Töötus on probleem nii inimesele endale kui ka ühiskonnale (0)

Töötus on probleem nii inimesele endale kui ka ühiskonnale
Töötus ehk tööpuudus on kaasaegses ühiskonnas seisund, mil töövõimelisel inimesel, kes tahab tööd teha, puudub töökoht. Töötuse protsent kasvab, kui töötajaid on rohkem kui töökohti. Arvan, et töötus on kaasaegse ühiskonna olulisimaid probleeme, põhjustades raskusi nii indiviidile kui ka riigile.
Inimesele, kes on kaotanud oma töö, on uue seisundiga toime tulemine sageli raske. Puuduv sissetulek seab mitmeid piiranduid: esmaste toidu- ja tarbekaupade valimine sõltuvalt hinnast, tagasihoidlik eluviis, madal tarbimine. See mõjutab nii töötu perekonda kui ka riigi majandust. Töötus võib süvendada desotsialiseerumist, kuna inimese tutvusringkond on sageli piiratud töökaaslaste ja tööalaste tutvustega. Lisaks puuduvad rahalised vahendid, et kohtuda vanade sõpradega näiteks kohvikus .
Töötus mõjutab ka inimese käitumist: süveneb depressioon , muresid proovitakse leevendada alkoholi või teiste mõnuainetega. Kui uut töökohta ei õnnestu paari kuuga leida, arvavad inimesed sageli, et see ei õnnestugi ja lõpetavad proovimise. Uue töökoha leidmisel seab ka ühiskond mitmeid piiranguid: nõutakse aina paremat haridust ja pikemat töökogemust. Sel juhul on noortel võrdlemisi raske tööd leida, kuna nende töökogemus on tihti väike (pärast gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetamist). Ka tööandjate juures on märgata kitsarinnalisust – ei soovita palgata töö kaotanud inimest, kuna arvatakse, et nende võimekus tööd teha on mingisugustel põhjustel langenud.
Riigile on töötusega toimetulek raske, kuna töökohtade olemasolu sõltub enamasti eraettevõttetest, kelle tegevuse kontrollimine ei kuulu riigi pädevusse. Indiviidi töötus põhjustab riigile mitmeid probleeme: lisakulutused toetuste näol, väiksem maksulaekumine, salakaubandus, võimalikud rahutused , väljaränne. Kõik see mõjutab riigi majandust, kuna riigikassasse laekub vähem makse. See omakorda mõjub halvasti toetuste maksmisele, tervishoiukulutustele ja haridusele. Leian, et töötus on riigi jaoks surnud ringi taoline probleem. Töötuse protsent tuleks hoida võimalikult madal, soodustades uute töökohtade teket nii avalikus kui erasektoris.
Nii inimese kui ka riigi tasandil on töötusele mitmeid lahendusi. Inimese esimeseks sammuks peaks olema töötukassasse minek ja enda töötuna arvele võtmine. Alles siis võib loota välisele abile. Iga töötu ülesandeks on pidev tööotsimine, võimalusel enda täiendamine või eriala vahetamine. Üheks võimaluseks töö leidmisel on oma ettevõtte loomine, millega saaks aidata ka teisi inimesi.
Riigil on töötuse leevendamiseks kahesugused võimalused: aktiivsed ja passiivsed meetodid. Aktiivsed meetodid on töötukassa kaudu pakutavad koolitused ja nõustamised. Passivseteks meetoditeks on erinevad rahalised toetused.
Töötus on probleem kõigile, tervele ühiskonnale. Töötuse leevendamiseks rakendab riik aktiivseid ja passivseid meetodeid . Kõige tähtsam töötusest lahti saamiseks on aga inimeste tahe ja ettevõtlikkus, soov õppida, end täiustada ja uutele katsumustele vastu minna.