Lipiidid- orgaanilised ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest Lihtlipiidid- neutraalrasvad(õlid, rasvad) vahad ( taimsed ja loomsed Liitlipiidid- glükolipiidid, fosfolipiidid ( rakumembraani koostises) Steroidid- hormoonid, vitamiinid, kolesteriid Lipiidide funktisoonid: · energeetiline · ehituslik-rakumembraan · varuaine- rasvkoes, seentes, õlid · kaitsefunktsioon- hoiab sooja · ainevahetuslik- ainevahetuselahusti- rasvlahustuvaid vitamiine lahustab Valgud- moodustuvad aminohappejääkidest. Valkude süntees toimub ribosoomides. Lihtvalgud- koosnevad aminohappejääkidest (muna) Liitvalgud- lisaks teised orgaanilised ained(kromosoom) Valgustruktuurid: 1) määrab ära valgu omadused 2) alfa heeliks beeta struktuur (juuksed, küüned) 3) moodustuvad valgu kokkukeerdumisel gloobuliks 4) gloobulid omavahel ühinevad Denaturatsioon (renaturatsioon)- hävitatakse valgu kõrgemat järksu struktuur
DVITAMIIN Kristjan Jostov KBp12 Mis asi on DVitamiin Vitamiin D (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase ehitusega ühendeid, mis inimorganismis toimivad hormoonidena. Dvitamiin omab tähtsat rolli kaltsiumi imendumisel inimese organismi. Dvitamiini toodetakse nahas päikese UVBkiirte toimel. Suvekuudel piisab organismile vajaliku Dvitamiini hulga tekkimiseks, kui nägu ja käsivarred saavad päevas umbes 20 minutit päikest. DVitamiini põhifunktsioonid Energia Dvitamiin annab energiat pimedal ajal
Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest ning annab kehale ka teatud vormid. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustamine, on oluline imikute soojusregulatsioonis. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Lahustifunktsioo n Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismis Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidide seisund membraanides reguleerib biomembraanide tööd.
Rasvad on meie igapäevaelus väga tähtsad, sest nad kuuluvad meie organismi ja annavad meile energiat. Pragu väga paljud teismeealised on mures oma figuuri pärast ja väldivad rasvaseid toite. See on põhjustanud isegi väga tõsiseid haigusi. Kuid mis asjad on tegelikult rasvad ja mis on nende ülesanne ja tähtsus igapäevaelus. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappemolekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastatud, mono- ja polüküllastamata) rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas
Forelli head omadused sarnanevad lõhega, kuid söödav osa moodustab üldkaalust 4/5, seega oluliselt rohkem, kui enamikul kaladest. Haug Haug on ilusa valge rasvavaese ja tugeva, võrdlemisi valgurikka lihaga kala. Sobib väga hästi dieettoiduks. Angerjas Angerja liha on erakordselt maitsev ja väga kõrge rasvasisaldusega. Liha moodustab valdava osa üldkaalust. Rasvas sisaldub märkimisväärselt rasvlahustuvaid vitamiine ja küllastamata rasvhappeid. Lest Lest madala rasvasisalduse ja kalorsusega, kuid suurepärase maitse ja õrna lihaga kala. Tatra ja kalaga ahjupaprikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse.
retinool ehk akseroftool terve epiteelkude, antioksüdant Vitamiin D Luude ja hammaste Rahhiit, luude hõrenemine kaltsiferoolid kasv, kaltsiumi imendumine Vitamiin E Antioksüdant, kaitseb Väheneb ajuripatsi hormoonide sekretsioon ja tokoferoolid rakumembraane organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vereringeelundeid ja vitamiine lihaseid Vitamiin K Vere hüübimine, Vere hüübimise aeglustumine, sinikad-laigud naftokinoonid lihased, veresooned kehal, verejooksud ninast Vitamiin Q Töötav antioksüdant Väsimus, jõuetus, kehalise koormuse taluvuse ubikinoonid inimorganismis, langus hingamisahela keskne
rääbised. Eriti rasvased kalad Neil on rasva üle 15%. Eesti kaladest angerjad, lõhed ja viidikad. RASVARIKKA KALALIHA AUSTAJA ÜLDTÕED Pärast kudemist on kalade rasvasisaldus väike. Rasvasisaldus sõltub aastaajast. Mida suurem on kala, seda rasvasem ta on. (Võrreldes liigikaaslastega.) Kalarasva koostises on rohkesti pika ahelaga polüküllastamata rasvhappeid ehk omega3 rasvhappeid. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Vitamiinidest on kalades rasvlahustuvaid vitamiine A, D ja E. Rohkem on neid rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest erinevaid B rühma vitamiine. Mikroelemente on rohkesti erinevates merekalades. KALALIHA MIKROTOITAINETE VALGUSES Kalalihast saab inimtegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavad kalad on olulised fosfori, magneesiumi ja kaltsiumiallikad meie toidulaual. MIS TEEB LÕHE JA FORELLI ERITI VÄÄRTUSLIKUKS ? Väga hea rasvhapete koostis.
See on vajalik luude ja hammaste kasvamiseks. D vitamiini puudus tekib eelkõige taimetoitlastel. Tuleb meele pidada, et D vitamiinist on kasu vaid siis, kui inimene viibib piisavalt päikese käes. E vitamiini sisaldavad taimsed õlid, seemned, pähklid ja oliivid. E vitamiin kaitseb vereringeelundeid ja lihaseid. K vitamiini leidub põhiliselt taimedes: kapsas, hernestes ja spinatis. Vesilahustuvaid vitamiine on palju rohkem kui rasvlahustuvaid. Peamised neist on C, B1, B2, B5, B6 ja B12 vitamiinid. Tuntuim neist on C vitamiin, mida leidub puu- ja köögiviljades, marjades ja teistes taimedes. C vitamiin reguleerib igemete, hammaste, luude, kapillaaride ja sidekoe talitust, isaks tugevdab immuunsüsteemi ja tagab haavade paranemise. C vitamiini puuduse käes kannatavad paljud inimesed, kellel on väsimus, valusad liigesed, veritsevad igemed ja kes jäävad tihti haigeks. Seda põhjustab tavaliselt ühekülgne toitumine, alkoholi
idud, pähklid, rakumembraane mangaan, hormoonide toidu vähene kala vereringeelundeid seleen sekretsioon ja rasvasisaldus, ja lihaseid organismi võime saastunud õhk ladestada rasvlahustuvaid vitamiine Vitamiin B1 1,4 mg Süsivesikute Teised B- Beribeeri, Rafineeritud (tiamiin) täisteratooted, ainevahetus, rühma väsimus, süsivesikutega sealiha, kala, energia tootmine, vitamiinid, depressioon, liialdamine,
Vitamiinide ülevaade K: Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid. Vitamiinsed on: K1-vitamiin (füllokinoon), mida leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides; K2-vitamiin (menakinoonid), mida sünteesivad peensoole bakterid. Põhifunktsioon puudutab verehüübimist. K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab -karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. B2:
µg-ni päevas, mis vastab 4-5 µg-le kehamassi kg kohta. Piisav folaatide saamine tagab folaatide varu organismis, mis on eriti tähtis sünnitamiseas olevatele naistele. Rasedate ja imetavate emadele soovitatakse tarbida päevas 400 µg folaate. Parimad folaatide allikad on roheline köögivili ja täisteratooted. Rasvlahustuvad vitamiinid ladestuvad ülehulgas tarbimisel maksa, kust organism saab neid vajadusel kasutada. Siiski on parem, kui organism saab temale vajalikke rasvlahustuvaid vitamiine iga päev õiges koguses. Vitamiinide, eriti rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimisel võivad tekkida tõsised haigusnähud. Toitu süües ei teki vitamiinidega üledoseerimise ohtu, see võib aga tekkida vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Vitamiinikaod on suured ka toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine ja köögivilja keeduvee kasutamata jätmine vähendavad toidu vitamiinisisaldust.
liitlipiidid, mis koonevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast rakumembraanide põhilised koostisosad molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv ehk hüdrofiilne, teine ots hüdrofoobne LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIDES varuaine energiaallikas 1g lipiide -> 9,3 kcal energiat ehitusmaterjal kaitse koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi kaitseb lihaseid ja veresooni kaitseb soolestikku lahusti lahustab rasvlahustuvaid vitamiine signaalmolekulid lähteaine 5. VALGUD ORGANISMID KOOSNEVAD VALKUDEST valgud on tohutu suured molekulid transpordivad aineid võtavad vastu ja vahendavad infot kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone rakkude ehitusmaterjaliks muudavad kahjutuks haigusi asendamatud toitained uuenevad pidevalt VALGUD KOOSNEVAD AMINOHAPETEST pannakse kokku aminohapetest kahe aminohappe ühinemiseks peab nende vahele tekkima side, mida nimetatakse peptiidsidemeks
kolesterool põhjustab ateroskleroosi, südame-veresoonkonna haigusi LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5. Kaitse- Lipiidid kogunevad siseorganite ümber ja moodustavad põrutuste eest kaitsva kihi 6. Lahusti- Rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine 7. Signaalmolekulid- nt testosteroon ja östrogeen 8. Lähteaine- Toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad. VALGUD Valkude töös seisneb elu Igal valgul on oma ülesanne VALGUD ehk proteiinid on POLÜMEERID mille koostisosadeks on AMINOHAPPED Erinevaid aminohappeid on 20 Nii palju erinevaid valke saab olla sest aminohapped on erinevas järjjestused ja neid on ka erinev arv valgumolekulis
Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid Kasutatud materjal: http://www.mpip-mainz.mpg.de/~deserno/lipid_bilayer.php http://www.brooklyn.cuny.edu/bc/ahp/SDPS/SD.PS.LipPol.html http://www.offthebone.net/wp-content/pictures/pigham.JPG http://www.northrup.org/Photos/pig/low/huge-pig%20(1).jpg http://www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc
putukad kasutavad ehitusmaterjalina. Kaitse- Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moosustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Taimelehti kattev vahakiht kaitseb taimi ärakuivamise ja liigse UV-kiirguse eest. Vahaga on katud paljude veelindude suled, kaitsetes sulestikku märgumise eest. Lahusti- Väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lhustab rasvlahustuvaid vitamiine. Signaalmolekulid Lähteaine Jan Jakobson
II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV. Ainevahetuslik funktsioon (metaboolse vee teke -> lõplikul lõhustumisel CO2 ja vesi) V. Olulised sapiväljutajad VI. Kaitsefunktsioon (nahaalune ja siseorganite ümber olev lipiidide kiht, kehavõõraste ainete talletamine rasvkoes VII. Lahusti funktsioon (lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine) VIII. Termoisolatsioon IX. Bioregulatoorne funktsioon ( hormoonid) X. Transport XI. Efektiivne elektriline isolatsioon XII. Asendamatud eelühendid KLASSIFIKATSIOON 1) Lihtlipiidid (neutraalrasvad, mitteseebistuvad) a. Vedelad rasvad (taimsed õlid) b. Tahked rasvad (loomsed rasvad) c. Vahad (taimsed ja loomsed rasvad) 2) Liitlipiidid (fosfolipiidid)
pdf] · Lipiidid ei lahustu vees ja on hüdrofoobsed. · Lipiidide tihedus on vee omast väiksem, mille tõttu need jäävad pinnale ujuma. [www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc] 1.3. Lipiidide ülesanded · Lipiidid talletavad metaboolseid energiavarusid. · Siseorganite mehaaniline kaitse vigastuste eest. · Lipiidid toimivad elektrilise isolaatorina. · Rasvkude tagab termoregulatsiooni. · Lipiidid on biomembraanide koostisosad. · Nad transpordivad rasvlahustuvaid vitamiine ja kolesterooli. (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt) 5 1.4. Lipiidid söötades Söötades sisalduvaid lipiide või lipiidsete omadustega aineid loetakse toorrasvaks. Seega toorrasv tegelikult on eetris lahustuvate ainete fraktsioon, mis on ebaühtliku koostisega (Oll 1994). Taimsete söötade toorrasvasisaldus eri ole suur, enamasti kuni 5% kuivainest. Vaid õlitaimede seemnetes on seda rohkem
Mis on vitamiinid? Nad on madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis on kõigi organismide jaoks hädavajalikud Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks Kuidas vitamiinid jagunevad? Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: Vesilahustuvad (peamiselt B-grupi vitamiinid, H-, N-, U-, pAB-, P-, C-vitamiin) Rasvlahustuvad (A-, D-, E-, Q-, F- ja K- vitamiin) Rasvlahustuvaid vitamiine on organism võimeline koos lipiididega ladustama maksa Milleks on vaja vitamiine? Inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses vitamiine Nad on liitensüümide ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis Milleks on vaja vitamiine? Osasid vitamiine inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse
Varuaine funktsioon loomadel varurasv; taimedel õlid seemnetes, viljades (mesilaskärjes, vahad) Ainevahetuslik funktsioon -(vee teke) 1kg rasva annab 1,1kg vett nt kaamel koiliblikas Kaitsefunktsioon- (nt tselluloos) nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsvad mehaaniliste põrutuste eest; kaitse märgumise eest; kate mõrkie eest; pruun rasvkude(osaleb soojusregutatsioonis) Lahustifunktsioon- vees olevad lipoproteiinid kanavad rasvlahustuvaid vitamiine(A,D,E) organismi kõikidesse kudedesse Bioreguatoorne funktsioon nt: steroidhormoonid Taimsed vaha kaitsevad a)liigse aurustumise eest (mänd, kummipuu) b)ülekuumenemise eest (peegeldab valgust- kummipuu) c)mikroorganismide eest (puuviljad-õunad) Valgud R(radikaal) Ehk proteiinid. (aminorühm)H2N-C-COOH(karmoksüülrühm) Valkude jaotus: H
pole kahekordseid sidemeid on toatemperatuuril tahked *mida rohkem on rasvas küllastumata rasvhappeid seda madalam on tema tahkumistemperatuur *keemilised omadused: rasv+H2O ->glütserool+rasvhape rasv+NaOH->glütserool+seep Rääsumine on rasvade oksüdeerimine õhu, hapniku ja bakterite toimel, mille tulemusena tekivad halvasti lõhnavad ja mürgised ühendid. Kasutamine: *energeetiliseks varuaineks *aitab omandada rasvlahustuvaid vitamiine D, A ja E vitamiin ei lahustu vees *energia tootmine väljaspool keha orgaaniliste jäätmete hävitamisel *kreemides ja määretes, uksehingede õlitamisel *seebi tootmisel Valgud on bioloogilised polümeerid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. Inimese valkudes on 20nn. aminohapet. 20-st aminohappest 8 on asendamatud ehk need, mida peab saama toiduga. Valke on kahte tüüpi lihtvalgud (koosnevad ainult aminohapetest) ja liitvalgud
võimaldavad luua membraanides vettpidava kaksikkihi • Kaitse koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi, kaitsevad pmst kõike sinu sees, nahaalune rasvkude juhib soojust halvasti ja kaitseb temperatuurimuutuste eest • Lahusti rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine • Signaalmolekulid sobivad selleks hästi, kuna suudavad erinevalt vees lahustuvatest signaalmolekulidest vaevata läbida rakumembraane, nt hormoonid • Lähteaine toidust saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad, samas ka teisi orgaanilisi ühendeid nt süsivesikuid VALGUD 1. Mis on valgud, millest koosnevad? Orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohappejääkidest. 2. Mis on aminohapped
Vaeguse tunnused: Isutus, unetus Lihaste valulikkus Kuiv nahk Seborröaline nahk e tugevalt rasune nahk Langenud hemoglobiini tase Vitamiin H ööpäevane vajadus ja olulised toiduallikad Soovitatav päevane annus on 0,30–0,55 mg. Vitamiin H-d leidub maksas, veiselihas, täisteraleivas, pärmis, munas, keedetud sojaubades, läätsedes, kalas keefiris ja pähklites. Vitamiin K K-vitamiini mõiste hõlmab rasvlahustuvaid naftokinoone. K1-vitamiini (füllokinoon) leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides. K2-vitamiini (menakinoonid) sünteesivad peensoole bakterid. K3- vitamiin on tehislik vesilahustuv menadioon, mis alküülub inimkehas K2-ks. K1-vitamiin (füllokinoon) K2-vitamiin (menakinoon) Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Peensoole mikrofloora toodetav ja taimedest/loomadest produktina tulev vitamiin K
kasvamine, seedimine ja ainevahetus. vitamiin võib olla loomse või taimse päritoluga. Täpselt nagu mineraalaineidgi ei suuda organism vitamiine ise sünteesida. Paljud tooted on kaotanud oma vitamiini sisalduse keemiliste töötlusprotsesside käigus nagu rafineerimine. Vitamiinide liigtarbimine võib kahjustada tervist. Üks vitamiin ei suuda asendada teist, seega tuleb toituda mitmekesiselt. vitamiinid saab jaotada kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvaid vitamiine leidub maksas, seapekis kui ka pähklites ja rafineerimata toiduõlides. Vesilahustuvaid rasvu leidub lahjas loomalihas, kaunviljades ning piimatoodetes. C vitamiin tugevdab immuunsüsteemi. Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks. Vett on vaja hapniku ja toitainete transportimiseks kehas. Samuti aitab vesi organismil vabaneda jääkainetest. Vee taset organismis peab hoidma tasakaalus, kõik mis kaotatud tuleb teha tasa. Põhiskogus vett saadakse toiduga
kuis toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine(imikutel) Kaitseline kaitsevad organeid teatud põrutuste eest, kaitseb keha mahajahtumise eest, veelindudel kaitseks märgumise eest Bioregulatoorne hormoonid Ainevahetuslik metaboolne vesi, lipiidide lõplikul lahustumisel tekib vesi ja süsihappegaas (omane kõrbeloomadel nagu koi ja kaamel), toidulipiidid stimuleerivad sapi eritamist Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast. 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest moodustunud polümeeridest. 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1)Esimest järku struktuur
· sokolaad, koogid · pähklid 22. Miks vajab organism vitamiine? Organism vajab vitamiine, et normaalselt funktsioneerida. Vitamiinid vastutavad kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, kaitsevad organismi nakkus- ja viirushaiguste eest ning vabade radikaalide kahjuliku toime eest. 23. Loetle veeslahustuvaid vitamiine: · tiamiin (B1) · riboflaviin (B2) · kobalamiin (B12) · askorbiinhape (C) 24. Loetle rasvlahustuvaid vitamiine: · kaltsiferoolid (D) · tokoferoolid (E) · retinoidid (A) · füllokinoonid (K) 25. Miks vajab organism vett? Mis juhtub organismi vee puudus ? Kõik biokeemilised ainevahetusprotsessid vajavad vett, kuna vesi on organismi vedelike põhikoostisosa.Ilma veeta ei suuda rakud elada ning sellega kaasneb nõrkus. 26.Eesti kuulsain sportlane on mina arvates täna Gerd Kanter. 27.Läbi aegade Eesti kuulsaim sportlane on Kristjan Palusalu. 28
pähklid, kala vereringeelundei seleen sekretsioon ja raud, toidu d ja lihaseid organismi vähene võime ladestada rasvasisald rasvlahustuvaid us, vitamiine saastunud õhk Vitamiin B1 1,4 mg Süsivesikute Teised B- Beribeeri, Rafineeritu (tiamiin) täisteratooted ainevahetus, rühma väsimus, d
jaguneb: tsütoplasmaatiline kõikides kudedes varu/reservrasv ladestub organismis Bioloogiline tähtsus: esineb kõikides kudedes rakumembraani koostises energeetiline varuaine deoppsrasv termoregulatsioon endogeense vee reserv küllastumatute rasvhapete allikas Lipiidid on heterogeensed ühendid, mida iseloomustavad: vähemalt kahekompunentilised biomolekulid tähtsad toidukomponendid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine Lipiidide ehitusüksus baasalkohol rasvhapped Inimorganismi lipiidid sisaldavad küllastunud ja küllastamata rasvhappeid. Küllastamata rasvhapped (tahked) toatemp tahked, kõrge sulamis temp., loomsed lipiidid (või, searasv), palmitiinhape, teariinhape Küllastamata rasvhapped (vedelad) toatemp. Vedel Küllastamata rasvhapped jagunevad: monoküllastamata rasvhapped polüküllastamata rasvhapped Inimese jaoks eksisteerivad nn
on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on: · Testosteroon (meessuguhormoon) · Östrogeen (naissuguhormoon) · D-vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil) · Neerupealiste hormoonid Küllastunud rasvhapped on rasvhapped, kus süsinikevahelised sidemed on kõik üksiksidemed. Lipildide abil omastatakse rasvlahustuvaid vitamiine ning päevasest toiduenergiast peaksid nad andma --30 %. Kui tarbida liiga vähe /ipiide, siis hakkab organism kasutama vajaliku energia kättesaamiseks teisi biomolekule, näiteks ajus palknevaid ketoone, mistõttu väheneb õppirnisvõime. Samas, kui tarbida Ilialt lipiide, siis see põhjustab rasvumist ja on ohuks näiteks südame-veresoonkonna haiguste tekkeie. Lipiidide ülesanded · Energeetiline funktsloon - Lipiidid on kõige energiarikkarnad inimtoidu komponendid
varuaine - inimese varurasvad rasvikus, suvi- ja talveuinakus olevate loomade varurasvad, taimede seemnetes varuõlid; lahusti: a) rasvkude on füsioloogiliselt väheaktiivne ja temas talletuvad mitmesugused hüdrofoobsed, lagunemisele mittealluvad ainevahetusjäägid (CL ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). Kiirel dieedil võivad need mürgid korraga vabaneda ja põhjustada organismi tugeva mürgistuse. b) sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine (A,D,E,K), on vajalikud nende imendumiseks ja transpordiks kõikidesse organismi kudedesse (vere lipoproteiinid); Rasvavaese dieedi puhul tekib organismis rasvlahustuvate vitamiinide vaegus. Toidurasv soodustab sapi väljutamist ning vähendab sapikivide tekke riski; Metaboolse vee saamine neutraalsrasvade täielikul lõhustumisel tekib CO 2 ja H2O. I kg rasvade lõhustumisel saadakse 1,1 kg vett
* Kaitseline: nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest * Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust * Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust * Lipiidid kui lahusti: veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18
on asendunud fosfaatrühmaga. Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on: Testosteroon (meessuguhormoon) Östrogeen (naissuguhormoon) D-vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil) Neerupealiste hormoonid Küllastunud rasvhapped on rasvhapped, kus süsinikevahelised sidemed on kõik üksiksidemed. Lipildide abil omastatakse rasvlahustuvaid vitamiine ning päevasest toiduenergiast peaksid nad andma —30 %. Kui tarbida liiga vähe /ipiide, siis hakkab organism kasutama vajaliku energia kättesaamiseks teisi biomolekule, näiteks ajus palknevaid ketoone, mistõttu väheneb õppirnisvõime. Samas, kui tarbida Ilialt lipiide, siis see põhjustab rasvumist ja on ohuks näiteks südame-veresoonkonna haiguste tekkeie. Lipiidide ülesanded Energeetiline funktsloon - Lipiidid on kõige energiarikkarnad inimtoidu komponendid
* Kaitseline: nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest * Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust * Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust * Lipiidid kui lahusti: veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 14.Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. 15.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18
Sapphappeid siduvad vaigud ei imendu soolest. Selle tulemusena väheneb seerumi kolesterooli ja LDL- kolesterooli tase. . Krvaltoimed: Esinevad arvestatavad gastrointestinaalsed krvalnähud, millest sagedaseim on khukinnisus. Probleemiks on foolhappe ja paljude ravimite (digoksiin, varfariin, rasvlahustuvad vitamiinid jt.) imendumise häire. Teiste medikamentide manustamine peab toimuma 2h enne vi 4 h peale sapphapete sekvestrantide kasutamist. Võivad siduda rasvlahustuvaid vitamiine. 3. Fibraadid Fibraadid (bezafibraat, gemfibroziil, fenofibraat) on efektiivsed triglütseriidide kontsentratsiooni langetamisel ja HDL kolesterooli kontsentratsiooni tõstmisel. Toimemehhanism Fibraadid tstavad lipoproteiinlipaasi aktiivsust ja suurendavad väga madala tihedusega lipoproteiinide katabolismi. Samuti vähendavad nad viimaste produktsiooni maksas. Seega on nad eriti toimiva hüpertriglütserideemia ravis.
seamaks(5,4mg), kanamaks(4,3), munad (0,22) • Kuiv ja kahvatu nahk Taimsetes: Porgand (0,84mg), maguskartul (0,71mg) ja kõrvits (0,25mg) Vitamiin D Biofunktsioon:Luud on kaltsiumi ja (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab fosfori reserv inimorganismis. • Rahhiit antirahhiitilisi rasvlahustuvaid ja väga lähedase Luude ja vere vahel toimuv • Luude hõrenemine ehitusega ühendeid, mis inimorganismis kaltsiumi ja fosfori vahetus tagab toimivad hormoonidena. Bioaktiivsed on nende vajaliku homöostaasi luudes, inimorganismis: veres ja kogu organismis. Kesksel kolekaltsiferool D3 kohal on selles neerudes tekkiv
1.2. Lipiidide ülesanded Lipiidide ülesanded organismis · Energiarikkamate toitainetena täidavad energiavaru ülesannet. · Koondudes siseorganite ümber moodustavad lipiidid mehaaniliste põrutuste eest kaitsva, amortiseeriva kihi. · Nahaalune lipiidide kiht tagab termoisolatsiooni ning annab kehale ka teatud vormid. · Nad on asendamatud eelühendid mitmete bioaktiivsete komponentide nt prostaglandiidide sünteesis. · Lipiidid aitavad omastada rasvlahustuvaid vitamiine. · Sissesöödud toidurasv stimuleerib sapi väljutamist peensoolde, kus sapp osaleb lipiidide seedimises; lipiididevaese toitumise korral on sapi eritumine loid ja sapp peetub sapiteedes see omakorda soodustab sapisoolade ladestumist sapipõies, mis on eeltingimuseks sapikivide tekkeks. · Lipiidid võimaldavad elektrilist isolatsiooni osad närvikiud on kaetud lipiidse müeliinitupega, mida saab piltlikult võrrelda isoleeritud kaabliga.
närvirakud vajavad seda toimimiseks. Muud kalast saadavad mineraalained on muuhulgas tsink, mis mõjutab hapniku ainevahetust ja immuunsüsteemi, antioksüdant seleen, mis kaitseb rakke vabade radikaalide eest ja mõjutab osaliselt ka immuunsüsteemi, ning elutähtis mikroelement jood. Joodi puudus võib viia kilpnäärme häireteni, millest tuleneb muuhulgas ka väsimus ja ainevahetuse aeglustumine. Kalast saadakse ka rasvlahustuvaid A-, D- ja E-vitamiine ning vesilahustuvat B12-vitamiini. D-vitamiin aitab nimelt organismil imendada ja ära kasutada kaltsiumi, mis tugevdab luid ja kaitseb seega vigastuste eest ning osaleb ka lihaste kontraheerumisel. A-vitamiinil on kandev roll kudede ja seega ka lihasmassi parandamises. Nii E- kui ka B12- vitamiinid osalevad organismis valguainevahetuses, lisaks on B12-vitamiini vaja vere punaliblede valmistamiseks. Kalad on rikkad eelkõige kaaliumi, joodi, fluori ja vase poolest.
mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest Bioregulatoorne- hormoonid reguleerivad ainevahetust Ainevahetuslik-lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust Lipiidid kui lahusti-veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse; rasvkoes talletuvad hüdrofoobsed ainevahetusele mittealluvad ühendid; kiire metalli korral vabanevad mürkained organismi 17.Millest koosnevad aminohapped? Aminorühmadest ja karboksüülrühmadest 18.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon (3) R-CH(NH2)-COOH 19.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 20.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta.
Magneesium on südamele ja veresoontele sama vajalik kui kaltsium. Piim ja piimatooted aitavad muu hulgas oluliselt katta ka organismi magneesiumivajadust. Fosfor on eriti oluline vastsündinutele, aga ka edaspidises elus. Suurematel lastel võib fosforipuudus põhjustada aneemiat, luuvalu, väsimust jm. Mikroelementidest on piimas vaske, rauda, tsinki, fluori, alumiiniumi, boori, strontsiumi ja räni, vähemal määral seleeni. *VITAMIINID Piim sisaldab rasvlahustuvaid vitamiine D ja A ning vesilahustuvaid vitamiine B1, B2 ja C. C-vitamiini sisaldus varieerub kõige enam, olenevalt aastaajast. Muude vitamiinide (näiteks PP) sisaldus on väiksem, kuid nende omastatavus see-eest kuni 96%. Piim ja piimatooted peaksid olema meie toidulaual iga päev. Lähiminevikus unustati piima tähtsus ning Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni andmetel on maailmas praegu tõsiseks probleemiks luuhõrenemine. *PIIMA JA PIIMATOODETE KASULIKKUS
vähendada ületoitmist ja toidu liigsete jääkide tekkimisega. 2.6 Mõõtmed, kasv, tarbimisväärtus Kasvab kuni 84 cm pikkuseks, keskmine pikkus 60 cm. Alaska kisuts on Kamtsatka omast mõnevõrra suurem. [2] Maksimaalne kaal võib ulatuda üle 15 kg. [5] Kisutsi liha on punane, väga maitsev, see sisaldab veeslahustuvadi vitamiine: B1, B2, B12, biotiini (vitamiin H), pantoteenhape (teatakse ka kui B5 vitamiinina), rasvlahustuvaid vitamiine: A, D, E. Põhilised kisutsi kehas leiduvad mikroelemendid on jood, mangaan, vask, tsink, molübdeen. [7] Järve kisutsi pikkus küündib 53 cm, kaal kuskil 2,1 kg ja eluiga 4 kuni 5 aastat. 3. Kasvatus 3.1 Kasvatamise eesmärk, kasvatused maailmas ja Eestis Kisutsi kasvatatakse üldjuhul siiski kaubakalaks ja on ka hinnatud töönduslik kala. Teda transporditakse kas fileena või külmutatud kalana.
• vaimsest ja kehalisest tööst; • keskkonnast. 4. Millised on süsivesikute ja rasvade ülesanded inimese organismis? Süsivesikud on inimese organismi esmased energiaallikad: • organismi tähtsaim energeetiline materjal; • 60% ööpäevasest energiakulust; • 1g = 4,0 kcal; • ööpäevane vajadus umbes 400g→4g kehakaalu kg kohta. Rasvade ülesanded inimese organismis: • kudede ülesehitamine; • depoorasv; • viivad organismi rasvlahustuvaid vitamiine. 5. Millised on valkude ülesanded inimese organismis? Valkude ülesanded inimese organismis: • kuuluvad kõikide rakkude struktuuri; • kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone; • regulaatorained; • antikehad; • vee ja veeslahustuvate ainete vahetus vere ja kudede vahel; • hapniku ja süsinikdioksiidi trasport veres; • lihaste kokkutõmme. 6. Millised on kiudainete ülesanded inimese organismis ja kuidas nad jagunevad? Kiudainete ülesanded inimese organismis:
sulamistemperatuur on kõrge. Vahemik kõigub -40 ºC ... 40 ºC. Hangumistäpp on temperatuur, mille puhul vedel rasv muutub tahkeks. Mida suuremad on rasvakristallid, seda pehmem on saadav määre ja seda paremini on see määritav, väiksemate rasvakristallide korral on määre tihedama konsistentsiga. Rasvade ja õlide toiteväärtus. Margariinide ja õlide eelised: hea säilivus, kõrge toiteväärtus, hästi omastatavad, sisaldavad palju asendamatuid rasvhappeid, rasvlahustuvaid vitamiine. Puudused: kõrge toiteväärtus, sisaldavad liiga vähe toitaineid peale rasva, oksüdeeruvad kergesti (hapnik, päikesevalgus), võivad sisaldada transrasvu. Kodus: tutvuda Scanola Baltic-u kodulehega. Ekspeller – õlipress (pidevtoimeline tigupress/kruvipress): saadakse õli ja õlikook – õli väljub seina perforatsiooni või pilude kaudu. Ekspander – juhitakse pressitavasse materjali sisse vett ja kuuma auru, mis tõstab materjali veesisaldust ja parandab õlieraldumist
süsinik, hapnik, lämmastik, vesinik (-C,O,N,H) 29. Mida tähendab laktoosi intolerantsus? 1) piimaproduktide söömisel esinevad häired organismis 2) organism ei talu rõõska piima 3) häiritud on glükoosi imendumine 4) organismis on laktoosi liiga palju 30. Milles seisneb lipiidide roll inimorganismis? - Pikaajaline energiavaru - Kõikides kudede koostises - Osalevad termoregulatsioonis - Transordivad rasvlahustuvaid vitamiine 31. Lipiidid jagunevad: 1) Lihtlipiidid 2) Liitlipiidid 3) Tsüklilised lipiidid 32. Rasvhapped jagunevad: 1) Küllastunud rasvhapped (-tahked, loomsed) 2) Küllastumata rasvhapped (-vedelad, taimsed õlid) Küllastumata rasvhapped jagunevad omakorda: *Monoküllastama rasvhapetes *Polüküllastumata rasvhapeteks 33
11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus valge, kergelt kollakas, ei juhi elektrit, 1.65 g/cm³ 12. Kasutamine Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- D-vitamiin 2. Summaarne valem - C28H44O 3. CAS nr - 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. 114-118 °C 6. Keemistemp. 7. LD 50 40 45 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? rasvlahustuvaid 10. Olek toatemperatuuril - tahke 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus 12. Kasutamine: vitamiinina, lisaainena 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- E-vitamiin 2. Summaarne valem - C29H50O2 3. CAS nr - 59-02-9 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. 2.5-3.5 °C 6. Keemistemp. 200-220 °C 7. LD 50 12000 mg/kg 8. Mürgisus, toksilisus 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Rasvlahustuv 10
Nende omadused on ideaalsed, et moodustada vesilahuse membraane rakkudes 20. Lipiidide ülesanded organismis + näited. a) Varuaine - varuaineks on rasvad, mis kogunevad rakkudesse naha alla b) Energiaallikas - kõige energiarikkamad toitained c) Ehitusmaterjal - ümbritsevad kõiki rakke d) Kaitse - koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi e) Lahusti - rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine f) Signaalmolekulid - suudavad vaevata läbida rakumembraane (nt. testosteroon, östrogeen, jne.) g) Lähteaine - toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad (saab sünteesida ka teisi orgaanilisi ühendeid, nt süsivesikuid 21. Mida nim. valkudeks ? Millest nad koosnevad? Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. 22. Kes annab juhised valkude sünteesiks?
Ka säilivusaeeg on neil pikk, ulatudes mitmete kuudeni. Talikõrvitsast langeb ligikaudu kolmandik jääkide arvele. Siia kuuluvad tavakasutaja mõistes koored, säsi ja ka seemned. Tegelikult aga kasutati juba vanasti kõrvitsaseemneid parasiteerivate usside väljutamiseks organismist. Purustatud seemnetel on ka neerude talitust korrastav mõju. Et seemned on õlirikkad (kuni pool nende kaalust moodustab õli), siis saab neist ka kõrvitsaõli pressida. Seemnetes on rikkalikult rasvlahustuvaid vitamiine A ja E ning mikroelementidest mainimisväärselt tsinki. Eeskätt viimase tõttu on kõrvitsaseemnete tarbimine leidnud aktsepteerimist eesnäärme healoomulise suurenemise puhul ühe abivahendina. Õli ja valgurikkusest johtuvalt lisatakse purustatud seemneid ka erinevatesse küpsetistesse, isegi piparkookidele. Kõrvitsa kasulikkus Kaloritevase viljaliha tõttu sobib kõrvits hästi kaalujälgijate menüüsse. 100 g viljaliha annab ligikaud ainult 30 kcal
Sajagrammine soolatud heeringafilee ports annab tarbijale keskmiselt veerand tuhat kilokalorit. Mineraalühenditest on heeringas palju kaaliumi-, väävli-, fosfori- ja kaltsiumiühendeid. Viimased kaks pääsevad maksvusele juhul, kui heeringat süüakse koos väikeste luudega. Et meil eelistatakse peamiselt vähem või rohkem soolatud heeringaid, siis peab heeringasõber arvestama ka soolakalast saadud rikkalikku naatriumikogust. Mikrotoitainetest on soolaheeringates palju rasvlahustuvaid vitamiine, eriti torkab silma vitamiini D kõrge sisaldus, vähem leidub vitamiine E ja A. Sõltuvalt soolamisviisist ja soolakogusest leidub soolaheeringas ka vesilahustuvaid vitamiine, kuid otse veest püütud värsketel kaladel on need näitajad loomulikult suuremad. Et heeringas on merekala, siis peab kindlasti mainima tema rikkalikku mikroelementide sisaldust. Soolaheeringas on samuti arvestatavalt joodi, fluori, seleeni, rauda, tsinki ja vaske. Retseptid: eelroog
Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid) Lahusti veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mõrkained organismi. Bioregulatoorne hormoonid reguleerivad ainevahetuslikke protsesse. · Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. · Ehitus: Orgaanilised ühendid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Kõigi aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste
mehhaaniliste põrutuste eest. · Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. · Veelindudel kaitseks märgumise eest. · Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). · Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid VALGUD Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. VALKUDE JAOTUS Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.
Kirjanduse põhjal võib järeldada, et süsivesikute- ja valgupõhised rasvaasendajad mõjutavad vähe, kui üldse, teiste toitainete seedimist, imendumist või metabolismi. Rasvapõhiste rasvaasendajate puhul on põhitähelepanu pööratud Olestrale, eriti aga ta mõjule rasvlahustuvate toitainete imendumisele. Nimelt takistab Olestra rasvlahustuvate vitamiinide, eeskätt vitamiin E imendumist ja väljutab need organismist. See sõltub Olestra kogusest toidus ja sellest, kas rasvlahustuvaid toitaineid tarbiti samaaegselt Olestraga. Lisaks rasvlahustuvatele vitamiinidele takistab Olestra ka fütosteroolide imendumist. Lisaks võib liigtarbimine põhjustada seedehäireid ja kõhulahtisust (Kokassaar 1996). USA-s soovitatakse asendada Olestraga ainult osa toidus olevast rasvast (kuni 30%) ja rikastada tooteid rasvlahustuvate vitamiinidega. Euroopa Komisjon aga hindas Olestra potentsiaalseid ohte suuremaks ja ei ole lubanud Olestrat kasutada EL maades (Liebert 2008).
annaabi.ee 
