lisaks lindudele rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, nimetada võib näiteks kõret ehk juttselg-kärnkonna looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade
lainete ja jää mehhaaniline toime. Sellest tulenevalt on mereranniku taimkattele reeglina iseloomulik vööndilisus. Nagu enamusele niitudele on ka rannikuniitudele iseloomulik avatus. Rannaniidud on meil levinud rannikualadel. Vähem on neid Põhja-Eesti paerannal. Enamus rannaniitudest asuvad Lääne-Eestis ja saartel. Euroopas on rannaniidud algselt olnud levinud kõikjal kus olid nende tekkeks ja säilimiseks (karjatamine, niitmine) vajalikud tingimused. Kaasajal on rannaniitude pindala maailmas tugevalt vähenenud kas randade kasutusviisi muutumise või harvematel juhtudel rannaniidul majandamise lõppemise tõttu. Eestis on erinevalt Lääne-Euroopast rannaniitude kadumise peamiseks põhjuseks nende traditsioonilise kasutuse lõppemine. Eesti esinduslikumad rannaniidud asuvad Kihnus ja Laidevahe-Siiksaarel(Saaremaal). Rannaniidule iseloomulikes tingimustes saavad kasvada vaid nn. halofüüdid, s.t. taimed, kes
valge kastehein ja pilliroog jt. Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Naaskelnokk, Mustsabavigle Tutkas Liivatüll Punajalgtilder Kiivitaja Kahepaiksed Rannaniitudel võib kahepaiksestest kohata juttselgkärnkonn Tegurid Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Tegurid: abiootilised soodustavad rannaniitude teket (, palju päikesevalgust, suur õhuniiskus) Karjatamine või niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks. Ilma hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Rannaniitude ajaloolisest leviku alast on tänaseks Eestis säilinud hinnanguliselt vaid 10%, Toiduahelad ÄMBLIK > KURVITS > REBANE
tänapäeval otseseks ohuks) · Rannalähedaste põldude väetamine · Roostumine ja võsastumine · Väikekiskjate arvukuse tõus(mink, rebane, kährik) Levik Eestis · Peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel · Üksikuid Põhja-Eesti paerannal · Kokku mõnikümmend üle 10ha rannaniitu ning üle 10tk suuremad kui 100ha · Eesti ulatuslikumad rannaniidukompleksid asuvad Matsalu märgalal ning Hiiumaal Käina-Kassari piirkonnas · Majandatud rannaniitude pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud 29 000 hektarilt 8 000 hektarile. · Rannaniitude üldpindalaks hinnatakse 18 000 ha · Kuid suurem osa neist on roostunud ning pole soodsas seisundis Kinnikasvanud rannaniit Manilaiul Materjal · http:// www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_1_Rannaniitude_hoolduskava_2011.p df · http:// www.keskkonnaamet.ee/public/documents/trykised/Rannaniitude_hooldus_ES T.PDF · http://www.roheline.ee/books/kkj296
Mustsaba-vigle Tutkas Liivatüll Punajalg-tilder Kiivitaja Meriski Suurkoovitaja Hanelised Värvulised Kahepaksed Kõre e. juttselg-kärnkonn Putukad Liblikad Rannaniitudele, kus on pikka aega loomi karjatatud, on iseloomulikud murelaste ja rautsikute mitmete liikide poolt tekitatud sipelgamättad. TOIDUAHELAD ÄMBLIK > KURVITS > REBANE MARDIKAD > PARDIPOJAD > KOTKAD SÄÄSED > ALPI RISLA > KOTKAS VIHMAUSS > MUTT > HIIREVIU Karjatamine või niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks. Ilma hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Suur osa toiduotsingutest toimub veepiiril pehme mulla, muda ja mereheidise seest. Kurvitsaliste pesitsemine on häiritud ning nad võivad rannast sootuks kaduda, kui roostik takistab nende juurdepääsu veele.
angerjas ja teised (Miilmets, 1981). Matsalu lahes võib kohata ka meritinti ja vimba (Haberman, 1970). Rannaniidud Rannaniidud moodustavad Matsalu lahe ja Väinamere ääres pideva vööndi, katkedes ainult luha kohal (Miilmets, 1981). Eesti taimkatte klassifikatsiooni järgi levib minu valitud alal saliinse rannikuniidu kasvukohatüüp. Seda sellepärast, et mullad, mis seal levivad on peamiselt ranniku-gleimullad (Gr1) ja sooldunud turvastunud mullad (ArG1). Rannaniitude taimestik on erineva tekkega. peaaegu kogu rannajoone ulatuses on ranniku soolases osas ülekaalus värvirikka randastri - rand - õisluha kooslus, teisi liike esindavad rannikas, rand-teeleht, meri-nadahein, randkamaras. Rannaniitude iseloomulikumaid ja levinuimaid taimi on tuderluga. Teistest taimeliikidest esineb rannikat, valget kasteheina, punast aruheina ja mustjat rebasesaba (Miilmets, 1981). Rannaniitudel levivad veel
väheneva arvukusega liikidele nagu tutkas, mustsaba-vigle, rukkirääk. Eesti suurimad lamminiidud asuvad Matsalu ja Alam-Pedja looduskaitsealadel. (PKÜ, lamminiidud) Rannaniidud Rannaniidud on roht- ja heintaimedega kaetud tasased ja madalad karjatatavad rannalõigud, mis on soolase merevee otsese mõju piirkonnas. Rannaniitude taimkatet iseloomustab erinevalt sisemaaniitudest soolalembeste liikide rohkus. Paljude varem kultuurmaastikus tavaliste taime- ja loomaliikide suurimad säilinud populatsioonid on tänapäeval seotud karjatatavate rannaniitudega (Estonica.org, rannaniidud). Paljudele taime- ja loomaliikidele on rannaniidud ainsaks elupaigaks. Samuti on rannaniidud olulised rändlindude peatus- ja puhkepaikad nende pikkadel rännetel. (Natura2000, rannaniidud)
Sihtkaitsevööndis rakendatakse külastajale ajalisi või ruumilisi piiranguid (näiteks ei tohi pesitsusperioodil rannaniidul jalutada). Piiranguvöönd on kõige leebema kaitsekorraga, tavaliselt siin külastajatele piiranguid ei seata. UURINGUD JA SEIRE Linnustiku seire Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel. Matsalu rahvusvaheline tähtsus johtub põhiliselt siinse madalaveelise lahe, roostiku, üleujutatava luha, rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste vee- ja rannikulindude rändepeatuspaigana. Mitmed pardiliigid kogunevad siia ka arvukalt sulgima. Lindude pesitsuspaigana omas Matsalu varem vaid põhiliselt kohalikku tähtsust, looduslike ja poollooduslike lagedate elupaikade vähenemisega igal pool Euroopas, sealjuures ka Eestis, on Matsalu tähtsus lindude pesitsusalana üha tõusnud. Linnustikuseire eesmärgid: · Teha kindlaks kui palju meil linde on ja kus nad asuvad;
Rannaniit Rannaniit · Rannaniit ranniku osa mis allub mere mõjule või külgneb merega. · Rannaniitude pindala Eestis on ca. 9450 ha. · Rannaniite on Eestis looduskaitse alla võetud umbes 54 Taimestik Halofiilide vähesus Enimlevinud on taimed mis on harjunud vähese soolsusega Mõõdukas niitmine rikastaks niidu keskkonda Esineb palju kaitse all olevaid liike Roosa Merikann Armeria elongata Põhjatarn Carex extensa Meripuju Artemisia maritima Noolleheline Malts Atriplex longipes Loomastik Elupaigaline mitmekesisus
..........Lindude sulgi võib ülesande ja paiknemise järgi jaotada...........................................,...........................................,........................ ............Toitumise järgi võib linde jaotada...........................................................ja................................. 3.Koosta tabel lindude ohutegurite kohta. Ohutegur Mõju lindudele Kuidas linde kaitsta? Naftareostus Mürgid Rannaniitude võssa kasvamine. 4.Iseloomusta 3 lausega metsalinde,joonista nende lindude nokk ja jalg ning too 2 näidet metsalindude liikidest. 5.Koosta ristsõna . Linnud. VÕTMESÕNAKS PESAKOHT Lahendussõnadeks peavad olema järgmised mõisted: kerge luustik,naftareostus,taimtoiduline lind,püsisoojane lind,udusulg,tiivad,rähn,veelind,raierahu. Lahendussõnade ja võtmesõna saamiseks tuleb koostada KÜSIMUSED!
rannikuniitudele iseloomulik avatus. 6.2 Inimmõju Kõik meie rannikukooslused on primaarsed, s.t. et nad on tekkinud maatõusul merest kerkinud vabale, eelnevalt taimestumata pinnasele, mida inimene on kasutanud loomade karjatamiseks ja heinamaana. Viimastel aastakümnetel on traditsiooniline rannaalade majandamine jäänud soiku ning tulemuseks on nende kinnikasvamine. Eriti kiiresti tungib rannaniitudele karjatamise lõppemisel peale pilliroog. Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine. 6.3 Kaitse Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad
maastik. Taimkattes domineerivad rohttaimed, hõredalt on ka kadakaid. Loonniitude toiduahelas: Mägiristik - Uruhiir - Kärp - Rebane Kerahein - Rohutirts - Põldlõoke - Lõopistrik Pärandkoosluste hulka kuuluvad 4 niidutüüpi Aruniit - Loonniidud ehk alvarid - Nõmmeniidu - Paluniidud - Pärisaruniidud Lamminiidud Rannikuniidud Soostunud niidud Rannaniitude roll lindude elupaigana > Rannaniidud pakuvad paljudele linnuliikidele pesitsus- ja puhkepaikasid. > Paljud linnuliigid on muutunud haruldaseks kogu Läänemere rannikul. > Meriski, hallhani, suurkoovitaja, punajalg-tiider, talvike, põldlõoke, nõmmlõoke > Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist > Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks elupaigaks.
Jõevesi sisaldab rohkesti toitaineid, näiteks lämmastikku ja fosforit. Läänemere valgalal ehk alal, millelt meri kogub oma vee, elab üle 85 miljoni inimese. Inimtegevus heitveed, põllumajandus, tööstus, transport ja energiatootmine kurnab Läänemerd. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud häirimine, kuna vabaaja kasutus on biotoopides kasvanud, toitainetega rikastumise tõttu tekkinud põhjataimestiku kadumine madalaveelistel toitumisaladel ning kasvanud jahimaht (rebane, naarits, kährikkoer, hall ja merikajakas).Seetõttu on läänemeres väljasuremisohus loomi. Üks neist on näiteks viigerhüljes. Viimase sajandiga on Läänemere mitmesaja tuhande pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist
Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on LääneEestis asuv looduskaitseala, mis katab tervelt 486 ruutkilomeetrit vett ja maismaad. neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude , roostike ja metsadega . Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad
lindude kaitseks. · 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. · 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Asukoht · Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). · Matsalu rahvuspargi territooriumile jääb Matsalu laht ja Kasari jõe suue koos neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude, roostike ja metsadega. · Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Looduskaitseala · Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. · Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki.
Rikkalik liblikfauna Sipelgad Triip-lutikas Kõrvahark Taevastiib Muld Muld on sooldunud On niiske Õhuke mullakiht Muld on viljakas Kliima Sõltub merelisest kliimast Kliima mõjutaja on Lääne-Meri Rannaniidud Eestis Asuvad põhiliselt Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel Kokku on Eestis mitukümmend rannaniitu Enamasti umbes 10 ha suurused kuid umbes kümme niitu on ka 100ha suurused. Suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal Suurim rannaniit on Keemu,mille suurus on umbes 350ha Rannaniitude hooldamine Niitmine ja karjatamine on põhiline hooldusviis Põõsaste ja puude raiumine ja hooldamine Põletamine võib korda teha kulustanud rannaniidu Niidu jälgimine( taimestik,muld jne) Karjatamise tähtsus Tänu karjatamisele moodustub vähem kulu,tallamine hävitab aittab kaasa kulu hävinemisele Tänu karajatamisele tekivad mättad,mis on putukate faunale uueks elupaigaks Kariloomad takistavad roo levikut Loomad takistavad põõsaste ja puude levimist Looduskaitse
suve lõpul ka üle niita. (http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_4_Luhtade_hoolduskava_2011.pdf) Rannaniidud Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal suures osas üleujutatav rannaloik, mille püsimiseks on vajalik selle hooldamine. Rannaniite iseloomustab soolalembene taimestik ning mitmekesine ja rikkalik linnustik. Karjatamine vi niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks. Ilma hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema elutingimused seesuguste taime- ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks avatud rannaniitusid. Joonis 2 Näide rannaniidust Karjatamine on rannaniitude peamine kasutusviis, õigesti kasutatuna on rannaniidud oma rikkaliku söödataimede produktsiooniga heaks looduslikuks karjamaaks.
9. Kaitse kuidas luua (kahep ja roomajatele) tingmusi või olemasolevaid parandada? Väikeveekogude taastamine ja rajamine, kudemispaikade korrastamine, taastamine või rajamine. Eksperdi osalemine veekogude taastamisel. Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Tegevuskavad liigi kaitse korraldamiseks Eestis Kõre Harivesilik Elupaikade taastamine ja hooldamine Rannaniitude taastamine kõre elupaikadena Karjäärielupaikade hooldamine Väikeveekogude taastamine ja rajamine 260 veekogu Lõuna- ja Kagu-Eestis. Asurkondade elujõulisuse tõstmine Toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine. Mida kahepaiksete kaitseks teha? Säilitada väikeveekogusid, ka ajutisi! - Mitte prahistada - Mitte kuivendada - Mitte pinnasega täita Mitte asustada tiikidesse kalu!
....................................................................... 8 OSA 1. Alakirjeldus: 1. Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu Hoiualad Saare maakonnas kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 27. juuli 2006. Ruhnu hoiuala pindala on kokku 848,7 ha, millest maismaaosa pindalast on 769,9 ha ning veeosa 85,5 ha. Ruhnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - laiade madalate lahtede (1160), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), eelluidete (2110), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), metsastunud luidete (2180), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), liivakivipaljandite (8220), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, samuti II kaitsekategooria linnuliigi -
rannaniidud suure tähtsusega pesitsusaladeks, erti seoses teiste kurvitsalistele sobivate avamaastike kadumisega. 4) KAHEPAIKSED Kõre esineb harvalt kliburandadel, luitealadel ja rannaniitudel. Ta koeb meelsasti väikestes riimveelistes lompides (soolsus 3-4 promilli). Talub halvasti traditsioonilise maakasutuse lakkamist ja kuivendamist. Loomad võivad kergesti hukkuda autorataste all, kuna nad on väga liikuvad ja kipuvad toiduotsingute ajal rannaniitude läheduses teid ületama. Eestis oli liik läänerannikul varem üsna laialt levinud, praegu on säilinud mõned väikesed asurkonnad. 5) Kokku on siin mitukümment üle 10 ha suurust rannaniitu, üle kümne rannaniidu on aga 100 ha või suuremad. Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. nende olukord seoses karjakasvatuse vähenemisega järsult halvenenud.Rannaniidud on osalise kaitse all.
Teiseks elupaikade hävimise põhjuseks saab tuua rannikumere reostatuse kuna merevesi toob ajutiste üleujutustega liigselt toitaineid niidule, soodustades taimestiku kiiret vohamist. Mereveega üleujutatud sigimlompides võib kiire aurumise tulemusena tõusta kõrgeks ka vee soolsuse, mis teatud piirnormi ületamisel muutub kullestele eluohtlikuks. Veel on mõjutanud liikide püsimajäämist traditsioonilise maakasutuse muutumine, rannaniitude roostumine ning võsastumine. Suur osa kõre kunagistest elupaikadest rannaniitudest, on tänaseks kinni kasvanud ning seetõttu kõredele ebasobivaiks muutunud. Kriitiliseks ohuteguriks on elupaiga kompleksi hävimine. Teiseks põhjuseks on röövluse mõju. Looduslikes kõreasurkondades on kiskluse mõju tavaliselt väike ning seda tuleb aktsepteerida kui looduse loomulikku osa. Väikesed asurkonnad, mille hulka kuuluvad kõik eesti kõreasurkonnad, on enam ohustatud kui suured
Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Metsades jätkub ruumi Eestis tavalistele suurtele ja väikestele loomadele - ka karule, hundile ja ilvesele. Kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. 3.Silma Silma Looduskaitseala (pindala 4780 ha) on asutatud 1998. aastal. Kaitseala hõlmab Haapsalu tagalahed, Noarootsi järved ning neid ümbritsevad rannikualad. Kaitseala loomise eesmärgiks oli madalate merelahtede, roostike, rannaniitude ja rannikulõugaste kaitse. Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude pesitsuspaiku ning rändeaegseid koondumiskohti Eestis. Saunja lahte loetakse Väinamere piirkonna üheks oluli-semaks mageveekalade koelmu-alaks. 4.Nigula Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääne- eesti tüüpi lageraba suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha
Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel. Matsalu rahvusvaheline tähtsus johtub põhiliselt siinse madalaveelise lahe, roostiku, üleujutatava luha, rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste vee- ja rannikulindude rändepeatuspaigana. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on moodustatud 8. detsembril 1993. aastal Vahe- Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala (370 km²) moodustub neljast soost, paiknedes Madal- ja Kõrg-Eesti piiril:
poollooduslikke koosluseid. Suurem osa hooldatavatest poollooduslikest kooslustest asub eramaal (48%), riigimaadel asub hooldatavast alast 33% ning 19% alasid on jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Pärandkoosluste hooldatavast pindalast enamuse ehk 72% hooldavad füüsilisest isikust ettevõtjad, osaühingud ja aktsiaseltsid, eraisikud hooldavad 22% ja mittetulundusühingud 6% hooldatavast pindalast. 4 Rannaniitude ja lamminiitude seisund on tänu viimaste aastate taastamis- ja hooldamistöödele paranemas. Senisest suuremat tähelepanu tuleb edaspidi pöörata puisniitude ja loopealsete taastamisele ja hooldamisele. Praegu hooldatakse Eestis ligikaudu 2500 ha loopealseid ja 650 ha puisniite, mis on aga liiga väike pindala, et tagada nende säilimine. Piirangutega seoses saamata jäänud tulu ja hooldamisega kaasneda võivat lisakulu hüvitatakse poolloodusliku koosluse hooldajale makstavate toetustega
Kõik ülejäänud tegevused, mis jätavad lindudele eluruumi, on lubatud. Väga olulisteks lindude rändepeatuspunktideks on Eesti rannikualad, mis paiknevad veelindude kirde-edelasuunalise rändetee keskpunktis. Ornitoloogiaühingu andmeil peatub kevadrände ajal Lääne-Eesti rannaniitudel kaks kolmandikku Põhja-Euroopas pesitsevatest väikeluikedest ja valgepõsklagledest. Et väärtuslikud poollooduslikud kooslused ja pärandkultuurmaastikud säiliks, on vaja neid niita ja karjatada. Rannaniitude hooldamata jätmisel need roostuvad ja võsastuvad ning linnud kogunevad põldudele, tekitades kahju põllumajandusele. Rannaniitude taastamisel suunduvad linnud tagasi oma traditsioonilistesse puhkepeatuspaikadesse ja jätavad põllud rahule. Eesti Natura-protsess Eesti valis Natura 2000 alad välja Euroopa Liiduga liitumise hetkeks. Eeltöid võrgustikuga liitumiseks tehti vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud riiklikule programmile "Eesti Natura 2000"
Kurb tõsiasi, et kõrede levik Eestis iga aastaga väheneb ja seda eelkõige ebasobivate elupaikade pärast. Sain teada, et viimastel aastatel püütud väga palju nende kaitseks ära teha. ·Säilitada olemasolevad rannaniite- ja rannikuasurkonnadi, tagada arvukuse tõus nendes asurkondades ja säilitada elujõulised asurkonnad. 12 Kuna Eestis on kõre asustanud peamiselt rannaniite, siis on väga oluline jätkata olemasolevate rannaniitude hooldamist, samuti alustada võsastunud ning roostunud rannaniitude taastamist. Kasutatud allikad Dozo-van der kar, G.L (2004) Loomade Atlas. Tallinn: Sinisukk. Kõre ehk juttselg- kärnkonn. (2002) (a) http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=155 (03.04.2015) Kõre kaitsekoraalduskava. (2004) (a) http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/kore_kaitsekorralduskava.pdf (03.04.2015) 13
taimkatteta paguveerannad. Veidi kõrgemal, kuid ikkagi merevee otseses mõjualas on saliinne rannikuvöönd. Siin on kõige tavalisemad rannika-tuderloa, punase aruheina ja hariliku pilliroo taimekooslused. Tavapäraste põllumajandustavade hülgamise tõttu on pillirooalad jõudsalt laienenud. Kõrgematel aladel, kuhu merevesi jõuab vaid suurte tormide ajal, on suprasaliinsed kooslused, mis on vähem soolased, aga elustikult mitmekesisemad. Vööndilisus on üks rannaniitude oluline eripära võrreldes teiste rohumaatüüpidega. Eesti rannaniidud on peamiselt karjamaad, mida inimesed on nende tekkest peale mõõdukalt mõjutanud. Et Lääne- ja Põhja-Eestis, kus rannaniidud asuvad, tõuseb maa 12,8 mm aastas siis on see maa noor. Enamik rannaniite on seega merest kerkinud ajal, mil inimesel oli karjamaid juba vaja ning need võeti kohe peale merest kerkimist ka kasutusele. Seega võib
sest loomade jalad lõhkusid õrna niidukamarat ning tallasid selle mätlikuks, mis muutis edaspidise niitmise väga raskeks. Luhtade niitmine sõltus suuresti sademetest ja üleujutuste kestusest. Tänu viljakusele olid lamminiidud loomadele talvise sööda varumise väga tähtsateks kohtadeks. Hilisematel aegadel on luhakooslusi kujundatud neid järjepidevalt niites. (PKÜ 2012). Joonis 1. Näide lamminiidust. Rannaniidud Karjatamine on rannaniitude peamine kasutusviis, Õigesti kasutatuna on rannaniidud oma rikkaliku söödataimede produktsiooniga heaks looduslikuks karjamaaks. Kariloomad mõjutavad rannataimestikku paljakssöömise, tallamise, kulutamise ja laigutise väetamisega (sõnnik, uriin). Need mõjutused stimuleerivad taimeproduktsiooni ning rohu juurdekasv saab jätkuda hilissügiseni. Tänu karjatamisele moodustub kulu väga vähesel hulgal, samal ajal aitab tallamine ja segamine kaasa ka kulu kiiremale lagunemisele. Kui
suur • lepiskalade (särje, roosärje, latika, linaski, höbekogre) eemaldamine. Palju kasutatud. – vähendab ZP ärasöömist.. • röövkalade (haugi, ahvena jt.) asustamine – ei lase lepiskaladel ülekaalu saavutada • taimede ja makrovetikate asustamine Makrofüüdijärvede taastamine, tervendamine, korrastamine Jõeliste vee-elupaikade taastamine VII Niidukoosluste taastamine Näited - LIFE-Nature projekt “Rannaniitude kaitse korraldamine Eestis”, ’’Linnalehmad’’ LIFE to Alvars Rannaniitude taastamine Koosluse taastumise edukus sõltub peamiselt : 1) sobivate keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine . 2) kooslusele iseloomulike liikide tagasitulek. Koosluse taastumine ei tähenda ainult kooslusele mitteomase puu- või põõsarinde eemaldamist vaid eelkõige iseloomulike ökoloogiliste suhtevõrgustike taastumist. *Tugiasustamine* Kariloomade valik*
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel)....................................................... 31 Kasutatud allikad...................................................................................................................34
Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud häirimine, kuna vaba-aja kasutus on biotoopides kasvanud, toitainetega rikastumise tõttu tekkinud põhjataimestiku kadumine madalaveelistel toitumisaladel ning kasvanud jahimaht (rebane, naarits, kährikkoer, hall- ja merikajakas).Seetõttu on läänemeres väljasuremisohus loomi. Üks neist on näiteks viigerhüljes. Viimase sajandiga on Läänemere mitmesaja tuhande pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna
2008). Puisniidud on varasemalt olnud madaliku visiitkaardiks, kuid viimastel aastakümnetel on need metsastunud. Vaadeldaval alal leidub Eesti kohta kõige rohkem rannaniite (Arold 2005). Kõige suuremad rannaniidud paiknevad Matsalu lahe lõunarannikul ning samuti on iseloomulikuks ulatuslikud roostikud (Kaur et al. 2008). Rannaniitude hooldamiseks karjatatakse neil lihaveiseid, kes on vähenõudlikud ja ilmastikule vastupidavad (Arold 2005). Joonis 3 . Soti mägiveis 8. Loomastik Matsalu ja Haapsalu lahed on tuntud linnualad, kus kevdel ja sügisel peatub kümneid tuhandeid veelinde (Kaur et al. 2008). Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu
Elustik Läänemere elustik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud häirimine, kuna vaba-aja kasutus on biotoopides kasvanud, toitainetega rikastumise tõttu tekkinud põhjataimestiku kadumine madalaveelistel toitumisaladel ning kasvanud jahimaht (rebane, naarits, kährikkoer, hall- ja merikajakas).Seetõttu on läänemeres väljasuremisohus loomi. Üks neist on näiteks viigerhüljes. Viimase sajandiga on Läänemere mitmesaja tuhande pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist
Väärtusliku maastikuna on arvele võetud Kärdla vanemad aedlinnaosad ning haljasalad. Peamise väärtuse annab linnale ühest küljest tema ajalugu vabrikuasulana ning teisest küljest tema aedlinna olemus. Tänavad on sageli ääristatud alleedest või puuderidadest. Linna omapäraks on tema asukoht madalal ja soisel alal mere kaldal, mida läbivad Nuutri jõgi, Liivaoja ja teised väiksemad ojad ning tihe kraavidevõrgustik. Kärdla rannaniitude ja metsade ala hõlmab Kärdla põhjaosas asuvat rannariba linna läänepiirist kuni Nuutri jõeni. Piki mereäärt laiuvad veel hiljuti karjatatud, kohati 7 üleujutatavad rannaniidud, mis merest kaugemal lähevad üle nõmme- ja palumetsadeks. Tegemist on linnaelanike traditsiooniliste karjamaadega, kuid tänaseks on linnas loomapidamine praktiliselt lakanud
Sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate seal vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. Puu- ja põõsarinne neil aladel enamasti puudub, vaid harva ja üksikute põõsastena kasvab seal kadakat ja kibuvitsa. Eestis võib rannikuniite kohata saartel ja laidudel ning mandri rannikualadel. Kui rannaniitudel loomi ei karjatata, hakkab seal vohama pilliroog ning niidukooslus hävib. Rannaniitude pindala on seetõttu viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud. Suurimad ja esinduslikumad rannaniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal. Puu- ja põõsarinne on harv koosnedes karilikust kibuvitsast. Rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada pilliroog, randaster, merihumur, rand-seahernes, liiv-vareskaer, rand-orashein, punane aruhein, hanijalg, pajuvaak, tuderluga, randristik, suur robirohi, harilik hiirehernes, soolikarohi,
Nii vale tegevus kui põhjendamatu tegevusetus võivad ranniku seisundit järsult ja pöördumatult muuta. Paljusid loodusväärtusi (s.h. rannaniite) saab kaitsta ainult nende majandamise kaudu. Rannamaastik poolloodusliku kooslusega. Saaremaa, pärnumaa, läänemaa lõunaosa. Püsivus. Karjatamine; lammaste pidamine- söövad noori kadakaid. veised. Raiumine. Roo niitmine. Loomad tallavad pilliroo risoomistiku katki – roo vohamine väiksem. *Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks
hoidmine (head filtrid), looduse mitmekesisuse kaitsmine, üleujutuse kontroll. Märgalad on olulised elupaikad, kuid nende põhiline väärtus tuleneb ikkagi suurest veepuhastusvõimest, siin laguneb suurem osa inimese poolt loodusesse paisatud reostusest. Läänemereäärsed märgalad on olulised kogu Euroopale (rikas/haruldane loomastik, taimestik). WWF tegeleb Läänemereäärseete märgalade kaitsmisega (Matsalu lahe, Väinamere kaitse). ELF on läbi viinud põhjaliku rannaniitude ja lamminiitude inventuuri, mis annab hea ülevaate neist Eesti poollooduslikest kooslustest, selle projekti käigus koostati ka andmebaas märgalade väärtuste kohta. Säästev areng Tähistab säästlikkust kolmel alal – keskkonna, majanduse ja kogukonna. Säästev areng on areng, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. Eesmärgid: 1)Ei kahanda eluks vajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust
Paljud liigid on seotud pärandkooslustega. Esmaseks looduskaitseliseks ülesandeks on isoleeritud asurkondade säilitamine ning ühenduskoridoride loomine nende vahele. Sigimisveekogude ja maismaaelupaikade taastamine, kaitse on kahepaiksete jaoks võrdse tähtsusega. See loomarühm vajab samavõrra mõlemat elupaika. Kaitsetegevusi: Kõre kulleste kasvatamine ja reservasurkondade loomine. Kõre elupaikade (rannaniitude) taastamine. Tiikide taastamine harivesilikule, mudakonnale ja kõrele. Kevadised kiiruspiirangud kahepaiksete rändeteedel. Miks on kahepaiksed ohustatud? Väheliikuvad, looduses suhteliselt lühikese elueaga Läbilaskev nahk Õhukesed munakestad Kompleksne elupaiganõudlus – vajavad nii maismaa- kui vee-elupaika Miks on roomajad ohustatud? Tabud ja hirmud (eelkõige madude puhul)
soolalembesed taimed). • •Varasema tiheda asustuse tõttu võeti koheselt karjamaana kasutusse (hoidis ära alade roostumise, kadastumise ja metsastumise). Kus nad Eestis paiknevad? • Ranniku ja saarte rannajoon ca 3800 km pikkune ja geoloogiliselt mitmekesine. • •Põhjarannikul vaid fragmendid, ulatuslikult Lääne- Eestis ja läänesaartel. • •Enam levinud mölli- ja moreenrandlate piires. Kokku on Eestis rannaniitude levikuks sobivat rannikut ca 25% rannajoone pikkusest. Tegurid, mis määravad elustiku rannarohumaadel • Merevee üleujutus (tormid) – mehhaaniline mõjutus. • •Üleujutusega mulda akumuleeruvad kloriidid (soolsusega kohastunud liigid). • •Talvine jää (mõjutab randade struktuuri, liigutab kive, deformeerib mulda ja taimi). • •Mereheidis, väetiseks, aga ka füüsiline taimekasvu takistaja jne
Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasakul kaldal asuv muul. Muulil on romantiline oreool armastajate jalutamispaigana, samas enne muulile minemist kontrolli veetaset! Aeg-ajalt jääb muul tervikuna vee alla, kuid madala veeseisuga on näha isegi varasema puitmuuli postide otsad. PÄRNU RANNANIIDU LOODUSKAITSEALA Linnurohked rannaniidud ja roostikud ääristavad Pärnu liivast mereranda peaaegu kogu linna ulatuses. Nende ohustatud ja haruldaste taimeliikide ja koosluste ning rannaniitude, rannikulõugaste ja liikuvate rannikuluidete kui väärtuslike elupaikade kaitsmiseks on loodud Pärnu rannaniidu looduskaitseala (al 1958). Kaitseala rannaniitudest on enim niiduilmelised Vana-Pärnu ja Raeküla linnaosas paiknevad rannaniidud. Kuivemal Vana-Pärnu niidul on hooldamine ja niitmine juba aastakümneid toimunud, 2008 rajati siia ka linnuvaatlustorn ja väike matkarada. Tule naudi linna rüpes ehedat loodust! RIISA ÕPPERADA
Ilmastiku olude tõttu kõik loomad ei suuda sellise kliimaga kohaneda; liigne küttimine; väikene territoorium; jääajajärgse perioodi lühikese kestus tõttu. 13)Kus ja millistel muldadel kasvavad eesti kõige liigirikkamad taimekooslused? Rähkmuldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti), paepealsetel muldadel (Põhja- ja Lääne-Eesti) ja leostunud pruunmuldadel (Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel). 13)Missuguste tingimustega on kohastunud rannaniitude taimed? Tugeva tuule, pideva üleujutuse, soolataluvus, 13)Iseloomusta laane ja lodumetsa. Laanemetsad levivad Kirde- ja Lõuna-Eestis, on keskmise toitumis- ja niiskusenõudlusega. Iseloomulikud taimed on kuusk, kask, mänd, mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill. Alustaimestiku taimed on varjulembelised. Lodumetsad on soostunud metsad, kus esineb põhjaveetõus. Alustaimestikus on kõrvuti kuivade alade ja märgade alade taimed.
8. Rannaniidud Mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee ajal võib jääda vee alla. Asuvad Eestis peamiselt Lääne-Eestis, kus rannikud on suhteliselt madalad ja lauged. Taimestik ja loomastik on mitmekesine, millest tuntuimad taimed on randaster ja pilliroog ning loomadest juttselg- kärnkonn. Rannaniitusid kasutati varasemalt peamiselt kariloomade karjatamiseks ja heina tegemiseks. Tänapäeval ohustab rannaniitusid kinnikasvamine vähese hooldamise ja pinnases leiduvate väetiste tõttu. Rannaniitude hooldamine tähendab eeskätt karjatamist, vähemal määral ka niitmist. 9. Lamminiit Lamminiit ehk luht on suurveega üleujutatav ala madalal järverannal. Tuntumad luhad paiknevad suuremate jõgede ääres. Kujunenud enamasti lammimetsadest Ained, mida veega üha peale kantakse muudavad luha mulla viljakaks. Võrreldes teiste poollooduslike kooslustega on luhtade taimestik lopsakas, kuid liigivaene. Puurindes kasvavad luhal tamm, hall lepp, haab, toomingas, sanglepp
keskkonnahoidlikult toodetud elektrit, teisest küljest ihatakse looduskaunisse kohta elamuid ja suvilaid, kust oleks kena vaade merele. Sageli on selle vastuolu lahendajaks kinnisvaramaakler, kelle mõõdupuuks on muidugi raha. Nii eelistataksegi tuulikute asemel rannaäärseid puhkekülasid, kuid looduskeskkonda rikutakse nagunii. Sellega taandub küsimus maastiku- kui looduskompleksi hoiu asemel pigem maastiku- ja maakasutuse eelistustele. Lagedate rannaniitude ja põllumaade puhul pole tuulepargid konkurendid. Pigem tõotavad kasu, sest peale tavapärase maaharimise ja loomakasvatuse on võimalik müüa ka tuule abil toodetud energiat. Kuigi tänapäevased tuulikud on väga vaiksed, mõtlevad inimesed esimesena ikkagi müra peale. Tuuleturbiinid püstitatakse enamasti maapiirkondadesse, kus inimtekkelist müra on vähem. Linna- või tööstuskeskkonnas ei tuleks see teema kellelegi meelde, sest müra ei kostuks lihtsalt muu lärmi seest välja
nende säilimine ka järeltulevatele põlvedele. Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning sadakond linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks loodavad loodus- ja linnualad moodustavadki kokku Eesti Natura 2000 võrgustiku. Õnneks mingi ala kuulumine Natura võrgustikku ei tähenda veel majandustegevuse keelamist. Üldjuhul tähendab see senise looduskasutuse jätkuvat lubamist või mõnel puhul koguni soosimist (näiteks rannaniitude hooldamine riigi toel). Maja ehitamist ei keelata, kui see ei hävita Natura väärtusi. Samuti võib metsade majandamine jätkuda kohtades, kus ei väärtustata metsaelupaika (nt metsise mängupaik). Natura alal on võimalik teatud tingimustel arendada ka suuremaid projekte - näiteks kui sellele arendusprojektile puuduvad alternatiivid ja kui selleks on olemas tungivad vajadused. Loomulikult tuleb kõikide selliste tegevuste korral läbi viia kõigepealt keskkonnamõju hindamine
25. Kes on kahepaiksete peamisteks vaenlasteks? Looduses on rohukonna vaenlasteks mitmesugused linnud nagu konnakotkad ja kakud, imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. Kudust võib toituda sinikael-part. 26. Mida tehakse Eestis kahepaiksete alal hoidmiseks? Kaitsealuste liikide kaitse korraldamine toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud tegevuskavade alusel või Keskkonnaameti loal. Tegevuskavad liigi kaitse korraldamiseks Eestis: Kõre, Harivesilik. Elupaikade taastamine ja hooldamine Rannaniitude taastamine kõre elupaikadena. Karjäärielupaikade hooldamine. Väikeveekogude taastamine ja rajamine: 260 veekogu Lõuna- ja Kagu-Eestis. Asurkondade elujõulisuse tõstmine Toetav kudu ja kulleste üleskasvatamine. Allikad: http://tammelill.blogspot.com/p/kontrolltoo-ussid.html www.scribd.com/doc/75486298/zooloogia-kokkuv6te http://et.wikipedia.org/ http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/vihmauss.htm http://aedjakodu.tarbija24.ee/420534/vihmauss-on-aedniku-sober/ http://www
suprasaliinsed ning roostikud) Kultuuristamisest mõjustatud rohumaad - kultuurrohumaad ja mahajäetud kultuurrohumaad. Rannaniidud - mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu mõju all. Suprasaliinsed paiknevad merepinnast kõrgemal ning merevesi ujutab neid üle üksnes tugevamate tuultega. Rannaniitude varasem pindala oli ligikaudu 27 000 ha, suurim oli nende osatähtsus Saaremaal (ligikaudu 6% saare kogu pindalast). Põhiline väärtus oli rannaniitudel karjamaana, sest maapind on niitmiseks enamasti liiga ebatasane ja kivine. Karjatamata või niitmata rannaniidud roostuvad, seda on soodustanud ka pehmed talved (puudub jää kulutav tegevus). Rannaniitude umbkaudne pindala kaasajal on 8000-10 000 ha. Lammirohumaad - jõgede, ojade ja järvede lammidel. Iseloomulikud on kevadised ja
● ülevoolud ja künnised ● kalade läbipääs ● varjepaigad VII Niidukoosluste taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited Niidukoosluste hooldus = karjatamine (loopealsed, rannaniidud, kadastikud, puiskarjamaad) ja niitmine (lamminiidud, puisniidud, aruniidud) Koosluse taastumise edukus sõltub peamiselt : 1) sobivate keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine 2) kooslusele iseloomulike liikide tagasitulek. Rannaniitude taastamine Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Peamisteks taastamistegevusteks rannaniitudel on võsatõrje ja rootõrje. Roostunud rannaniitu ei saa pidada poollooduslikuks koosluseks. Linnustiku (kahlajate) seisukohast on oluline võsa ja puude maksimaalne eemaldamine rannaniidult. Kuni 10% põõsaste laiguti säilitamine on võimalik rannaniitudel, kus kaitsealuseid kahlajaliike ei esine ja selle erisuse kooskõlastab KKA
Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel, 3 km Lihulast. Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel. Matsalu rahvusvaheline tähtsus johtub põhiliselt siinse madalaveelise lahe, roostiku, üleujutatava luha, rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste vee- ja rannikulindude rändepeatuspaigana. Mitmed pardiliigid kogunevad siia ka arvukalt sulgima. Lindude pesitsuspaigana omas Matsalu varem vaid põhiliselt kohalikku tähtsust, looduslike ja poollooduslike lagedate elupaikade vähenemisega igal pool Euroopas, sealjuures ka Eestis, on Matsalu tähtsus lindude pesitsusalana üha tõusnud. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on moodustatud 8
2008). Käina laht on madal, roostikurikas ja eutrofeerunud merelaht, mille veevahetus merega on peaaegu katkenud. Käina lahes on 23 roostikuga ümbritsetud pisisaart, mis pakuvad lindudele häid pesitsemisvõimalusi. Läbirändel võib lahel korraga peatuda kuni 15 000 veelindu (Kuresoo, 1998). Hiiumaa kaguranniku haruldasem looduslik kooslus on Salinõmme soolak noor, merest kerkiv ja perioodiliselt üle ujutatav rannikutasandik. Sellised alad on Eesti läänerannikul ja saartel olnud rannaniitude eelkäijaks. Hiiumaa laiud on mitmekesise loodusega. Merelised laiud meelitavad linde nii pesitsema kui peatuma. Kagupoolsete 9 laidude ümbruses ja rahudel käib puhkamas sadakond viigerhüljest. Sellelaadseid viigrite lesilaid ei ole mujal Läänemeres teada (Kuresoo, 1998). Laelatu-Puhtu-Nehatu märgala 4640 hektari suurune Laelatu-Puhtu-Nehatu märgala on omataoliste seas ilmselt kõige
ja Kasti laht. Lõuna-Saaremaa jäänukjärvede ala on oluline hallhane ja sookure rändeaegne peatus- ja kogunemiskoht ning tähtis pesitsusala paljudele veelindudele, näiteks tutt-, hallpõsk- ja sarvikpütt, jõgi- ja randtiir, mustviires jt. Märgaladesüsteem on oluline (~1 % Eesti populatsioonist) pesitsuspaik sookurele. Kasti laht on madalaveeliste (<4 m) merelahtede, laidude, ulatuslike pillirooväljade, rannaniitude ja soolakute kompleks Saaremaa lõunarannikul. Kasti laht on oluline haneliste rändeaegne peatumispaik ja veelindude pesitsuspaik, näiteks väiketiir. Keskkonnakaitse Kaarma vallas on mitmeid piirkondi, mis vajavad keskkonnakaitselisi meetmeid. Halveneb Mändjala-Järve ranna olukord, kus liiv rannikualalt uhutakse ära Nasva suunas. Selle tulemusena on Nasva sadama piirkonnas jällegi liiv kuhjunud, takistades sadama tööd.
annaabi.ee 
