Läänemeri (2)

Läänemeri
Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest . Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage .
Läänemeri on üks maailma saastatumaid meresid. Läänemeri on kergelt haavatav järgmiste tegurite tõttu: madalus, veevähesus ja halb veevahetuvus. Läänemerre tuleb uut soolast hapnikurohket vett kitsaste Taani väinade kaudu vaid aegajalt , ilmast sõltuvate sissevooludena. Magedat vett lisandub paljudest jõgedest. Jõevesi sisaldab rohkesti toitaineid, näiteks lämmastikku ja fosforit . Läänemere valgalal ehk alal, millelt meri kogub oma vee, elab üle 85 miljoni inimese. Inimtegevus – heitveed, põllumajandus, tööstus, transport ja energiatootmine – kurnab Läänemerd.
Läänemeres on palju loomaliike, kes on väljasuremisohus. Läänemere linnustiku viimasel ajal toimunud vähenemist on põhjustanud tõhusamaks muutuva maakasutuse tulemusena sobivate biotoopide ehk elupaikade (eelkõige rannaniitude) kahanemine, suurenenud häirimine, kuna vaba-aja kasutus on biotoopides kasvanud, toitainetega rikastumise tõttu tekkinud põhjataimestiku kadumine madalaveelistel toitumisaladel ning kasvanud jahimaht ( rebane , naarits, kährikkoer, hall- ja merikajakas ).Seetõttu on läänemeres väljasuremisohus loomi. Üks neist on näiteks viigerhüljes. Viimase sajandiga on Läänemere mitmesaja tuhande pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande   loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla   võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged viimasel hetkel. Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid.   Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid , et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane -   keskkonnareostus.   Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest   on ammutanud.  Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja    mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud väime poegi ilmale tuua. 
Ka on ohustatud hallhüljes, viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja . Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, seda enam, et hallhüljes on endiselt looduskaitse all.
Probleemi leevendamiseks tuleks kontrollida laevasid Läänemerel ja põldusid mere ääres. Trahve jäätmete merre viskamise eest tuleks suurendada.
Minu arvates on probleem väga tõsine, kui meri, kus me ujumas käima ja kalu püüame, üks maailma saastatumaid meresid on. Eriti halb on see, et ka siit püütud kalad võivad tervisele ohtlikud olla.