920 2.PS 1933 3.PS 28.07.1937 4.PS 28.06.1992 Riigipea: Riigivanem Riigivanem, 5a, +40.a., Vabariigi President Vabariigi President omas seadusandlikku 6-ks aastaks, 40+ a. 5-ks a., 40+ a., Eestis võimu sündinud Eesti kodanik
oli loodud siseturg. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks sisejulgeolek. Leping ratifitseeriti 1993. aasta novembriks, kuid mitte ilma probleemideta. Taani referendumil hääletati lepingu vastu, kuid Edinburghis kogunenud valitsusjuhtide kriisikoosolek otsustas anda Taanile uue võimaluse. Riigile antud vabastusi mõnedest ühiskoostöövaldkondadest (opt-out-e) rõhutati senisest eksplitsiitsemalt ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis vapustas kogu Euroopat, sest varem oli riik pidevalt olnud integratsiooni mootoriks
Loomulik iive on 2,2% (Euroopa suurim). Naise kohta on 2,1 sündi. Iive on 0,63%. Mehi on 51%, naisi 49%. Keskmine eluiga on 73,5 aastat, naistel 77 ja meestel 70 või 71 aastat. Laste suremus on 4,3%. Poliitika Pärast sotsialismi kokkuvarisemist mujal Euroopas tühistati 1976. aasta põhiseadus ning võeti 1991 vastu üleminekupõhiseadus, mis võimaldas mitmeparteisüsteemi ja nägi ette presidentaalse vabariigi. Uue põhiseaduse projekt lükati 1994 referendumil tagasi. Praegu kehtib uus põhiseadus, mis võeti vastu referendumil 28. novembril 1998 (opositsiooniline Demokraatlik Partei boikoteeris referendumit). Kõrgeim seadusandlik organ on ühekojaline 140-liikmeline Rahvakogu (Kuvendi Popullor). See valitakse iga 4 aasta tagant. Valimisõigus saadakse 18-aastaselt. Riigipea valib iga 4 aasta tagant parlament. Kõrgeim täitevvõimuorgan oli kuni põhiseadusreformini presidendi nõokogu. Veestik
03.1990, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega * mai kuust võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik * NL ähvardas majandusblokaadiga 1990.a pärast märtsi valimisi sai valitsuse eesotsa Edgar Savisaar, Arnold Rüütel ENSV Ülemnõukogu president, Lennart Meri välisminister. 1991.a Interliikumine aktiveerub. NL kavandab uue liidulepingu sõlmimist. Balti riikides toimus ennetav rahvaküsitlus ehk referendum. Referendumil võitis ülekaalukalt iseseisvumine Augustiputs *pinevas olukorras kuulutati 20.08 õhtul välja Eesti Vabariik IME * Isemajandav Eesti * majandusprogramm * sai alguse 1987.a septembris televisioonis * sihiks Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist * üleminek turumajandusele * oma eelarve ja rahasüsteem * Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma
väärtpaberiõigus 3. pangandusõigus 4. autoriõigus 5. konkurentsiõigus 6. tarbijakaitse õigus 3. Tööõigus Avalik õigus 1. rahvusvaheline õigus 2. riigi- ja konstitutsiooniõigus 3. haldusõigus 4. kirikuõigus 5. kriminaalõigus ehk karistusõigus 6. kohtu- ja protsessiõigus 7. finantsõigus ehk eelarveõigus 8. sotsiaalõigus Üks suhte pool on riik, kes on alati kõrgemal. 1. Põhiseadus (eestis vastu võetud 1992.a referendumil). Kõiki küsimusi referendumile ei panda (maksud, finants, sõjandus jne). 2. Seadus (vastu võtab Riigikogu / referendum) 1. konstitutsiooniline (51 poolt häält) 2. lihtseadus (vaja enamuse poolthääli) 3. Otsus (Parlament võtab vastu ka seadusi, mis õ-tagajärgi ei too) 4. President 1. seadlus (kui Riigikogu ei saa kaasa tulla) 2. otsus (kuulutab välja seadusi, nimetab ametisse) 3
aastane sünnilt Eesti Vabariigi kodanik b) Riigikogu liikmeks? Vähemalt 21. aastane Eesti Vabariigi kodanik 3. Kes valib… a) Riigikogu? rahvas b) Ministrid?peaminister c) Presidendi?riigikogu d) Peaministri?president 4. Kui pikk on järgnevate ametiisikute ametiaeg? a) Peaminister – 4.a b) President – 5.a c) Riigikogu liige – 4.a d) Kultuuriminister –4.a 5. Selgita referendumi ja valimiste erinevust. Referendumil vastab rahvas mingile küsimusele (nt. kas soovite, et Eesti liituks Euroopa Liiduga?), valimistel valitakse endale esindaja (nt. riigikokku või vallavolikokku liige, kes hakkab otsuseid tegema Aivi Pärisalu, Laagri Kool 6. Mis valimiskorraldus on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem - vastavalt valimistulemustele saadakse ka riigiorganis kohti (nt. lihtsustatult kui riigikogu valimistel saab erakond 30 % hääletest, siis saab ka 30% kohtadest) 7
pöörduda. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis ja julgeolekupoliitika ning kolmandaks sisejulgeolek. Leping ratifitseeriti 1993. aasta novembriks, kuid mitte ilma probleemideta. Taani referendumil hääletati lepingu vastu, kuid Edinburghis kogunenud valitsusjuhtide kriisikoosolek otsustas anda Taanile uue võimaluse. Riigile antud vabastusi mõnedest ühiskoostöövaldkondadest (optoute) rõhutati senisest eksplitsiitsemalt ning endisest populistlikuma kampaania järel hääletasid taanlased teisel referendumil lepingu poolt. Prantsusmaal toetas lepet vaid 51% hääletanuist, mis vapustas kogu Euroopat, sest varem oli riik pidevalt olnud integratsiooni mootoriks. Saksamaal
riigivanem. Vastutas Määras presidendi. riigikogu eest. Rahva võimalus osaleda Rahvas oli kõrgeimaks Rahvas valis riigivanema. Rahvaalgatus oli täielikult poliitikas võimu kandjaks. Viis oma Oli rahvaalgatuse ja kaotatud, ka streigiõigus võimu ellu valimiste, referendumil osalemise kaotatud. Piirati oluliselt rahvahääletuste ja õigus. Rahvas valis rahvahääletust ja rahvaalgatuste kaudu (valis Riigikogu. Valimistsensus valimisõigust Parlamendi). Valimistsensus 20.a. Rahvas valis KOV. (valimistsensus tõsteti 22.a). 20.a. Valis KOV
Imperialismimeelsete jõudude aktiviseerumisega kujunes Kongos 1968. aasta keskel terav sisepoliitiline kriis, mis lõppes Rahvusliku Revolutsiooninõukogu võimule tulemisega. Rahvuslik revolutsiooninõukogu kinnitas Kongo imperialismivastast orientatsiooni. 1969. aasta detsembris toimus uue valitseva partei Kongo Tööpartei asutav kongress. 1977. aasta märtsist 1979. aasta veebruarini kuulus võim partei Sõjakomiteele. 1979. aasta suvel läbi viidud referendumil kiideti heaks riigi uus konstitutsioon, valiti parlament ja kohalikud võimuorganid. 1984. aastal toimunud Kongo Tööpartei järjekordne kongress kinnitas riigi sotsialistliku orientatsiooni. Majandus Kongo Rahvavabariik (RV) päris koloniaalperioodist nõrgalt arenenud majanduse, milles valitsevad positsioonid kuulusid endiselt Prantsuse kompaniidele. Valitsus pööras suurt tähelepanu majanduses riikliku ja segasektori loomisele ning riigi kontrolli tugevdamisele erakompaniide
Taani ÜLDINFO Pindala: 43 094 km² mis on 2133 km² väiksem kui Eestil.(45227 km²) Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast Norra ja Rootsiga. Lõuna-Rootsist lahutab Kopenhaagenit Sundi väin. Ainsaks riigiks, kellega Taanil on maismaapiir (68 km), on Saksamaa. Rannajoone pikkus on 7314 km. Taani kõige pikem jõgi on Gudenå (158 km), mis asub Jüütimaal ning kõige suurem järv on Arresø (39,9 km2), mis asub Sjallandil. Üle poole Taani pindalast hõlmab Jüüti poolsaar, ülejäänud territoorium koosneb 407-st saarest. Umbes üheksakümmend saart on asustatud, millest suurimateks on Sjalland kus asub Taani pealinn Kopenhaagen , Fyn, Falster, Lolland ja Bornholm. Bornholmi saar asub 130 kilomeetrit ida pool, Läänemeres. Kanada läheduses asub ka väga suur saar Gröönimaa. Mis kuulub ka Taanile. Samuti kuuluvad Taanile Fääri saared, mis asuvad Islandi ja Sotimaa vahel. ...
(2009). Riigikord · 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. · Sveitsi parlament on kahekojaline · Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitelt) valitakse otseselt igas kantonis. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. · Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ.. · Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. Haldusjaotus · Sveits koosneb 26 kantonist: · Sveitsis on ka kaks enklaavi: Büsingen kuulub Saksamaale ja Campione d'Italia Itaaliale.
Berliini müüri langemise järel muutusid väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema. Valitsus alustas opositsioonijõududega läbirääkimisi ning peagi moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. 15. Referendum- ehk rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud. 16. RESK- Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev 17. SRÜ- Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991. Need riigid deklareerisid, et NSV Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks,
Berliini müüri langemise järel muutusid väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema. Valitsus alustas opositsioonijõududega läbirääkimisi ning peagi moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. 15. Referendum- ehk rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud. 16. RESK- Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev 17. SRÜ- Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991. Need riigid deklareerisid, et NSV Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks,
etteotsa kerkis veteran Andres Laika ja ideloogiliseks juhiks sai Sirk. Organisatsioone tekkis üle Eesti ja kuna see oli asutatud erusõdalaste organisatsioonina ja selle nõudmiseks kohati sarnanevad partei nõudmistega, on vabadussõjaväelasi e vapse võrreldud ka Itaalia fasistidega. 1930ndate lõpuks ühinesid kõik vapsid Vabadussõjalaste keskliiduks. Vapside ideoloogiajuhi Sirk'i juhtimisel töötasid oma PS-e muutmise kava välja ja see pandi rahvahääletusele. 1933 okt kiideti referendumil see heaks. See nägi ette muudatusi riiklikus korralduses: 1) Riigikogu- 50 saadikukohta 2) riigipea eraldati peaministrist, kuid nimega riigivanem, mitte president. Peaminister oma nimeda eraldi ametina. 3) valitukabineti tegevust pidi juhtima riigivanema. Selle PS'e muudatusega suunati Eesti presidentaalse demokraatia teele. 4) rahvas valis riigivanema otse. Niisiis eelseisvad riigivanema valimisteks seati üles senituntud poliitikud, nt Päts, Laidoner, Laika. Mõni taandas end
Demokraatia on ennekõike heaoluühiskonna lõbu. Viletsus soosib teisi valitsemisvorme. Ajaloost on teada, et majandusliku heaolu vähenemine pakub viljaka pinnase ebademokraatlikele jõududele. Seejuures lämmatatakse demokraatiat tihtipeale just nimelt selle süvendamise loosungi all: valitagu riigipea otse ja antagu talle võim, vähendatagu parlamendi koosseisu ja algatatagu seadused rahva poolt ning võetagu need referendumil vastu. Selline valitsemiskord ei saa viia objektiivselt õigete ja õiglaste otsusteni, sest õiglase otsuse ,,väljamõõtmine" on võimatu. See, mis ühele tundub õiglane, on teisele ebaõiglane. Võtame näiteks vanemahüvitise: seaduse kohaselt ei ole tegemist vanema tasuga, vaid lapsega kojujäämise tõttu saamata jääva tulu hüvitamisega. Ühtede arvates tuleks saamata jääv tulu hüvitada kõikidele ühesuguses summas, sõltumata sellest, kui suur tasu saamata jääb. Teiste
TEINE MAAILMASÕDA Uute konfliktikollete kujunemine Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ja tekitas uusi konfliktikoldeid. Kokku varises Versailles' süsteem: Saksamaa tühistas 1935. aastal ühepoolselt lepingu Kehtestas üldise sõjaväekohustuse Asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku Meeleavaldus Versailles' diktaadi vastu Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järelandlikult Saarimaa elanikud otsustasid referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga 1936 viis Hitler väed Reini tsooni Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas ja vallutas Etioopia Lääneriikides sai alguse rahustamispoliitika, usuti, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad Saksa väed 1935. aastal Esialgu näis, et rahustamispoliitika on edukas 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu Järgmisel aastal ühines paktiga ka Itaalia, hiljem veel teisedki riigid
• Majanduse areng: riiklik rekonstruktsiooniprogramm 1945/46 • Prantsusmaa on koos Saksamaaga Euroopa integratsiooni eestvedaja. • Sisepoliitika: IV vabariik 1946-1958 V vabariik 1958 Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas oli seisnud kindral Charles de Gaulle,kes moodustas maa vabastamise järel 1944.a. Ajutise Valitsuse. Valitsesid pahempoolsed meeleolud, kommunistidel oli üsna suur mõju. 1946.a. koostati ja referendumil kiideti heaks IV vabariigi põhiseadus, mille kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Selle järgi juhiti Prantsusmaad kuni 1958. a.-ni. Uus poliitiline süsteem osutus aga ebakindlaks ja ebapüsivaks. Kiiresti vahetusid valitsused. Kommunistidega koostööst teised erakonnad keeldusid. Prantsusmaal sai võimule tsentristlikud erakonnad. * Koloniaalimpeeriumi lagunemine. Selle kooshoidmiseks pidas Prantsusmaa sõdu 1946-1954 Indo-Hiinas, Vietnamis aga sai lüüa
Prantsusmaa juhtimisel ühinenud Lääne-Euroopast USA ja sotsiaal. riikide kõrvale niinimetatud kolmandat jõudu. Selleks lõi Prantsusmaa oma tuumarelva , sõlmis 1963 sõpruslepingu Saksamaa Liitvabariigiga , tunnustas Hiina Rahvavabariiki, astus välja NATO sõjalisest organisatsioonist ning arendas koostööd sotsialistlieke riikidega. C. de Gaulle´i mõõdukalt konservatiivne sisepoliitika põhjustas 1968. a. kevadel üldstreigi ja üliõpilasrahutusi. Pärast referendumil lüüasaamist C. de Gaulle läks erru ja 1970 ta suri. Kommunistide osatähtsus riigis vähenes. President G. Pompidou jätkas põhijoontes C. de Gaulle´i poliitikat, kuid tõhustas ka Prantsusmaa ja Euroopa Majandusühenduse koostööd. 1970. a-te lõpus ja 1980. a-il (presidendid V. Giscard d´Estaing ja F. Mitterrand) on Prantsusmaa poliitikat ja majandust kaasajastanud. Prantsusmaa on tegusalt osalenud ka Euroopa integratsiooniprotsessis.
langetab RK koosseisu enamusega(st.101on kokku -> 51 peab hääli olema). 7 ptk $$ 102- 110 (seadusandlus ) $103- seaduste algatamine. Õigus on RK liikmel, fraktsiooni komisjonil, Vabariigi Valitsusel ja presidendil PS muutmiseks. $104- RK kooseisu häälteenamusega vastuvõetavad seadused. Kodakondseseseadus. Riigi eelarve. RK valimise seadus, presidendi valimise seadus, rahvahääletamise seadus, PS muutmise seadus-> kokku 17 seadust. $105- Rahva otsus referendumil määratakse kindlaks osavõtnute häälteenamusega-> rahvahääletuse otsuse kuulutab president kohe välja. $106- RAHVAHÄÄÄLETUSELE EI SAA PANNA SEADUSI: EELARVE, MAKSUD, VÄLISLEPINGUD, ERAKORRALINE SEISUKORD, RIIGIKORD. $107- seadused kuulutab välja president. Kui president ei allkirjasta seadust, läheb see tagasi RKsse. Kui RK võtab selle vastu muutmatul kujul-> võib president selle väljakuulutada v saata Riigikohtusse.
Eestis on proportsinaalne süsteem : nimekirjavalimised ja üksiku ülekantava hale meetod. viimase puhul annab valija oma hale ühele valimisringkonna kandidaadile. Nimekirjapõhine on kaks variant: a) suletud ehk hääli saab anda kõigile nimekirjas esitatud kanditaatidele b) avatudehk suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb partei nimekirjas ettepoole. Mis vahe on revolutsioonil ja reformil, valimistel ja referendumil? Revolutsioon: algatajteks on võimu kriitikud, kelle seisukohti valitsus ei taha arvestada. Meeleavaldused võivad viia riigipöördeni. Reform: Võimulolijad tajuvad kriitika tõttu muutuste vajadust ja asuvad seadusandlikul teel neid ellu viima, rahumeelsed, kavakindlad Valimised: kodanikud valivad oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil Referendum: kodanikkond langetab ühise otsuse konkreetse ühiskonna küsimuse osas
Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed. Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järkjärgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel.
5* lääneriigid toetasid NSV Liidu lagunemist. Kuidas toimus NSV Liidu lagunemine? Mitmed liiduvabariigid hakkasid mõtlema iseseisvuse taastamisest. Esimesena kuulutas iseseisvuse välja Leedu (1990). Moskva püüdis seda protsessi peatada. Otsustati NSV Liidu asemele teha uus liiduvabariikide ühendus. Et saada teada, kas rahvas tahab veel sellist suurriiki, korraldati referendum. Rahvahääletust boikoteerisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova. 3/4 referendumil osalenutest hääletasid suurriigi säilimise poolt. Uus liitriik pidi olema nn. vabatahtlik ühendus, kuid taheti, et kõik endised 15 liiduvabariiki sellega ühineksid. Kõikide endiste NSVL liiduvabariikide esindajad kutsuti Moskvasse, et alla kirjutada uuele liidulepingule. Alla kirjutada seda aga ei jõutud, sest päev enne (19.aug. 1991) alustasid vanameelsed riigipööret. Gorbatsov pandi koduaresti, rahvale valetati, et ta on haigestunud
Rahvuslik Keskerakond. Riigikogu valik langes RKE variandile, mis valmis detsembri lõpuks. 1933. a. veebruaris otsustati panna see rahvahääletusele sama aasta juunis. Vapside eelnõu lükati kõrvale. 1933. a. põhiseaduseelnõu V Riigikogu 1933. a. täiustatud põhiseaduseelnõu oli eelmisega väga sarnane. · 100 liiget Riigikogus · Presidendi võimu vähendamine Sellest oleks võinud saada väga hea põhiseadus, kuid ka see lükati referendumil tagasi. 1933. a. põhiseaduseelnõu Põhiseaduseelnõu läbikukkumist referendumil soodustas ka küsimus krooni kursist, mis oli päevakorda kerkinud. 1933. a. 26. aprillil astus K. Päts tagasi, sest ei suutnud Riigikogus läbi suruda krooni devalveerimist, mille vajalikkus oli selge. 1933. a. põhiseaduseelnõu Järgnes Eesti ajaloos enneolematu uue valitsuse kokkupanek: Valitsust üritasid moodustada Jaan Tõnisson, seejärel K. Einbund; siis J. Uluots; siis jälle K.
2) Miks ei saa referendumile panna riigi rahaga seotud probleeme? Kuna ühiskond on suhteliselt killustunud ning inimeste palgatasemed on erinevad, siis seetõttu on ka nende huvid seoses riigi rahadega erinevad 3) Selgita põhjalikult, kellel on Eestis hääleõigus ja kellel kandideerimisõigus. Vajaduse korral kasuta Eesti Vabariigi põhiseadust ning Riigikogu valimise ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Eestis saavad referendumil õiguse osaleda kõik hääleõiguslikud Eesti kodanikud peab olema 18aastane teovõimeline kodanik. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Kandideerimisõiguse saamisel on täiendavaks tingimuseks kodakonsus. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18 eluaastast, Riigikogusse alates 21 eluaastast
Demokraatia kitsendamist põhjendas Konstantin Päts riikliku vajadusega, sest rahvas olevat haige. Valitsevale korrale opositsiooniliste jõudude spekter oli lai ja ulatus kommunistidest vapsideni. Eriti ebapopulaarne oli vaikiv ajastu haritlaste seas. Suurem osa rahvast leppis kõva käe poliitikaga, kuna demokraatiakogemus oli üürike, poliitiline kultuur ebapiisav, inimesed "lehmakauplemisest" tüdinud. Veebruaris 1936 toimunud referendumil kiideti heaks moodustada kahekojaline Rahvuskogu uue põhiseaduse väljatöötamiseks. 1937 sai kolmas Eesti Vabariigi põhiseadus valmis ja Konstantin Päts valiti selle järgi 21. aprill 1938 ainsa kandidaadina vabariigi esimeseks presidendiks. Riigikogu valimiste korraldamine ja opositsioonitegelaste pääsemine parlamenti tähendas sammu demokraatia suunas. Riigielu poliitilist stabilisatsiooni soodustas kriisijärgne majanduslik ja kultuuriline tõus. Iseseisvus hakkas andma küpseid vilju
Eesti Vabariik 1919-1939 Mis põhjustas demokraatia kriisi EV? 1920. põhiseadusest tulenevad probleemid. *riigipea tasakaalustava rolli puudumine, * riigikogul liiga suur võim, *1930-1934, *rahva suur toetus referendumil vapside põhiseadusele, *Autoritaarne riigikord, 1933.a põhiseadus Erakondade rohkus. *parlamendis liialt palju erakondi, *valitsuse moodustamine keeruline, vaheldusid kiiresti, *valitsuskriisid, 1920-31 keskmise valitsuse eluiga 11 kuud, *ühepartei süsteem, Isamaaliit 1929.a majanduskriis. *tööpuudus, *majandus partnerite äralangemine, *1933 devalveeriti eesti kroon 35%, *demokraatlike jõudude ebapopulaarsus Liidrite ambitsioonid *tugeva käe poliitika, *"Vaikiv ajastu" Vaikiv ajastu
1990 30.märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti NSV hümni, lipu ja vapi kasutamine ja võeti tarvitusele Eesti Vabariigi nimetus. Otsustati, et Eestis on jõus vaid tema seadused. 1991 märts- Balti liiduvabariikides toimus referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega püüti hoida ära NSV Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee, panid Krimmis puhkusel oleva Gorbatsovi koduaresti, kuulutasid
minna ka sootuks teisiti. 1990 aastal ei olnud NSV liidu lagunemine järgmisel aastal veel kaugeltki selge. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004) Kokkuvõte - Iseseisvuse taastamine 1991. aasta jaanuaris, mil maailma tähelepanu oli pööratud Lahesõjale, proovis Nõukogude Liit toore jõuga kukutada Balti riikide seaduslikud valitsused. Sõjavägi ründas tsiviilobjekte, Vilniuses ja Riias oli inimohvreid. Eestis kuulutati välja referendum iseseisvuse küsimustes ja 1991. aasta 3 märtsi referendumil osales 948 000 inimest, kellest 77,8% hääletasid iseseisvuse poolt. Arvudest oli selge, et Eesti Vabariigi poolt andsid oma hääle ka paljud muulased. Hääletustulemustest sai mõjus vahend Läänes tehtavas selgitustöös Balti riikide iseseisvuse kaitseks. (Eesti ajalugu gümnaasiumile 2004) 19 augustil korraldati sõjaväeline riigipöördekatse niinimetatud augustiputs. Plaan nägi ette paralleelselt võimuvõtmisega Moskvas allutada uuesti ka Baltimaad
I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Asutav kogu Vabadussõjalaste poolt selleks kokku tulnud Koostas, võeti vastu 15.06.1920 koostatud 14 16 okt 1933, Rahvuskogu (Jüri Uluots) jõustus jõustus 21.12.1920 referendumil heaks kiidetud. võeti vastu 13.08.1937 Jõustus 24. jaanuar 1934 jõustus 01.01.1938 Riigipea puudub. Ülesandeid riigivanem President kinnitati täitis riigivanem. valiti otse rahva poolt 5-ks ametisse 24. aprillil 1938 Riigipea aastaks K.Päts
Naftatooted 3. Lennumasinad 3.Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 4.Autode tagavaraosad 5. Ravimid 5.Tarbekaubad 6. Elektroonikatooted 6 RIIGIKORRALDUS Prantsusmaa on presidentaalne demokraatlik vabariik. Praegune Viies Vabariik põhineb 1958. aasta referendumil vastu võetud ja 1962. aastal täiendatud konstitutsioonil. President Alates 6. maist 2007. aastast on presidendiks Nicolas Sarkozy. President valitakse otsestel valimistel 5 aastaks. President nimetab ametisse peaministri ja tema soovitusel valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja. Parteid Prantsusmaa suuremad parteid on (järjestuses vasakult paremale):
headeks: lisaks eestlastele hääletas koos meiega Eesti iseseisvuse eest 150 000 muulast! See oli suurim toetusbaas, mis meil iseseisvusvõitluse perioodil nende hulgas kunagi olnud. Ka Lätis ja Leedus läks iseseisvusreferendum hästi. Üllatavalt hästi Lätis, kus paljud põhiliselt venelastega asustatud piirkonnad hääletasid Läti riigi iseseisvuse poolt. Hoopis uue hingamise andsid referendumitulemused meile läänes. Referendumil vaatlejana osalenud briti parlamendi alamkoja liige Philip Flynn kinnitas: "Oleme väga rahul Balti riikides korraldatud referendumite tulemustega, see on suure tähtsusega tegur, mis aitab lõpetada nõukogude massiteabevahendite spekulatsioonid, nagu oleks Balti riikides võimu juures "vähemuse natsionalistlik juhtkond". [E. Savisaar. Peaminister, lk.524] * 1. märts miilitsa asemele loodi politsei * 19
Kumma suuna ilming on referendum? Otsedemokraatia on politoloogia mõiste, tähistades riigi valitsemisvormi, kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta (nt, Sveits). Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu enda valitud esindajate kaudu ehk siis valimistega. Referendum on üleriigiline hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud. Esindusdemokraatia riikides toimub perioodiliselt referendum, mida kutsutakse valimisteks ja mille käigus määratakse rahvaesindajad. Referendum eksisteerib peamiselt otsedemokraatias Kiriku ja riigi vahekord Prantsusmaal revolutsioonist kuni Napoleoni aja lõpuni. Mis on Konkordaat? Mida tähendab sisuliselt kiriku ja riigi lahusus? Kas te isiklikult peate õigeks, et riik ja kirik on lahutatud?
Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad.
aastate majandusliku kasvu Saksamaal, mis ilmnes tugevamalt kui teistes riikides. Selle põhjuseks peeti seda, et: Saksamaa pidi teistest riikidest vähem kulutama raha riigikaitsele Saksa LV'sse saabus võimas tööjõureserv USA andis suuri laene ja tegi investeeringuid Sakslastel endil oli suur töötahe ja hea töö oskus Valitsus lõi soodsad tingimused selleks, et iga üks oleks huvitatud töö tegemisest Viies vabariik 1958. aasta septembris toimunud referendumil võeti Prantsusmaal vastu nn Viienda Vabariigi põhiseadus, vastavalt sellele muutus Prantsusmaal presidentaalseks vabariigiks. Maggy out! 1979. aastal Suurbritannias võimule tulnud konservatiivide valitsus eesotsas Margaret Thatcheriga kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, tudengid ja ülikoolide õppejõud, kellele määratud toetusi sellega märgatavalt vähendati, korraldasid kärarikkaid meeleavaldusi loosungitega ,,Maggy out!". Praha kevad 1968
USA looma liite teiste riikidega, lootes sedasi peatada kommunismi levikut. Sisepoliitikas väljendus see makartismina. Suurbritannia Puudu jõud impeeriumi kooshoidmiseks. Asumaad Aasias ja Aafrikas iseseivusid. Rahvusvahelise tähtsuse langus. Säilis kaheparteisüsteem konservatiivid, leiboristid. Prantsusmaa Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest (eesotsas kindral Charles de Gaulle, kes moodustas 1944. aastal Ajutise Valitsuse). 1946. aastal Koostatud ja referendumil heaks kiidetud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Majanduspoliitika muutus vasakpoolseks. Uus poliitiline süsteem osutsuski ebakindlaks, võimule said tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunistide kui ka gaulle'istide vastu, suutmata samas riiki tõhusalt juhtida. Probleeme suurendas koloniaalimpeeriumi langunemine. Saksamaa Purustati sõjas põhalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendiriikide, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsioonitsoonideks
- kasvasid hinnad ja inflatsioon - peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad - kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata - kehtima hakkasid igasugused ostutalongid defitsiitsetele kaupadele jne. 1991 märts- Balti liiduvabariikides toimus referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning seega välistasid referendumi tulemused ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. 3. Omariikluse taastamine: 1991 aasta 19.-21.august- NSV Liidus toimus nn. augustiputs: riigipöördekatse millega vanameelsed kommunistid, siseministeerium ja julgeolek püüdsid ära hoida liidulepingute sõlmimist ning NSV Liidu lagunemist.
Länder) ühise Saksamaa alla. Riigiõiguslikult räägitakse Liitvabariigi põhiseaduse mõjualuse territooriumi laiendamisest, poliitiliselt aga SDV liitmisest SLV-ga OMON - impeeriumimeelsete jõudude põhiliseks toeks kujunenud miilitsa eriüksus. Referendum - ehk rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele. Referendumil võivad osaleda riigi hääleõigusega kodanikud. RESK - Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, mille eesotsas seisis NSV Liidu asepresident Gennadi Janajev SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 08.12.1991. Need riigid deklareerisid, et NSV Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks,
välisinvesteeringuid ja rahvuslikku erakapitali, vähendati riigi reguleerivat osa ning loobuti radikaalsetest reformidest.[11] Sellele järgnes kolme aastakümne järel pidev majanduskasv.[9][12] 1975. aastal okupeerisid Indoneesia väed Ida-Timori.[21] 1990. aastate lõpus tabas Indoneesiat rängalt Aasia riikides leviv majanduskriis. Üle kogu maa toimusid selle tõttu demonstratsioonid ja rahutused. 1998. aasta mais sunniti Suharto tagasi astuma.[22] 1999. aastal otsustas Ida-Timor referendumil Indoneesiast lahku lüüa ning sellega lõppes 25 aastat kestnud Indoneesia okupatsioon Timori saare idaosas.[23] Suharto tagasiastumisest alates on riigis tugevnenud demokraatlikud arengud ning on toimunud esimesed presidendi otsevalimised (2004). Progressi on aeglustanud aga poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus, sotsiaalsed rahutused, korruptsioon ja terrorismiaktid. Siiski on viimastel aastatel majanduskasv olnud märkimisväärne. Kuigi eri religioonidesse ja etnilistesse gruppidesse
ikka veel kehtiva Montenegro põhiseadusega. Rahvuskogu tõukas Nikola troonilt ja keelas tal riiki naasta. 29. novembril 1918.aastal kuulutati välja liitumine Serbiaga. Montenegro sümbolid keelustati, sealhulgas rahvusliku mütsi kandmine. Isegi Montenegro nimi keelustati: tema ametlikuks nimeks sai Zeta piirkond. See põhjustas ulatusliku Jõuluülestõusu, mis suruti maha. Mägedes jätkus vastupanu 1926.aastani. Taasiseseisvumine 1992.aastal toimunud referendumil Serbiaga ühinemise üle 1992.aastal anti 96% häältest föderatsiooni poolt Serbiaga, kuigi tegelik poolehoid oli 66%, sest islami- ja katolikuusulised vähemused ning ka mõned õigeusulised montenegrolased boikoteerisid referendumit. Valitsus jätkas sellest hoolimata iseseisvusmeelset poliitikat. Alates 1996. aastast asus Milo ukanovii valitsus Montenegrot Serbiast, mis siis oli veel Slobodan Milosevii võimu all, mitmes suhtes de facto isoleerima. Montenegro rakendas
säilitamist?". Kremlis arvati, et enamikus liiduvabariikides on vastus esitatud küsimusele jaatav, mis seoks ka mässumeelsed liiduvabariigid Nõukogude Liiduga. Eesti ja teised Balti riigid välistasid taolise referendumi läbiviimise ja korraldasid ennetava rahvaküsitluse iseseisvuse küsimuses. 1991. aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust: Leedus oli iseseisvuse poolt 90,5%, Lätis 73,7% ja Eestis 77,8% hääletanutest. Referendumil esitatud küsimusele "Kas te tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?", vastas eitavalt 203 199 inimest (21,4%). Kõige vastalisemad piirkonnad olid Eestis Kirde-Eesti suured tööstuskeskused, kus iseseisvuse pooldajaid oli vähe (Kohtla-Järvel 46,1% ja Narvas 25,5%). Iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvust
sh meestel 74,2 aastat naistel 82,2 aastat (1998.a.). Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid. Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9. Rahvastiku usundiline jaotus: roomakatoliiklased 47,5 mln moslemid 3 mln protestante 1,0 mln juudiusulisi 0,7 mln. Valitsemisvorm (riigikorraldus) Prantsusmaa on parlamentaarse-presidentaalse demokraatia ühendusega vabariik. Nn. Viies vabariik põhineb 1958.a. referendumil vastu võetud ja 1962.a. täiendatud konstitutsioonil, mis sätestas presidentaalse kallakuga demokraatia. Alates 07.05.1995.a. on presidendiks Jacques Chirac (RPR Rassemblement Pour la République). President valitakse otsestel valimistel uue korra järgi 5 aastaks. Järgmised valimised toimuvad 2002.a. aprill-mai. President nimetab ametisse peaministri ja kinnitab ametisse ka valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja,
Eesti keeles on termin "põhiseadus" erinevalt paljudest teistest keeltest selgelt normatiivse tähendusega termin. Ta tähendab riigi põhikorda sätestavat seadusandlusakti, põhikirja või põhilist, peamist seadust.5 1.2. Põhiseaduse struktuur 1.2.1. Struktuur Eesti põhiseadus kujutab endast ühtset terviklikku õiguslikku dokumenti, mis sisaldab nii norme kui ka printsiipe. Ta on rahva poolt referendumil vastu võetud õigusakt, millel on siseriiklikus õiguses kõrgeim õigusjõud.6 Põhiseadus koosneb preambulast, viieteistkümnest peatükist ja 168-st paragrahvist. Preambula on säilitanud kõigi Eesti varasemate põhiseaduste preambulate põhimõtted.7 Preambula omab tähtsust muu hulgas ka põhiseaduse teiste sätete tõlgendamisel. I peatükk sisaldab üldsätteid ning võimude lahususe ja riigivõimu legaalsuse põhimõtted. Kokku sisaldab I peatükk 7 paragrahvi
Presidendi valib 7-ks aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Itaalia poliitikud käituvad enamasti nii nagu nende esivanemad. Märksõnad, millega võib Itaaliat iseloomustada on siiani võimuvõitlused, poliitiline korruptsioon ja onupojapoliitika. Aeg-ajalt kutsutakse kokku referendumil hääletama, et otsustada tähtsate asjade üle, nagu abielulahutus, abort, tuumaenergia, mitu TV kanalit tohib üks Itaalia kodanik omada. Nii jääb inimestele mulje, et ka nemad võtavad osa poliitiliste otsuste tegemisel. Et referendum arvesse läheks, on vajalik 50%-line osavõtt. Nii otsustasid itaallased üksmeelselt näiteks selle poolt, mis lubab tele- ja dokumentaalfilmide vahele rohkelt reklaame lisada. Maffia: (Anna-Margarita Nukk)
võetud; mandaadi tühistamine, kui ilmneb, et Riigikogu liikme süümevanne ei vasta tegelikkusele. § 4. Riigiõiguse allikad Kõige üldisemalt võib õigusallikat määratleda kui kohta, kust leida õigusnorme. Riigiõiguse allikateks on järgmised: I. konstitutsioon ehk põhiseadus (vt ptk. II). Neid mõisteid võib käsitleda sünonüümidena. II. seadused. Seadused on harilikult parlamendi poolt või referendumil vastu võetud õiguslikud üldaktid, harva ka riigipea poolt vastuvõetud aktid. Seadustest on riigiõiguse allikateks need, mis sisaldavad riigiõiguse norme, näiteks valimisseadused, valitsuse seadus, rahvahääletuse seadus, erakorralise seisukorra seadus, põhiseaduslikkuse järelevalve, kohtumenetluse seadus jne. Vahel kasutatakse ka mõistet "konstitutsiooniline s.", aga seda mitte igas riigis. Mõistel on 2 tähendust:
ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. 3.märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses: selle referendumiga ennetati Moskva soovi läbi viia NSV Liidu koospüsimist käsitlev rahvaküsitlus. Referendumil osalenutest toetas lõviosa (77,8%) Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist ning välistas seega ka igasugused läbirääkimised keskvõimudega liidulepingu üle. · 1991.a. 19.-21.august- NSV Liidus toimub nn. augustiputs: riigipöördekatse millega NSV Liidu lagunemist ära hoida püüdvad jõud (vanameelsed kommunistlikud tegelased; siseministeerium; julgeolek jne.) moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee;
"kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade otsustamisel vähenes, kuna riigivanemale anti vetoõigus parlamendi otsustele ning ka õigus kuulutada ainuisikuliselt välja uusi seaduseid . Formaaljuriidiliselt oli 1933. aasta referendumil vastuvõetu näol tegemist 1920. aasta põhiseaduse täiendustega. Seega ei saa täiendatud põhiseadust pidada uueks põhiseaduseks. Kui aga võtta arvesse muudatuste sisu, siis puudutasid need tervet riigiehitust, ja selle tunnuse alusel on õigus rääkida uuest, 1933. aasta põhiseadusest. Need täiendused, mis võeti 1933 aastal vastu olid maailma majandus- ja poliitilise kriisi tippajal. Põhiseadus muutis riigipea
annaabi.ee 
