Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prantsusmaa pärast II maailmasõda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Prantsusmaa pärast II maailmasõda
Lea-Liis Vitsberg
Juurikaru Põhikool
9.klass
2009
Sündmuste käik
Teine maailmasõda (1. september 1939 - 2. september 1945) oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sellest ei jäänud puutumata ka Prantsusmaa.
II maailmasõda nõrgestad Prantsusmaa rahvusvahelist seisundit , majandus kannatas suurt kahju. Prantsuse koloniaalimpeerium hakkas lagunema . IV vabariigi esimene president ja Ajutise Valitsese juht oli C. de Gaulle . Rahvakogu ja Parlamendi valimisteks 1945 ja 1946 saavutas kaaluka võidu Prantsuse Kommunistlik Partei. Pahempoolsete soove väljendas põhiliselt ka 1946. a. demokraatlik põhiseadus. Valitsusse kuulunud kommunisteide nõudel natsionaliseeriti 1945-1946 suurimad pangad , söetööstus, Renault ` autotehased jpt. suurettevõtteid.
1946- 1954 toimus sõda koloniaalimpeeriumi päästmiseks Indo- Hiinas.
Pärast kommuistide valitsusest eemaldamist 4.V.1947 liitus Prantsusmaa 1948 Marshalli plaaniga, asetus NATO -sse ja laiendas Vietnamis koliniaalsõda.
Paindlikku poliitikat ajav pahempoolse radikaali P. Mendes - France `i valitsus pidi pärast seda, kui koloniaalvägi Dien Bien Phu lahingus 7.V 1954 lüüa sai, lõpetama Vietnami sõja ja 20 VII 1954 alla kirjutama Vietnami, Laost ja Kampucheat käsitlevale kokkuleppele. USA ja Suurbritannia survel kirjutas P. Mendes-France samal aastal alla Pariisi kokkulepetele, millega Saksamaa Liitvabariik võeti NATO-sse.
1.XI 1954 algas koloniaalsõda Alžeerias.
1956 tunnustas G. Mollet´ valitsus Tuneesia ja Maroko iseseisvust. 1957 osales Prantsusmaa Euroopa Majandusühenduse asutamises. Pärast G. Mollet´ valitsuse langemist algas IV vabariigi kriis.
Võidurelvastumine ja Alžeeria sõda põhjustasid tohutu suure inflatsiooni. 1958 prantsalsed hakkasid mässama, et valitsuse eesotsas oleks de Gaulle, kes annaks neile iseseisvuse. De Gaulle oli nõus, kui mõõdetakse võim presidentaalseks. Referendum toimus. 80% prantslastest olid nõus. 1958 uus põhiseadus- presidentaalne riigikord . 1958 kutsuti peaministriks C. de Gaulle , kes saavutas uue,niinimetatud V vabariigi põhiseaduse kinnitamise, mis kehtestas tugeva presidendivõimu. Prantsusmaa presidendina (aastast 1959) likvideeris ta aastaks 1960 Prantsuse koloniaalimpeeriumi.
Prantsuse Ühenduse asutamisega 1958 püüti endistel asumaadel tagada Prantsusmaa mõju. 1961 suruti maha tagurlike ohvitseride organisatsiooni OAS-i mäss.
Alžeeria sõda lõpetati Eviani kokkuleppega 18. III 1962. Prantsusmaa tunnusta Alžeeria iseseisvust.
C. de Gaulle püüdis taastada Prantsusmaa suurriigiseisust ning luua Prantsusmaa juhtimisel ühinenud Lääne-Euroopast USA ja sotsiaal. riikide kõrvale niinimetatud kolmandat jõudu. Selleks lõi Prantsusmaa oma tuumarelva , sõlmis 1963 sõpruslepingu Saksamaa Liitvabariigiga , tunnustas Hiina Rahvavabariiki, astus välja NATO sõjalisest organisatsioonist ning arendas koostööd sotsialistlieke riikidega.
C. de Gaulle´i mõõdukalt konservatiivne sisepoliitika põhjustas 1968. a. kevadel üldstreigi ja üliõpilasrahutusi. Pärast referendumil lüüasaamist C. de Gaulle läks erru ja 1970 ta suri. Kommunistide osatähtsus riigis vähenes. President G. Pompidou jätkas põhijoontes C. de Gaulle´i poliitikat, kuid tõhustas ka Prantsusmaa ja Euroopa Majandusühenduse koostööd.
1970. a-te lõpus ja 1980. a-il (presidendid V. Giscard d´Estaing ja F. Mitterrand) on Prantsusmaa poliitikat ja majandust kaasajastanud. Prantsusmaa on tegusalt osalenud ka Euroopa integratsiooniprotsessis.
Aastal 1996 liitus Prantsusmaa uuesti organisatsiooniga NATO.
Nüüdne Prantsusmaa on tuumariik ( katsetus toimus Mururoa atollil ), ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige ja osaleb Euroopa kosmoseagentuuris.
Hetkel on Prantsusmaa presidendiks Nicolas Sarkozy.
Peamised parteid Prantsusmaal on:
  • Prantsuse Sotsiaal partei
  • Ühendus Vabariigi kaitseks(De Gaulle pani aluse sellele parteile, mille liikmeteks olid gaullistid)
  • Ühendus Prantsuse Demokraatia Kaitseks
  • Prantsuse kommunistlik Partei
  • Liikumene Pahempoolse Ühenduse Eest
  • Rahvarinne.

Euroopa pärast II maailmasõda
Kasutatud kirjandus:
Eesti Entspklopeedia 7 lk 453-454.
http://forum.planet.ee/showthread.php?t=63723
http://images.google.com/imgres?imgurl=http://cache.eb.com/eb/image%3Fid%3D64262%26rendTypeId%3D4&imgrefurl=http://student.britannica.com/elementary/art-55228/During-the-Cold-War-that-developed-after-World-War-II&usg=__YTwLUhsiXc7VDSNKnPm4opERUXs=&h=463&w=640&sz=120&hl=en&start=1&tbnid=BHXK9lCYLryxpM:&tbnh=99&tbnw=137&prev=/images%3Fq%3Deurope%2Bafter%2BII%2Bworld%2Bwar%26hl%3Den
Prantsusmaa pärast II maailmasõda #1 Prantsusmaa pärast II maailmasõda #2 Prantsusmaa pärast II maailmasõda #3 Prantsusmaa pärast II maailmasõda #4 Prantsusmaa pärast II maailmasõda #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Shire Õppematerjali autor
Sisaldab kaarti

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

USA majanduse areng peale II MS
16
docx

USA majanduse areng peale II MS

kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadus ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest 60. aastatel kasvas L-E riikides noorsooliikumine → kõige ägedam vastasseis Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) → Gauelle saatis parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna → pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid → poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv → peaaegu kõiki demokraatilikke lääneriike tabas majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine → selle põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis, osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile 80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale → sellele aitasid kaasa majandusprobleemide

Ajalugu
Majanduse areng peale II Maailmasõda
8
docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

kõikidel kodanikel tagatud isikuvabadus ja -õigused, majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel, igale kodanikule tagatakse teatud elatustase tulude ümberjaotamisega riigieelarvest 60. aastatel kasvas L-E riikides noorsooliikumine kõige ägedam vastasseis Prantsusmaal: tänavalahingud, kodusõjasarnane olukord(1968) Gauelle saatis parlamendi laiali ja koondas vägesid ümber pealinna pingeline olukord normaliseerus alles pärast palkade tõstmist. 70. aastatel olid võimul sotsiaaldemokraadid poliitikat iseloomustas riigi osa suurendamine majanduses ja sotsiaaltoetuste kasv peaaegu kõiki demokraatilikke lääneriike tabas majanduslik langus või majanduse kasvutempo pidurdumine selle põhjuseks naftahindade järsk kasv, rahanduskriis, osades riikides ka liigsed kulutused sotsiaalabile 80.aastatel poliitikas toimus pööre paremale sellele aitasid kaasa majandusprobleemide

Ajalugu
Maailm pärast II ms-USA ja Euroopa
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase J.McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis. Makartismi käigus hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Liikumine vaibus 1950.aastate algul. 2. Rassiline diskrimineerimine. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast Teist maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist. Esines neegrite lintšimisi ja seadustatud oli segregatsioon (e rassieralduspoliitika) transpordis, koolides, haiglates, tööhõives jne. Paljudes lõunaosariikides tehti neegritele takistusi valimistel (nt nõuti kirjaoskuse testi). 1950.-1960.aastatel jõudsid rassiprobleemid ka põhja. See oli seotud mustanahaliste sisemigratsiooniga, kes hakkasid lõunaosariikidest massiliselt siirduma põhjaosariikide suurlinnadesse ning seal getostuma

Ajalugu
Euroopa riigid pärast II maailmasõda
11
odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a

20. sajandi euroopa ajalugu
Üldajalugu 20-sajandil
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

Austria-Ungari ­ vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia ­ Huvid Aafrikas ­ Liibüa. Türgi ­ seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan ­ soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA ­ soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 ­ Saksamaa + Austria-Ungari + 1882 Itaalia 1893 ­ Venemaa + Prantsusmaa | 1904 ­ Prantsusmaa + Suurbritannia ­ ANTANT | 1907 ­ GB + RUS Rahvusvahelised kriisid Ameerika ­ Hispaania sõda (1898) Inglise ­ buuri sõda (1899-1902) Lõuna-Aafrikas. (buurid on kohalikud hollandi asunikud) Bokserite ülestõus Hiinas (1900); Riigipööre Hiinas (1911) Vene ­Jaapani sõda (1904-1905) Pidevad vastasseisud Balkanil Majandus Sisemajanduse kogutoodangud suurenesid, levis liberalism. Riigid ja ettevõtted põimusid ja muutusid üksteisest sõltuvateks.

Ajalugu
12-klassi ajaloo konspekt
26
doc

12. klassi ajaloo konspekt

d) IRA lõhenemine: · osa pooldas terrorit ja ühinemist Iiri Vabariigiga · teine osa parteistus ja pooldas poliitilisi võitlusmeetodeid e) 1970ndate algul viis London P.-Iirimaale sõjaväeüksused, allutades selle oma otsehaldusele f) 1998 sõlmiti Belfastis kokkulepe olukorra normaliseerimiseks: · selle heakskiit referendumil · Põhja-Iiri Assamblee valimised, kus enamuse saavutavad rahupooldajad Prantsusmaa pärast II maailmasõda 1. IV vabariik (1946 ­ 1958) a) Vastupanuliikumise ümberkujunemine Ajutiseks Valitsuseks: · 1944 nimetati Rahvuslik Vabastuskomitee Ajutiseks Valitsuseks (kindral C. de Gaulle) · 1946 Asutava Kogu valimised, kus enamuse said vasakpoolsed (KP ja SP) b) põhiseadusega loodi parlamentaarne vabariik, mida valitses parlamendi kinnitatud valitsusjuht c) de Gaulle lahkus valitsusjuhi kohalt, pooldades presidentaalset vabariiki d) Poliitiline ebastabiilsus:

Ajalugu
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

1.3.2 SISEPOLIITIKA Mitmepartei süsteem. Parteide skaala väga lai. Peaministriteks olid radikaalide liider G.B. Clemenceau hüüdnimega "Tiiger" ja Emile Combes hüüdnimega "Papa Combes" sest ta oli väga vana. Combes'i saavutusek oli kooli ja kiriku lahutamine 1905. aastal. Combes sai peaministriks 1902. Ta oli antiklerikaal. 1912 - peaministriks sai Raymond Juan Poincare, kes tegelse suuresti sõjaks ettevalmistumisega. 1934 - rahutused Pariisis. Fasistid üritasid võimule tulla. 1935 - Prantsusmaa ja NLi vastastikuse abistamise leping. 1.3.3 VÄLISPOLIITIKA Hoida oma kolooniaid ja kasutada nende abi sõjaks valmistumisel. 1.4 SUURBRITANNIA 1901 - lõppes Suurbritannia hiilgeaeg - Viktooria aeg. Uueks kuningaks sai Edward VII, kes valitses 1910. aastani. 1910 - kuningaks sai Georg V. Suurbritannia oli suurim impeerium maailmas. Tal oli kõige rohkem kolooniaid. 1.4.1 MAJANDUS Suur osa Suurbritannia tuludest tuli kolooniatest. Tööstuse areng aeglustus. Põllumajanduses

Ajalugu
Ajalugu-imperialism kuni külm sõda
41
docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

Romanovid - Venemaal 1613-1917 Osmanid - Türgi dünastia 13.saj-1922 (kuulutatakse välja vabariik) Qingid - Hiinas, kuni 1911 Hohenzollernid - Brandenburgi, Preisimaa, Saksamaa dünastia, kuni 1918 Bernadotte`id - Rootsi dünastia, 1818-tänapäev Glücksburgid - Taani dünastia Kolmikliit 1879 - Saksa (purustada Prantsa, mõju Euroopas), Austria-Ungari (realiseerida Balkanil huvisid), Itaalia (tõusta suurriigiks) Antant 1904 - Suurbritannia (Saksa vastu, impeeriumi säilitamine), Prantsusmaa (purustada Saksa, kättemaks Prantsuse-Preisi sõja eest, Lotringi ja Elsass tagasi saada), Venemaa (huvid Läänemerel, Balkanil, Aasias), hiljem Jaapan (Saksa Aasia valdused endale) Ameerika-Hispaania sõda 1898 - Hispaania sai lüüa, Puerto Rico/Filipiinid USAle 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus Venemaa jõuab 20 sajandisse ● Venemaal oli alanud venestamine (Aleksander III alustas) ● Võimule tuleb Nikolai ll Romanov, halb valitseja, jätkab venestamist

12. klassi ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun