Vitamiinid-KQH (0)

Vitamiinid HKQ
Vitamiin H
Vitamiin H ehk Biotiin on vesilahustuv antiseborroilise toimega ühend.
Imendumine , transport, säilitamine ja väljutamine
Toiduainetega seedekulglasse sattuv biotiin on seotud valguga. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin ( kompleks lüsiin-biotiin), mis bionaasi toimel annab vaba biotiini. Vaba biotiin imendub Na-sõltuvana peensoole ülaosas ning suuremate koguste korral tõuseb difusioonina imendumise hulk. Kusjuures soole mikrofloora poolt toodetud biotiinist imendub vaid 8-15%. Imendumist pärsib liigne alkohol , antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin (seob ennast biotiiniga ja muudab selle organismile omastamatuks). Imendunud biotiini transpordib organismis albumiin ja mitmed globuliinid. Biotiini talletavad maks, neerud , lihased ja aju. Eritatakse teda uriini ja väljaheitega.
Biofunktsioonid
Biotiin on liitensüümide koensüüm . Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab Gle-süntees, rasvhapete süntees pikemaahelaliste PUFA-de süntees ( polüküllastamata rasvhapped ) ja hargnenud ahelaga aminohapete katabolism. Lisaks vajavad biotiini ka folaadi, pantoteenhappe ja vitamiin B12 metabolism .
Defitsiidist tulenevad probleemid
Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral biotiinivaegust ei esine. Siiski on nüüdisaja tingimustes selle kujunemise tendents . Kuna biotiini biosaadavus taimsete allikate puhul on suhteliselt väike ning üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid olukordi – alkoholi liigtarvitamine , antibiootikumide kestev manustamine jne.
Vaeguse tunnused:

• Isutus , unetus
  
• Lihaste valulikkus
  
• Kuiv nahk
  
• Seborröaline nahk e tugevalt rasune nahk
  
• Langenud hemoglobiini tase
  

Vitamiin H ööpäevane vajadus ja olulised toiduallikad
Soovitatav päevane annus on 0,30–0,55 mg. Vitamiin H-d leidub maksas , veiselihas, täisteraleivas, pärmis, munas , keedetud sojaubades, läätsedes, kalas keefiris ja pähklites.
Vitamiin K
K-vitamiini mõiste hõlmab rasvlahustuvaid naftokinoone. K1-vitamiini (füllokinoon) leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides. K2-vitamiini (menakinoonid) sünteesivad peensoole bakterid . K3- vitamiin on tehislik vesilahustuv menadioon, mis alküülub inimkehas K2-ks.
K1-vitamiin (füllokinoon) K2-vitamiin (menakinoon)
Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine
Peensoole mikrofloora toodetav ja taimedest/loomadest produktina tulev vitamiin K imendub peensoole ülaosas mitsellide koosatises. Tema imendumist häirivad antikoagulant dikumarool, rääsunud rasv , aspiriini suuremad annused , mitmed antibiootikumid, lahtistitena kasutatavad mineraalõlid.
Seedekanalist lümfi imendunud K-vitamiin transporditakse külomikronitega maksa, kus on tema põhidepoo. Mõningal määral talletatakse teda ka põrnas, südamelihases ja skeletilihases. Selle väikesed varud maksas ammenduvad kiiresti. K-vitamiini kataboliidid väljutatakse sulfaatide ja glükuroniididena.
Biofunktsioonid

• Inimorganismi keskseks vitamiiniks on K2, mille põhiroll seostub verehüübimisega.
  
• K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab γ-karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes.
  
• K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks.
  

Defitsiidist tulenevad probleemid
Defitsiiti tavaliselt ei teki, sest vajadus on väike ning normaalses olukorras tagab soolte mikrofloora piisava sünteesi. Kui aga tarvitada pikemat aega antibiootikume ( hävitavad mikrofloora soolestikus ) ja söömine pole normaalne ( sh kestvalt rasvavaene), on defitsiiditeke reaalne, sest vitamiin K tagasihoidlikud varud maksas ammenduvad kiiresti.
Vaeguse tunnused:

• vere hüübimise aeglustumine,
  
• sinakad laigud kehal,
  
• verejooksud ninast jne.
  

Vitamiin K ööpäevane vajadus ja olulised toiduallikad
Päevane soovitatav kogus keskmiselt on täiskasvanul 0,070…0,120mg ja lapsel 0,010…0,060mg. Vitamiin K-d leidub kalasaadustes, rohelises tees, kapsas , hernestes, spinatis ja linaseleivas näiteks.
Vitamiin Q
Ubikinoonid (koensüüm Q) on antioksüdantsed rasvlahustuvad loodusühendid, millel on bensokinoongrupp ja varieeruv isopreenüksustest külgahel. Inimkehas domineerib koensüüm Q10.
Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine
Koensüüm Q imendub peensoolest lümfi ning säilitatakse maksas koensüümses vormis ning konverteeritakse seal Q10 vormi. Imendumist pärsivad sapphapete või pankrease nõre defitsiit, raualiigsus, oraalsed kontratseptiivid , antibiootikumid ja soolekahjustused. Tema metaboliidid väljutatakse sapiga ja väljaheites.
Biofunktsioonid
Q10 on ülioluline raku energiamajanduses : mitokondrite sisemembraanis asuva hingamisahela kesk- komponent . Q10 on lipofiilse keskkonna keskne antioksüdant. Osaledes prootonite transpordis läbi lüsosüümi membraani aitab ta hoida lüsosoomides vajalikku pH taset.
Defitsiidist tulenevad probleemid
Defitsiiti normaalsel söömisel ei teki, sest inimkeha toodab ka teatud koguses.Vananemise ja haiguste korral vähenevad Q10
varud inimkehas ja võib tekkida tema defitsiit. B-rühma vitamiinide vaeguse korral alaneb maksa võime toota koensüümi Q. Teatud vaeguse võib tingida ka kolesterooli sünteesi inhibeerivate ravimite pidev ja pikaajaline kasutamine.
Vaeguse esmasümptomid:

• väsimus
  
• jõuetus
  
• kehalise koormuse taluvuse langus.
  

Kestvalt väike Q-vitamiini sisaldus veres tingib:

• oluliselt suurema südame- ja veresoonkonnahaiguste (sh ateroskleroos ja kardiomüopaatia) riski
  
• parodontiidi
  
• immuunsüsteemi häired
  
• suurenenud riski kasvajate tekkeks ja arenguks
  
• suurenenud riski neurodegeneratiivseteks häireteks (seniilsus, parkinsonism)
  
• märgatava vananemise kiirenemise
  

Vitamiin Q ööpäevane vajadus ja olulised toiduallikad
Väga head Q10 allikad on sardiinid, makrellid, heeringas , veisemaks, veiseliha, kanasüda, rapsiõli, metspähklid. Täiskasvanu soovituslik kogus 10...25mg ja lapsel 5…10mg.