Tallinna Nõmme Gümnaasium Depressioon Uurimistöö Anna-Liisu Arukask Liisa Roosalu 10.A klass Tallinn 2011 Sisukord: Tallinn 2011............................................................................... 1 Sisukord:..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemak...
TARTU ÜLIKOOL kolledz DEPRESSIOON, SELLE MEDITSIINILISED JA PSÜHHOSOTSIAALSED ASPEKTID Referaat XXX 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Depressioon on levinud haigus inimeste elus, mis väljendub indiviidide käitumises, mõtlemises ja ellusuhtumises. Töö eesmärgiks on välja selgitada, mis võib tekitada depressiooni ja milliseid tagajärgi see endaga kaasa toob. Uurimisülesanded: · Selgitada depressiooni tähendus ja selle liigid · Sõnastada depressiooni sümptomid · Selgitada ravivõimalusi · Välja selgitada, mis viib inimesed depressiooni tundeni · Analüüsida depressioonis indiviidi funktsioneerimisvõimet Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse erinevaid teemaga seonduvat kirjandust, haigust kirjeldavaid internetiallikaid ja ravijuhendit. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas on kajastatud depressiooni tähendus ja haiguse tagajärjed, põhi- ja lisasümptomid...
Depressioon Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Depressiooni põevad umbes 11% inimkonnast sh naistest ligikaudu 15%, meestest 7%. Depressiooni võib haigestuda suvalises eas, siiski on Eestis enam ohustatud isikud vanuses üle 65. aasta. Keskmine vanus haigestumisel on kahekümnendate eluaastate lõpp, siiski depressioon võib alata suvalises eas. Tüüpiliselt depressiooni sümptomid arenevad päevade või nädalate vältel. Depressiooni eelses perioodis võivad esineda sümptomid nagu üldistunud ärevus, paanikahood, foobiad, alalävised depressiooni sümptomid võivad eelneda depressioonile mitme kuu vältel. Harvem on järsk haiguse algus ja sellisel korral on tavaliselt tegemist raske hingelise juhtumig...
Depressioon Ülljo Pihus 11a Mis on depressioon • Püsiv meeleolu alanemine • Emotsionaalne reaktsioon kaotusele ja pettumusele • Kujuneb järk-järgult pika aja jooksul, mitmete tegurite koosmõjul • Tingitud Neurotransmitteri funktsioonihäirest Sümptomid • Kurvameelsus, meeleheide • Huvide vähenemine • Suhtlusprobleemid • Madal enesehinnang • Negatiivne mõtlemine • Unehäired • Väsimus ja energia kadumine • Võimetus tunda rõõmu • Enesetapu mõtted Levik • Eestis 5,6% • Maailmas u. 5% kannatab raske depressiooni käes • 10-15%-l on kerge depressioon • Depressioon igal viiendal inimesel maailmas • Naiste haigestumus kõrgem kui meestel Ravi • Ravitakse ravimitega – antidepressandid • Psühhoteraapiaga • Elekterkrapmraviga • Ravi saab maailmas iga kolmas depressiooni alla kannatav inimene • Iga viieteistkümnes vajab haiglaravi • https://www.kliinik....
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova STSTB 2 kõ Depressiooni käsitlus sotsiaaltöös Essee Õppejõud Ene Lausvee MD PhD Tallinn 2014 Depressioon on seisund, kus inimese meeleolu on pikema aja vältel halb, teda valdavad ebameeldivad tunded, väsimus, apaatia. Seda lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ja masenduses olijat valdab jõuetus ja frustratsioon. Kõik inimesed on vahetevahel õnnetud ning ebaõnnestumiste korral on täiesti normaalne, et tuju läheb halvaks. Kuid see ei tähenda kohe, et inimesel on depressioon. Me kõik hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet kui tema abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelg...
Rakvere Õhtukeskkool 11B klass Nelly Valdmets Depressiooni Psühholoogia referaat Rakvere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................. Sissejuhatus............................................................................................. Depressiooni mõiste................................................................................ Depressiooni põhjused............................................................................. Depressiooni tüübid.................................................................................. Depressioon noortel................................................................................... Depressioon naistel .................................................................................. Depressioon meestel................................................................................
Mees, kes mõtles, et oleks parem olla surnud Harry on abielus ja tal on kolm last. Ta on töötanud palju aastaid naftapuurtornidel Põhjameres. Viimased paar aastat on ta olnud meeskonnajuht, olles kaks nädalat tööl ja kaks vaba. Tavaliselt tunneb ta elust rõõmu. Ta on heas vormis ja terve ning käib harva arsti juures. Kuid viimasel kuul on Harry tundnud kogu aeg tüdimust ja väsimust. Ta on turtsakas kodustega ja töökaaslastega. Mõnikord ta mõtleb, et oleks parem olla surnud, aga otsustas, et see teeks naise ja perekonna elu raskeks. Ta ütleb :"Mul on sageli tahtmine ühegi põhjuseta nutta". Ta on väsinud ja tujukas, öösiti rahutu ja kaotanud isu. Tal on raskusi keskendumisega. Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga lig...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 3 KÕ 1 Marina Sepp TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 Sisukord Depressiooni mõistmine..................................................................................................4 Depressiooni põhjused.....................................................................................................8 Depressiooni ilmingud erinevalt east ja soost..................................................................9 Depressioonist vabanemise viisid..................................................................................13 Depressiooni kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia....................................................16 3 ...
Pärnu Vanalinna Põhikool Noorte meeleoluhäired REFERAAT Juhendaja: Ly Jagor Koostaja: Geya-Penelope Niinemets 7B klass Pärnu 2011 Sisukord 1. Mis on koolilapsel muret? Millega tuleb noorukil toime tulla? Väsitava ja stressirohke koolieluga, vanemate esitatud nõudmistega, kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus ja isiklike suhetega. Noori võivad tabada mitmesugused katsumused, olgu selleks rahulolematus oma välimusega, armu- või sõprussuhte purunemine, negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 DEPRESSIOON........................................................................................................................5 Depressiooni põhjused ja sümptomid.................................................................................. 6 Depressiooni peamised põhjused:................................................................................... 6 Depressiooni peamised sümptomid:................................................................................ 7 ...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE ...
Kliiniline depressioon. 11a Kuigi lühiajaline "madalseis" on normaalne, selle pikem kestvus mõjutab igapäevaelu ja nõuab profesionaalset meditsiinilist abi. Tervenemine on seda kergem ja efektiivsem, mida kiiremini otsitakse abi. Statistika 1/3 Eesti elanikkonnast toimub 1 kord aastas märgatav tuju langus. Iga neljas inimene kogeb enda eluajal profesionaalset abi vajavaid vaimse tervise häireid. Raske kliinilise depressiooni all kannatavad Eestis 60 000 inimest, ravi saavad vaid 7000. Naistel on haigestumise risk 2 korda kõrgem. Suurim risk enesetapu sooritamiseks on meestel vanuses 45-54 aastat, mis on 3 korda kõrgem kui maailma keskmine. Müüdid Depressiooni tekitavad elulised raskused või negatiivsed üleelamised. Tegelikult: Tekib seoses ajurakkude keemilise tasakaalu (serotoniin) häirega. Depressiooni all kannatavad vaid "nõrgad" inimesed Tegelikult: Depre...
Depressioon 1 DEPRESSIOON Depressiooni kui terminit kasutatakse juba 1845.aastast ning ilmselt võeti see kasutusele Reisingeri poolt Saksamaal. Paralleelselt on ajaloos kasutatud ka terminit melanhoolia, millega ajalooliselt tähistati vanemaealiste depressiooni. Depressioon on levinud meeleoluhäire, seda esineb umbes 15%-l rahvastikust. Naistel esineb depressiooni kaks korda sagedamini. Selle põhjuseks arvatakse hormonaalset erinevust, sünnituste mõju naise organismile, naiste ja meeste erinevaid igapäevaelu stressoreid. Depressiooni esineb igas vanuses inimestel. Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta, seda tuleks aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reagee...
Depressioon Me kõik tunneme end aeg ajalt halvasti - oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud- need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele. Need on tunded meie elust. Depressioon on midagi enamat, kui lühiajaline halb tuju või kurbus, depressioon on haigus. Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevase eluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamuse ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui füüsilist heaolu. Depressioon võib tekkida ka ilma kindla põhjuseta või ei oska inimene seda põhjust ise teadvustada. Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suh...
Sünnitusjärgne depressioon Mis see on ? Sünnitusjärgne depressioon on tõsine haigus, mida kontrollivad hormoonid. Selle ravimata jätmine on ohtlik nii emale kui lapsele. Lapse eest hoolitsemine muutub emal väga raskeks. Sünnitusjärgne depressioon võib alata lapse sünniga või ka mõned kuud peale sünnitust. Kuidas see tekib ? Peale lapse sündi on naine õrn ja haavatav. Emal on tunne, et ta ei saa lapse kasvatamisega hakkama. Tekivad tuju muudatused ja närvilised olekud. 7 sümptomit 1. Laps on kohustus: tundub, et ei saa hakkama ja ei tahagi saada. 2. Väga madal enesehinnang. 3. Põhjendamatud nutuhood. 4. Vihapursked nutuhood ja süütunne. 5. Sõprade väljallülitamine: tunne, et kõik arvavad halvasti. 6. Tipphaavatus 7. Ebanormaalsed hirmud: kartus lapsele haiget teha ja et laps võetakse ära. Ajukeemia Lapse sünd toob naise ellu tohu...
DEPRESSIOON 2012 Mis on depressioon ? *Meeleoluhäire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. *iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Miks tekib depressioon ? * Sõjaaegse traumaga, lapsepõlves seksuaalse ärakasutamisega, raske õnnetuse * Mitterahuldavad suhted minevikus * Perekondlik soodumus Sümptomid Huvi ja elurõõmu kadumine Vähemalt 2 nädala jooksul püsivalt alanenud meeleolu Tunded, et mis ka ei teeks , sellel ei ole väärtust, läbikukkumistunne, süütunne, häbistatuse tunne Raskused mõtlemisega, keskendumisega Tõusnud huvi surma ja enesetapu küsimustes Unehäired. Täielik energia puudumine. Inimene ei leia kuskil asu, läheb kergesti endast välja Ravivõimalused Psühhoteraapia Ravi medikamentide tablettide abil Kas depressioonist võib ülds...
SISSEJUHATUS Minu valitud artikkel kirjeldab ja uurib depressiooni põhjuseid ning selle levikut noorte seas, selgitab, miks inimesed langevad masendusse, millised on peamised depressiooni sümptomid ning liigid. Samuti sisaldab see artikkel nõuandeid, kelle poole pöörduda depressiooni ilmnemise korral ning mida peaks tegema kui mõni lähedane on depressioonis. Valisin selle artikli, sest tänapäeval on masendus ning sellest tulenevalt ka enesetapud väga aktuaalseks teemaks ning seda just eelkõige laste ja noorukite seas. Depressioon noorukitel esineb teistsugusel kujul kui täiskasvanutel ning seetõttu jääb see tihtipeale tähelepanu ja ravita. Kui depressioon jääb korralikult ravimata, võib see põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib depressiooni kui levinud psüühikahäiret, mille esinemise tundemärkideks on masendunud meeleolu, huvi ning rõõmu kadumine, madal enesehinnang, unehäired, häirit...
Depressioon Mis depressioon tegelikult on? Depressioon on meeleoluhäire. See haarab inimest tervikuna, võttes kogu elujõu, energia, huvid, ja lootuse. Depressioon on palju enam kui tavaline kurbus, halb tuju või pettumus, mis võivad mööduda juba järgmisel päeval. Depressioon võib tekkida igaühel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, haridusest, ametist või jõukusest. Miks depressioon tekib? Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused (pikaajaline stress, psühhotrauma) Minevikus toimunud kurvad sündmused ja õnnetused (lähedaste kaotus, füüsiline ja seksuaalne vägivald) Muutused aju keemilises tasakaalus (ravimite kõrvalnähtudena, pideva alkoholi või uimastite tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest, päevavalguse puudumisest) Isiklik kaotus (pikalt kestev lein) Keskkond (talvemasendus, üksindus) ...
TALLINNA ÜLIKOOL Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut DEPRESSIOON Referaat TALLINN 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 3. DEPRESSIOONI MÕISTE................................................................................................4 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID............................................................5 4.1 PÕHJUSED.................................................................................................................5 4.2 SÜMPTOMID.............................................................................................................6 5. DEPRESSIOONI RAVI.....................................................................................................8 6. KOKKUVÕTE....................................
EAKA KURVAMEELSUS depressioon e. kurvameelsus-kurbus, mure, hingevaev; depressiooni iseloomustab alanenud meeleolu, elurõõmu ja huvide kadumine, energia ja aktiivsuse vähenemine; mõjutab söögiisu, unereziimi ja enesetunnet; depressiivne häire ning ajutine masendustunne ei ole üks ja seesama. Eestis 2000. aastal läbiviidud uuring näitas kõrget depressiooni esinemise taset eakate inimeste hulgas. raskemate depressioonide osa vanusega väheneb. Üle 64- aastastel meestel on raske depressiooni esinemissagedus umbes 2-3%, naistel 3-5%; kergemate depressioonide osa inimese vananedes suureneb: 65- aasta vanustel meestel esinemissageduseks 15-22%, naistel 19-30%. DEPRESSIOONI ISEÄRASUSED vanurite kaebusi ei võeta sageli kuulda, mistõttu on nende depressioon ka aladiagnoositud; depressiooni põhisümptomiks olev meeleolu alanemine ei pruugi alati olla põhiliseks kaebuseks; kunst eristada ,,normaals...
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi hea...
Depressioon Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Kui teiste peale paistab päike, siis depressioonis inimene elab pilvise taeva all. Või kui teised vaatavad värvilist filmi, näeb tema mustvalget ekraani. Depressioon võtab elurõõmu, häirib töötegemist ja võib hävitada suhteid. Depressiooni korral on tekkinud muutused aju keemilises tasakaalus. Muutuste täpsed põhjused on teadmata, kuid soodustavateks teguriteks peetakse pärilikku ja omandatud bioloogilist kalduvust, isiksuseomadusi, vähest päikesevalgust, kroonilist alkoholi või uimastite tarbimist, erinevaid haigusi, mõningaid ravimeid, lapsepõlve üleelamisi, elumuutusi, pikaajalist ja pidevat stressi. Paljud inimesed arvavad, et noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulle mitmekor...
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
Kuulmispuudega lapsed 1. Millised tegurid soodustavad kuulmislangusega või kurdi lapse enesehinnangut? Kurtide kogukond ja perekond. 2. Kes teavitab rohkem oma kiusamisest? Miks? Kurdid lapsed, sest nad usaldavad rohkem täiskasnavud inimesi ja kurtide kogukond on kokkuhoidev, seal hoolitakse rohkem teineteisest. 3. Kuulmislangusega ja kurtide laste kiusamise kohta on erinevaid arvamusi. Mis põhjustel väidetakse, et nad on suurema tõenäosusega kiusajate ohvrid? Kuna nad tundvuvad kuulmislanguse tõttu nõrgemad ja kiusajad arvavad, et nad ei suuda teistele kiusamisest rääkida. 4. Millise puudega lapsed on suuremas kiusamisohus? Kas see kehtib ka kuulmispuudega laste puhul? Lapsed on suuremas kiusamisohus sellise puude puhul, mis on silmada nähtav. See kehtib ka kuulmispuudega laste puhul: neid lapsi, kellel on kuuldeaparaadid või FM- süsteemid, kuisatakse rohkem. 5. Kuidas tulevad kuulmispuudega la...
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
Psühhosomaatika Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. (Soma- kr. keha, Psyche – hing). Rooma mütoloogias oli Psyche imekaunis tütarlaps, kes armus jumalikku Cupidosse ja pidi tegema läbi hulga katsumusi, et armsama usalduse võita. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisund füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral. Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: Pulss, vere...
Anoreksia Anoreksia jättis väga halva mulje, sest sellest on väga raske lahti saada ning sellesse võib sattuda juba üsna noores eas. Sellega kaasneb hammaste kaotus, väga kuiv nahk, juuste rikutus. Anoreksia võib tekkida väga kergelt, kui keegi on näiteks sind solvanud või õelnud, et sa oled paks vms. Selles videos mida mina vaatasin oli naine väga haiglase näoga ja kõik anoreksikud pidid olema haige näoga. Nad surevadki lõpuks sellesse, et nende magu ei võta enam üldse toitu vastu aga sellest on raske lahti ka saada. Minuarust ei ole anoreksikud normaalsed inimesed, sest dieeti on hea pidada aga liigselt ka ei tasu. Ortodeksia Ortodeksiaga kaasnevad erinevad tervisehaigused, sest nad ei söö üldse midagi mis sisaldab suhkrut, soola ja loomset toitu ning söövad ainult toorest/värsket toitu. Nad arvavad, et see on just kõige tervislikum toitumine aga inimene vajab tegelikult ka lo...
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakoha...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................1...
Kliiniline psühholoogia Kliinilise psühholoogia sisu Psühhopatoloogia süstemaatika missuguseid erinevaid ebanormaalsusi on olemas Psühhopatoloogia teooriad missuguseid erinevaid seletusi neile häiretele on Psühhoteraapia missuguseid aitamise meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda Kliiniline norm Lähtub spetsialistide hinnangutest: ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud. Ebanormaalsuse kriteeriumid 1. Harvaesinev- statistiline kriteerium 2. Äärmuslik 3. Norme rikkuv- normatiivne kriteerium teeb ärevaks pealtvaatajad, tekitab ohutunde 4. Ebameeldivusi põhjust- häirib, paneb kannatama 5. Ebafunktsionaalne- tegevus on puudulik või teeb kahju 6. Ootamatu- subjektiivne & kultuuriline kriteerium Psühhopatoloogia ajalugu 1. Demonoloogia- häireid tekitab paha vaim, lahendus kurja vaimu välja...
Depressioon Õpilastel on stress põhiliselt koolist - on liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded jne. Koolitöödest on õpilaste jaoks olulisemateks stressoriteks kontrolltööd, arvestused, eksamid ja kodused tööd. On ka palju teisi katsumusi, mis võivad noort tabada, näiteks pettumine sõbras, võimetus toime tulla esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt. Vältida saab depressiooni siis kui oled rahul ise endaga. Koolitöödeks oled ettevalmistanud ja muu selline, kuid on ka asju mida on raske vältida ja on suured depressiooni valmistajad. Selleks võib olla suhted vanematega. Palju on selliseid vanemaid veel kes oma lapsest ja tema tegemistest ei hooli, seega on see suur stressi ja depressiooni tekitaja lapsele, mille tõttu võib lapsel koolis suhted teiste õpilastega ja üldse kooli tegemisteg...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8 Kokkuvõte ......................................................................................................9 Kasutatud kirjandus .......................................................
1 Psühhosomaatika Loeng 1 Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline...
Tänapäeva noori ohustavad pahed Alkohol, suitsetamine ja narkootikumid on tänapäeval levinud pahed. Kuigi alkohol ja suitsetamine on lubatud vaid täiskasvanutele, ei ole alkoholi- ja tubakatoodete tarbimine võõras ka alaealistele. Lisaks sellele leidub ka noori, kes on ennast narkootikumidega sidunud. Tänapäeval on peaaegu enamik noori enne täisealiseks saamist tarbinud mõnd alkohoolset jooki. Mõni on teinud seda vaid korra, aga leidub ka neid, kes seda regulaarselt tarbivad. Oma esimese katse alkoholiga teevad noored enamasti puhtalt uudishimu pärast. Nad ei ole eriti teadlikud alkoholi mõjudest ning kuna alkohol on alaealistele keelatud, siis meelitab ka see neid seda toodet proovima. Alkohol on muutunud noorte pidudel lahutamatuks osaks. Mõni joob omasuguste seltskonnas olles sellepärast, et ennast vabamalt tunda ja lõõgastuda. Leidub ka neid, kes tarbivad alkohoolseid jooke ainult sellepärast, et ...
Ülemaailmne majanduskriis arutlus SISSEJUHATUS: Majanduskriis ehk Suur Depressioon sai alguse aastal 1929 kui USAd tabas börsikrahh, mis levis kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka euroopasse. 1929 - 1933 kestnud Suur Depressioon oli suuresti tingitud ületootmisest (toodeti rohkem, kui nõudlust oli). Sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et kasv kestab igavesti, laene anti kergekäeliselt ning ettevõtted investeerisid suuri summasid moodsatesse tööstusharudesse, mille toodangule ei jätkunud tarbijaid. Kriisi oli süvendanud ahelreaktsioon ehk lahti seletatuna jäi kaup seisma, mistõttu ei saanud tootja oma raha tagasi ning oli sunnitud koondama töötajaid. Sellega langes ka elenike ostujõu langus, mis tõi kaasa veel suurema kriisi süvenemise. PÕHJUSED: Kuigi konkreetsemalt pole majandusteadlased ja ajaloolased tänini üks...
STRESS Stress- mis see on ja kuidas mõjub ? Stress on, kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik, või kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes. Stressi sümptomid Jaguneb kolmeks: -füüsilised, nt Peavalud, näo või lõuavalud, kuivav suu või kurk, neelamisvalud, kuklavalud -emotsionaalsed, nt Tujukus, depressioon, püsimatus või ülierutuvus -käitumuslikud, nt Hammaste krigistamine, kilenärviline naer, jalgade või sõrmede trummeldamine, küünte närimine 60 sekundit stressijuhtimisest negatiivse stressi muutmiseks positiivseks: 1. Sisestage endale positiivsust. 2. Manage silme ette pilt positiivsest tulemusest. 3. Olge muutumiseks piisavalt paindlik. 4. Võtke aeg maha. 5. Tehke kindlaks oma viljakaim tööaeg ja parim keskkond. 6. Liikuge. 7. Ärge heietage minevikumälestusi. 8. Muutke või tühistage olukord Click ...
Psüühikahäired 1. Skisofreenia, paranoiline skisofreenia Sümptomid: stuupor(ei reageeri keskkonnale), rahutus, hallutsinatsioonid, luulud, tahtejõu halvenemine, meeleolu langus Esineb: 1-l inimesel 100-st, mõlemal sool(naistel tavaliselt hiljem), täielikku paranemist tavaliselt ei esine Skisofreeniaga seotud filmid: "Piinatud geenius", "Suletud saar" 2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon Sümptomid: väsimus,...
Töötus on probleem nii inimesele endale kui ka ühiskonnale Töötus ehk tööpuudus on kaasaegses ühiskonnas seisund, mil töövõimelisel inimesel, kes tahab tööd teha, puudub töökoht. Töötuse protsent kasvab, kui töötajaid on rohkem kui töökohti. Arvan, et töötus on kaasaegse ühiskonna olulisimaid probleeme, põhjustades raskusi nii indiviidile kui ka riigile. Inimesele, kes on kaotanud oma töö, on uue seisundiga toime tulemine sageli raske. Puuduv sissetulek seab mitmeid piiranduid: esmaste toidu- ja tarbekaupade valimine sõltuvalt hinnast, tagasihoidlik eluviis, madal tarbimine. See mõjutab nii töötu perekonda kui ka riigi majandust. Töötus võib süvendada desotsialiseerumist, kuna inimese tutvusringkond on sageli piiratud töökaaslaste ja tööalaste tutvustega. Lisaks puuduvad rahalised vahendid, et kohtuda vanade sõpradega näiteks kohvikus. Töötus mõjutab ka inimese käitumist: süveneb depressioon, muresid proovitakse leevendada alkoholi...
Lootel, kui inimesel on õigus elule ja abort rikub seda õigust. Sündimatta lapsel on õigus olla vanemate poolt armastatud. Sellele peaksid mõtlema ka tulevased lapsevanemad, sest sündimatta laps ei ole selles süüdi, kui vanem(ad) teda ei taha või teda ei armasta. Paraku ei lähe elus kõik nii nagu tahetakse ja tahest tahtmatta minnakse seda teed pidi tehakse abort, kuigi on mitmeid teisi võimalusi. Mõnikord, on inimese jaoks aga abort ainuke võimalus. Näiteks siis, kui sündimata lapsel on mõni raske vaimne või kehaline kahjustus, rasedus ohustab lapseootel ema tervist, lapseootel ema on liiga noor, või liiga vana, või lapse ootel ema haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist. Samuti ka kaitsevahendite alt vedamine. Abordiks võib olla ka teisi põhjuseid. Näiteks keegi sunnib lapseootel ema tegema aborti. Liiga noor, liiga vana, liiga vaene, liiga hõivatud, liiga mahajäetud, lahutatud, üksi, vägistatud ...
Raskete kaotuste ja õnnetustega toimetulekuks vajame aega. Tavaliselt reageerime traumale ebatavaliste tunnete, mõtete ja käitumisega. Olenemata kriisi sügavusest või kestvusest läbib kriis üldjuhul kindlad etapid või astmes. Üksiketappide kestus võib kõikuda ja need võivad esineda ka samaaegselt või erinevas järjekorras. Sokk Kriisireaktsioon algab sokiga, sokk on psüühiline kaitsereaktsioon inimese taluvuspiiri ületavate ärritajate vastu ning see võib kesta mõnest minutist mõne päevani. Selle käigus ilmnevad üliemotsionaalsus või siis apaatia, ebatõelisuse tunne, ajataju-, mälu- ja mõtlemishäired, otsustamisi ja tegutsemisvõime vähenemine, südamekloppimine, hingamisraskused, värisemine jpm. Reaktsioonifaas Selleks võib kuluda 4-6 nädalat ning kaasnevad tugevad negatiivsed emotsioonid: ängistus, hirm, viha, kurbus, süüdistamine, kuid võib esineda ka ohjeldamatu rõõm selle üle, et keset üldsit õnnetust endal õnnestus pääseda. Inimene kä...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO 1 Katrin Pääsuke DEPRESSIOONI TUVASTAMINE Iseseisev töö Juhendaja: Pirge Toms Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. UURIMUSE AKTUAALSUS JA UUDSUS..................................................................4 2. UURIMUSE EESMÄRK.......................................................................................... 4 3. MEETOD JA ANDMED.......................................................................................... 5 3.1. Protseduur................................................................................................... 5 3.2. Valim............................................................................................................ 5 3.3. Uur...
EESTI - ROOTSI VAIMSE TERVISE JA SUITSIDOLOOGIA INSTITUUT (ERSI) ESTONIAN - SWEDISH MENTAL HEALTH AND SUICIDOLOGY INSTITUTE (ERSI) ENESETAPPUDE ENNETAMINE: ABIKS ESMATASANDI TERVISHOIUTÖÖTAJATELE WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge Tallinn 2008 Originaali tiitel: WHO/MNH/MBD/00.4 Original: English Distr.: General PREVENTING SUICIDE: A RESOURCE FOR PRIMARY HEALTH CARE WORKERS This document is one of a series of resources addressed to specific social and professional groups particularly relevant to the prevention of suicide. It has been prepared as a part of SUPRE, the WHO worldwide initiative for the prevention of suicide. Keywords: suicide / prevention / resources / primary health care workers. Mental and Behavioural Disorders Depart...
Kordamisküsimused eksamiks (2013) Psüühikahäirete tekkepõhjused Psühhiaatria on arstiteaduse eriala, mis käsitleb psüühikahäirete levikut, etiopatogeneesi, kliinilisi avaldumisvorme, diagnostikat, ravi/rehabilitatsiooni ja ennetamist. Kliiniline psühholoogia on rakenduspsühholoogia valdkondi, mis käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme. Tekkepõhjused: Bioloogilised psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäiretest (nt Alzheimeri tõbi) või ajukahjustustest (nt ajutrauma). Psühholoogilised psüühikahäirete teke on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides. Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutu...
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine....................
Parkinsoni tõbi 2015 Parkinsoni tõbi • Levinud neuroloogiline haigus • Esineb kesk- ja vanemas eas • Kaasneb närvirakkude järkjärguline hävimine kindlas ajupiirkonnas • Progresseeruv haigus • Ei ole surmav (15-25 aastat peale diagnoosi) • Tekkepõhjused pole teada Põhjused • Ajus asuv musttuuma kahjustus- dopamiini taseme langus • Haigus ilmneb kui üle poole musttuumast on kahjustunud • Tavaliselt algab 50. eluaastast • Parkinsoni tõbi ei ole põhjustatud eluviisidest, teistest haigustest, nakkusest, halvast toitumisest, stressist ega meeleoluhäirest Diagnoosimine • Määratakse kliiniliselt- haiguse sümptomite alusel • Pole olemas spetsiifilist uuringumeetodit • Positronemissioontomograafia (PET) võimaldab näidata musttuuma kahjustust Motoorsed sümptomid • Treemor ehk värin- nähtavaim sümptom • Hüpo- ja bradükineesia- liigutuste aeglus ja kohmakus • Rigiidsus- lihasjä...
Psühhopatoloogia kordamisküsimused 2016 1. Psüühikahäirete uurimismeetodid intervjuu, psühhodiagnostika ja skaalad 2. Orgaanilise psüühikahäire mõiste, näited Tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Näiteks dementsus. 3. Dementsuse diagnoosimise kriteeriumid RHK järgi (a) Dementsus, nagu on kirjeldatud sissejuhatuses. (b) Progresseeruva kuluga hiiliv algus. Algust on sageli ajaliselt raske täpsustada, kuid lähedaste poolt defekti märkamine võib toimuda järsku. (c) Kliiniliste nähtude või eriuuringute tulemuste puudumine, mis näitaksid, et psüühiline seisund on tingitud teistest dementsust põhjustavatest süsteemsetest või peaajuhaigustest (nt. hüpotüroidism, hüperkaltseemia, vitamiin B12 puudulikkus, niatsiinivaegus, neurosüüfilis, hüdrotseefalus liikvori normaalse rõhuga või subduraalne hematoom). (d) Puudub äge apoplektiline algus ning haiguse algjärgus ei ilmne fokaalse kahjustuse neurol...
Unehäired Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Mis need on? Unehäire ehk somnipaatia on inimese või looma unerütmi häire. Unehäired sisaldavad endas uinumise ja une säilitamise häireid (insomniaid), liigunisuse seisundeid, uneärkveloleku tsükli häireid ning parasomniaid (uneskõndimine, öised hirmud). Unehäireid jagatakse põhjuse järgi kaheks orgaanilised ja mitteorgaanilised. Miks tekivad? Halvad harjumused (päevased uinakud,ebaregulaarne magamineku aeg) Erivevad haigused ja probleemid (norskamine,allergia,krambid) Vaimse tervise probleemid(stress, depressioon) Erivevad ravimid(ergutusainednikotiin, kofeiin) Sobimatu elustiil, mis mõjub halvasti une kvaliteedile. (alkoholi tarvitamine enne magamaminekut) Haigused Kontrollimatu lühiajaline unevajadus ehk narkolepsia, mille tõttu võib esineda 10 15minut...
Sisekaitseakadeemia Finantskolledž Laura Tšernova, Merlin Mällo, Merli Vesingi PSÜHHOTERAAPIA MÕJU PSÜÜHIKAHÄIRETE KÕRVALDAMISEL Psühholoogia ainetöö Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 1.Psüühikahäired........................................................................................................ 4 1.Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia...............................................................8 2.Nõustamine ja psühhoteraapia................................................................................ 9 3.Kuidas psühhoteraapia mõjub?.............................................................................. 11 4.Küsitluse tulemused......................................
TALLINNA ÜLIKOOL RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT................................................................4 1.1.Abordi ajalugu............................................................................................... 4 1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine....5 1.3.Hoiakud ja eelarvamused.............................................................................. 6 1.4.Abordi mõju psüühikale................................................................................. 7 2.RASEDUSE KATKEMINE................................................................................
Alkohol Mis on alkohol? Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool (CH3CH2OH). Paljud tõsised tervisekahjustused võivad tekkida alkoholimürgistusest või ühekordsest joomingust ka nendel inimestel, kellel ei ole pikaajalisi probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkohol võib pikaajalisel tarvitamisel põhjustada tervisehädasid, rahalisi raskusi, tööprobleeme, seadusrikkumisi ning erimeelsusi sõprade ja omastega. Kui alkoholi tarvitamine põhjustab sulle või kellelegi teisele probleeme ükskõik millises eluvaldkonnas, on see alkoholi kuritarvitamine. Alkohol ja selle mõju Kui ...
annaabi.ee 
