Olen ma empirist või ratsionalist? Käesolevas essees käsitlen teemast empirism ja ratsionalism ning püüan jõuda järelduseni, kas mina ise olen pigem empirist või ratsionalist oma filosoofilistelt maailmavaadetelt. Nii empirism kui ka ratsionalism on valgustuse kaks suunda, mis vastanduvad üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Ratsionalism tähendab mõistuspärasust, mõistlikkust. See on filosoofias suund, mis peab inimmõistust ainsaks õige teadmise allikaks ning ühtlasi teadmise õigsuse mõõdupuuks
Olen ma ratsionalist või empirist? Filosoofiakoolkondades tekkis 17. ja 18.saj kasks teadmisteooriat käsitlevat suunda: ratsionalism ja empirism. Vastavalt nimetati ka ennast kas ratsionalistiks või empiristiks. Ratsionalist on see, kes usub, et kõigi teadmiste allikaks on mõistus ja loogiline mõtlemine. Kogemus ja meeltega kogutud andmed pole tähtsal kohal ning paljud teadmised või nn “ideed” on inimestele kaasasündinud. Empirist on ratsionalisti vastand, kes peab teadmiste aluseks just vahetuid kogemusi ja meeltega kogutud infot. Eitatakse ka kaasasündinud teadmisi ja “ideesid”. Selles essees arutlen suundade korrektsuse üle ning proovin leida vastused küsimustele: kumb ise olen
Minu filosoofiline maailmavaade Saksa filosoof Friedrich Wilhelm Nietzsche on öelnud, et pole olemas fakte, on vaid tõlgendused. Tõlgendamine sõltub suuresti sellest, kuidas midagi tajutakse, taju on omakorda seotud meeltega. Maailmavaadet aga silmadega ei näe, tuleb kaevuda sügavamale. Käesoleva esseega üritan analüüsida üritan kokku võtta seda, missugusena mina maailma tajun ja mõistan ning kuidas on minu maalitud pilt maailmast kujundanud minu väärtushinnanguid ning arusaamu. Inimolevusena olen materiaalne objekt, mul on mass ning ma koosnen hulgast tahketest, vedelatest ning gaasilistest ainetest. Erinevalt teistest materiaasetest esemetest on mul veel lisaks võime hinnanguid anda ning nende olemasolu põhjendada. Lühidalt, mul on mõistus. Enamasti omistatakse inimestele nii mõistus või vaim (mittefüüsiline) ja keha ning aju (füüsiline). Selline arusaam on tuntud kui dualism – keha ja vaim eks...
7.osa: Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks. Üldiselt oli see tekst oma ehituselt lihtsam kui paljud teised filosoofilised tekstid, seega võimaldas see teksti sisu lihtsamini mõista. Arusaamatuks jäigi see, kas autori eesmärk oli lihtsalt empiriste rünnata /kritiseerida või konkreetselt arutleda sellest, millised on allikad, millel tasuks tugineda. III. osa: Descartes uskus, et kui ta mõtleb, järelikult on ta olemas. Ta oli ratsionalist, Popper oli samuti ratsionalist, kuid tema filosoofiat võib pigem nimetata kriitiliseks ratsionalismiks. Arvan, et Karl Raimund Popperit ei rahuldanud Descartes`i üldkehtiva alus, sest ta oli ka ise ratsionalist ja tema jaoks oli Descartesi üldkehtiva alus liialt pinnapealne.
1. Lock oli empiirik. „Oletame, et meie mõistus on n-ö valge paber ilma igasuguste märkide ja ideedeta. Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“ „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine.“ 2. Leibniz oli ratsionalist. ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid loomuliku mõistusega, mitte aga meeltekogemuste teel.“ ,,Ma ei väida, et neil on õigus, ma tahan ainult ütelda, et ilma mõistusele tuginemata ei saa küllaldase veendumusega väljuda kogemuse raamidest.“ „Kuna me aga siiski teame teaduste üldkehtivaid ja paratamatuid tõdesid ning selles seisnebki meie eelis loomade ees, siis järeldub siit, et teatud osa tõdedest oleme
SOCIAL CONTRACT. Et inimesed astudes lepingusse loobuvad vabatahtlikult üksteist hävitamast nagu toimub loomariigis. Teine uusaja õpetus on ratsionalism DESCARTES Ratio on mõistus. Tunnetamine baseerub mõtlemisele, mõistusele. Descartes ,,mõtlen-järelikult olen olemas" ,, tunnen järelikult olen olemas ,, meeleline tunnetus (voierbach võttis selle descartesilt ) B. SPINOZA - ratsionalist, ristiusku BENEDIKTUS SPINOZA, radikaalne ratsionalist, ta ei räägi mitte tavalisest mõistusest vaid puhtast mõistusest. Äärmuslik ratsionalist. Suhtumises jumalasse on ta panteist. PANTEISM jumal on kõikjal, looduses. ,, jumal kui loodus on ise looja ja ka loodud ,, ,, loodus on ise enda põhjus ,, G. W. Leibniz kolmas ratsionalist. 1646-1718 ,, puhkusest nürimeelsuseni on vaid üks samm ,, -Koguaeg tuleb millegagi tegeleda, hakkad puhkama muutub nüriks
aksioom- tunnustatud väide, ms ei vaja tõestamist. (päike tiirleb ümber maailma) eksperiment- katse, uurimismeetod. objektiivne- inimesest sõltumatu. INIMESED: F.Bacon- empiirik, inglane M.Schlick- saksa filosoof "muinasjutu teooria" Aristoteles- Antiikaja kuulsaim teadlane. Antiikaja filosoof. G.W.Leibniz- Ratsionalism, matemaatik, sakslane. C.G.Hempel- analüütilise ajaloofilosoofia esindaja J.S.Mill- empiirik. Inglane A. Tarski- Tõe korrespodentsiteooria R.Descartes- Pr. filosoof, ratsionalist. B.Russell- tegeles aksioloogiaga Platon- Vana-Kreeka filosoof. Antiikaja teadlane. Induõpetus I.Kant- Preisi filosoof. Tegeles tunnetusteooriaga. O.Neurath- Tõe koherentsiteooria. J.Locke- Inglane, empiirik H. Poincare- Ratsionalist. Zenon- apooriad. Antiik-Kreeka filosoof. J.Dewey- Pragmatismi tõeteooria. D.Hume- Empiirik, Inglise filosoof. A.Einstein- Saksa füüsik. Radioaktiivsuse teooria ratsionalist. Sokrates- Antiik filosoof, Platoni õpetaja, teoseid ei kirjutanud. K
· Sõda lõppes tema surmaga, sest rootsi valitsus ei suutnud jätkata. Rahu oli vaid vormistamise küsimus August Wilhelm Hupel · Pastor 1737- 1819 · Pikemalt kirikuõpetaja Põltsamaal · Avaldas ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" (Liivi- ja Eestimaa haldusest, rahvastikust, seisusekorraldusest jne) · 1781. a. Hakkas välja andma Nordische Miscellaneen'i · Avaldas 1780 eesti keele õpiku: ,, Estnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" · Ratsionalist · Avaldas ,,Põhjamaa kirjutisi" ja ,,Lühike öppetus" Johann Georg Eisen von Schwarzenberg · Torma pastor 1717- 1779 · Sündinud Baieris , kuid kolis 40 ndatel Torma · Pidevaid tülisi mõisnikuga, sest mõisnik hiilis kõrvale oma kohustustest · Kirjutas 1764 Katariina II soovitusel anonüümse artikli Liivimaa agraarolusest · Valgustatud ratsionalist · 1773 ilmus tema kirjutatud ,,Üldine taimede ja juurikate kuivatamise õpetus"
Kuju ja suurus ei ole materiaalsele olemuslikud,seega on need moodused.Kuid Leibnizi arvates koosneb maailm paljude monaatide(monaadi (monas'üks') all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti) agregaatidest.Kõik monaadid on omavahel erinevad. Nad on otsekui entelehhiatena autonoomselt tegevad.Neil on tajumises himu,painduvus ja tugev võime. Ka Jumalast on mõlemal filosoofil oma teeoria.Leibniz on tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis-loodusteaduslikult põhjendada .Jumal on hea,kõikvõimas,tark jne(nagu seda on väidetud aegade algusest peale),siis on maailm, milles me elame Leibnizi arvates parim võimalikest. Jumal ei saa rikkuda loogikaseadusi, kuid siiski oli Tal maailma luues tohutu suur valikuvõimalus erinevate loogiliselt võimalike maailmade vahel. Kuna Jumal antud
Jean-Jacques rousseau-Väljapääsu nägi rahva suveräniteedis,mis tähandab et võim on rahval.Põhiteos ,,ühiskondlik leping".Denis Diderot-Entsuklopeedia alusepanija ja väljaandja. Saksa valgustus Lähtus pietismist,mis pöörab tähelepanu vagadusele ja rõhutab kristlaste võrdsust. Gottfried Wilhelm Leibniz-Pööras tähelepanu teaduse arendamisele ja probleemidele.Arvas et teadus peaks tooma praktilist kasu.Wolff-Esitas terve mõistuse filosoofia.Oli ratsionalist. Friedrich II -Oli Preisi kuningas.Pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu.Soode ülesharimine ningu uute külada ja talude rajamine.Õpetas preislastele kartulikasvatust.Arenes kooliharidus.Töötatti välja maakoolide reglement.Põhjustas Austria pärilussõja.Osales seitsmeaastases sõjas.Veetis palju aega sõdades.Tema isa oli Friedrich Wilhelm. Joseph II oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser.Tema ema oli Maria Theresia. Joseph
SPENER - pietismi rajaja LEIBNIZ - filosoof & matemaatik, lähtekohaks kujutlus monaadidest(looduse vaimsed alged), kõige krooniks - Jumal, riigivõim, töö meeldivaks(laulud, kõnelused, ühised söömaajad), maailma rahvaste harmoonia, teadus peab tooma prakt. kasu J.G von HERDER - filosoof, kirjanik, progressi idee(humaansus), vastikustunne sõdade vastu, taunis kangelaste kummardamist, patriotism & õiglustunne, piibli uurimine C. von WOLFF - ratsionalist, terve mõistuse filosoofia, inimene - enesearmastaja, aga peab armastama teisi, ateismi vastu, ettevõtlikkus ja töö vajalikkus
R. Faehlmann oli Eesti kirjamees ja arst. Ta õppis ka Tartu Ülikoolis, aga tema ei õppinud usuteaduskonnas vaid arstiteaduskonnas. Faehlmanni õhutusel asutati 1838. aastal Õpetatud Eesti Selts. Ta oli ka üks Eesti eepose mõtte algataja ja tema kirjutas ka eepose põhisündmustiku. Ta oli esim. kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandustekstide algmaterjalina. Mõisted – buržid- korpotandist üliõpilane studeerima- õppima ülikoolis teoloogia- usuteadus ratsionalist- mõistuse usk vagatsejad- pietistid kartser- vangikong (üksikkong) Kohad – Riia- kool, kõrts ja Jakobi kirik. Tartu- Ülikool, korter ja kartser. Aeg – Tegevus toimus 19. sajandi alguses. Aastatel 1801-1822. Tegevus – Raamat räägib siis K. J. Petersoni eluloost päris täpselt. Tema loomingust, noorusest ja õpingutest. Raamat kirjaldab seda ajastut millal Peterson elas, kõike on vaadatud läbi Petersoni vaatenurga
Minu filosoofiline maailmavaade. Olen empirist - ratsionalist ? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideid. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias.
Me ei saa üle anda kogemusi üksteisele, kuid üldisi teadmisi me saame üle anda. Toon näiteks tule. Kogemustele põhinedes võib ainult öelda, et tuli on kuum ja see on kõik. Seda, miks ta on kuum ei suuda kogemused järeldada. Nõnda on selge, et tarkus on teadus mingitest põhjustest ja algetest. 5. Kuidas kunst / üksiku teadmine ja kunst / üldise teadmine on seotud empirismi (näiteks Locke või Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes). Empiirik ,,kogemus", ratsionalist mõistus. Baconi arvates peavad teadmised tuginema kogemustele. Mõistus on vaid vahend, mis aitab avastada tõdesid kogemuste baasil. Sellist seisukohta nimetatakse empirismiks. Siit võin ma tuua võrdluseks Aristotelese üksiku teadmise, mis samuti põhineb kogemustel. Näiteks arsti näide, kus arst suutis inimest ravida täna üksiku teadmisele. Decartes leidis aga, et tõsikindlad ja tõelised teadmised tuginevad ilmselgetele mõistuseideedele (arusaamadele, mõistetele), millest
Punase lühiajaline mõju kindlustab energia juurdevoolu, liiga pikk aeg aga tõstab vererõhku ja tekitab südamepekslemist. Näiteks kui tulete töölt ja olete väga väsinud, ei ole jõudu mitte midagi teha, siis pange selga 20 minutiks punast värvi riideid. Te näete kuidas see mõjub teie tujule, tuleb lisa energia ja väsimus väheneb. Sinise värvi toime on täielik vastand punasele. See rahustab, alandab vererõhku ja pulsisagedust. Inimene, kellele meeldib kanda sinist on ratsionalist ja konkreetne. Kui tahate näida tõsine ja siis kasutage sinist! Sellest ka näiteks politseinike vormi värvus. Must on salapärane ja mõistatuslik värv. Sümboliseerib kinnist ja suletud olemist. Musta eelistavad rahulikud, tugevad inimesed, kes omavad kindlaid väärtusi. Riietuses kasutatakse musta värvi selleks, et näidata oma vabadust, peenust või hoopis autoriteeti. Roheline värv mõjub kõige soodsamalt. See tekitab stabiilsuse ja rahu tunde, kaotab pinge.
Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi. Jackil on oma alluvad: endised kooripoisid, kellest ta teeb kütid. Ta käitub tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Esikohal on tal toit - liha. Küttimine ei edenenud algul, kuigi vaimustus oli suur. Leidus neid, kellel oli hale tapetavast loomast. Jack aga ületas tõrke ja torkas seale tõesti noa kõrri. Kütid tundsid end väga vaprate ja tähtsatena. Isegi Ralphi tohutu pahameel, et
ja Andrese suhtumine meenutas teise osa Maurust ning Indrekut. Andres ja Indrek olid raamatute algustes ühtemoodi naiivsed ning Pearu ja Maurus teadsid hästi, kuidas ja mida teha, et kasu lõigata. Indrek võtab kõike liiga tõsiselt ja ei oska Mauruse valetamiste ning mängudega kaasa minna. Samuti peaks Indreku jaoks kõik loogiliselt kõlama, kui ta nägi, tähetornist maailmaruumi, siis sai ta kohe aru, et jumalat ei eksisteeri. Tänapäevases võrdluses arvaksin ma, et ta on pigem ratsionalist ja reaalainete valdkond oleks temale jõukohane. Teoses oli tema muutumine pikas perspektiivis küllaltki hästi näha. Kooli saabudes oli ta maalt tulnud naiivne koolipoiss ja jäi oma teadmistele kindlaks ning tahtis neid ka teistele edasi anda, kuid teose lõpu poole sai ta aru, et vahel on lihtsam kellegi ees asjadega nõustuda, kui kogu aeg tõde ja õigust taga ajada. Juba alguses sai see selgeks, et tõe ja õigusega selles koolis asju ajada ei saa. Kui juba
Suurt tähelepanu pööras ta ka teaduse arendamise probleemidele. Ta arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu ningi sellepärast püüdis filosoof konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles mäendusega. WOLF esitas nn. Terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Ta arvas et loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded. Wolf oli küll ratsionalist, kuid astus ägedalt välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Ühiskonna ümberkorraldamise lootis ta valgustatud absolutismile. Ühiskondliku arenguvõimalused peitused tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses. HERDER saksa filosoof, kes pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisun on humaansus. Ta rõhutas vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta väitis et ei ole koledamat asja olemas kui 2 armeed sõdivad üksteise vastu
igavestele ideedele. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda, aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter I-ga, veenmaks viimast teaduste akadeemia vajalikkuses, mis annab talle olulise osa ka Peterburi Teaduste Akadeemia sünniloos. Leibniz oli üks mõjukamaid valgustusaja filosoofe, olles tüüpiline ratsionalist, kes püüdis traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis-loodusteaduslikult põhjendada. Tema panusena hinnatakse just saksa valgustuslikus mõtlemises kristliku pärandi rolli säilitamist, kaitstes teesi, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega. Leibniz lähtub eeldusest, et maailmas on kõik asjad omavahel põhjuslikult seotud. Sellest ta järeldab, et ühtegi asja ei saa täiuslikult kirjeldada,
suuremas osas riigis. Kõik reformid viidi Austrias läbi ülaltpoolt, kohalikud seisuslikud esinduskogud kaasa ei rääkinud. Seetõttu on Austria riigikorda nimetatud ka valgustatud despootiaks. Kui algas Suur Prantsuse revolutsioon enamused reformid katkesid või tühistati. Saksa filosoofid: G.W. Leidniz- uus filosoofia, C. Thomasius- kõlblusfilosoof, nõiaprotsesside vastu, rõhutas hariduse andmist õpetatuse asemel, C. von Wolff- ratsionalist, esitas terve mõistuse teooria, riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, J. G. von Herder- progressi idee (ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus) Saksa valgustuse eripära oli see, et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu prantslastele. Lähtuti suuresti pietismist-pööras tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli P. J. Spener ja silmapaistev liider A. H. Francke, kes toonitas eriti koolide rajamise vajadust
Preisi Teaduste Akadeemia teeb seda alles 20.sajandil. 18 köidet. "Puhta mõistuse kriitika" on Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos. Kant kirjutas selle teose oma kolmest kriitikast esimesena (järgnesid "Praktilise mõistuse kriitika" ja "Otsustusvõime kriitika"). "Puhta mõistuse kriitika" on Immanuel Kanti filosoofias põhjapanev pöördepunkt. Varajane Kant oli oma õppejõudude mõjul ratsionalist. Ta tegeles loodusteaduslike küsimustega ja Isaac Newtoni füüsikaga. Tema varajase perioodi peateos on "Üldine looduslugu ja taevateooria", milles ta töötas välja Kanti-Laplace'i teooriana tuntud teooria Päikesesüsteemi ja kosmose tekkimise kohta, mida tunnustasid ka astronoomid ning mis oli aktuaalne üle saja aasta.
On tarvis lihtsalt need ära tabada. Eelkõige Prantsusmaal ja Saksamaal levinud. Ratsionalism - puhta mõistuse filosoofia kui mõistus ütleb, et nii on, siis see ongi tõde, vastandub imperialismile, kus tunnetuse kaudu võimalik tõde leida. Ratsionalistid me ei vaja kogemusi, vaid mõistus annab tõese pildi maailmast ja loob oma maailmapildi. Kuna kogemust pole vaja, siis pole vaja kahelda ka metafüüsikas Kant ka esialgu ratsionalist. Empirism: tõelisust saab tajuda meeleelundite abil. On tarvis meelelist kogemust maailma kohta. Tõelised on ainult üksikud objektid. Üksikobjekte omavahel saab panna süsteemi ja korrastada. Meetod induktsioon (üksikutelt tuletatakse üldised printsiibil). Alus loodusteadustele ja õigusteadusele. Inglismaal levinud, hiljem ka Saksamaal. Võõrandumine on Marxi sõnul võõrandumine tööst, inimene kaotab töö tulemuse. Tõeline inimlikkus tuleneb tööst
Vaja otsida tõde loodusest või enda seest – endasse suunatud meditatiivne introspektiivne meetod. See olevat parem kui otsida tõde ekspertidelt ja varasematelt filosoofidelt. Ülim lõplik teadmine on matemaatiline teadmine. Pani aluse analüütilisele geomeetriale. Cogito, ergo sum. Tean et kahtlen – järelikult mõtlen – järelikult olen olemas. Kaasasündinud, täiuslikud ideed – ideed ühtsusest, lõpmatusest, täiuslikkusest, geomeetrilisi hüpoteese ning kujutlus jumalast. Ratsionalist, nativist, fenomenoloog – uuris introspektiivselt vahetu, teadliku, täieliku kogemuse olemust. Dualist – interaktsioon keha ja vaimu vahel. Põhjendas seda toetudes Common sense’ile. Interaktsionalism. Varajane fenomenoloog – fenomenoloogia uurib terviklikke, sisukaid ja teadlikke kogemusi, neid ühelgi viisil tükeldamata. Refleksi mõiste – keskkondlik mõju põhjustab reaktsiooni, kuna organism on konstrueeritud vastavalt reageerima
kursus" SLAID 8 Uuest vaimsest kriisist, mis oli seotud ta abielu purunemisega paastis teda tutvus Clotilde von Vaux'iga, algul lükkas naine ta armastuse tagasi , kuid oli nõus siiski temaga suhtlema. Kuid usna pea lahutas neid surm. Kuid tihe osadus tolle naisega andis Comte motlemisele teise suuna. Veendunud ratsionalist avastas korraga sudame ja tunnete vae. Tulemuseks oli 1851-1854 kirjutatud teos: "Sotsioloogia kasitlus, milles esitatakse maailmareligioon", "Positivistlik katekismus" (1857) jne. Comte suri maovähi tõttu 5. septembril 1857 Pariisis. Ta maeti kuulsasse
) Keerulistes sündmuste jadas on peategelasteks 4 poissi - Ralph, Simon, Põssa, Jack. Kõik poisid on iseloomult täiesti erinevad kehastades inimeste põhitüüpe. Kui kolm viimast jäid loo käigus muutumatuks, siis Ralph tegi läbi suure muutuse iseenese sügava mõistmise poole. Tema on ka see, kes keskendub kõige enam saarelt pääsemisele ning keda peetakse tänu müstilisele merekarbile pealikuks. Tema järel käis järjekindlalt Põssaks hüütud kohmakas poisike. Ta oli küll ratsionalist ja kõige targem, kuid saarel toimuvast tegelikkusest polnud temal (nagu ka teistel) mingit aimu. See-eest Simon on selles jutus kõige sümpaatsem (ka autori enda jaoks). Goldingu nägemuses on inimene küll haige, ent ometi heroiline ja ilus nagu Simon. Poiss mõistab saarel toimuvat, saab aru, et kõiki hirmu all hoidev nn koletis on vaid nende endi loodud. Enne kui ta seda aga teistele seletada jõuab, mõrvatakse ta
) Keerulistes sündmuste jadas on peategelasteks 4 poissi - Ralph, Simon, Põssa, Jack. Kõik poisid on iseloomult täiesti erinevad kehastades inimeste põhitüüpe. Kui kolm viimast jäid loo käigus muutumatuks, siis Ralph tegi läbi suure muutuse iseenese sügava mõistmise poole. Tema on ka see, kes keskendub kõige enam saarelt pääsemisele ning keda peetakse tänu müstilisele merekarbile pealikuks. Tema järel käis järjekindlalt Põssaks hüütud kohmakas poisike. Ta oli küll ratsionalist ja kõige targem, kuid saarel toimuvast tegelikkusest polnud temal (nagu ka teistel) mingit aimu. See-eest Simon on selles jutus kõige sümpaatsem (ka autori enda jaoks). Goldingu nägemuses on inimene küll haige, ent ometi heroiline ja ilus nagu Simon. Poiss mõistab saarel toimuvat, saab aru, et kõiki hirmu all hoidev nn koletis on vaid nende endi loodud. Enne kui ta seda aga teistele seletada jõuab, mõrvatakse ta
Saksamaa aastatel 1600-1900 Alar Juhkov Saksa valgustus · Saksa valgustajatele ei olnud omane vaenlikkus kiriku vastu · Valgustajad: · Gottfried Wilhelm Leibniz-uus filosoofia · Christian Thomasius-kõlblusfilosoof · Christian von Wolff-ratsionalist · Johann Gottfried von Herder-filosoof Saksa-Rooma keisririik · Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa- Rooma keisririiki · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria Brandenburgi kuurvürstiriik · Tekkis kuurvürstiriik, pealinnaks oli Berliin · 1614. aastal sai kuurvürst pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal · 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi hertsogkond, 1660 aastal vabanes
järgijatele lunastust ega kindlaid õpetussüsteeme. Sokrates oli õpetlane, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetlane, kellel see tarkus juba käes on. PLATON Õpetaja traagiline surm Platon hakkas õpetajat kaitsma oma kirjutistes. Kõik tema kirjutised on täielikult säilinud. rajas filosoofide kooli nimega "Akadeemia" Mõtlejana süsteemilooja. Leidis, et igasugune arvamus on kasutu, kui seda pole vorminud mõistus (ratsionalist). idee-õpetus, -Platoni dualismiks. Temaga seoses on tekkinud väljend "platooniline armastus 2.1. Ideed tõsiolevana tegelikkus koosneb ideedest. Ideed on muutumatud, püsivad, igavesed Meeleline reaalsus -kaduvatest asjadest ehk ideedevarjudest. Varjudemaailm- pidev muutumine, tekkimine, hävimine, tihe seotus ajaga. ühiskonns kolm erinevat klassi. Valitsejateks filosoofid, sest nemad usaldavad mõistust.
docstxt/.txt
Kvantiteet on predikaadikategooria. Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa
teadusest. 1827. aastal teeb suitsiidikatse, proovides uppuda Seine voogudes. 1842. aastal lahutab. Suitsiidikatse ning abielulahutuse vahel avaldab Comte kuus Cours'i väljaannet. Comteil arenesid tihedad sõprussidemed John Stuart Milliga. 1844 armub taas kuid armastus on ühepoolne aga naine on nõus temaga suhtlema. Sõprus selle naisega annab Comtele uue mõtlemise suunda. Kahjuks ei kesta see sõprus kaua sest naine sureb. Veendunud ratsionalist avastas korraga südame ja tunnete väe. Tulemuseks oli 1851-1854 kirjutatud teos: "Sotsioloogia käsitlus, milles esitatakse maailmareligioon", "Positivistlik katekismus" (1857) jne. Nende aastate jooksul proovivad nad arendada koos Milliga uut religiooni, mida nimetasid ,,inimkonna religiooniks". See süsteem oli ebaedukas, kuid avaldas sellegipoolest 19. sajandil mõju mitmetele ilmalik-religioossetele religioonidele. Kuni oma surmani elatub
Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi. Jackil on oma alluvad: endised kooripoisid, kellest ta teeb kütid. Ta käitub tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Esikohal on tal toit - liha. Küttimine ei edenenud algul, kuigi vaimustus oli suur. Leidus neid, kellel oli hale tapetavast loomast. Jack aga ületas tõrke ja torkas seale tõesti noa kõrri. Kütid tundsid end väga vaprate ja tähtsatena. Isegi Ralphi tohutu
Kohe algul tõusevad esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Müstilise merekarbi tõttu pooldavad Ralphi väiksemad ja Põssa. Ralph on kena, lõbus, mõtleb eelkõige tulevikule ja pääsemisele. Eriti olulised on tuletegemine, onnide ehitamine, töö ja kokkuhoidmine üldse. Simon erineb teistest, mistõttu teda ei mõisteta, on põhiolemuselt hea ja arukas. Põssa püüab anda oma asjalike ideedega Ralphile nõu, sest tal endal puudub autoriteet. Ta on lühinägelik ratsionalist, kes ei märka, et kogu ühiskond on täis koletisi. Jackil on oma alluvad: endised kooripoisid, kellest ta teeb kütid. Ta käitub tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Esikohal on tal toit - liha. Küttimine ei edenenud algul, kuigi vaimustus oli suur. Leidus neid, kellel oli hale tapetavast loomast. Jack aga ületas tõrke ja torkas seale tõesti noa kõrri. Kütid tundsid end väga vaprate ja tähtsatena. Isegi
Empirismi plussideks on see, et see aitab arendada meditsiini aga miinuseks on see, et kogemus on piiratud ning me ei tea kunagi , kas me ülidstamisel oleme arvestanud kõigi oluliste asjaoludega ning empirism ei arvesta matemaatiliste teadmiste eripäraga ja meeled on petlikud. Ratsionalismi miinuseks on näilisuseja tegelikkuse vahe. . Tegelikult võib maailm olla hoopis teistsugune kui meile näib. Aga milline see maailm siis tegelikult on? Kuidas seda kindlaks teha? Ratsionalist arvab, et tuginema peab mõistusele. 4. Millised on induktsiooni (induktsionismi) ja falsifikatsiooni (falsifikatsionismi) peamised omavahelised erinevused? Millised on nende kahe meetodi puudused? Induktsioon püüab üksikasjade põhjal teha üldistusi. Kuid hoolimata üksikasjade hulgast, ei ole nende alusel võimalik teha põhjapanevat üldistust. Induktsiooni puudus: Induktiivne tuletamine pole loogiline tuletamine (vastupidiselt deduktsioonile, mis lähtus loogikast). Samuti pole
koomilised, kummalised ja hirmsad sündmused, moodustatdes ühtse sümboolse struktuuriterviku. Murdochi teoste tegelaskond kuulub enamuses varaka keskklassi ja intellektuaalide kilda. Et kirjanik on ühtlasi filosoof, peegelduvad tema filosoofilised vaated ning nende muutumine ka tema loomingus. 50. aastate teostes on enim tajutav varase J. P. Startre`i mõju. Murdoch on kirjutanud ka traktaadi ,,Sartre romantikust ratsionalist". 60. aastail, mil Murdoch lõi oma kõige süngemad, niinimetatud gooti romaanid, võib aga märgata huvi 5 Kierkegaardi vastu. Meetodi osas oli kirjanik enda väitel realist, kuulutades sellega oma ustavust 19. sajandi vene ja inglise romaanide traditsioonidele: ,,Ma olen enda arvates realist. Inimese elu on tõepoolest fantastiline. Inimese loovad ise sümboolseid situatsioone, kuhu nad hiljem satuvad nagu lõksu." Teisi
poole- oma keha suhtes agressiivsus. See on mõeldud tekitada meestes ebameeldivus tunnet. Punkrock ise on seksuaalse ebaterve väljendus. Punkrock ei kannatanud hedonismi. Maailm on madal ja räpane ja allub masinlikult printsiibile. Ja kehalist vabadust olla ei saa. Et meie keha määravad ära põhjus tagajärg seadus- me oleme ebatäiuslikud masinad kui millega sarnanev on inimesele madaldav. Descartes 17.saj pr ratsionalist inimese keha ei hoia käigus mingi vaimne või hingeline substants. Erinevus surnud ja elava inimese keha vahel on nagu tavaline masina värk- töötav kell, katkine äraelanud kell. Eraldas 2 sfääri: res extensa kehast väljajääv mõõdetav maailm res cogitans sees, vaimumaailm. On kaitstud materiaalse maailma eest. Järeldas, et need ei saa kunagi kokku. Ja et keha on kokku monteeritav. Kui oleks olemas vajalik oskusteavet. Inimest ei saa konstrueerida. Keha saab konstrueerida
kirjeldan võimutahet kombekohaselt taltsutamatu, vägivaldse ja halastamatuna, ei ole ta heroism mingi mehise militarismi, mingi ebaintelligentse tooruse ülistus. See on koht, kus Nietszchet tavaliselt valesti tõlgendatakse. Nietzsche eesmärk on kirjeldada ideaalset, iseseisvat, sõltumatut, uut loovat inimest. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ilma väljaspoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Nietzsche pole ratsionalist ega ka irratsionalist. Mõistatusel on oma koht ühena võimutahte vahenditest. Kuid mõistus ei ole absoluutne piir, millest väljaspool inimeses midagi ei ole. Nietzsche pilkab meelsasti ,,harituid" ja ,,tarku" , osa tema teravaimast rünnakuist suundub ,,objektiivse inime" vastu. Tunne ja mõistus on inemese eri mõõtmed ja mõlema taga on võimutahe. Konkreetsed ja visuaalseid metafoore soosiv Nietzsche räägib meelsasti tugevate
Aforismid: arukas on inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. 8. Kes olid järgmised isikud: - Xenophanes Kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja, müüdid on inimeste poolt välja mõeldud. Esindab panteismi - Aabraham juutide esiisa, Vana testament - Baruch Spinoza ratsionalist, juudi päritolu hollandi filosoof, mitte mõistus vaid lausa puhas mõistus samastab jumalat loodusega - Thomas Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping - Auguste Comte- positivism, teaduslik tunnetamine, eristas mõtlemise 3. staadiumit 9. Keskaja filosoofia 3 põhijoont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus
"Loodusest" Maa tema jaoks silindrikujuline, õhus Miletose koolkond. Maa tema jaoks taldrik, mis hõljub õhus, Anaximenes õhk seostub eluga Xenophanes Eleaadid koolkond. Montesquieu empirist. Prants liberalismi isa. 3-s võim - kohtuvõim. ,,Seaduste vaim" Entsüklopedistid. valgustaja T.Hobbes empirist. ühiskondliku lepingu teooria. B.Spinoza (juut) e ratsionalist. . Benedictus Kant (saksa) "Mis on valgustus?" ,,Igavese rahu poole" valgustus. kategooriline imperatiiv . "asi ise eneses". Voltaire (prants) valgustaja. Entsüklopedistid Rousseau entsüklopedistid. Valgustaja Fichte (saksa) ,,tõe preester" , kõned saksa rahvale. F.W.J.Schelling (saksa) Polaarsuse seadus todit/filosoofeerimis nim. dialektiliseks.*kuulsamad õpilased Platon ja Antisthenes * inimese adlik
vaid mõistmises. Descartes on mures, kas saab välistada olukorda, et kogu on vaid uni. Tema arvates sai kõigist eksimutest vabaneda sellega, kui sa kahtled kõiges. Descartesi arvates saab kindel olla 3 asjas: need on kolm ilmselget tõde. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas, jumal on olemas, materiaalne maailm on olemas. Descartes on dualist, ta usub kahte substantsi: mõtlevat hinge ja materiaalset keha. SPINOZA Elas 17 sajandil. Oli hollandi juut, ratsionalist. Spinoza alustab Descartesi filosoofiast kuid leiab seal mitmeid küsitavusi. Kui kogu tegelikkuse moodustavad kaks substantsi siis kuidas on vaimul võimalik ainet ruumis ringi paigutada. Spinoza leidis, et jumal on sama suur kõik olev kokku. Ta uskus, et jumal pole väljaspool maailma ega selle sees, jumal ongi ise maailm. Spinoza rõhutab oma eetikas tasakaalu, perspektiivitunnet ja sallivust, ta kaitseb mõtte ja sõnavabadust. BERKLEY
Rockne kõne läks mängijatele väga hinge. Nõnda õnnestus tal oma mängijad emotsionaalselt nii üles kütta, et nad läksidki ja võitsid mängu. Tegelikult ei viibinud Rockne aga Gippi surivoodi ääres ning puudub lõplik tõde selle osas, kas ülalmainitud vestlus üldse aset leidis (Notre Dame’i ülikool, 1996). Immanuel Kant (1724 – 1804) on saksa valgustuse suurim filosoof ja üks kõigi aegade olulisemaid filosoofe üldse. Ta oli ühteaegu nii ratsionalist kui ka absolutist. Kant ning kantiaanlik moraalieetika ütleb, et valetamine iseenesest ei ole moraalne ega hea tegu ja me ei tohi valetada mitte kunagi mitte ühelgi tingimusel. Kantiaanlik süsteem on reegli - deontoloogiline süsteem, mis tunnistab universaliseeritavuse põhimõtet ning ka mõtet, et moraalihinnanguid andes lähtutakse reeglitest ehk printsiipidest (Pojman, 2005: 221 – 226). Seega vale, mille rääkis treener Rockne oma mängijatele nende motiveerimiseks ja
Tunnistas üksnes induktsiooni. Induktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üksikutelt faktidelt minnakse üldistele alustele. Deduktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üldistelt alustelt liigutakse üksikfaktidele. Tänapäevane, s.o. matemaatiline loogika tunnistab ainult deduktsiooni. 7 RENÉ DESCARTES (15961650) Olulisemad tööd: essee ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ja raamat ,,Arutlus meetodist". Ratsionalist. Tõe tunnetamise eelduseks on kahtlus. "Cogito, ergo sum" [Mõtlen, järjelikult olen]. Kõigepealt on tõsikindel, et kahtleja on (olemas). Teadmise tõsikindluse annab Descartes'i arvates matemaatiline korrektsus. Descartes uskus, et maailmal on üksnes kaks asja: res cogitans (mõtlev asi) ja res extensa (ulatuv asi). Neid ühendab jumal (n.-ö. matemaatikust kõiketeadja). Descartes'i dualistliku maailmavaate taga on seega monism. Descartes kindlustas Platonist alguse
· ratsionalism · võrdõiguslikus ja sallivuse idee Inglise valgustajateks olid John Locke ja David Hume. Saksamaal Immanuel Kant. Gottfried Wilhelm Leibnizi uus filosoofia- vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest- looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks riigivõim. Eesmärgiks küllus ja maailma rahvaste harmoonia. Christian von Wolff- ratsionalist, esitas nn terve mõistuse filosoofia, mille tõttu teda peetakse ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded. Valgustatud absolutism. Kodanlike ettevõtlikkus. Töö vajalikkus. Johann Gottfried von Herder- filosoof, kirjanik, rahvaluuleteadlane, kes pooldas progressi ideed, ühiskonna kõrgeim seisund humaansus. Patriotism. Prantsuse valgustajad:
pietismist-luterliku kirikus kujunenud vool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust; P taotles ühiskonnakorralduse täiustamist usu abil, mitte selle muutmist; Gottfried Wilhelm Leibniz-saksa filosoof ja matemaatik. vaated lähtusid monaadidest-looduse vaimsed alged. riigivõim oluline, pidas vajalikuks saksa ühendamist, lõpptulemuseks kogu maailma rahvaste harmoonia. arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. 1700 asutas Preisi Teaduste Akadeemia; Christian von Wolff- ratsionalist, töö oluline, valgustatud absolutism, ettevõtlikkus; Johann Gottfried von Herder-saksa filosoof, luuletaja, folklorist. pooldas progressi ideed->kõrgem seisund humaansus. sõdade vastane. 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil pärast Henri IV surma(lõpetas ususõjad, vahetas usku) tõusis troonile ta poeg Louis XIII(tema ema Maria de´Medici). Opositsioon nõudis generaalstaatide kokkutulekut, mis saigi teoks. G-de seas tekkisid lahkhelid aadli ja 3. seisuse vahel. 3. seisus nõudis
Kollektiivsete söömaaegade käigus on võimalik inimestel vestelda kunstist ja kirjandusest, nautida sõprust ja armastust. Teadustegevus peab tooma kasu igapäevaelu probleemide lahendamisel. Thomasius oli tuntud kui kõlblusfilosoof, kelle arvates tuleb ühiskonna ümberkujundamiseks parandada kõlblust. Ta leidis, et mõistel ketserlus puudub juriidiline sisu ja oli nõiaprotsesside vastu. Ta hakkas Leipzigi ülikoolis saksa keeles loenguid lugema, kuid saadeti selle eest linnast välja. Ratsionalist von Wolff avaldas oma tööd saksa keeles ja pani sellega aluse saksa teaduskeelele. Ühiskonna ümberkorraldamisel lootis ta valgustatud absolutismile. Kodanlik ettevõtlikkus annab ühiskonnale arenguvõimalused. Herder oli kultuuriajaloolane ja teoreetik. Ta pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Riik on masinavärk, mida on rahval vaja ainult seni, kuni endal jääb puudu mõistusest. Järelikult on vaja rahvast harida
Leibzigi ülikoolis loenguid mitte ladina vaid saksa keeles. 1687.aastal saadeti ta selle eest linnast välja. 3.3. Christian von Wolff (1679-1754) Christian von Wolff esitas nn. terve mõistuse filosoofia, mistõttu peetakse teda ratsionalismi (lad. Ratio-mõistus) üheks rajajaks Saksamaal. Thomasiuse eeskujul avaldas ka tema oma tööd saksa keeles , ning lõi hulga termineid , ilma milleta oleks tänapäeva saksa teaduskeelt raske ette kujutada. Ta oli küll ratsionalist, kui astus siiski ägedalt välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Wolff lootis ühiskonna ümberkorraldamisel valgustatud absolutismile. Teoreetiliselt põhjendas ta seda väitega , et kui riik on isiksuste ühtsus, võib seda vaadelda kui ühte inimest. Ta rõhutas , et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, ning et tema otsene vajadus on vaesuse kaotamine. Eriti rõhutas ta töö vajalikkust. 3.4. Johann Gottfried von Herder (1744-1803)
panid aluse niimoodi teaduse arengule. Nad uurisid kõikeühendava aine olemasolu ja looduse muutumist. Räägitakse Thalesest, kes oli pärit Miletusest. Ta arvutas Giza püramiidi täpse pikkuse ja arvas, et kõik elav on pärit veest. Anaximander arvas, et meie maailm on osa ühest suurest maailmast, mis on piiritu. Anaximenes arvas, et kõik asjad on pärit õhust. 500 a. eKr elas Parmenides, kes arvas, et kõik on igavene, sest muutust ei eksisteeri. Ta oli ratsionalist, kes usaldas oma põhjendusi rohkem kui meeli. Tema kaasaegne Herakleitos arvas, et maailm on kogu aeg muutumas. Ta arvas ka, et maailm koosneb vastanditest, mis on vajalikud eluks. Ei ole head ilma halvata. Empedokles oli mees, kes üritas neid kahte meest lepitada. Ta ütles, et üks kindel asi ei saa muutuda teiseks, seega nõustudes Parmenidesega. Samas ütles ta, et tuleb usaldada oma meeli, nõustudes Herakleitosega. Ta tõi välja nelja
pole nii täpsed, et neid saaks asendada eksplitsiitse reeglitekogumiga. Eri teadlased võivad tõlgendada paradigmasid erinevalt, niimoodi tuleb katsetavaid strateegiaid juurde ja teaduse arengule on see positiivne (147). 9 – Ratsionalism versus relativism: Kokkupõrge lk 148. Debatt nüüd ratsionalismi ja relativismi vahel. Vaidluses on teooriate hindamine ja valiku üksikasjade ning selle üle, kuidas tõmmata piir teaduse ja ebateaduse vahel. Lakatos kui ratsionalist ja Kuhn kui relativist?!? Lk 148. 1.Ratsionalism (148-150). Äärmuslik ratsionalist kinnitab, et on olemas üks ja ainus ajatu universaalne kriteerium, mille suhtes peab hindama võistlevate teooriate suhtelisi väärtusi. Ratsionalistlik kriteerium – kõikehaaravus ja mitteajaloolisus. Äärmusliku ratsionalisti arusaama järgi juhib teadlaste otsinguid ja valikuid universaalkriteerium (149). Kahe konkureeriva teooria puhul valib ta selle, mis on ideaalile lähemal
keeles ratio mõistus) üheks rajajaks Saksamaal. Thomasiuse eeskujul avaldas ta oma tööd saksa keeles ning lõi sellega seoses hulga termineid (sealhulgas die Geschichte ajalugu), milleta tänapäeva saksa teaduskeelt oleks raske ette kujutada. Wolff arvas, et loodus on inimesele kaasa andnud ühelt poolt kalduvused ja teisalt ülesanded, kusjuures kalduvuste poolest on inimene enesearmastaja, aga tema ülesanne on armastada teisi nagu iseennast. Wolff oli küll ratsionalist, kuid astus ägedalt välja ateismi vastu ja arvas, et ühiskond ei tohiks ateiste taluda. Ühiskonna ümberkorraldamisel lootis Wolff valgustatud absolutismile. Teoreetiliselt põhjendas ta seda väitega, et kui riik on isiksuste ühtsus, võib seda vaadelda kui ühtset inimest. Valgustaja rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, otsene vajadus vaesuse kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses
Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. Tema metafüüsika mõistmiseks on kõige olulisem meeles pidada tema veendumust, et tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest eksisteerivatest osakestest. Metafüüsika kõneleb monaadidest, millest reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb. [3.] KOKKUVÕTE Gottfried Wilhelm Leibniz oli tõenäoliselt kõige mõjukam valgustusaja filosoof. Leibniz oli tüüpiline ratsionalist, kes püüab traditsioonilist jumala- ja loomisõpetust matemaatilis- loodusteaduslikult põhjendada. Leibnizi panusena hinnatakse just seda, et ta säilitas valgustuslikus mõtlemises kristliku pärandi rolli, kaitstes teesi, et ilmutustõed on kooskõlas mõistusetõdedega (on arvatud, et ilma Leibnizita oleks teoloogia jäänud oma aja vaimuelus täiesti marginaalseks kõrvalnähtuseks). Lisaks kõigele võib teda nimetada veel matemaatilise loogika rajajaks. KASUTATUD KIRJANDUS 1
annaabi.ee 
