See on tingitud aju arengu omapärast närvirakud ei ole piisavalt küpsed ega võimelised lühikesi kiirelt vahelduvaid stiimuleid töötlema. On perekondi, kus düsleksiat on kergemal või raskemal kujul igas põlvkonnas. Arvatakse, et sel juhul võib tegemist olla päriliku rasvhapete ainevahetuse häirega. Poistel on düsleksiat neli korda rohkem kui tüdrukutel, sagedamini esineb seda ka vasakukäeliste hulgas. (Mere 2007) 3.1. Bioloogilised põhjused Spetsiifilise lugemisraskuse põhjuseid võib vaadelda bioloogilisel ja kognitiivsel tasemel. Bioloogilise taseme põhjused jaotuvad geneetilisteks ja kesknärvisüsteemi (aju ja tema juhteteede) struktuuri ja funktsioneerimise iseärasustel põhinevateks. (Lukanenok 2009: 16) 7 Kaasaegne geneetika on välja selgitanud, et puuduvad või nõrgalt toimivad geenid 1., 2., 3., 6., 10., 13., 15., 17., 18
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus
aktiivsushäire, motoorika- ning koordinatsiooniraskused. On selge, et mida rohkem häireid või raskusi lapsel on, seda keerulisem on tal õppimisega toime tulla ning eluga hakkama saada. (Lukanenok, 2008) Enamasti ei taba lugemisraskus last ootamatult. Üks kindlamaid lugemisoskuse ennustajaid on suulise kõne tase varases eas. Eakohase kõnearenguga lapsed omandavad kirjaoskuse enamasti raskusteta. Varase ea suulise kõne mahajäämus ja teatud häired viitavad aga lugemisraskuse riskile. Mitte kõigist suulise kõne häiretega lastest ei saa hiljem raskustega lugejaid, aga nende hulgas on rohkesti lapsi, kes vajavad kirjaoskuse omandamisel lisaabi. Varase ea motoorne kohmakus ning üldised tähelepanu ja mõtlemise iseärasused on samuti ohu märgid. (Lukanenok, 2008) Oma osa mängib perekondlik risk. Lugemisraskused kipuvad korduma põlvest põlve ning kui vanematel ja vanavanematel on olnud lugema õppimisel raskusi, tasub olla valvas.
Edison, John Lennon, Pablo Picasso, George Washington, Hans Christian Andersen jpt. Nad kõik on silma jäänud oma saavutuste poolest ja see näitab seda, et inimesed kellel on düsleksia, ei pea mitte varju jääma, vaid õppima oma probleemiga elama ja tegema ikka seda, mida ta hing ihaldab. Valisin oma essee teemaks düsleksia just seepärast, et kui ma käisin algklassides tunde asendamas, siis ma täheldasin mitmel lapsel tugevaid lugemisraskuse märke. Tekkis huvi selle kohta rohkem uurida ja lugeda, kuidas sellist last aidata ning millised on täpsemad lugemisraskuste tunnused. Seda esseed koostades, leidsin nii mõnegi õpilase juurde mitu düsleksia tunnust. Sain esseest terve hulga uut infot enda jaoks ja soovitan seda ka teistele lugeda, kuna lugemis- ja kõnehäired on praegu suur probleem ja sellega tuleb tegeleda. Kasutatud kirjandus: o http://htk.tlu.ee:8080/teadusfoorum/doktoriseminar/Document.2004-04- 05
Enamasti lugemisraskustega lapsed on keskmise, sellest pisut üles-alla intellektiga ja üldise võimekusega kompenseerivad seda verbaalset võimekust päris hästi tavaolukorras. Kui lauses on sõna mingis konkreetses tähenduses, mida laps ei tea, siis tuleb see lugemises välja. Enne lugema õppimist ei pruugi olla see üldise kõnearengu probleem väga märgatav. Enamasti lugemisraskustega lapsed on need lasteaiaealised ja alles koolis saame tuvastada lugemisraskuse. Lasteaiaealised lapsed, kui spetsialist lapse kõnet uuriks, siis ta leiaks üles küll, et lapse sõnatähenduse taju ei ole päris eakohasel tasemel. Aga kuna see lapse tavasuhtlemist ei sega, ei pruugi see laps jõuda logopeedi juurde selle küsimusega, et kas ta saab kõigist sõnadest aru. See üldine kõnearenguprobleem sõnavälja osas võib jääda märkamata kuni selleni, et laps läheb kooli ja peab hakkama lugema. Lausete töötlus – tuleb mõista sõnade kooslusi
annaabi.ee 
