Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rannaniit (0)

1 Hindamata
Punktid
Rannaniit
Timo Annuk
Ingmar Jürgens
Jüri Demenok
Tauri Sulg
Rannaniit
On mereäärne madal rohumaa
On rohttaimedega kaetud,tasane ja madal rannalõik
On regulaaarselt üleujutatud soolase mere veega
On avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik
Rannaniidu taimed,mis soosivad
karjatamist
Nõelalss,väike alss
Punane aruhein
Valge kastehein
Tuderluga
Rannikas
Randristik
Rand-teeleht
Taimed, mis ei soosi karjatamist
Roog-aruhein
Randaster
Kare kaisel
Meri mugulkõrkjas
Randmalts
Pilliroog
Pilliroog
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Linnud rannaniidul
Alpi risla
Naaskelnokk
Mustsaba-vigle
Tutkas
Liivatüll
Punajalg tilder
Kiivitaja
Hanelised(Hallani,Kanada lagle)
Alpi risla Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Imetajad
Halljänes
Kariloomad
Mügri
Kärp
Kahepaiksed
Enamasti elavad seal ainult konnad
Nt rohekonn ja kärnkonn
Põhiline konna liik on kõre ehk juttselg kärnkonn
Rannaniit on kõrele peamiseks elukohaks
Selgrootud loomad
Limused ehk teod(Täpptigu,Suur merevaiktigu jne)
Ämblikulaadsed ,kellest põhiline on huntämblikuline
Putukad
Rikkalik liblikfauna
Sipelgad
Triip-lutikas
Kõrvahark
Taevastiib
Muld
Muld on sooldunud
On niiske
Õhuke mullakiht
Muld on viljakas
Kliima
Sõltub merelisest kliimast
Kliima mõjutaja on Lääne-Meri
Rannaniidud Eestis
Asuvad põhiliselt Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel
Kokku on Eestis mitukümmend rannaniitu
Enamasti umbes 10 ha suurused kuid umbes kümme niitu on ka 100ha suurused.
Suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal
Suurim rannaniit on Keemu,mille suurus on umbes 350ha
Rannaniitude hooldamine
Niitmine ja karjatamine on põhiline hooldusviis
Põõsaste ja puude raiumine ja hooldamine
Põletamine võib korda teha kulustanud rannaniidu
Niidu jälgimine( taimestik,muld jne)
Karjatamise tähtsus
Tänu karjatamisele moodustub vähem kulu,tallamine hävitab aittab kaasa kulu
hävinemisele
Tänu karajatamisele tekivad mättad,mis on putukate faunale uueks elupaigaks
Kariloomad takistavad roo levikut
Loomad takistavad põõsaste ja puude levimist
Looduskaitse
Rannaniidud on looduskaitse all
Eesmärk on kaitsta taime ja looma liike.
Kõige tähtsamad on II ja III kategoorialiigid nt käokeel, balti sõrmkäpp,künnapuu jne
Keelatud on jahipidamine,rajada uut veekogu.
Rangelt keelatud on ehitamine ja detailplaneeringu kehtestamine!
Rannaniit
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kasutatud allikad
http://www.roheline.ee/books/kkj296.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Rannaniit
http://rannarohumaad.weebly.com/index.html
https://www.riigiteataja.ee/akt/12827654
Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Rannaniit #1 Rannaniit #2 Rannaniit #3 Rannaniit #4 Rannaniit #5 Rannaniit #6 Rannaniit #7 Rannaniit #8 Rannaniit #9 Rannaniit #10 Rannaniit #11 Rannaniit #12 Rannaniit #13 Rannaniit #14 Rannaniit #15 Rannaniit #16 Rannaniit #17 Rannaniit #18 Rannaniit #19 Rannaniit #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kenno Annuk Õppematerjali autor
Esitlus

Sarnased õppematerjalid

Rannaniit ja rannaniidu elukooslus
8
odt

Rannaniit ja rannaniidu elukooslus

Järskudel, tuultele ja lainetele avatud randadel on rannaniidud kitsad soolakud, st. sooldunud muldadega ja taimede poolest vaesed lõigud Soolakutel kasvavad soolataluvad taimed, näiteks soolarohi, rand-sõlmhein, rand- soodahein ja nadahein. Lääne-Eesti mandriosa ja saared on seevastu rannaniitude poolest väga rikkad. Kokku on siin mitukümment üle 10 ha suurust rannaniitu, üle kümne rannaniidu on aga 100 ha või suuremad. Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Kui rannaniit kinni kasvab, hävivad paljud liigid. Tuleb karjatada. Kariloomadeks Veised Lambad hobused Väetada ei tohi, sest siis muutub taimestik, sellega ka putukad, siis linnud ja seega loomad. Surevad välja liigid. Tegurid: abiootilised soodustavad rannaniitude teket (, palju päikesevalgust, suur õhuniiskus)

Bioloogia
Rannaniit-Matsalu
19
pptx

Rannaniit (Matsalu)

· Üksikuid Põhja-Eesti paerannal · Kokku mõnikümmend üle 10ha rannaniitu ning üle 10tk suuremad kui 100ha · Eesti ulatuslikumad rannaniidukompleksid asuvad Matsalu märgalal ning Hiiumaal Käina-Kassari piirkonnas · Majandatud rannaniitude pindala on viimase 50 aasta jooksul kahanenud 29 000 hektarilt 8 000 hektarile. · Rannaniitude üldpindalaks hinnatakse 18 000 ha · Kuid suurem osa neist on roostunud ning pole soodsas seisundis Kinnikasvanud rannaniit Manilaiul Materjal · http:// www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_1_Rannaniitude_hoolduskava_2011.p df · http:// www.keskkonnaamet.ee/public/documents/trykised/Rannaniitude_hooldus_ES T.PDF · http://www.roheline.ee/books/kkj296.html#Rannaniitude%20elustikust · http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne-Eesti_tasandikud/Ran naniidud / · http://efloora.ut.ee/Eesti/species/1506.html · http://www.kuressaare.ee/uus/public/rool_ikus_muhus.jpg

Geograafia
Rannaniit
1
docx

Rannaniit

Eestis oli liik läänerannikul varem üsna laialt levinud, praegu on säilinud mõned väikesed asurkonnad. 5) Kokku on siin mitukümment üle 10 ha suurust rannaniitu, üle kümne rannaniidu on aga 100 ha või suuremad. Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. nende olukord seoses karjakasvatuse vähenemisega järsult halvenenud.Rannaniidud on osalise kaitse all. Kui rannaniit asub eraisiku territooriumil, peab selle kaitse eest vastutama omanik, mitte Looduskaitse selts.

Ökoloogia
Pärandkoosluste loomastik
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................

Pärandkooslused
Eesti biotoobid
48
docx

Eesti biotoobid

Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kas

Eesti biotoobid
Eesti elustik ja elukooslused konspekt
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist

Eesti elustik ja elukooslused
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun