10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kuuleolen
Õppematerjali autor
742 8442, faks 742 8166 Pk. 245 E-post: [email protected] 50002 Tartu www.elfond.ee Elektrooniliselt on õppematerjal kättesaadav Eestimaa Looduse Fondi kodulehel www.elfond.ee Õppematerjali võib paljundada sihipäraseks kasutamiseks. © Eestimaa Looduse Fond, 2006 ISBN-13: 978-9949-13-918-7 ISBN-10: 9949-13-918-X Sisukord Eessõna 4 Kes on linnud? 5 6 Leevike 7 Tihased 8 Varblased 10 Varesed 12 Kuldnokk 13 Harakas 14 Linavästrik 15 Rähn 17 Lõoke 19 Toonekurg 21 Pääsukesed 25 Kägu Mänge lindudest 28 Kirjandust lindude kohta 32 3 Saateks
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?............................................
Lülijalgsetele järgnesid kahepaiksed. Kahepaiksed arenesid kaladest ja nende vanimad esindajad meenutasid kalu. Mõnedest kahepaiksetest arenesid roomajad (~300 miljonit aastat tagasi). Roomajad (tiibsisalikud, kalasisalikud, hiidsisalikud) olid pikka aega valitsevaks loomarühmaks. Enamik roomajaid suri välja (~65 miljonit aastat tagasi). Mõnedest roomajatest arenesid imetajad (~200 miljonit aastat tagasi) ja linnud (~150 miljonit aastat tagasi). Ø Evolutsiooni teooriad 1. Georges Cuvier(1769-1832)-...................................................................................................... ......................................................................................................................................................... 2. Jean Baptiste Lamarck(1744-1829)-.......................................................................................... ..
Süda pikk ja torujas osalised. • lihased olemas, kinnituvad vähema arenenud, kimpudena keha sisemuses siseskeletile või keha ümber • hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid. Mõnedel on aga tugev välistoes, keha ümbritseb
Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed
elavad putukad rohelised, mitmed muud jäljendavad samblikku puutüvedel jne. Igaüks võib selliseid näiteid ise juurde mõelda. Lisaks värvile võib jäljendada ka konkreetseid keskkonnas leiduvaid, kuid kiskjale huvi mitte pakkuvaid objekte. Vahe kaitsevärvusega on selles, et kiskja küll näeb saaklooma, aga ei identifitseeri teda sellisena. Tuntuimad näiteid on ehk puuoksteks maskeeruvad liblikaröövikud, aga ka samaga tegelevad linnud (nt öösorr). Väga paljud putukad jäljendavad lindude väljaheiteid (on valged mustade laikudega). Levinud on muidugi ka lehtede (roheliste elusate või pruunide kuivanud selliste) jäljendamine, kusjuures sageli üritatakse jätta ebasümmeetrilist muljet - orienteeruvad ju putuktoidulised linnud (ja ka siinkirjutaja liblikakogujana) sageli just sümmeetrilistele laikudele puutüvedel jms substraatidel. Sellist mittesöödavate objektide
John Gould ümbermaailma reisilt tagasi tulles näitas ta üles märgitud linde ornitoloogile John Gouldile, kes pööras tähelepanu lindude nokale (nokk erinev, muidu sarnased). Õnneks laevakapten oli üles märkinud, kust iga lind pärit on. John Gould sisendas talle, et Galapagose eri saarte laulurästad on nii erinevad, et kuuluvad pigem eri liikidesse, hakkas ta (märts 1937) mõtlema "liikide transmutatsioonile". Seal esinesid vintide sugukonda kuuluvad linnud, mida kutsutaksegi Darwini vintideks. Linnud on kõik sarnased kuid neil on erineva kujuga nokk, mille abil saab iga liik temale omaselt toituda: kes seemneist, kes putukaist, kes õiemahlast. Darwin uskus, et vindid põlvnesid ühest liigist Järgmised 20 aastat Darwin mõtiskles selle üle. Ta märkas, et talunikud oskavad aretada erinevat tõugu veiseid. Ning arvas, et sarnaselt võivad ka looduses toimuvad protsessid muuta vintide tunnuseid so looduslik valik.
Tembrock kasutab biokommunikatsiooni mõistet kui keskset terminit loomade kommunikatsiooni kirjeldamisel. Ka G. Witzany biokommunikatsiooni terminiga tegelenud (ei kasuta märgi mõistet, vaid räägib biokommunikatsioonist). Transmissiooniline ehk teadet ülekandev. Kommunikatsioon on loov protsess, alati on võimalus vääritimõistmiseks. Looduses võib väiksemgi vääritimõistmine viia mingite omaduste muutumise kaudu või liigitekkeni – nt sama liigi linnud eri paikades ei tunne enam ära üksteise laulu. „Kommunikatsioon on igasugune elusa mõju elusale, milles interpretatsiooni tagajärjel leiab aset muutus.“ - võimaldab eristada semiootilist dimensiooni füsioloogilisest. Kommunikatsiooni mitmekesisus loomadel Liigisisene ja liikidevaheline kommunikatsioon (põhineb vastavalt sotsiaalsetel suhetel ja ökoloogilistel suhetel) Eri kommunikatsioonikanalid (visuaalne, heliline, keemiline, taktiilne)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid