Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vastused lisatekstide kohta (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid mil viisil ta nad omandab?
  • Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali?
Vastused lisatekstide kohta I
  • Lock oli empiirik.
    „Oletame, et meie mõistus on n-ö valge paber ilma igasuguste märkide ja ideedeta. Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“
    „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine .“
  • Leibniz oli ratsionalist.
    ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid loomuliku mõistusega, mitte aga meeltekogemuste teel.“
    ,,Ma ei väida, et neil on õigus, ma tahan ainult ütelda, et ilma mõistusele tuginemata ei saa küllaldase veendumusega väljuda kogemuse raamidest.“
    „Kuna me aga siiski teame teaduste üldkehtivaid ja paratamatuid tõdesid ning selles seisnebki meie eelis loomade ees, siis järeldub siit, et teatud osa tõdedest oleme ammutanud sellest, mis peitub meis eneses .“
    „Kui meil poleks meeli, siis me ka ei mõtleks.“
  • 1) Illusioon , mis tekib kahe rongi kohtumisel jaamas . Kui teie rong seisab, aga vastutulev liigub, siis võib jääda mulje, et ka teie rong liigub.
    2) Temperatuuri tajumise illusioon. Hoides üht kätt soojas, teist aga külmas vees ja siis veidi aja möödudes pannes käed vahepealse temperatuuriga vette, siis ühele käele tundub see soe ja teisele külm.
    3) Liikumiskiiruse illusioon. Pärast pooletunnist sõitu kiirteel tundub meile, et kiirusegau 50 km/h sõitev auto venib lausa naeruväärselt aeglaselt.
  • Feigli sõnul on teaduse taotlusteks kirjeldamine, seletamine ja ettenägemine.
  • Feigl nimetab termin intersubjektiivsuseks täpset sõnastust, mis peab olema täielikult arusaadav ja kontrollitav, et kindlaks teha nende kehtivust.
  • Tuomela nimetab teaduse kriitilisuseks kriitilist suhtumist eelarvamustesse.
  • 1) Teadus uurib reaalseid asju - olgu need siis kivid , loomad, elektronid või ajaloolised dokumendid .
    2) Teadus on objektiivne intersubjektiivsuse mõttes. Teaduslik uurimistöö peab olema läbinisti ühiskondlik või siis vähemalt põhimõtteliseltki ühiskondlik.
  • Paranormaalne nähtus ehk spiritualistlik ontoloogia (nt vaimud, jumalad, deemonid , haldjad). Paranormaalne nähtus on siis kui nähtust ei ole seletatav kaasaegse teaduse raames, kui nähtus ei ole seletatav teaduslikult ilma suurte muutusteta teaduses ning kui nähtus räägib vastu tavapärastele arusaamadele asjadest, millega nähtus on seotud.
  • Pseudoteadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad ekslikult peavad teaduseks või teaduse haruks.
  • 1) Pseudoteaduslik mõtlemine hoidub tavaliselt täpsusest mõistetes ja loogilismatemaatilisest täpsusest (nt kreatsionism, nõidus )
    2) Pseudoteadus tugineb tavaliselt väga selgusetule ja halvasti piiritletud ontoloogiale
    3) Pseudoteadus viitab sageli müütidele (nt kreatsionism) ning alusetutele mõistatustele (nt UFO-d)
  • Vastused lisatekstide kohta #1 Vastused lisatekstide kohta #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 231460 Õppematerjali autor
    1. Lock oli empiirik.
    „Oletame, et meie mõistus on n-ö valge paber ilma igasuguste märkide ja ideedeta. Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“
    „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine.“
    2. Leibniz oli ratsionalist.

    Sarnased õppematerjalid

    Mõtte mõttest
    35
    doc

    Mõtte mõttest

    probleemiks pärast teleportatsiooni kasutuselevõttu ... OLEMISE PROBLEEM Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju, kas siis pole? A. Flew (1923-) väljakutse (aedniku näide): mille poolest tajumatu aednik erineb mitteolevast aednikust? Mentaalses maailmas: kas mul valutab jalg st kas mu jalavalu on olemas? Aga puujalavalu? Varbaid pole, aga varbavalu on? Välise maailma olemasolu pole sugugi kerge tõestada, sest me saame selle kohta infot üksnes meelte kaudu. See mida tajume, seda ei pruugi üldse olemas olla. (Nt: film nimega Matrix.) Kui ka välismaailm on olemas, ning me tegutseme selles, siis meie (st meie igaühe mina) ei pea olema seal kus me tegutseme. Nt: ajud vannis. TUNNETAMISE PROBLEEM Naiivrealism ehk argirealism: Maailm ning asjad on püsivalt ja objektiivselt olemas, sõltumata sellest, kas keegi neid tajub. Tajud näitavad tunnetajale, mis maailmas tõeliselt on: maailm on just selline, nagu

    Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
    Keskaja filosoofia
    32
    doc

    Keskaja filosoofia

    maailma ei millestki vastavalt oma tahtele. · Kuid Jumal ei päästa kõiki inimesi. · Tähendab, et enne loomist ei olnud mateeriat ega · Mõned ta valib, mõned heidab ära ja seda oma aega. "targale ja saladuslikule tahtele vastavalt". · Niisiis Jumal asub väljaspool aega ja küsimus selle · Hindud ja Platon püüdsid seda seletada kohta, millal maailm loodi on mõttetu. reinkarnatsiooni teooriaga, mille kohaselt on · Loodu ja ajalisus inimesed juba eelnevas elus oma saatuse · Maailma kontrueerivaks faktoriks on mateeria, aeg määranud. ja vorm (igavesed ideed). · Tahtevabadus ja predestinatsioon · Ühe osa olemisest loob Jumal lõplikus vormis · Kirik pehmendas üsna pea Augustinuse õpetust.

    Filosoofia
    Sissejuhatus vaimufilosoofiasse
    60
    docx

    Sissejuhatus vaimufilosoofiasse

    Teiste olendite vaimu probleem: kui inimese vaim on talle privaatne, kuidas ma saan teada, mis vaimuseisundid teistel on? Vaimufilosoofia teemad. Keha-vaimu probleem – vaimunähtuste loomus üldiselt ja nende seos naturaalse maailmaga (naturaliseerimise projekt-näidata, kuidas on võimalik kõike seletada, toetumata üleloomulikele nähtustele või seletustele). Erinevate vaimuseisundite nagu uskumused, soovid, tajuseisundid jne omadused ning eriteooriad nende kohta. Intentsionaalsus – vaimuseisund on millegi kohta, st tal on objekt ning tänu sellele, et seisundil on sisu, saab ta olla millegi koht. Teadvus ja meelelised kvaliteedid – on mingi tunne midagi näha või mõelda või on kuidagi olla mingis vaimuseisundis. Vaimse põhjuslikkuse probleem – kuidas saab vaim avaldada mõju füüsilisele maailmale, kui füüsiliste maailma protsesse saavad mõjutada ainult vastavad protsessid

    Filosoofia
    Maailmataju uusversioon
    343
    pdf

    Maailmataju uusversioon

    Surmalähedaste kogemuste reaalne olemasolu oleksid tõestatud. Ja järelikult kehtiksid ka antud teooria arusaamad. Kuid antud teooria kehtivuse tõestusi on võimalik saada ka teistmoodi. Näiteks siis kui ajamasinaga liikuda inimkonna kaugesse tulevikku ja näha seda, et kas tsivilisatsiooni arengu lõppfaas on ikka tõepoolest selline nagu on kirjeldatud antud teoorias. Sellisel juhul saaks vääramatult teada antud teooria õigsuse kohta. Multiversum ­ ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist.

    Teadus
    Filosoofia materjale
    87
    doc

    Filosoofia materjale

    Dielsi (18481922) klassikalisele kogumikule "Eelsokraatikute fragmendid" (Die Fragmente der Vorsokratiker, 1903). Eelsokraatikute käsitlusi võib väga tinglikult jagada kaheks: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide käsitlusteks. Sümboolselt oleks see eristus tagasi viidav juba antiikaega, kus meil on tegu otseste tsiteerijate ja filosoofiliste analüüsijatega (vt allpool Eelsokraatikute allikad). Eelsokraatikute allikad Allikad eelsokraatikute filosoofia kohta jagunevad otseseid tsitaate ja tunnistusi sisaldavateks. Vahendajateks on olnud filosoofid ja hilisemad kreeka kirjanikud. Viimastest ei tundnud kõik sügavat huvi mõtteajaloo vastu. Suuremateks otseste tsitaatide vahendajateks on olnud neoplatoonik Simplikios (6. saj I pool p.Kr.), akadeemiline filosoof ja kirjanik Plutarchos (2. saj p. Kr.), skeptik Sextus Empiricus (2. saj. p.Kr.), kristlik teoloog Clemens Alexandrinus (2. saj. II pool p.Kr.), kreeka apologeet Hippolytos (3. saj. p. Kr

    Filosoofia
    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
    51
    docx

    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

    ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,,Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas ­ aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses." 5. Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad: Albert Calmus(1913-1860) ,,On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu ­ see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras

    Filosoofia
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    990
    pdf

    Maailmataju ehk maailmapilt 2015

    Surmalähedaste kogemuste reaalne olemasolu oleksid seega tõestatud. Ja järelikult kehtiksid ka antud teooria arusaamad. Antud teooria kehtivuse tõestusi on võimalik saada ka teistmoodi. Näiteks siis kui ajamasinaga liikuda inimkonna kaugesse tulevikku ja näha seda, et kas tsivilisatsiooni arengu lõppfaas on ikka tõepoolest selline nagu on kirjeldatud antud teoorias. Sellisel juhul saaks vääramatult teada antud teooria õigsuse kohta. Multiversum - ajamasinaga on võimalik liikuda aega, kus elasid meie eellased ja esivanemad. Nende elust ja arengust on kirjeldatud multiversumi teooria teises ( ehk kultuuri ) osas. Mingilmääral saame mõista ka inimese ajus esinevaid loomeprotsesse, kui me ajas rändamise teel uurime palju täpsemalt inimese aju bioevolutsiooni ja inimajaloo jooksul loodud väga erinevaid ideid, mis väljenduvad kunstis ja kultuuris. Ajas liikudes on võimalik

    Üldpsühholoogia
    Maailmataju
    477
    pdf

    Maailmataju

    Surmalähedaste kogemuste reaalne olemasolu oleksid tõestatud. Ja järelikult kehtiksid ka antud teooria arusaamad. Kuid antud teooria kehtivuse tõestusi on võimalik saada ka teistmoodi. Näiteks siis kui ajamasinaga liikuda inimkonna kaugesse tulevikku ja näha seda, et kas tsivilisatsiooni arengu lõppfaas on ikka tõepoolest selline nagu on kirjeldatud antud teoorias. Sellisel juhul saaks vääramatult teada antud teooria õigsuse kohta. Multiversum ­ ajas liikudes on võimalik näha minevikus ja tulevikus asetleidvaid kultuurinähtusi. Kultuur on ju läbi aegade erinev. Multiversumit on võimalik sellisel juhul näha läbi erinevate aegade. Ajas tagasi liikudes oleks võimalik näha ka seda, et kuidas hakkasid kõndima esimesed inimahvid ja kuidas võeti kasutusele tuli. Näeksime oma enda silmadega inimkultuuride tekkimist ja arenemist.

    Karjäärinõustamine




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun