Teadusartikli analüüs - depressioon (1)

Sissejuhatus
Minu valitud artikkel kirjeldab ja uurib depressiooni põhjuseid ning selle levikut noorte seas, selgitab, miks inimesed langevad masendusse, millised on peamised depressiooni sümptomid ning liigid. Samuti sisaldab see artikkel nõuandeid, kelle poole pöörduda depressiooni ilmnemise korral ning mida peaks tegema kui mõni lähedane on depressioonis . Valisin selle artikli, sest tänapäeval on masendus ning sellest tulenevalt ka enesetapud väga aktuaalseks teemaks ning seda just eelkõige laste ja noorukite seas. Depressioon noorukitel esineb teistsugusel kujul kui täiskasvanutel ning seetõttu jääb see tihtipeale tähelepanu ja ravita . Kui depressioon jääb korralikult ravimata , võib see põhjustada tõsiseid tervisehäireid. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib depressiooni kui levinud psüühikahäiret, mille esinemise tundemärkideks on masendunud meeleolu, huvi ning rõõmu kadumine, madal enesehinnang , unehäired, häiritud söögiisu, energiapuudus ja keskendumisvõime halvenemine. Depressioon on väga laialt levinud ja esineb igal kaheksandal teismelisel, hoolimata nahavärvist, majanduslikust seisusest või vanusest. Siiski on depressioon laiemalt levinud tüdrukute seas. Üle maailma kannatab depressiooni all ligikaudu 121 000 000 inimest.
Depressioon on levinud psüühikahäire mis esineb nii noorte kui täiskasvanute seas ning avaldub igas inimeses erinevalt.  Igal konkreetsel ajahetkel kannatab 15-20% täiskasvanuist depressiooni sümptomite all, neist 12%-il on depressioon nii sügav, et vajab teatud eluetapil ravi.  Pole olemas ühtset depressiooni tekkepõhjust. See tekib elus toimunud sündmuste, geneetika , perekonna ja keskkonna ning tervisliku seisundi koosmõjul.
Artiklis tuuakse välja tõsiasi, et tihtipeale võib depressioon jääda märkamatuks ning tunduda tavalise paha tujuna. Kui aga halb tuju kestab kauem kui kaks nädalat võib kahtlustada depressiooni. Artikli autor soovitab depressioonis inimesega käituda lahkelt, teda kuulata, võimalusel lohutada ning pakkuda oma tuge. Vahel ei suhtu inimesed oma olukorda piisava tõsisusega ning arvavad , et nukrustunne on kiiresti mööduv, see on aga vale suhtumine eelkõige juhul kui selle tagajärjel ei tunnistata probleemi olemasolu ja keeldutakse abi otsimast.
Depressiooni teket selgitatakse artiklis inimese aju õrna keemiaga seoses. Teatud kemikaalid ( neurotransmitterid ) aitavad vahendada sõnumeid närvirakkude ja aju vahel. Samad kemikaalid reguleerivad ka tuju ning kui neid kemikaale on vähe, siis võibki tekkida depressioon.
Autori väitel avaldub Depressioon erinevalt. Arstid eristavad peamiselt kahte tüüpi depressiooni. Esimeseks tüübiks on raskem kuid lühiajalisem depressioon, mis kestab tavaliselt paar nädalat ning teiseks tüübiks on kergem, kuid pikaajalisem depressioon, mis võib kesta aastaid. Lisaks neile kahele eristatakse veel rasketest elusündmustusest tingitud kohanemishäiret ning bipolaarset häiret.
Artiklis on lahti selgitatud depressiooni sümptomid ning tagajärjed. Depressioon võib põhjustada füüsilisi sümptomeid nagu peavalud või iiveldustunne . Peamisteks depressiooni sümptomiteks on aga pidev kurbustunne, energia puudus ning järjepidev väsimus, sõpradest ja perest eemaldumine, ärrituvus, ärevus või viha, keskendumishäired, kaalukõikumine, unehäired, valud, pessimism või isegi enesetapumõtted. Suitsiidsete mõtete tagajärjena võivad teismelised hakata ennast füüsiliselt vigastama või näljutama. Selline depressioon nõuab tõsist tähelepanu. Teismelised kes on masendunud võivad ilmutada märke halvenenud keskendumisvõimest, huvi ja motivatsiooni puudusest ning neil võib tekkida probleeme tiheda koolis puudumise tõttu. Depressiooniga kaasnevate hormonaalsete muutuste tõttu alaneb  ka immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele.
Kõigi elus on tõuse ja mõõnu, kurbus on loomulik tunne kuid depressioon on enamat kui vahel esinev kurvastus. Depressioon on tugev tunne, mis kestab nädalaid või isegi aastaid ning mõjutab inimese võimet osaleda normaalsetes tegevustes. See mõjutab inimese mõtteid, välimust, käitumist ja tuju. Depressioon võib varjutada kogu maailma, kõik võib tunduda tühine ning inimese meeleolu valdab enamasti lootusetus ja abitus. Depressiooni all kannatavatel inimestel on tihtipeale negatiivsed ning enesekriitilised mõtted. Seetõttu tõmbuvad nad eemale muust maailmast, mis muudab neid veel üksikumaks ning süvendab nende masendust.
Depressiooni sümptomite korral tuleks pöörduda arsti või nõustaja poole. 80% inimestest, kes on otsinud abi, tunnevad end paremini ja nende elukvaliteet on oluliselt paranenud . Depressiooni ravitakse mitmel moel. Selleks võivad olla ravimid , vestlusteraapia või nende kahe kooslus . Vestlemine psühholoogiga on efektiivne viis depressiooni raviks, sest rääkimine aitab inimestel mõista, mis on nende masenduse põhjuseks ja kuidas sellest välja tulla. Parimal juhul piisab vaid oma parima sõbraga rääkimisest või abiliinile helistamisest. Mõningatel juhtudel kirjutatakse välja antidepressiandid, kuid kuna igaühe organism on erinev, ei pruugi need kõigile ühtselt mõjuda. Depressioonis inimesed ei tohiks loota , et haigus ise ära kaob, sest see on väga hõlpsasti ravitav haigus. Ning raviga viivitamine võib süvendada sümptomeid.
Artikli autor soovitab raskes depressioonis inimestel, kellel on tekkinud suitsiidsed mõtted viivitamatult abi otsida. Enamikes riikides on abiliinid, mis jagavad juhiseid ning toetust raskes olukordades inimestele. Autor rõhutab, et kuigi oluline on pakkuda tuge ning inimest lõbustada, ei pruugi see alati aidata. Kõige tätsam on siiski otsida professionaalset abi, isegi kui depressioonis inimene väidab, et ta seda ei vaja.
Kokkuvõte
Depressioonist on saanud moesõna, mida sageli kasutatakse liiga kergekäeliselt. Inimesed, kes ei tea selle haiguse tõelist tähendust, kipuvad seda kasutama vales kontekstis. Kahjuks on tänapäeval aga üha enam tõelisi depressiooni juhtumeid, mis teadmatuse tõttu jäävad tähelepanuta. Oluline on mõista, et kuigi depressioon on raske psüühikahäire ei tähenda see, et inimene on hull. Teiste hukkamõist on üks peamistest põhjustest, miks inimesed ei julge abi otsida. Arvan, et kui me jälgiks rohkem oma lähedastega toimuvat, pakuks neile tuge ja tõstaks oma teadmisi psühholoogia valdkonnas, esineks vähem raskeloomulisi depressiooni juhtumeid. Usun, et antud artiklis olev info on piisav, et omandada algtõed depressiooni olemusest. Depressioon on haigus ning nagu igast haigusest, on ka depressioonist lihtsam välja tulla sõprade toetusel.
Kasutatud materjalid:
D'Arcy Lyness, Ph (2010) Depressioon
http://teenshealth.org/PageManager.jsp?dn=KidsHealth&lic=1&ps=207&cat_id=20448&article_set=32845#cat20448 (10.11.2011)