· Koosmõju (piirnormid) · Kvaliteet · Kasutusviis · Kasutamise aeg · Kogused · Ventilatsiooni omadused tööruumis · Isikukaitsevahendite puudumine · Ebaõige kasutamine Riskide hindamine · Ohutegurite väljaselgitamine · Riskide väljaselgitamine(ohutuskaardid) · Riskiga kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine · Riski suuruse kindlaksmääramine kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi kaudu, kemikaalide kontsentratsioonide mõõtmine hingatavas õhus, kui teostatakse töid · Võimalused riske kõrvaldada või vähendada, meetmete väljatöötamine · Meetmete elluviimine · Meetmete mõju jälgimine ja uus riskide hindamine, dokumenteerimine Organismi sattumise teed · Sissehingamine · Naha kaudu · Silmade kaudu · Söömisega suu kaudu Võimalikud toimed · Mürgine · Kahjulik · Ärritav · Sööbiv · Kantserogeenne · Reproduktsiooniorganitele mõjuv
Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta 3. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE · Ohutegurite väljaselgitamine · Riskide väljaselgitamine, abiks on kemikaalide ohutuskaardid · Riskiga kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine · Riski suuruse kindlaksmääramine kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi kaudu, kemikaalide kontsentratsioonide mõõtmine hingatavas õhus, kui teostatakse töid. · Võimalused riske kõrvaldada või vähendada, meetmete väljatöötamine · Meetmete elluviimine, meetmete mõju jälgimine ja uus riskide hindamine, dokumenteerimine 3.1 Kemikaalide organismi sattumise teed · Sissehingamine · Naha kaudu · Silmade kaudu · Suu kaudu 6
· Kogused · Ventilatsiooni omadused tööruumis · Isikukaitsevahendite puudumine · Ebaõige kasutamine 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE · Ohutegurite väljaselgitamine · Riskide väljaselgitamine, abiks on kemikaalide ohutuskaardid · Riskiga kokkupuutuvate töötajate väljaselgitamine · Riski suuruse kindlaksmääramine kvalitatiivse ja kvantitatiivse analüüsi kaudu, kemikaalide kontsentratsioonide mõõtmine hingatavas õhus, kui teostatakse töid. · Võimalused riske kõrvaldada või vähendada, meetmete väljatöötamine · Meetmete elluviimine · Meetmete mõju jälgimine ja uus riskide hindamine, dokumenteerimine 6 2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEED · Sissehingamine · Naha kaudu · Silmade kaudu · Söömisega suu kaudu 2.6
Lämmastiku olemasolu, Kus valmib munarakk? Munasarjas Jood stimuleerib millise hormooni produktsiooni? türoksiin ja trijoodtüroniin Milline neist pole füüsikaline ärritaja? Hormoonid Mis on ganglionid? närvirakkude kehade kogumid Seljaaju valge osa? Aksonid Suus olevad ensüümid? Amülaas Aferentne juhtetee? Retseptroitelt kesknärvisüsteemi Need olid statsidelt saadud ja vastused on vast enam vähem kuid konrtollige ikka üle Edasi need mis mul omal meeles on CO2 % välja hingatavas õhus? 4% Mis ei ole sisesegrement.. / hormoone eristav / seedeelund… Maks Milliseid vereliblesid – osasid on veres kõige rohkem? Punalibled ehk erütrotsüüdid (punaliblede tõttu on veri punane) Mis hormooni toodetakse neerusäsis? Adrenaliin Kui südame löögisagedus on 60 korda minutis, siis üks südame faas on? 1 sekund Miks on oluline sapinõre? Sapp seedeensüüme ei sisalda, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Lipiidid – vist
Tsitraaditsükkel koosneb ensüümide poolt katalüüsitavatest reaktsioonidest, mille käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid. Vaheetapist ning tsüklist eraldub kokku 20 H aatomit, mis kõik ei pärine algsest glükoosist, vaid ka tsüklisse sisenevast H2O’st. Vesiniku aatomid seotakse NADi poolt ja tulemusena saadaks 10 NADH2 molekuli, mis suunduvad hingamisahelasse. Süsihappegaas on aga jääkprodukt, mis difundeerub mitokondritest välja (CO2 meie välja hingatavas õhus). Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes, kus glükolüüsil ja tsitraaditsüklis moodustunud NADH2 energia arvel saab täiendavalt sünteesida ATP molekule. Kuna glükolüüsil moodustub 2 molekuli NADH2 ja tsitraaditsüklis veel 10, siis ühe glükoosi kohta tekib 12 NADH2 molekuli. Hingamisahela reaktsioonides vabanevad nad H aatomitest ning see seotakse hapnikuga, moodustub vesi. Vabaneva energia arvel saab
PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustuti. 5. Mille kustutamiseks sobib kõige paremini CO2 süsihappegaas tulekustuti ? Vastus: B klassi põlengute kustutamiseks - põlevvedelikud, kui ka C klassile - gaasid. 6. Põlemine lakkab iseenesest , kui ruumi on hapnikusisaldus madalam kui ? Vastus : 16 % . Hingatavas õhus on hapnikusisaldus 21 %. 7. Mis liiki tulekustuti sobib inimese kustutamiseks ? Vastus: (tuletekk ) ja vaht või vesikustuti 8. Iseloomustage vingugaasi ja nimetaga 3 füüsikalist omadust ? Vastus: värvusetu , lõhnatu ja maitsetu gaas. 9. Kas optiline suitsuandur tuvastab vingugaasi olemasolu ? Vastus on: ei tuvasta, selleks tuleb osta ja lasta paigaldada vingugaasiandur. 10. Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval
Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles. Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus. Energiat kiirgavad kõik absoluutsest nullist kõrgema pinnatemp objektid kõikidel elektromagnetilistel lainepikkustel. Loomaruumis sõltub kiirguskeskkond piirete temperatuurist. Kui nahatemp on ümbritsevate pindade keskmisest temp kõrgem, kaotab loom kiirguse teel soojust. Vee aurumise arvel toimub soojuse eemaldamine organismist hingatavas õhus või higis oleva niiskuse aurumise kaudu. Kui välisõhk veeauruga küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad, kassid ja linnud, kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel. 1. Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele:
Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles. Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus. Energiat kiirgavad kõik absoluutsest nullist kõrgema pinnatemp objektid kõikidel elektromagnetilistel lainepikkustel. Loomaruumis sõltub kiirguskeskkond piirete temperatuurist. Kui nahatemp on ümbritsevate pindade keskmisest temp kõrgem, kaotab loom kiirguse teel soojust. Vee aurumise arvel toimub soojuse eemaldamine organismist hingatavas õhus või higis oleva niiskuse aurumise kaudu. Kui välisõhk veeauruga küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad, kassid ja linnud, kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel. 2. Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele:
annaabi.ee 
