protsess, metabolismi ja lipiidide fosforüülimine peroksüdatsioo arenguks, kapillaaride, Rasvhapete antioksüdantne taset peroksüdatsioo , Ca sidumine ni vastu, kolesterooli hammaste talitlus, süntees, (vananemisvasta vereplasmas ja ni vastu, hingamisahela alandav mõju haavade foolhappe, ne) regulatsioon, luukoearengut, kofaktor, Se Imendumist keskne paranemine, pantoteenhap reproduktsioon(s seda vajab ka püsimist takistab komponent kofaktor, B12 metaboli
muutma haiguse tekitajaid. Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. *Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine Verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valke ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik. pH on 7,35...7,4. Vereplasma tihedus on 1,025...1,029. Viskoossus võrreldes veega on 1,9...2,6. Osmootne rõhk 768...819 kPa Osmolaarsus ligikaudu 300mosm/l. Vereplasma valgud. Vereplasma valkusid on 65...80g/l ja need jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45g/l ja globuliine 24...37g/l ja globuliinide hulgas on 1,5..
Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud - kindla kujuta Vereliistakud: - osalevad vere hüübimisel - kindla kujuta - puudub tuum Vere hüübimine: - kaitse verekaotuse eest - tingim. K-vitamiin, Ca-soolad Vereliistakutest väljub ensüüm => Vereplasmas fibrinogeen (valk mis on vereplasmas lahustun. kujul) Fibriin on lahustumatu valk. Immuunsus: Immuunsüst on organismi kaitsesüst, hävitab organismi võõrvalgud ja võõrkehad. Immuunsüsteemi moodustavad: - lümfisõlmed- lümfisoote koondumiskohad (hävitatakse mikroobe, toodetakse lümfotsüüte) - põrn - harkelund Lümf on verekapillaaridest välja imbunud vereplasma, mis liigub lümfisoontesse. Lümfiringe: - lümf on lümfisoontes voolav vedelik
hemotsüütidest. Vereplasmat 54-59% ja vereliblesid 41-46%. Hematokritiks nimetatakse arvu, mis näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud. Veri täidab organismis transpordi-, kaitse-, sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamise funktsiooni (Kaitse vere kaotuse vastu - hemostaas, vere hüübimine. Kaitse kehavõõra bioloogilise materjali (bakterid, mürgid, doksiinid) vastu – immunoloogiline kaitse) 3. Vereplasma, koostis, ülesanded Vereplasmas on 90-91% vett, 6,5-8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid (nt valkudest: antikehad e immuunglobuliinid (loovad immuunsuse), hormoonid (transporditakse) transpordimolekuli; Toitainete st nt suhkrud, rasvad, aminohapped)Vereplasma on selge kollaka värvusega organismi sisekeskkonna seisundit peegeldavate füsioloogilis-keemilise omadustega vedelik. 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused)
a) neutrofiilid; ülesanne-fagotsüteerivad baktereid ja koe laguprodukte, produtseerivad baktereid tapvaid tsütotoksilisi aineid. b)lümfotsüüdid.; ülesanne on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi kandjad. c)eosinofiilid; ülesanne-kinnituvad parasiitide pinnale ning toodavad parasiite hävitavaid aineid. d)basofiilid; ülesanne-toodavad ja vabastavad verre hepariini, mis takistab vere hüübimist ja aktiveerib ka lipolüüsi vereplasmas, pärast rasvarikka söögi söömist. e)monotsüüdid.; ülesanne- fagotsüteerivad baktereid 15. Leukotsütaarvalem e leukogramm on erinevate valgevere rakkude suhteline arv vereanalüüsis 16. Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres. 17. Leukopeenia on valgeliblede arvu langemine veres. 18. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus...mõne leukotsüüdi alaliik on pahaloomuliselt paljunenud veres. 19
Gaasitransport kopsude ja kudede vahel Hapniku transport Hapniku transport toimub punalibledes hemoglobiiniga seotult. Hemoglobiin on punalibledes olev valk. 100 ml verd transpordib u 18-19 ml hapnikku. Sellisel juhul on u 96% hemoglobiinist hapnikuga seotud sellist protsenti loetakse normaalseks küllastatuse astmeks. Hemoglobiini ühendit hapnikuga HbO2 nim oksühemoglobiiniks. Väike osa hapnikust transporditakse vereplasmas lahustunud kujul. Eluohtlik on olukord, kus hemoglobiini küllastatuse aste langeb alla 70. Oksühemoglobiin kuidas võib muutuda? Nt, et on seotud mõne teise ühendiga, moodustades püsivama ühendi. Hemoglobiini ühend COHg karboksühemoglobiin. Vingugaasimürgituse põhjsutajaks on CO, hemoglobiini langeb selle tõttu transpordist välja, kudedes tekib hapnikuvaegus, (tundlikeim on aju!), kui inimene õnnestub päästa, siis jäävad ahjukahjustused
Kui on koomasse langenud siis hüperglükeemiline kooma tingitud väga kõrgest glükoosi sisaldusest veres! Kopsu ja südamehaiguste korral on kopsud häiritud, alveoolid võivad olla täitunud vedelikuga, häirides kopse. Südamehaigetel kopsud normis, aga süda kui pump ei suuda verd pumbata, neil esineb hingeldus juba väga väikese koormuse korral. Hingeldusega üritatakse kompenseerida halba verevarustust kudedes. VEREGRUPP Veres erütrotsüütidel ja vereplasmas võivad sisalduda antigeensete omadustega kehakesed. Antigeenid paiknevad punaliblede pinnal ja vereplasmas võivad sisalduda antikehad. Neid kombinatsioone veres on erinevaid, tänapäeval on erinevaid antigeene ja vastavaid grupsüsteeme avastatud rohkem kui 1-2. Praktilist tähendust omavad igapäevaselt AB0 süsteem ja reesussüsteem. AB0 veregruppide süsteemi avastas Austria teadlane Landsteiner 1940. aastal. Vastavalt AB0-
1) Kõigepealt tekib nefronis filtratsiooni teel esmasuriin. Tänu kapillaarvõrgustiku iseäralikule ehitusele ja selle seinas olevatele avadele on esmasuriin oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente - nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Vabalt ja piiramatult filtreeruvad väikesemolekulaarsed ained molekulmassiga kuni 5500. Nende ainete kontsentratsioonid on vereplasmas ja esmasuriinis võrdsed. Molekulmass 80 000 on absoluutse läbitavuse piiriks. Seda teades on võimalik valmistada verdasendavaid lahuseid, mis püsivad kaua vereringes. Seejuures ei tohi ainete molekulmass ületada 70 000, kuna siis ei eritu nad enam neerude kaudu (v.a. juhul, kui neid organism ise ei lammuta). Glomerulaarfiltraadi hulga määrab vererõhk päsmakeste kapillaarides. Normaalselt on see 70 mmHg. Filtratsioonile töötab vastu vere valkude poolt tekitatud onkootne rõhk 25-30
mõjuta veresoone intimas kulgevaid protsesse, seega nimetus antisklerootilised on siiski eksitav ja reservatsiooniga. Kolesterool pole ainus ateroskleroosi põhjus, kuid ravimitega saab mõjutada siiski vaid kolesterooli sisaldust veres. Samas on ravimite tarvitamine kergem ja ka efekt parem, kui muuta ka eluviise ja toitumisharjumusi. Ateroskleroosi on võimalik vähendada kui vähendada kolesterooli väikesetihedusega lipoproteiinfraktsiooni (LDL) sisaldust vereplasmas ja/või suurendada kolesterooli suuretihedusega lipoproteiinfraktsiooni (HDL) sisaldust vereplasmas 1 Farmakoteraapiat peab kindlasti kombineerima dieediga, ideaalse kehakaalu säilitamisega, suitsetamise lõpetamisega ja vajadusel RR langetamisega. Vastasel juhul on antihüperlipideemilise ravimi toime tühine.
Kortisooli ainevahetuslikud toimed: A -kortisooli tavaline tase vereplasmas ei mõjuta postprandiaalses perioodis glükoneogeneesi ja lipolüüsi B- Kortisooli taseme tõus üle tavalise põhjsustab valkude katabolismi intensiivistumise (stim valkude lammutamist) · Stimuleerib glükoneogeneesi valkudest,
tasakaal,mis säilib tänu valgeliblesid · vere ringlemine 13. Erütrotsüütide membraani kolorimeetriliselt Sahli mis aktiveerib faktori VII. kohanemisreaktsioonidele. kehas tagab termoregulatsiooni läbitavusomadused. hemomeetriga.Standardvärvile Hüübimisfaktorid · Vereplasmas, Sisekeskkonna homöostaas 3. kaitsefunktsioon, mille tagavad erütrotsüüdid märgistatakse Cr ja F vastava lahjenduse põhjal saab veresoonte endoteelis ja · Suhteline stabiilsus rakkudele fagotsütoosivõimelised ja antikehi radioakt isotoobi lahuses, viiakse gradueeritud katseklaasil lugeda trombotsüütides olevad
NAATRIUM Naatriumit leidub põhiliselt meie kehas ringlevates biovedelikes, näiteks vereplasmas, rakkudevahelises vedelikus aga ka lümfides. Naatrium- ja kloriidioonide tõttu ongi meie biovedelikud soolaka maitsega. Naatriumit on meie kehale vaja, et stabiliseerida biovedelike keemilisi koostist, naatrium aitab soolade lahustamisele kehavedelikes, aitab säilitada pH taset, stabiliseerib vererõhku ja aitab imendada süsivesikuid ja aminohappeid. Naatriumi leidub peaaegu kõikides toiduainetes, kuid kõige enam sisaldab seda sool. Naatriumi leidub
Se Tatjana Mogutova Se inimkehas U 1014 mg ( maksas, spermides, lihastes, südames, kõhunäärmes, kopsudes, neerudes, nahas, juustes ja küüntes) Sisaldub antioksüdandi ensüümis Vereplasmas on selenoproteiin P Lihastes on selenoproteiin W Se roll Rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmine Immuunsüsteemi tugevdamine Kudede elastsuse säilitamine Vananemise aeglustamine Allikad Searasv, õllepärm, oliiviõli, hernes, sibul, küüslauk, pähklid, seened, kapsas, redis, seller, kala(heeringas), spargelkapsas, toornisu, nisukliid, munad, kõrvitsa seemned, mustasõstra
Farmakokineetika - teadus ravimi saatusest organismis 2010 / 2011 Ravimi farmakokineetika Ravimi kineetikast tulenevad kliiniliselt olulised näitajad: manustamisjärgselt toime saabumise aeg, toime kestus, ravimi kontsentratsioon vereplasmas. Farmakokineetikast sõltub ravimi annustamine: 1 tablett 3 korda päevas ei sobi kõikidele ravimitele ja kõikidele patsientidele. Farmakokineetika uurib protsesse, mis on seotud - ravimite imendumisega, - jaotumisega, - biotransformatsiooniga, - eritumisega. Ravimite imendumine Ravim peab toime avaldamiseks jõudma toimekohta, mis on tavaliselt raskesti kättesaadav. Ta läbib bioloogilisi barjääre ehk imendub. See on oluline kõikidel
AB0-süsteem Esimest korda tutvustas AB0-süsteemi 1901. aastal Austria patoloog ja seroloog Karl Landsteiner, kes sai avastuse eest Nobeli preemia meditsiini valdkonnas. Ta väitis, et punaliblede pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valgulisi aineid, glükoproteiine, mida ta hakkas nimetama veregrupiteguriteks. Vereplasmas leidub peaaegu alati antikehi neile veregrupiteguritele, mida ei leidu inimese enda punalibledes. Niisiis esineb A-veregruppi kuuluva isiku plasmas antikehi B-veregrupitegurite vastu ja vastupidi. 0-grupiga isikul on antikehad nii A kui ka B vastu, AB-veregrupiga isikul need puuduvad. Seda peab jälgima vereülekannete puhul. Üldiselt püütakse haigele anda tema enda veregrupiga verd, kuid ülekanded väiksemates kogustes on võimalikud ka vastavalt järgnevale tabelile:
reproduktsioon (sperma-ovogenees, kasvuhäired, vananenud välimus, embrüo, platsenta), follikulaarne hüperkeratoos, naharakkude ja limaskesta areng, kõhre nohu, silmade kuivus ja luukoe kasv, areng D (kaltsiferoolid) Reguleerib Ca ja P metabolismi ja taset Kujuneb rahhiit ja lihaste hüpotoonia, vereplasmas, punnkõht, luud muutuvad pehmeks, luukoeareng, verehüübimine, igemete kahvatus, aneemia, immuunfunkts., südame lihastöö, maksa ja neerude kahjustus, soodustab imendumist peensooles liigeste valulikkus E (tokoferoolid) Antioksüdant, kofaktor, Spermatogeneesi, rasestumise häired,
intervall P- sakk P-Q intervall Märgi ja nimeta ventrikulaarosa sakid ja ????????? intervallid Märgi joonisele antigeenide ja antikehade nimetused ja asukoht (erütrotsüüdil või vereplasmas ) ja veregrupp ABO- süsteemis ja Rh- süsteemi antigeenid ja antikehad (6p) 3 Erütrotsüüt ABRh+ Veregrupp Antigeen
võib levida edasi mõlemas suunas 18. Mõistega „homöostaas“ tähistatakse: organismi sisekeskkonna stabiilsuse säilimist 19. Lämmastikbilanss on positiivne, kui teatud ajavahemikul: tarbitud toiduga omastatud lämmastiku hulk on suurem kui uriini, higi ja fekaalidega eritatud lämmastiku hulk 21. Lipolüüsiks nimetatakse: rasvade lõhustumist rasvhapeteks ja glütserooliks 22. Vereplasma kolloidosmootne rõhk, mille tõttu veenidepoolses otsas vesi taas kapillaaridesse siseneb, on vereplasmas olevatest: Na-ioonidest 23. Vereplasma valgud albumiinid ja fibrinogeen sünteesitakse: maksas 24. Organismi immuunreaktsioonis osalevad järgmised vereplasma valgud: gamma-globuliinid 25. Lahust, mille osmootne rõhk on suurem koevedeliku ja vereplasma omast, nimetatakse: hüpertoonilseks 26. Hemoglobiini konsentratrsiooni normväärtused täiskasvanud inimese veres on umbes: 120-160 g/L 27. Trombotsüütide ülesanne on: osalemine vere hüübimises 28
piimahappest ning haige saab edasi kõndida. Klaudikatsiooni põhiline tekkepõhjus on ateroskleroos. Klaudikatsioonivalu – aortofemoraalse piirkonna ummistus põhjustab sääremarja- või reievalu, reiearteri ummistus sääremarjavalu ja säärearterite ummistus jalatalla tundetust käimisel. Esineb ka jalgade kahvatust ja külmatunnet jalgades. Suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge fibrinogeenitase (vere hüübimist soodustav valk) vereplasmas ning hüperhomotsüsteineemia (väävlit sisaldav aminohape) suurendavad klaudikatsiooni esinemist. Uurimine: - Klaudikatsioonivalu ja erektsiooninõrkus, valu lokalisatsioon annab infot ka arteri sulguskohast. Mida kauem valu kestab seisma jäämisel, seda suuremal määral on ületatud vereringe reserv. - Pulsi palpeerimine- labajala pulsside palpatsioon (a. dorsalis pedis ja a.tibialis posterior) - Doppler – ultraheliuuring - Käimistest
endoteeli kahjustusest, võivad kesta 23 ööpäeva. Valu; Turse; Verevalumid; Regionaalsete lümfisõlmede suurenemine. Kliinilised sümptomid Süsteemsed sümptomid Varane anafülaktiline reaktsioon hüpotensioon, sünkoop, angioödeem, kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine; Hilisemad, intoksikatsioonist ja hemolüüsist põhjustatud sümptomid: Hüpotensioon; Bradükardia; Spontaansed verejooksud, koagulopaatia, DIK sündroom. Hemolüüs vaba hemoglobiin vereplasmas. Trombotsüütide lagunemine. Äge neerupuudulikkus Hilisvaevused Kliinilised sümptomid Toksiline neuropaatia (tundehäire), mis võib kesta kuid; Sekundaarsed infektsioonid; Nekroos; Rästikuhammustuse mürgistuse raskusastmed q Asetada kannatanu lamavasse asendisse (salvatud koht südameliinist allapoole), hoida Esmaabi teda soojas ja liikumatuna. q Anda juua, et kiirendada mürgi eritumist. Iivelduse, oksendamise ja teadvuse häirete
globiini külge. VERE PUHVERSÜSTEEMID Vere pH säilitamine konstantsena Karbonaatpuhversüsteem Fosfaatpuhversüsteem Vereplasma valkude puhversüsteem Hemoglobiini puhversüsteem VERE KOOSTISOSAS JA NENDE FUNKTSIOONID Anorgaanilised ained ( Na, K, Ca, Mg ) määravad vere osmoose rõhu , mille järgi reguleeritakse organismi vee ja soolade tasakaal. Orgaanilistest ainetest glükoos, aminohapped, rasvhapped, piimhappe jne VERE ENSÜÜMID Vereplasmas sisaldubpalju ensüüme, mis on liigitatud funktsionaalseteks (kindla ülesandega) ja mittefunktsionaalseteks ensüümideks. Ensüümide abil veres saab mõõta veresuhkrut ja alkoholisisaldust ning avastada haiguseid ( probleeme organismis) VERE GRUPID AB0 SÜSTEEM Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal asetsevad A- ja B- antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiniinid)
erutuse ülekanne Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem Organismi põhiomadused e elu iseloomustavad tingimused: 1. Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, 2. Ainevahetus uute ainete süntees ja dissimilatsioon lagundamine 3. Paljunemine 4. Liikumine 5. Sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamine pH vesinikioonide kontsentratsioon, aluseliste ja happeliste ioonide suhe, vere pH 7,37 7,43 osmootne rõhk - Vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. Kui osm rõhk langeb viiakse vedelik kehast välja suureneb uriini väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: hormoonid, mineraalained, vitamiinid, päril. Faktorid, sots faktorid. Erutuse levik - Sünaps ja selle omadused. Mediaatorid Sünaps on kahe närviraku vaheline ühendus.Neuromediaatorid vabastatakse sünapsipilusse ja neil
*põhiline seedimine on kaksiksõrmsooles.*seedenõresid toodab kõhunääre.*toodetaks amülaas-- >süsivesikuid, pepsiini(valke lagund),lipaasi(rasvasid).*sappi toodab maks,sapp muudab rasva paremini lagundatavaks.*peensooles-toitainete imendumine verre.*jämesoolde lähevad seedimata toiduosakesed, mis väljuvad päraku kaudu. Maks-kahjulikkude ainete lagundamine. 4) HINGAMISELUNDKOND- > varustab organ.hapnikuga. 5) RINGEELUNDKOND- pun. Vereliblede hapniku transport. Vereplasmas paiknevad vererakud. transp.kehas aineid.6)ERITUSELUNDKOND- >eemdaldab kehast mittevajalikke aineid.Neerud-eraldavad vedelad jäägid,Nahk-higi,Jämesool-tahked jäägid,Kopsud- süsihappegaasi/veeauru.7)NÄRVISÜSTEEM KOOS MEELEELUNDITEGA->vahendab ja töötleb informatsiooni. 8)SISENÕRESÜSTEEM->reguleerib organismi eluvaldusi.Hormoonid-ained,mida toodavad sisenõrenäärmed(need on:ajuripats,kilpnääre,kõrvalkilpnääre,kõhunääre,neerupealised,sugunäärmed).
Retineenhape Mõjutab kasvu ja diferentseerumist. Soodustab limaskesta epiteeli arengu, naharakkude arengu, kõhre ja luukoe arengu ning kasvu. Toimemehhanism: Retineenhape seostub nukleaarsete retseptoritega See kompleks, seostudes vastavate DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni Vitamiin d Neerudes tekkiv antirahhiitiline kaltsitriool reguleerib koostöös paratüreoidhormooniga (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset vereplasmas ja seega otseselt ka luukoe arengut. PTH toime kõrgenemine mõjub luude demineralisatsioonile Kõrgenenud kaltsitriool suurendab Ca ja P imendumist peensoolest Vitamiin D Ca ioonide sisalduse regulatsioonis oluline roll kuulub D vitamiinile, mis osaleb Caioone siduvate valkude biosünteesis. Need valgud on vajalikud Caioonide imendumiseks soolestikus, ekskretsiooniks neerudes ja Ca mobiliseerumiseks luukoes. Optimaalse koguse D vitamiini sisaldusel organismis kulgevad
infektsioon, trauma, põletus, kortikosteroidide ülejääk) Vähenenud neerude perfusioon (madal vererõhk) Südame haigused, sokk Verejooks seedetraktis Proteiinirikas dieet Postrenaalne asoteemia Kuseteede obstruktsioon Rebend kuseteedes Renaalne asoteemia Akuutne või krooniline neerupuudulikkus (neerude funktsioneerimine halvenenud 75%) Diagnoosimine On määratav: vereplasmas peale plasmavalkude väljasadestamist. Põllumajandusloomade norm: 3,3 6,7 mmol/l Füüsiline uuring, biokeemia, uriini analüüs, CBC Hemokontsentratsioon - veri pakseneb vedeliku vähesuse tõttu Biokeemia - uurea, kreatiniini kõrge kontsentratsioon, kaltsiumi kõrge tase Proteiini kõrge tase uriinis Röntgen - takistused kuseteedes, neerude suurus ja struktuur Väiksem neer - krooniline neeruhaigus Suurem neer - akuutne neerupuudulikkus või obstruktsioon
t. pikad aminohapete ahelad. Valkude seedimise käigus, mis algab maos ja jõuab lõpule peensooles, peptiidsidemed seede-ensüümide toimel lõhutakse ja aminohapped vabanevad. (Otsus, 2006) On oluline teada, et "valgutükke" s.t. lühemaid või pikemaid peptiidahelaid ei omastata. Kõik kehaomased valgud tuleb uuesti sünteesida "algmaterjalist" s.t. aminohapetest. (Otsus, 2006). Organismis on vabade aminohapete varu, kuid küllaltki piiratud. Enamik sellest on maksas, osa ka vereplasmas. See varu (nn. bassein) on pidevas "voolamises", sinna tuleb juurde aminohappeid seedetraktist ja oma valgustruktuuride lammutamisest ning sealt võetakse kehavalkude sünteesiks ja ka "põletamiseks". (Otsus, 2006) Kõigi kudede valgud on pidevas muutumises, toimub kaks üheaegset protsessi - valkude lammutamine aminohapeteks (katabolism) ja uute valkude süntees (anabolism). Selline valkude asendumine toiomub erinevates kudedes erineva kiirusega. Kiiresti
hape. Mõlemad ained põhjustavad tõsiseid neuroloogilisi häireid ja tervet müriaadi muid sümptoome. Liiga palju glütamaati või aspartaati tapab teatud aju neuronid ja laseb ajurakkudesse üleliia kaltsiumit. Taoline sissetung käivitab ajurakke tapvate vabade radikaalide tekkimise. Aspartaat on aminohape. Kui seda tarvitada ilma seoseta teiste valkudega, siis tõstab ta märgatavalt nii aspartaadi kui ka glütamaadi taset vereplasmas. See on ajule väga ohtlik. Loomulik barjäär, mis kaitseb aju üleliigse glütamaadi ja aspartaadi eest, aga ka teiste mürkide eest, ei ole välja arenenud lapsepõlves, ei kaitse täiesti aju erinevaid piirkondi; on kahjustatud paljude krooniliste ja ägedate haigusjuhtude poolt; lubab suurel kogusel aspartaadil ja glütamaadil ajju tungida isegi terve aju korral. 75% vastava piirkonna ajurakkudest on hävitatud enne kui mingid välised sümptomid ilmnevad
-süda ja verson ül- tsikulatsioon, elindite var O2 ga, ainevah produktide väljaviimine, humoraalne regul- sis näärmed eritAVAD sekreedi vereingesse Südatöötab- oma erutussüsteem, võiem rütmilsielt iseseivalt töötada, koosneb lihasrakkused : K-F sõll, A-t, hisi kimp-purkinje kiud. Refraktaarsuse periood- süstoli ajal ei vasta südamelihas äritiajatele uue erutuse tekekga,0,2 sek.Arterid vere südamest eemale, O2 rikas veri. Veenid- verd südame poole savad laguse arterites. Vereplasmas vett 90% Verivedel sidekude,rakuvaheainet palju,vereplasmast ja verelibledest.täiskasvanul 4,6-6l Epteelkuderakke palju, rakuvaheainet vähe.Vooderdab õõneselundeid ja moodustab enamiku näärmetest.Omab kaitsefunktsiooni, hoides ära allpool olevate kudede mehaanilised, keemilised jt. kahjustused. Maomahla sekretsioon1ajufaas2maofaas3soolefaas Maolihaskihidvälimine pikikiht,vahelmine ringkiht,sisemised põikikiud Mao lihaskesta
hapnikku õhulõhede kaudu, mis asuvad taimede lehtedes. 7. Kuidas toimub hapniku transport veres? Kuhu hapnik transporditakse? Vere punalibled seovad hapniku endaga ja viivad selle rakkudeni. 8. Miks on inimesel hapnikku vaja? Hapnikku on vaja selleks, et vabastada toitainetest energiat. 9. Kus tekib inimese organismis süsihappegaas? Kuidas toimub süsihappegaasi transport veres? Hapniku ja glükoosi reageerimisel tekib süsihappegaas ja vesi. Vereplasmas liigub lahustunud kujul süsihappegaas. 10. Miks on vaja süsihappegaas organismist välja viia? Kuna organism ei kasuta seda. Rakuhingamine 1.Millistest etappidest rakuhingamine koosneb? Glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. 2. Täida tabel Glükolüüs Tsitraaditsükkel Hingamisahela reaktsioonid Toimumisko Raku tsütoplasma Mitokondri
ml ehk 1 l). Hingamisel hemoglobiin oksüdeerub, kui raud hapniku seob, tekib nn oksühemoglobiin. See on pööruv protsess. Hemoglobiini hapnikuga küllastatus oleneb ka CO 2 osarõhust, temperatuurist, vere pH-st jm: CO2 osarõhu ja temperatuuri tõus ning pH langus viivad hemoglobiini väiksemale võimele hapnikku omastada. CO2 lahustub veres paremini kui hapnik. CO2 esineb veres kolmel kujul: a) vesinikkarbonaat-ioonina (HCO3-) vereplasmas ja punalibledes (ca 80%). CO2 üleminekut vesinik-karbonaatiooniks katalüüsib ensüüm (karboanhüdraas; CO2 + H2O H2CO3 H+ + HCO3-). b) lahustunult vereplasmas ja punalibledes, ca 10 % c) hemoglobiiniga seotult (ca 10%) 1 liitris arteriaalses veres on ca 520 ml CO2 (5 liitris seega ca 2600 ml ehk 2,6 l). Hingamise regulatsioon ...toimub nii närvisüsteemi vahendusel (neuraalselt) kui hormoonide vahendusel (humoraalselt).
paljunema. DNA-ga manipuleerimine. 2. Miks sobivad bakterid hästi ensüümide tootmiseks? Sest bakterid on lihtsa ehitusega ja paljunevad kergelt. 3. Milliste haiguste vastu on võimalik võidelda biotehnoloogiliste tervist tugevdavate toiduainete abil? · Allergiliste sümptomite leevendamine · Helicobacter pylori nakkuse vähendamine · Kasvajate preventsioon · Kolesterooli ja triatsüülglütserooli taseme langetamine vereplasmas · Konkurents patogeenidega toitainete ja kinnitumiskohtade pärast · Kõhukinnisuse vähendamine · Kõhulahtisuse vältimine või leevendamine · Lõhustavad laktoosi võimaldades tarbida piimatooteid ka neil, kes ei talu rõõska piima · Mõjuvad soodustavalt mineraalide ainevahetusele · Parandavad laktoosi omastamist · Peremeesorganismi immuunvastuse stimuleerimine · Piimhappebakterid on bakteriostaatilise toimega
ekskretsiooniks neerudes ja Ca mobiliseerumiseks luukoes. Optimaalse koguse D vitamiini sisaldusel organismis kulgevad protsessid, mis on seotud luukoe luustumisega korrapäraselt. D vitamiini defitsiit pidurdab neid samuseid protsesse D vitamiini liigne tarbimine viib luu demineralisatsioonini Vitamiin D Neerudes tekkiv antirahhiitiline kaltsitriool reguleerib koostöös paratüreoidhormooniga (PTH) kaltsiumi ja fosfori metabolismi ja taset vereplasmas ja seega otseselt ka luukoe arengut. PTH toime kõrgenemine mõjub luude demineralisatsioonile Kõrgenenud kaltsitriool suurendab Ca ja P imendumist peensoolest . Vitamiin C Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. Osaleb mitmetes hüdroksüülimistes- nt neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete, steroidide sünteesis. Stimuleerib Fe2+ imendumist ja raua vabanemist transferriinist
meestel 0,4-0,5 l ja 0,36 0,47 l naistel. Funktsioonid: transport; miljöö vere enda koostis hoitakse stabiilsena ja see omakorda võimaldab hoida koevedeliku koostise stabiilsust. ; kaitse kaitse verekaotuse vastu- hemostaas, vere hüübimine; kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu-immunoloogiline kaitse. NB! Funktsioonide realiseerumise eeltingimuseks on vere liikumine vereringes. Füüsikalis-keemilised omadused: Osmootne rõhk vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja 7,4 7,6 atm. Onkootne rõhk kolloidosmootne rõhk sõltub plasmavalkude hulgast. 25-30 mmHg 0,002 atm. Konstantne reaktsioon sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH 7,4. Külmumistemperatuur 0,55 kraadi. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Puhversüsteemid: karbonaatpuhversüsteem, fosfaatpuhversüsteem, vereplasma valkude
Lümfi ülesanded ja lümfiringe organismis Hanna A. Kari LA11 JKHK 2014 Lümf Väga hea viskoossusega vedel sidekude Koosneb plasmast ja rakkudest, millest enamus on lümfotsüüdid, leidub ka vähesel määral teisi vererakke Väga oluline organismi kaitsereaktsioonides ja transportija Lümfi koostis Keemiliselt koostiselt sarnane vereplasmale 2x vähem valke kui vereplasmas (10-20g/l) Erinevates kehapiirkondades võib lümfi koostis olla väga erinev Nõrk hüübimisvõime, tänu selles sisalduvalt fibrinogeenile Lümfis on ka ainevahetuse jäägid, mida transporditakse kudedest vereringesse tagasi Lümfisüsteem Koosneb: -Lümfikapillaarid -Lümfisooned, eristatakse väikeseid, keskmisi ja suuri -Lümfoidsüsteemi organid, mis sünteesivad lümfi koostisesse kuuluvaid rakke (tüümus, põrn) Lümfisooned
laialt levinud rasedustestid on tundlikud pesastumise järgselt embrüo poolt toodetavale koorioni gonadotroopsele hormoonile naise uriinis või veres embrüo toodab ka enne pesastumist proteiine, mis aitavad ema organismil tagada valmisolek embrüo eluks ja arenguks kõige varajamaks tuvastatavaks signaaliks peetakse nn. varast rasedusfaktorit (early pregnancy factor, EPF), mis aitab alla suruda ema organismi immuunsusreaktsiooni Seda proteiini saab ema vereplasmas tuvastada juba 48 tunni möödumisel viljastumisest -- st umbes neli päeva enne pesastumise algust. Kaksikrasedus Kahemunakaksikud on diagnoositavad vara Teine embrüo võib aborteeruda, see väljendub verejooksuna vararaseduses. Kollaskeha tsüst Emaka kõrval visualiseeritakse sageli 7.-11. rasedusnädalal selgesisuline tsüst (kollaskehatsüst), mis kaob tavaliselt iseenesest
erinevad: · Ioonse gradiendi tagavad spetsiifilised membraanvalgud KALTSIUM Levinum mineraalaine inimorganismis. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi. Ööpäevane vajadus 1000-1300mg.). Esineb kahes vormis: · Lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) luudes ja hammastes · Ioonne kaltsium (Ca2+) (Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena.) osaleb vere hüübimises, Tähtsus: 1. tasandab südame rütmi, vähendab unetust; lihaskontraktsioonis, 2. normaliseerib KNS ja lihaste ärrituvust; neurotransmissioonis, 3. vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks; mitmete ensüümide aktiveerimises, 4. madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset;
tüübi diabeet), sest neil haigetel on kroomi tase organismis langenud. Väga suur kroomi defitsiit võib olla diabeedieelse seisundi tekkepõhjuseks. Naistel langeb kroomi tase nii raseduse ajal kui ka peale lapse sündi. Sellega saab selgitada rasedate diabeeti, kuigi seda ei saa pidada ainsaks selle seisundi tekkepõhjuseks. Kroomi defitsiit organismis, millega kaasneb veresuhkru taseme tõus põhjustab ka triglütseriidide ja kolesterooli taseme tõusu vereplasmas ja mis lõpuks võib viia ateroskleroosi tekkeni. Kroomi mõju lipiidide ainevahetusele seostub tema mõjuga insuliini funktsioneerimisele organismis. Kroom omab väga suurt tähtsust diabeedi- ning südame-veresoonkonna haiguste profülaktikas. Katsed näitavad, et kroomi defitsiit põhjustab: kasvu kängumist, neuropaatiaid, kõrgema närvitegevuse häireid ning vähendab spermatosoidide viljastamisvõimet. Väga oluline on teada seda, et suhkru liigtarbimine suurendab
Race'i ja R. Fisher'i hüpoteesi järgi olid Rh- fenotüübid määratud 3 tihedalt aheldunud geeni (C,D,E) poolt, millest igaühel eristati 2 või 3 alleeli. Alles 1991. a. sai süsteemi geneetiline loomus tegeliku molekulaargeneetilise seletuse. DNA testid näitavad, et mõlemad süsteemid on sisuliselt õiged. Race-Fisher'I teooria on lihtsam ning õigemate täpsustustega. Ehk siis... Veregrupi AB0 süsteemis määravad erütrotsüütidel paiknevate A, B ja H antigeenide ning vereplasmas sisalduvate anti-A ja anti-B antikehade olemasolu kombinatsioon. Kuna vastsündinutel pole A ja B antigeenid täielikult välja kujunenud, võivad nende erütrotsüütidega esineda veregrupi määramisel nõrgemad reaktsioonid. Sünnimomendiks pole vastsündinu vereseerumis anti-A ja/või anti-B antikehi, need ilmuvad sinna üldjuhul 4.-6. elukuul ja kujunevad lõplikult välja 2.-4. eluaastaks. Reesusantigeenidest määratakse patsientidel D antigeeni. Kui
A Nägemine, kasv ja areng, reproduktsioon, Nahahaigused, mõningate vähivormide antioksüdantne regulatsioon. ennetus, nägemist parandav efekt. E Antioksüdant KVS haigused, nahahaiused, dementsus, mõningate vähivormide ennetus. D Reguleerib Ca metabolismi ja taset Osteoporoos, mõningate vähivormide vereplasmas, soodustab lihastööd. ennetus. K Vajalikud hüübimisfaktorite tootmisel Vastsündinutele manustamine maksas. Q Oluline antioksüdant KVS haiguse esinemisel, igemehaigused, mõningate vähivormide ennetus, energeetilisel eesmärgil. 12
Lactobacillus fermentum ME-3. Probiootiliste toodete edukas müük algas 1994. aastast, kui ettevõtted hakkasid lisama oma toodetele probiootilisi kultuure. 5 T11K PROBIOOTIKUMIDE MÕJU · allergiliste sümptomite leevendamine · Helicobacter pylori nakkuse vähendamine · kasvajate preventsioon · kolesterooli ja triatsüülglütserooli taseme langetamine vereplasmas · konkurents patogeenidega toitainete ja kinnitumiskohtade pärast · kõhukinnisuse vähendamine · kõhulahtisuse vältimine või leevendamine · lõhustavad laktoosi võimaldades tarbida piimatooteid ka neil, kes ei talu rõõska piima · mõjuvad soodustavalt mineraalide ainevahetusele · parandavad laktoosi omastamist · peremeesorganismi immuunvastuse stimuleerimine
ja on seega enamasti raseduste iseeneslike katkemiste põhjuseks. 4. Mida on teada nende ravimite ohutuse kohta raseduse ajal, millised võivad olla nende ravimite tarvitamisega seotud riskid lootele? Fenoksümetüülpenitsilliin. Senini puuduvad toendid, mis kinnitaksid, et fenoksumetuulpenitsilliinil oleks embruotoksiline, teratogeenne voi mutageenne toime. Kuigi penitsilliin labib platsentaarbarjaari ning eritub rinnapiima (tase rinnapiimas on 3...15% kontsentratsioonist ema vereplasmas), voib ravimit raseduse ja imetamise ajal kasutada. Paracetamol. Epidemioloogiliste uuringute andmete pohjal ei ole paratsetamoolil terapeutilistes annustes kahjulikku toimet raseduse kulule, loote tervisele ega vastsundinule. Andmed uleannustamise kohta raseduse ajal ei naidanud vaararengute riski suurenemist. Suukaudset manustamist uurinud reproduktiivsusuuringud ei naidanud marke vaararengutest ega lootetoksilisusest. Paratsetamooli
Kaltsiumi imendumist pärsivad : oksaalhape (sokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad). Lisamanustamine on õigustatud jalalihaste krampide korral (mis ei möödu magneesiumi manustamisel). Luude valulikus, igemete veritsus jt. Üledoseerimine Organismi kaltsigeerumine häire närvi ja lihaskoe funktsioonides. Häirib tsingi omastamist luukoepoolt. NAATRIUM RDA kogus mg -10aastasel 600-1800mg, 11-24a 1000-2500mg (soola tl). Organismis on naatrium vereplasmas, rakkudevahelises vedelikus, lümfis. Rakust liigub naatrium Na-pumba abil välja. Ta osaleb rakkude sise- ja väliskeskkonna naatriumi ja kaaliumi jaotumises lihas- ja närvikoes. Osaleb vere osmolaarsuse regulatsioonis, happe-alustasakaalus, normaalses veevahetuses, membraantranspordi tagamisel, ensüümide aktivatsioonis. Naatriumi allikad: juust, liha, kala, pagaritoodeted, kõrvitsalisted, mädarõikalisted. Naatrium imendub hästi. Lisamanustamine on vajalik abs
Peamised joodi sisaldavad toiduained on merekalad, vähemal määral ka piimasaadused, munad ja pagaritooted Ohutu joodi päevane üldkogus on kuni 0,5mg. Molübdeen Asub peamiselt luudes, neerudes, maksas, neerupealistes ja juustes. Leidub peamiselt loomsetes toiduainetes. Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb selle elemendi rohkusest pinnases. Koobalt Koobalti varud paiknevad põrnas, neerudes, kõhunäärmes, maksas, lihastes, erütrosüütides ja vereplasmas. Koobaltirohkusega hiilgavad loomsed subproduktid, kasinalt on koobaltit aga taimedes. Koobalti ohutu päevane kogus täiskasvanule on 0,025-0,050 mg. Räni Suurem osa ränist on koondunud sidekoest moodustunud tugistruktuuri: sidmetesse, kõhredesse ja kõõlustesse. Peamised räni sisaldavad toiduained on teraviljasaadused. On vaja mitmete keeruliste segamolekulide ehituseks; kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite
Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt.
Kinnitub õlavarreluu anatoomilisele kaelale. VERERINGE 12. Joonista EKG. 13.Punane – ventrikulaarosa (vatsake), roheline – atriaalosa (koda) EKG- ajas muutuvate potentsiaali-diferentside kõver . 3 faasi: P - kodade depolarisatsioon, QRS –vatsakeste depolarisatsioon T – vatsakeste repolarisatsioon 14. Veregruppide pilt, ABO süsteem ABO-veregrupisüsteem – jaotuse aluseks on er-de pinnal es A- ja B-antigeenid ja vereplasmas es anti-A ja anti-B antikehad. Vereplasmas esinev antikeha reageerib erütrotsüüdi rakumembraani pinnal oleva antigeeniga, põhjustades erütrotsüütide aglutinatsiooni ja seejärel hemolüüsi. ABO süsteemi antigeenid erütrotsüüdi pinnal on rakumembraani ekstratsellulaarse pinnaglükoproteiinid ja glükolipiidid.Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt.
põhjustatud positiivsed nähud enesetundes (sünergistlik efekt), mille loogiline seletus võib olla see, et topiramaadist tuleneva enesetunde languse järgselt tundus metamfetamiini toime katsealustele veelgi parem ja soov metamfetamiini uuesti kasutada veelgi suurem, millest esimene toime võimaldaks vähendada metamfetamiini annust ilma, et indiviidi enesetunne halveneks. Sünergistlikku toimet võib seletada ka sellega, et topiramaat võib metamfetamiini taset vereplasmas tõsta läbi erinevate farmakokineetiliste mehhanismide. Uuringu kitsaskohad: 1) Lühiajaliste ravimite koostoimete uuringute miinuseks on see, et need ei anna täielikku pilti ainete potentsiaalse kliinilise toime kohta, mistõttu tuleks täieliku ülevaate saamiseks teostada ka pikaajalisi uuringuid. Sarnaselt serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega võib ka topiramaat põhjustada ravi algul soovitule vastupidiseid toimeid, kuid osutuda ravi käigus tõhusaks
rõhuga, nt 0,93%line naatriumkloriidlahus o Hüpotooniline lahus selle osmootne rõhk on madalam organismi sisest osmoosest rõhust, nt vesi, seda süstida ei tohi, vesi hakkab minema punaliblede sisse, hakkab pihta osmoos lahusti ühesuunaline muutumine madalama rõhuga keskkonnas kõrgema suunas, punalibles kõrgem osm.rõhk. o Hüpertooniline lahus selle osmootne rõhk on kõrgen kui vereplasmas. Hakkab vedelik punalibledest minema välja vereplasmasse. 3. Organismi talitluse regulatsiooni põhiprintsiibid. Toimib regulaarsete süsteemide kaudu. Närvisüsteem ja humoraalne süsteem (sisesekretoolne süsteem). See töötab, reguleerib veres ringlevate ainete abil. Suurema osa nendest ainetest moodustavad hormioonid, mis on sisesekretoorsete näärmete produktid. Veel mõjutavad mõningad mineraalainete ioonid, eriti kaltsiumioonid, tsingiioonid, kaaliumioonid
Saadud ja eritatud vee hulgad peavad olema võrdsed. Ülemäärane veekaotus-dehüdratsioon. Mineraalained- Vee jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel organismis ja seda mõjutavad tegurid: elektrolüütide konsentratsioon ekstratellulaarses vedelikus, kapillaarne vererõhk, vereplasma valkude konsentratsioon. Elektroodide kons ekstratsellulaarses vedelikus: olulisism elektrolüüt NA+ samuti Cl-. Na+ ja vedeliku tasakaalu seos- kui vereplasmas mingil põhjusel väheneb Na+ konsentratsioon siis väheneb ka plasma hulk, kui Na+ hulk suureneb siis suureneb ka plasma hulk. Kapillaarne vererõhk peab olema piisaval suur, et suruda H2O välja rakkude vahelisse ruumi, et rõhk püsiks madal siis emendub vedelik tagasi. Verplasma valkude konsentratsioon- kapillaaride sein ei ole läbitav, valgu molekulid tekitavad gradiendi, osmoos tõmbab vedeliku uuesti veresoontesse tagasi tulemuseks normaalne püsiv veremaht. Veekogus esineb 1
verekaotuse eest. · Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45 g/l, globuliine 24...37 g/l, viimaste hulgas fibrinogeeni(1,5...4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks. Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. Vereplasma valkude ülesanded: · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist
verekaotuse eest. · Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik, pH väärtusega 7,35...7,4. Vereplasmas on 90...91% vett, 6.5...8% valku ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma valkusid on 65...80 g/l, neid jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45 g/l, globuliine 24...37 g/l, viimaste hulgas fibrinogeeni(1,5...4,5 g/l), mis hüübimisel sadeneb fibriiniks. Ilma fibrinogeenita verd nimetatakse seerumiks. Globuliinid jagunevad 1-, 2-,-ja -globuliinideks. Vereplasma valkude ülesanded: · Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist
annaabi.ee 
