sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja
........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme
TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.
Sagedamini ärrituvus-põhjuseta,vihahood, vaenulikkus,peavalud,kurnatus. Lapsele haiget ei tee. Need on lihtsalt kohustumuslik tunne. Kontsentratisoon on raskendatudja võivad esineda unehäired- suure küsimärgiga.- nad nagunii ei saa magada. Laheneb ilma meditsiinilise abita-ravimiteta.Raviks on uni,puhkus,magamine,nõustamine lapse hooldusküsimustes. Abi kodustes töödes. 2 esimest nädalat on väga määravad.Imetamine on raske. Kui 2 nädala jooksul ei lahene,siis PPD-ga Sünnitusjärgne depressioon post-partus-depressioon. Sünnitusjärgne periood on üks tundlikumaid perioode. PPD- meeleolu muutust võivad maskeerida - ärrituvus, teatraalne käitumine, alkoholi liigtarbimine, hüpohondriline(haiglane muretsemine enda tervise pärast) hõivatud,varem esinenud foobsete või obessiivsete nähtuste ägenemine. PPD võib alata vahetult pärast lapse sündi või ükskõik millisel sünnitusjärgsel ajal.
Lapse nime panemine · Leitakse nimi eelmistest põlvkondadest.näiteks vanavanematelt. · Seostatakse lapse nimi tähtpäeva nimega.näiteks jaanipäeval sündinud poiss saab nimeks jaan või jaanus. · Ees-ja perekonnanimi peavad omavahel sobima. · Nimi ei tohiks olla liiga keeruline. · Kalender nimedega. Uus olukord peres: · Naine Mees · Naine Laps Mees Psüühilise toimega muutused · Lapse eest vastutamine. · Naisel on sünnitusjärgne depressioon. · Lapse vajadused on esiplaanil. · Mehe vajadused on tagaplaanil. · Naiste organism on pärast rasedust ja sünnitust täiesti teistsugune. · Imetamine toob väsimust. Emadus ja Isadus · Ühelt poolt on emadus ja isadus bioloogilised nähtused, teiselt poolt aga kujutavad endast sügavat sotsiaalset protsessi. · Emaks ja isaks kasvamine võtab aega, kusjuures naisel ja mehel on vastava protsessi arengu suhtes erinevad eeldused.
12.PEATÜKK PEREKOND Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikme
ärrituvad ja segaduses. Enamasti möödub see seisund 24 - 72 h jooksul, vahel kulub aga mitu nädalat ning mõnikord jääb masendus lausa püsima. Masenduse jätkumise juhul on tegemist sünnitusjärgse depressiooniga, millest vabanemiseks tuleks otsida professionaalset abi. Selle tekkimine on vastuseks stressile. See ilmneb peale lapse sündi 2-3 kuu möödudes. Sageli märkavad muutusi naise käitumises hoopis tema perekonnaliikmed. Pole häbiasi otsida abi spetsialistide käest. Sünnitusjärgne depressioon on ravitav haigus ning mida varem seda parem, sest nagu teistegi depressiooni vormide puhul on oluline häire varajane avastamine. ravita jäämise korral võib see kesta isegi paar aastat. Depressioon on haigus. Kui sul esineb stressi, depressiooni sümptomeid või kui tunned end muul põhjusel segaduses, abituna, ärevuses või nukrameelsena, siis on õige võta ühendust oma naistearsti, ämmaemandaga.
com/bjog. Valisin antud artikli, kuna see teema pakkus mulle huvi ja leian, et psühholoogilisest ja sotsiaalsest aspektist lähtuvalt on ema vaimne tervis oluline juba enne lapse sündi. Artikkel avaldati 20. märtsil 2008. aastal ning artikkel põhineb laiaulatusliku ALSPAC (Avon Longitudinal Study of Parents and Children) uuringu andmetel, mis koguti 1991. aasta aprillist kuni 1992. aasta detsembrini Edela- Inglismaal Avoni piirkonnas. Artikli autorid lootsid tõestada, et rasedusaegne depressioon mõjutab lapse arengut eraldiseisvalt rasedusjärgsest depressioonist. Artikkel on oluline, kuna käsitleb lapse arengus mahajäämuse põhjuseid laiemas perspektiivis. Varasemalt on lapse arengulise mahajäämuse põhjuseid uuritud sünnihetkest alates, kuid selles uurimuses üritatakse tõestada, et probleemid võivad alguse saada juba ema vaimsest seisundist raseduse ajal. See on uudne ja tähtis vaatevinkel, kuna aitab ennetada lapse arenguprobleeme (näiteks iseseisvuse ja usalduse
Kõik kommentaarid