SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................4 Mis on düsleksia?........................................................................................................................4 Düsleksia põhjused................................................................................................................. 5 Düsgraafia esinemine koos teiste häiretega............................................................................ 6 Lugemisel tekkivad vead....................................................................................
..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. KIRJUTAMISE- JA LUGEMISE RASKUSED KUI SPETSIIFILISED ÕPIRASKUSED ......4 2. DÜSLEKSIA MÕISTE............................................................................................................... 5 2.1. Düsleksia definitsioonid....................................................................................................... 5 2.2. Düsleksia avaldumine...........................................................................................................5 3. DÜSLEKSIA PÕHJUSED..........................................................................................................7 3.1. Bioloogilised põhjused..............................................................................
• tihti väga hea vaistuga • tunneb suurt huvi selle vastu, kuidas asjad töötavad • väga teadlik ümbritsevast keskkonnast, tihti märkab detaile • originaalse mõtlemisega • tajub tervikut • sageli lapsena väga hea legodega mängija 67 Lapsel võib esineda üks või mitu nimetatud tunnust, ent tasub silmas pidada, et õpikeskkond võib düsleksiaga lapse koolis edasijõudmist tugevalt mõjutada. Kui keskkond on düsleksiasõbralik, aitab see düsleksia mõju vähendada (Reid 2007:xi). Kui õpetaja ei arvesta düsleksiaga õpilase vajadustega, võib see tekitada lapses tugevat ärevust ning mõjutada tema õpitulemusi. Briti Düsleksiaühingu kodulehelt võib leida lisainfot düsleksia kohta, samuti nõuandeid düsleksiaga inimestele ja lapsevanematele (http://www.bdadyslexia.org.uk) Düsleksia kindlakstegemine ja hindamine klassis Et düsleksiaga laps koolis hästi edasi jõuaks, on tähtis, et düsleksia avastataks
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduskond Klassiõpetaja kõrvalerialaga EKL-1kõ Erivajadustega õppija Essee Düsleksia Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marianne Martinson Tallinn 2008 Raskused põhioskuste omandamisel on seotud suures osas düsleksia ehk lugemisraskustega. Mõiste düsleksia on kasutusel ligikaudu sada aastat, tõsisemalt hakati seda uurima 1970ndate aastate algul. Sel ajal loodi maailmas ka esimesed düsleksia organisatsioonid, näiteks Briti Düsleksia Assotsiatsioon. Üks varasemaid teooriaid kirjeldab seda kui kesklassi haigust, sest just keskklassi kuuluvad vanemad lasid oma lapsi diagnoosida düsleksia suhtes, samal ajal kui alamasse klassi kuuluvad inimesed mõistsid seda kui laiskust või alaarengut.
DÜSLEKSIA JA PÄRILIKKUS Referaat SISUKORD Sissejuhatus................................................................................3 1. Düsleksia mõiste, definitsioonid ja avaldumine..............................4 2. Düsleksia põhjused ja pärilikkus...............................................5 2.1. Düsleksia põhjus peitub ajus...................................................5 2.2. Pärilikkus.........................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................8 2 SISSEJUHATUS
................................................................................ 3 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 4 1. LUGEMIS-JA KIRJUTAMISRASKUSED ........................................................................................ 5 1.1. Lugemis-ja kirjutamisraskuste põhjused ...................................................................................... 5 1.2. Düsleksia ehk lugemispuue .......................................................................................................... 5 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu .......................................................................................................... 7 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue..................................................................................................... 8 1.4.1 Agraafia ..................................................................
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968.  National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic.  They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc…  They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation."
ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968.  National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation."
See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust. Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi:
Ta püüab arvestada suhtlemisel kaassuhtlejat ja suhtlemispaika. Laps kasutab õigesti viisakusväljendeid. Koolieelik koostab jutu tegevus- ja olupildi järgi, annab edasi nii põhisisu kui ka mõningaid Ilmnevad planeeritava kõne elemendid: laps räägib oma tulevasest/kavandatavast tegevusest, mille kohta tal on kogemusi. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Aid, M.(2008). Lapse kõne areng. Konspektid Hallap, M, Padrik, M (2008) Lapse kõne arendamine. Tartu: TÜ Kirjastus Kikas, E. (2008) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu Ülikooli Kirjastus Smith, P., Cowie, H. (2008). Lapse arengu mõistmine. Tallinna Ülikooli Kirjastus Veisson, M., Veispak, A. (2005) Lapse arengu  ning õppimisteooriad. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. As Atlex Veebimaterjalid http://www.puigala.ee/index.php?view=article&catid=15:logopeed&id=90:lapse-kone-areng-
Oluline on mängude alguses valida piisavalt aeglane tempo, et laps tunneks rõõmu oma sõrmede valitsemisest. Logopeedid kinnitavad, et sõrmemassaaž, peenmotoorika lihvimine ning silma ja käe koostöö harjutamine annavad väikelaste kõne arendamisel väga häid tulemusi. Lühike ülevaade lapse sõnavara arengust Sõnavara arengu hindamisel ja kujundamisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele:  Sõnavara maht ja selle kasv: arenguerinevused on koolieelses eas väga suured, sõltudes lapse arengukeskkonnast ja –iseärasustest. Seepärast ei ole otstarbekas hinnata lapse kõne arengut (eriti 2.-3. Eluaastal) sõnavara mahu järgi.  Sõnavara koostis (sõnaliigid ja nende proportsioonid): muutused on seotud lause ja suhtlemisoskuse arenguga. Kui lapse sõnavaras napib tegusõnu, ei arene lause. Kui puudu jääb määr-, ase- ja sidesõnadest, ei arene jutustamisoskus. Seos on ka vastupidine:
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev)
peaks jälgima, et tekst oleks lühike; sisaldaks piisaval määral tuntud sõnavara ja grammatilisi konstruktsioone; koosneks valdavalt lühikestest ja lihtsatest lausetest; oleks huvitav ja eakohane, sisaldaks teavet, mis õpilastele korda läheb ja huvi pakub; käsitleks tuttavat teemat või fakte; oleks illustreeritud. Õpiraskuste ajaloost 1877  Saksa neuroloog Adolf Kussamaul võttis kasutusele termini sõnapimedus 1887  Saksa arst Rudolf võttis kasutusele termini düsleksia, 1895  silmaarst James Hinshelwood kirjeldas omandatud sõnapimedust täiskasvanul 1963  Samuel A. Kirk võttis kasutusele termini õpiraskused (learning disability). 1996  dr Guinevere Eden hakkas kasutama magnetresonantstomograafiat düsleksia uurimiseks 2005  dr Jeffrey. Gruen tegi kindlaks düsleksiat põhjustava geeni Õpiraskused ingl learning disabilities USAs, learning difficulties Suurbritannias
Söögi-, une-, ärevus- ja keskendumishäire, psühhomotoorne erutus või aeglus, düstüümia ja käitumishäire, lisaks veel uimastisõltuvused, väärtusetuse ja süütunded, enesevigastamine ja surmasoov. 12. Milliseid depressiooni ravi võimalusi on olemas? 1) Eneseabi, 2) psühhoteraapia, mille käigus siis proovitakse läbi erinevate võimaluste käitumist ja mõtteid kujundada, muuta või analüüsida, 3) tablettide võtmine. Düsleksia 13. Mis on düsleksia? Lugemishäire, mille puhul lugemisoskus on madalam kui tavalastel ja mille põhjuseks ei ole õpetamatus, intellekti probleemid või sotsiokultuuriline olukord. 14. Missugused on eesti lastel enamlevinud lugemisraskusi kajastavad tunnused (Karlep 1985 järgi)? Veerimine, kohatud pausid, kordamine ja vältevaed. 15. Milliseid mõisteid kasutatakse düsleksia sünonüümidena? Spetsiifiline lugemishäire,
3) kriitiline kuulamine Teisel elukuul hakkab laps pöörama pead hääle suunas. Kolmekuuselt kuulab ta oma häälitsusi. 6-7kuusetel on helitundlikkuse aeg, siis on ta tähelepanelik kõikide häälte suhtes. Ta hakkab oma lalina abil vestlema täiskasvanuga. 1aastasel esimesed tähendusega sõnad. 3aastased tajuvad rütmi ja riimi. 4aastaste puhul võiks esitada jutu kohta küsimusi, kus lapsed peavad otsima seoseid ja põhjendusi tegelaste käitumisele 13. Grammatika sisu koolieelses eas 14. Grammatika omandamise võtted 15. Tekstiloome (seotud kõne) esmaste oskuste ja rollisuhete arendamine. Sõnavara ja sõnaloome oskuse arendamine. 16. Ümberjutustamine Ümberjutustamine on üheks jutustamise vormiks, mille abil laps õpib edastama kuuldud teksti vabas väljenduses. 4aastased suudavad seda teha, kui õpetaja neid juhendab ja suunab. Ümberjutustamiseks sobivat juttu valides võiks arvestada:
Materialiseeritud vahendid on reaalsete objektide asendajad (skeemid, sümbolid, sh. noobid). Näitena võib tuua lauseskeemi või sõnaskeemi koostamise. Pertseptiivse vormi korral töötab õpilane silmadega ja fikseerib tulemuse verbaalselt. Nii toimingu materialiseeritud kui ka pertseptiivse sooritamisega peab aga kaasnema verbaliseerimine, vastasel juhul täisväärtuslik vaimne toiming hiljem ei kujune. Näiteks noobi paigutamisel skeemile on vaja nimetada sünkroonselt häälik. Õppeülesande sooritamise etapid: hoolimata sellest, kas toiming sooritatakse materialiseeritult, verbaliseeritult või vaimselt, koosneb see omakorda kolmest etapist: orienteeriv-planeeriv, täidesaatev, kontrolliv (enesekontroll). Psühholoogiliselt on kõige olulisem esimene etapp: ülesandest arusaamine, vajaliku operatsiooni valik ja järjestamine (mida ja kuidas teha). Edukus sõltub kõne mõistmisest,
....5 5 KOLLEKTIIVSED MEETODID..........................................................................................5 6 MÄNG...................................................................................................................................6 7 JUTUTAMINE.......................................................................................................................6 8 LUGEMISOSKUSE PÕHIELEMENTIDE ÕPETAMINE...................................................6 8.1.1 Häälik ja täht...........................................................................................................6 8.1.2 Silbi tunnetamine....................................................................................................7 8.1.3 Sõna tunnetamine...................................................................................................7 8.1.4 Ladus lugemine...................................................................................................
juhtimisel (kindlustab sujuva ülemineku ühelt häälduskompleksilt teisele) ning ütluse mõistmisel, kui tekib vajadus sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia puhul iseloomustab kõnet agrammatism (telegrammistiil) ja häälduspuuded (hääldamise katkendlikkus, stereotüüpsed kordused ja kohatud pausid, fraasilõpu intonatsiooni puudulikkus). Raskematel juhtudel on hääldamine täielikult moonutatud. Väljenduspuuetele kaasnevad düsgraafia ja düsleksia ning keeruliste fraaside puudulik mõistmine. 3. Posttsentraalne (kinesteetiline e. aferentne) liigutuskeskus asub tsentraalkäärust tagapool, kiirusagara eesmises osas. Piirkonna ülesandeks on kindlustada normile vastav artikuleerimine. Keskus osaleb hääldusliigutuste valikul nii järelkõnes kui ka iseseisvas kõnes ning kõne taju täpsustamisel, kui tekib vajadus ütlust korrata või sooritada muuteoperatsioone.
Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (Kikas, 2008:20). Lastel areneb koolieelses eas mõtlemise kolm üksteisega põimunud vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Arengu käigus domineerib kord üks, kord teine vorm, moodustades ühtse terviku last ümbritseva reaalse maailma tundmaõppimiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et mõtlemine kujuneb ja areneb eelkõige mõtestatud ja sihipärases esemelises tegevuses (Strebeleva 2010: 8). Kõige tähtsam etapp mõtlemise arengus on seotud lapse kõne kujunemisega. Esemelises tegevuses
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, vaatasid kõnet kui
.................. 20 6.1.1 Nägemistaju.......................................................................................... 20 6.1.2. Kuulmistaju.......................................................................................... 20 6.1.3.Intermodaalne taju................................................................................ 21 6.2.Keele areng................................................................................................. 21 6.2.1. Düsleksia.............................................................................................. 22 6.4. Informatsiooni töötlus................................................................................. 22 6.5. Intelligents................................................................................................. 23 7. PIAGET’ TEOORIA.............................................................................................. 25 7.1. Sensomotoorne staadium..................
ühikut. Sõltub valdkonnast! Tuttav jääb paremini meelde. Lühimälus ei tehta infoga midagi, hoitakse. - Töömälu aktiivsena hoitava info hulk arengu jooksul kasvab. Töömälus infoga opereeritakse. o Umbes 5 esimest eluaastat on ülekaalus visuaal-ruumiline info töötlus o fonoloogilise hoidla maht kasvab, sest sõnade kordamise kiirus kasvab (umbes 15 aastane on täiskasvanu tasemel), koolieelses eas kasvab meelde jäetavate ühikute arv, alates 7 eluaastast kasvab maht eelkõige ühikute tihendamise arvelt. o Keskjuhtiv süsteem  areneb tänu pidurdusprotsesside tõhustumisele, vanuse kasvades suureneb püsimälus oleva info hulk ning selgemalt ja täpsemalt püsimällu salvestatud teadmised aktiveeruvad kiiremini. - Püsimälu o Meelde jätmisel õpitakse kasutama strateegiaid aga kordamine iseseisvalt enamasti alles koolieas
Kõneoskuse osakaal muutub järjest tähtsamaks teadmiste omandamisel, seitsmeaastane naudib lugemist, tunneb enamikku tähti ja suudab kokku veerida lühikesi sõnu ning oskab kirjutada etteütlemise järgi lihtsaid 1-2 silbilisi sõnu. Tähte areng Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine). Tahtelised toimingud küll tekivad koolieelses eas, kuid nende kasutamine on veel piiratud. Lapse tahte areng on tihedalt seotud käitumismotiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega. Alles vanemas eelkoolieas on laps suuteline suhteliselt kestvaks tahtepingutuseks, kuid ta jääb veel üsna tugevasti alla koolilapsele. Eelkooliea vältel kujuneb pikkamööda oskus püsida eesmärgil. Ülesande jaotamine etappideks, eesmärgi saavutamise teede näitamine aitavad lapsel organiseerida oma toiminguid ja muuta need sihipäraseks
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1. Kakskeelsus............................................................................................................................. 4 1. 1 Kakskeelsus..................................................................................................................... 4 1. 2 Kakskeelse lapse kõnetegevus............................................................
kui 300 sõna. Kasutab juba 3-4 sõnalisi lauseid. Selles vanuses lastele on iseloomulikud miks, kus, mis küsimuste kasutamine, kuigi neile on tihti raske vastata. 4-5 aastane lapse sõnavaras on juba üle 1800 sõna ja igapäevaselt lisandub sinna juurde. Laps oskab juba rääkida 4-5 sõnaliste lausetega, teeb väiksemaid keelevigu. Tihti jutustavad nad oma mänguasjadega ja imiteerivad ka raamatu lugemist. 6-7 aastane koolieelik räägib enamasti meelsasti ja soravalt. Tema kõne on ladus, väljendusrikas ja teistele arusaadav. Kasutab sõnu ja häält vastavalt vestluspartnerile ja suhtlusolukorrale – näiteks räägib kodus perega vabalt, kuid võõrastega valib viisakamaid sõnu, teatris sosistab. Oskab rääkida juba pikemate lausetega (6-8 sõna). Piltide kirjeldamisel on järjest täpsem ja mõistab mitmetähenduslikke sõnu. Hääldab valesti ühte või mitut häälikut. Kõneprobleemid
Koostööprintsiip kõlab: tee oma panus vestlusesse selliseks, nagu lausungi hetkel nõuab vestluse eesmärk või suund. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. 6.  7. elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma- ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängimine
ilmunud uudisele ,,Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli")*. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema · Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma. Lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule. · 6. -7. Elukuul hakkab lapse lalin muutuma. Tekib häälemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-ma-ma-ma. Lalisevad sellepärast, et neile pakub lõbu oma hääleaparaadiga ja
s-i õigeks hääldmaiseks on vajalik normaalne hambumus, s.t. et hambad käiksid õigesti kokku. Kõige olulisemat osa s-i hääldamisel etendab keele selg, mille eesosa ja kõvasuulae vahele peab tekkima renn. Hammastevaheline kaugus on väga väike ega võimalda keele asendi jälgimist. Huulte asend sõltub eelnevaist ja järgnevaist täishäälikuist. Suu ette asetatud käeseljal tunneme hääldamise kestel allapoole suunatud jahedat õhuvoolu. Eesti keele s on helitu häälik. Hääle lisamisega saame vene keele z. Õpilastele on seda kerge selgeks teha. S-i hääldamisel puudub kaelal vibratsioon, z hääldamisel on kaelal tunda tugevat värinat. S-i hääldamiseks lükkame s-i hääldamisasendis oleva keele kas sõrme või sondiga tahapoole. Huuled liiguvad ettepoole  saadud asendis on kerge üle minna z hääldamisele. Selleks on vaja ainult lisada hääl. Koolieelsed lapsed asendavad s-i sageli t-ga, öeldes näiteks ,,suss" asemel ,,tutt"
TALLINNA ÜLIKOOL Õpetajakoolituse osakond TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 TÄISSÕNAMEETODI AJALOOST.............................................................................4 KUI VANALT ALATA.................................................................................................5 ÕPETAJA HOIAK JA SUHTUMINE...........................................................................6 VAJALIKUD MATERJALID.......................................................................................7 LUGEMA ÕPPIMISE SEITSE ASTET........................................................................9 Esim
(afaasia) Mittepatoloogia- hälbed normist, väikelapse kõne, murre, kõnelemine võõrkeeles, ajutised raskused. 2. loeng 7.03 Keelekasutus, keel, kõne. Keel · Keel- akustilis-artikulatoorsete märkide süsteem- keelemärke tajutakse, kuuldakse ja neid saab artikuleerida, hääldada. Täht on visuaalne märk, kirjutatud. Häälik on see, mida me välja ütleme, tajume. Teisene süsteem on visuaalne. (nt viipekeel) Keelemärk (nt õppejõud) tähistab mingit keeleosa, maailmanähtust, üldistab. Sümbol on konkreetne (nt nimi ). · Keelemärgi funktsioon- väljendada tähendust, nt nimi, aga nt foneem eristab tähendust(nt K|ool vs T|ool) · Süsteem ja allsüsteemid- kogum, mille üksused on omavahel suhetes ja seostes. Igal süsteemil on struktuur
lapse artikulatsiooniaparaadi arengut silmas pidades on substituutide kasutamine ja nende dünaamika keele häälikusüsteemi suunas seaduspärane nähtus. Normaalse arengu korral on substituudid ja normikohased häälikud akustiliselt küllaltki erinevad, häälduskoha poolest aga lähedased. Hälbelise arengu korral on aga substituudid kõlalt õigele häälikule lähedased,motoorselt aga oluliselt erinevad, nt uvulaarne r, lateraalne s. Eesti laste hääldamist iseloomustab: Häälik ei tule kasutusele sõna kõikides positsioonides. reeglina on hääliku hääldamine kergem lihthäälikuna, raskem häälikuõhendeis, kus ta võib esialgu puududa. Esineb kõla, moodustuskoha ja -viisi poolest sarnaste häälikute asendamist ja segistamist., häälikute järjekorra muutmist, ärajätmist. Väikelaste kõnele on iseloomulik palatalisatsioon ja üldine ebaselgus. sageli esineb ka interdentaalset hääldamist. Sünade lühenemisel jätavad lapsed harilikult ära
arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike ümbritsevat, 3-st eluaastast alates hakkab valima. Koolieelses eas areng toimub läbi tegevuse protsessi. Erinevused vaimses arengus väljenduvad õppimises, mäletamises, mõistmises ja kõnelises osavuses. See on intellektuaalse ehk vaimse arengu osa. Nende muutustega on tihedalt seotud liigutuste (motoorne areng) ja tundeelu areng. Näiteks beebi mälumahu suurenemine toetab tema arengut. Eraldamisest tekib rahutus siis kui ema läheb ära ja kartus, et ta ei tule tagasi. Mälu on seotud füüsiliste reageeringutega
Lapse areng. Kordamisküsimused eksamiks. Pille Murrik Kasutatav kirjandus: Loengumaterjalid Kikas, E. (toimet) Õppimine ja õpetamine koolieelses eas.TÜ Kirjastus, 2008 (kogu raamat) Valikuliselt: (vt. lk teemade juures) Blades, M., Cowie, H., Smith, P.K.Laste arengu mõistmine. TLÜ Kirjastus, 2008 Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Laps ja lasteaed, Atlex, 2005 või Kivi, L, Sarapuu, H. (koost) Lasteaialaps peres. Atlex, 2009 1. Arengu mõiste. Areng osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises. Järjestikused muutused, mis kulgevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
