Vee tähtsus, sahhariidid, lipiidid, valgud (0)

Vee tähtsus organismis

• Ehitusmaterjal (jääkristallvõre)
  
• Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri)
  
• Väldib ülekuumenemist ( higistamine , transpiratsioon)
  
• Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd
  
• Kaitsefunktsioon ( pisarad , liigesed, sülg, loode)
  

Vee tähtsus rakus

• Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained – lahustuvad
  

Hüdrofoobsed ained – ei lahustu

• Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides
  
• Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori.
  

Sahhariidid ehk süsivesikud

• C6H12O6 – glütsiidid
  

Monosahhariidid
Oligosahhariidid
Polüsahhariidid
1-monomeer
2-10 monomeeri
10-... monomeeri
Enamevinud orgaanilised ühendid looduses:

• Taimedes 75-90%
  
• Loomades 2%
  
• Seentes 3%
  
• Mikroorganismides 12-28%
  

Monosahhariidid ehk liitsuhkrud
Nimetuse aluseks süsinike arv + lõpp –oos.

• C2H4O2 - diosiid
  
• C3H6O3 - triosiid
  
• C4H8O4 – tetrosiid erütroos
  
• C5H10O5 – pentosiid riboos, desoksüriboos
  
• C6H12O6 – heksosiid glükoos (magus), fruktoos , galaktoos (piim)
  
• C7H14O7 - heptosiid
  
• C8H16O8 - oktosiid
  
• C9H18O9 - nonosiid
  
• C10H20O10 – dekosiid
  
• Väga aktiivne, vees lahustuv, magus
  

Oligosahhariidid
Maltoos , laktoos, sahharoos
O OH H O
O
Glükosiitside
H OH

• H2O
  

Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud

• Tärklis, tselluloos , kitiin , glükogeen,
  
• Taimne varuaine
  

Sahhariidide tähtsus
Sahhariidide energeetiline tähtsus:

• Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks
  
• Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel.
  
• 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 KJ energiat.
  

Struktuurne:

• Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad)
  
• Tselluloos (taimerakukestad)
  

Varuaine:

• Tärklis (taimedes)
  
• Glükogeen (loomades)
  

Toiteaine:

• piimasuhkur imetajate piimas.
  

Kaitse:

• Taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine – kaitseb külmumise eest.
  
• Limad
  
• Antikehades
  

Ligimeelitav:

• Õistaimede nektar – putukate ligimeelitamiseks
  

Bioegulatoorne:

• Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide kosstisesse.
  

Transpordi funktsioon:

• Transporditakse glükoosi
  
• Taimedel tõusev ja laskuv vool
  
• Loomadel veres
  

Lipiidid
1. rasvhapped (looduses harva vabalt) a)küllastunud b)küllastumata(õline vedelik)
2. lihtlipiidid e lihtrasvad (kõik lipiidid on alkoholide ja rasvapete estrid) a)nutraalrasvad->glütserool+3rasvhappejääki, b) vahad
3.liitrasvad (lihtrasv+muu ühend) glükolipiidid(rakumembraanides) fosfolipiidid
4. steroidid – tsüklilised ühendid
Lipiidide funktsioonid:
Energeetiline funktsioon – 1g – 38kJ so 9,3 kcal
Ehituslik funktsioon – nt fosfolipiid ja kolesterool rakumembraanis
Varuaine funktsioon – loomadel varurasv; taimedel õlid seemnetes, viljades (mesilaskärjes, vahad)
Ainevahetuslik funktsioon -(vee teke) 1kg rasva annab 1,1kg vett nt kaamel koiliblikas
Kaitsefunktsioon- (nt tselluloos) nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsvad mehaaniliste põrutuste eest; kaitse märgumise eest; kate mõrkie eest; pruun rasvkude(osaleb soojusregutatsioonis)
Lahustifunktsioon- vees olevad lipoproteiinid kanavad rasvlahustuvaid vitamiine(A,D,E) organismi kõikidesse kudedesse
Bioreguatoorne funktsioon nt: steroidhormoonid
Taimsed vaha kaitsevad
a)liigse aurustumise eest (mänd, kummipuu )
b)ülekuumenemise eest (peegeldab valgust- kummipuu)
c)mikroorganismide eest (puuviljad-õunad)
Valgud
R( radikaal )
Ehk proteiinid . (aminorühm)H2N-C-COOH(karmoksüülrühm)
Valkude jaotus: H

• Lihtvalgud – koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge.
  
• Liitvalgud – koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin .
  

Valgustruktuurid:

• Kõikidel valkudel on primaarstruktuur
  
• Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused.
  
• Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega.
  
• Aminohapete rida määrab valguomadused.
  

Sekundaarstruktuur

• α- heeliks
  
• β- struktuur
  
• seotud vesiniksidemetega
  

(kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud.)
Tertsiaalstruktuur:

• Seotud vesiniksidemetega
  
• Gloobul – ensüümid, antikehad , vereplasma valgud
  
• Fibrill – verhüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud
  

Kvarternaarstruktuur:

• Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin.
  
• Ühendatud vesiniksidemetega.
  

Denaturatsioon ehk valgustruktuuri muutus:

• Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. (juuste lokkimine , muna vahustamine või praadimine, palaik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke)
  

• Mehhaanilisel teel
  
• Kõrge temperatuuriga
  
• Keemilisel teel
  
• Kiirguse toimel
  

Renaturatsioon:

• Kõrgemat järku struktuurid taatuvad
  
• Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine.
  

Valkude tähtsus
(ainult valkudel)*ensümaatlie- ensüümid kiirendavad reaktsioone(ensüümide tööd kiirendavad vitamiinid9
*struktuurne e ehituslik- rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved , viiruste kapslid
Kerantiin.
*transport- Hemglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulied transportijad
*regulatoorne-Hormoonid(insulin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse reaktsioonis
*retseptoorne- Rakumembraani pinnaretseptorid ennavad välissignaali edasi
*liikumise- Algloomade viburid, ripsmed , lihaskoe valgud,(aktiin, müosiin), mitoosi kääviniinid
*keemilise energia muutmine teisteks energialiikideks nt: valguseenergiaks (jaanimardikas); elektrienergiaks(elektriangerjas)
*varuaine-munavalge, piim(kaseliin)
*kaitse- Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud
*toksiline- Putukate mürgid, nt: mesilased enesekaitseks
Valgu liigtarbimie kahjustab neerusid ja maksa, viib kaltsiumi välja.
*energeetiline(väga madal) 1kg valkude lõhustumisel vabane 17,6 kJ energiat.