ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldavad liikumist Vereringeelundkond · Süda- koosneb lihastest ja ta paneb vere soontes liikuma · Veresoontes voolav veri kannab toitained ja hapniku keha rakkudeni · Veri kogub kokku rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja jääkained ERITUSELUNDKOND · Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. Hingamiselundkond · Hingamisteed: nina, kõri, hingetoru, bronhid · Kopsud- veri kannab hapniku kopsust rakkudeni · Veri kannab süsihappegaasi kopsudesse , kust see läheb hingamisteede kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu · maks ja kõhunääre · peensool · jämesool
on E-vitamiinilaadset toimet avaldavate ainete koondnimetus E-vitamiinil on vähkkasvajatevastane toime On igapäevaselt vajalik Täielik puudumine organismist võib kahjulik ja ohtlik olla Milleks E-vitamiini vaja on? Kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks Lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks Kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises Veretrombide ärahoidmiseks Soodustamaks toitainete transporti rakkudeni Vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks Glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Järglaste saamiseks E-vitamiini allikad Päevalilleseemneõli Rapsiõli Maapähkel Mandliõli India pähkel Oliiviõli Lõhe Päevalilleseemned Spargelkapsas Mandel Kiivi Kreeka pähkel Porgand Sarapuupähkel
Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad E-vitamiini allikad. Miks on E-vitamiini on vaja: rakkude vananemise pidurdamiseks, kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas, veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks Kasutatud kirjandus : 1. http://www.toitumine.ee/e-vitamiin/ 2. http://www.kasvaja.net/E-vitamiin/id/330/ 3. http://www.okoviis.ee/index.php? est/huvitavat/v/sona/181 Tänan Kuulamast!
pehmenemine, lihaste nõrkus. Üledoseerimisel: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lihastenõrkus, nõrkus, tõuseb kaltsiumi ja fosfori sisaldus veres. VITAMIIN E Leidumine: taimeõlides, tomatites, porgandites, kalas, pähklites, päevalilleseemnetes, munakollases, seapekis. Miks vaja? Pidurdab rakkude vananemist, hoiab ära või lahustab veretrombe, vähendab vere kolesterooli sisaldust, soodustab toitainete transporti rakkudeni. Puudusel: steriilsus, kuiv nahk, iseeneseslikud abordid, enneaegsed sünnitused. Üledoseerimisel: vererõhk võib tõusta, (vähetoksiline).
maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks. Suure vereringe ülesandeks on varustada keha verega ja väikese vereringe ülesandeks on rikastada verd kopsudes hapnikuga 8) Arteri, kapillaari, veeni ülesanded Veenid juhivad verd organitest südamesse. Kapillaarid juhuvad verd organites rakkudeni. Arterid viivad verd südametest organitesse. 9) Mis on vererõhk? See kindlustab vere liikumise soontes. Tekib südame vatsakeste kokkutõmbel, mis vere arterisse suunab. 10) Veresoonte ummistumine- suurte ja keskmiste arterite sisepinnale ladestub rasvaine, mis moodustab paksendeid, mis hiljem võivad lubjastuda. Selle tagajärjel arter aheneb, veresoone seinad muutuvad kõvaks ja rabedaks ning vererõhk tõuseb. Kui paksend aina suuremaks kasvab, võib arter ummistuda.
Jaan Aru "Ajust inimeseni" Jaan Aru "Ajust inimeseni" räägib loo sellest, miks kõik inimesed on erinevad. Suurimaks põhjuseks on meie aju, mis on kõikidel inimestel erinev. Inimese aju mõjutavad tema pere, sõbrad, keskkond jne. Läbi aju töö saame me end liigutada. Ajus on palju erinevaid rakke, mis kokku saades tekitavad omavahel sidemeid, mis viivad endas edasi näiteks kindlaid liigutusi ja mõtteid teiste rakkudeni. 19. sajandil toimus suur õnnetus, ühe mehe ajust lendas läbi metallvarras. Õnneks jäi mees ellu, kuid tema ajus juhtus midagi. Tavaliselt säärastes olukordades inimesed surevad, kuid varras läbis ajupunkti, mis muutis ta isiksust. Peale seda avastati, et inimesi saab rahustada aju lõikuse abil. Sellist operatsiooni hakkas dr. Monits läbi viima sellist meetodit, see meetod viidi läbi üle 50 000 inimese peal.
ülesanded: 1)ainevahetus 2)temperatuuri regulatsioon (vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri) 3)hormonaalne regulatsioon venoosne veri- hapnikuvaene ; arteriaalne veri- hapnikurikas arter- veresoon, mis kannab verd südamest välja ; veen- veresoon, mis kannab verd südamesse Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema ererõhuga alalt (arteritest) liigub
5. Mille poolest erinevad sprinteri ja pikamaajooksja hingamisprotsessid? Pikamaajooksijad kasutavad aeroobset ja sprinterid anaeroobset hingamist. 6. Kust ja kuidas saavad organismid hapnikku? Loomad saavad hapnikku õhu sissehingamisel kopsudesse, taimed omastavad hapnikku õhulõhede kaudu, mis asuvad taimede lehtedes. 7. Kuidas toimub hapniku transport veres? Kuhu hapnik transporditakse? Vere punalibled seovad hapniku endaga ja viivad selle rakkudeni. 8. Miks on inimesel hapnikku vaja? Hapnikku on vaja selleks, et vabastada toitainetest energiat. 9. Kus tekib inimese organismis süsihappegaas? Kuidas toimub süsihappegaasi transport veres? Hapniku ja glükoosi reageerimisel tekib süsihappegaas ja vesi. Vereplasmas liigub lahustunud kujul süsihappegaas. 10. Miks on vaja süsihappegaas organismist välja viia? Kuna organism ei kasuta seda. Rakuhingamine 1.Millistest etappidest rakuhingamine koosneb?
❏ Saame: ❏ kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, ❏ taimsed õlid, ❏ lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, ❏ pähklid, ❏ oluline osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga ❏ seemned, ❏ idandid. südamelihaste osas, ❏ veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, ❏ soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, ❏ vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, ❏ glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, ❏ järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. K-vitamiin ❏ Puudusel võivad vastsündinutel ja neil, ❏ rohelised taimeosad ja õlid. kes tarvitavad verd vedeldavaid ravimeid, ❏ petersell jt maitseköögiviljad, ❏ hapukapsas, esineda vere hüübivushäired.
seemnetest, piimaohakas Kuidas need ained mõjuvad loomsetele organismidele? (lühidalt) Neil on antioksüdatiivsed omadused. Eeskätt hinnatakse neid põletiku-, allergia- viiruste- ja vähivastase toime tõttu. Nad tugevdavad veresooni, eriti kapillaare, mille ülesandeks on hapniku ja toitainete transport rakkudeni. Samuti suurendavad nad C-vitamiini toimet. Nõrga östrogeense toimega flavonoide nimetatakse fütoöstrogeenideks. Neil arvatakse olevat kaitse teatud vähivormide, nagu rinna-, soole-, eesnäärme-, maksavähi ja leukeemia vastu. Samuti saab neilt abi menopausi sümptomite leevendamiseks ning neil on osteoporoosi ennetav toime Miks on need orgaanilised ühendid taimede eluks vajalikud? Nende värvide, mida flavonoidid annavad taimedele, eesmärgiks on meelitada ligi loomi.
o Arterites (välja arvatud kopsuarterites) liigub hapnikurikas veri o Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed o Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere paiskumisele südamest , seda on tunda pulsina keha pinnal o ARTERITES LIIGUB VERI KIIRESTI Arterid meie kehas: AORT Kapillaarid: o On kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad artereid veenidega o Kapillaarid juhivad verd organitest rakkudeni o Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii gaasivahetus kui ka toit- ja jääkainete vahetus o Neil on õhuke sein (koosneb ühest rakukihist), see hõlbustab ainete vahetust. o VERI LIIGUB VÄGA AEGLASELT, ka see soodustab ainete vahetust Päris äge! Mis toimub kapillaarides? Veenid: o Nemad juhivad verd organitest südamesse, neis (v.a kopsuveenides) voolab hapniku vaene veri o Vere rõhk on veenides palju väiksem, kuna
E-vitamiin - tokoferoolid E-vitamiini on vaja: · rakkude vananemise pidurdamiseks, · kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, · lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, · kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas, · veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, · soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, · vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, · glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, · järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. E-vitamiini saadakse: · taimsetest õlidest · seemnetest · pähklitest · oliividest, täisterajahuKfüllokinoonidspinat, kapsas, herned Vesilahustuvad vitamiinid B6-vitamiin - püridoksiinidud B6-vitamiini on vaja: · süsivesikute, rasvade ning valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks,
S�da suurendab k�ll l��gi- sagedust ent ei t�sta v�ljapumbatava vere hulka. Elektrokardiogramm v�imaldab otsustada, kas s�dametalitlus on korras ja avastada s�damehaigusi. VERERINGE - vere liikumistee organismis VERESOONED - torujad elundid., mida m��da veri ringleb 3 t��pi: ARTERID -viivad verd s�damest organitesse -hapnikurikas veri -seinad paksud, tugevad, elastsed KAPILLAARID -�hendavad artereid veenidega -juhivad verd organites rakkudeni -keharakkude ja vere gaasivahetus -�ks rakukiht VEENID -juhivad verd organitest s�damesse -seinad pehmed ja �hukesed -klapid, mis takistavad vere tagasivoolu 2 VERERINGET SUUR e KEHAVERERINGE -varustada rakke toitainete ja hapnikuga S�dame vasak vatsake > k�ik keha organid > s�dame parem koda V�IKE e kopsuvereringe -rikastada kopsudes veri hapnikuga, vabaneda s�sihappegaasist S�dame parem vatsake > kopsud > s�dame vasak koda PULSS - arterite l�tvumine ja kokkut�mme
lipaasid. Protsess on hormoonide kontrolli all: Lõhustumise algatab hormoon-tundlik lipaas Sünteesib lipoproteiine Triglütseriidid ja kolesterool on vees lahustumatud ained, seetõttu tuleb nad soolest ja maksast teistesse kudedesse transportimiseks "pakkida" veeslahustuvateks lipoproteiinideks. Nende peamiseks ülesandeks on transportida vees mittelahustuvaid rasvu ja kolesterooliühendeid soolestikust ja maksast neid vajavate rakkudeni aga samuti ka üleliigse kolesterooli transport maksa tagasi. Lipoproteiinide alatüübid: 1. Madala tihedusega lipoproteiin (LDL), mis on peamiseks kolesterooli kandjaks veres. LDL-kolesterool (tuntud ka "halva" kolesteroolina ), moodustab umbes 75% üldkolesteroolist ning on tähtsaim haigusttekitav lipoproteiin, kuna selle taseme tõusuga arvatakse kaasnevat lipiidide ladestumist veresoonte seintesse 2
Seinad Paksud, tugevad, elastsed Pehmed, õhukesed Üks rakukiht Vere paneb Südmaevatsakeste Lihaste Lihased liikuma... kokkutõmme kokkutõmme Voolukiirus Hästi kiire Keskmine Väga aeglane Talitlus Veri südamest organitesse Veri organitest südamesse Juhivad verd organites rakkudeni Vererõhk Kõrge Madal keskmine Eripära Hapnikurikas Klapid Kõige peenemad 9. Millistest veresoontest võivad olla eluohtlikult suured verekaod ja miks? Kuidas annaksid esmaabi kohapeal? Arteritest. 1) Paks marli/rätik haavale 2) Tõsta jäse üles 3) Suru haav kõvasti kinni ja helista hädaabisse 10. Kirjelda südametöö tsüklit!
inimese treenitusest kui koormusest. Süda koosneb kahest poolest, need omakorda kahest kambrikesest. Teistest kehaosadest tulev hapnikuvaene veri kantakse paremasse kotta, kust ta liigub parema vatsakese kaudu edasi kopsudesse. Vasakusse kotta tuleb aga hapnikurikas veri kopsudest, kust see vasaku vatsakese kaudu üle keha laiali kandub. Kui inimene sisse hingab, liigub õhk kopsudesse. Kopsud varustavad hapnikuga kogu keha. Veri kannab hapniku kopsust rakkudeni. 1.1 SÜDA JA TERVIS 4 Südamehaigused, eriti isheemiatõbi on üks sagedasemaid surma põhjusi. Viimase esinemissagedust mõjutavad eluviisid - toitumine, suitsetamine ja liikumisvaegus. Teatakse, et kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda isheemiatõppe on pea poole võrra väiksem kui vähe liikujail
Neil on tugevad seinad. Arterid jagunevad peenemateks arudeks ja neid nim- arterioolideks. Arterite ja arterioolide seintes on silelihased ja enamik kannab neist laiali hapniku rikast verd. Aort arter,mille kaudu veri südamest välja voolab. See on suurim arter kehas. Täiskasvanul on kõige laiemas kohas 2.5 cm. Kapillaar (e. juussoon) kõige peenem veresoon, kapillaarid saavad arterioolidest hapniku rikast verd ning kannavad seda kõikide rakkudeni. Nende seinad koosnevad ühest rakukihist ning võimaldavad lahustunud ainetel kergesti liikuda. Veen veresoon,mis kannab verd südame suunas. Õhemad seinad kui arteritel neis voolab hapniku vaene veri ,mis annab veenidele sinise värvuse.Vererõhk on madal. Vererõhk on rohk,mida veri avaldab veresoonte seintele. Seda tekitab südamevatsakese kokkutõmme,mis vere arteritesse surub. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus rõhk
Umbes nädala jooksul muutuvad mõned abistaja-T-rakud mälu-T- rakkudeks. Uuesti kohtudes samade haigustekitajatega saavad nad kohe tööle asuda. Enda reguleerimiseks kasutab immuunsüsteem molekule ja rakke, mille ülesandeks on immuunvastutuse pärssimine. Üks rakk, kes sellega tegeleb on reguleerija-T-rakk. Immuunsüsteem mitte ainult ei vaigista immuunvastutust vaid ka ennetab mittevajaliku vastuse kujunemist. Lümfotsüütide antigeenretseptorid on ülimalt tundlikud, nii et kui rakkudeni jõuab nõrk signaal siis nad reageerivad ootamise ja valmisolekuga, tegutsema asuvad nad alles peale tugeva signaali saamist. Samuti ei ründa immuunsüsteem kõike millega organism kokku puutub, selle asemel võetakse näiteks toit ja muud kahjutud asjad omaks. Seda nimetatakse tolerantsuseks. Kuna kergesti võib juhtuda, et B- ja T-rakkudel võib olla antigeeniretseptor, mis vastab mõnele keha enda antigeenile, siis enne vereringesse laskmist testitakse lümfotsüüte
2 Alkoholiainevahetus Joodud alkohol jõuab söögitoru kaudu makku ja sealt edasi soolestikku. Alkholi imendumine seedetraktist verre toimub suurema kontsentratsiooniga alast väiksema kontsentratsiooniga alasse. Imendumise kiirus sõltub alkoholi kontsentratsiooni erinevusest seedetraktis ja veres.Verest jõuab alkohol kiiresti rakkudevahelisse vedelikku ja seekaudu rakkudeni. Alkoholi imendumine verre võib alata juba suus, see toimub ka maos, kuid põhiliseks imendumise paigaks on peensool Alkoholist tulenevad haigused Alkoholi tarbides võib tulla pikka aja peale palju erinevaid haigusi, kindlasti võib tulla ka alkoholi sõltuvus. Alkohol ja maks Maks on inimese esimene siseorgan mis saab tunda alkoholi mõju. See veri mis maksast läbi käib on kõige suurema alkoholi sisaldusega, sest joodud alkohol imendub seedekulgla kaudu
kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel. Kapillaaridest liigub veri veenidesse, mis juhivad selle tagasi südamesse Arterid- · Veresooned , mis viivad verd südamest organitesse. · Seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugvus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet(vererõhku) taluda ning venida. Kapillaarid · Juhivad verd organitest rakkudeni · Kõige peenemad veresooned ja ühendavad arterit veenidega. Sein koosneb ainult ühest rakukihist, mis hõlmustab ainete vahetust. Veenid · Juhivad verd organitest südamesse · Seinad on pehmed ja õhukesed, nende lihaskiht on õhem kui arteritel. · Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seetõttu liigub veri ainult ühes suunas. Suur vereringe: ülesanne on varustada kogu keha rakke titainete ja hapnikuga ning
Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tugevus ja elastsus võimaldab arteritel suurt survet (vererõhku) taluda ning venida, ühtlustades sellega vere liikumist. Arterite seinad venivad ja tõmbuvad kokku vastavalt vere paiskumisele südamest, seda on tunda pulsina keha pinnal. Kapillaarid Kapillaarid on kõige peenemad veresooned ja nad ühendavad artereid veenidega. Kapillaarid juhivad verd organites rakkudeni. Läbi kapillaaride seinte toimub keharakkude ja vere vahel nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete vahetus. Kapillaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Veri voolab väga aeglaselt, mis soodustab ainete vahetust. Veenid Veenid juhivad verd organitest südamesse, neis (v.a kopsuveenides) voolab hapnikuvaene veri. Veenides on vere rõhk palju väiksem kui arterites, sest siin on südame surve verele väike.
vere nendes kehaosades kiiremini liikuma. Putukatel on seega avatud vereringe. Putukate veri ehk hemolümf on enamasti värvitu. Tema ülesandeks on kanda kehas laiali toitaineid ning viia jääkained erituselunditesse. Hapnikku putukate veri edasi ei kanna. Hingamiselunditeks on putukatel erilised torukesed ehk trahheed. Nad saavad alguse putuka keha külgedelt hingeavade ehk stigmade näol ning suunduvad järjest hargnedes keha sisemusse. Nende kaudu liigub õhk otse kõigi elundite ja rakkudeni. Sellist hingamist nimetatakse trahheehingamiseks. Et trahheetorukesed kokku ei vajuks, on nad toestatud kitiinist spiraaliga. Tiibu ja tagakeha liigutades pumpab putukas hapnikurikast õhku trahheedesse ja süsihappegaasiga rikastunud õhu välja. Suur osa süsihappegaasist lahkub kehast ka lihtsalt läbi kudede ja välisskeletis olevate mikrokanalite. Vees elavad putukad hingavad kahel viisil. Osal neist on lõpusjätked, millega nad saavad hingata vees lahustunud hapnikku
Läbi kapillaari õhukeste seinte liiguvad hapnik ja toitained (glükoos) verest kudedesse ning jääkained (süsihappegaas) aga liiguvad kudedest verre. ARTERID Arterid viivad verd südamest organitesse Arterites (väljaarvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri Nende seinad on paksud, tugevad ning elastsed ja suudavad survet taluda KAPILLAARID Kõige peenemad veresooned Juhivad verd organitest rakkudeni Läbi kapillaaride seinte toimub gaasi kui ka toit-jaakainete vahetus Kapillaari sein koosneb ühest rakkikihist Veri voolab aeglaselt, see hõlbustab ainevahetust VEENID Veenid juhivad verd organitest südamesse Veenides (v.a kopsuveenides) voolab hapnikuvaene veri Seinad on pehmed ja õhukesed Veenides on klapid mis takistavad tagasi voolu MIS PANEB VERE SOONETES VOOLAMA?
inimese suhtlemisaltimaks. Kõik see võimendub, kui inimene joob liiga palju. Nii kaovad ohu- ja mõõdutunne ning suureneb kalduvus riskida või sattuda konflikti teiste inimestega. 3 1. Alkohol ja tervis Alkohol avaldab peale joomist kohest mõju kõigile organitele ja kudedele. Alkohol imendub verre, lahustub veres leiduvas vees ja jõuab vere kaudu kiiresti kõigi rakkudeni, sealhulgas närvirakkudeni, mille tulemusel kogeb alkoholi manustanud inimene heaolutunnet. Väheneb ka reaktsiooni kiirus ning suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu. Alkohoolsed joogid mõjutavad vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt, sõltuvalt inimese soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja muudest asjaoludest, näiteks sõltuvalt sellest, kas alkohoolsete jookidega
kohta joobnud olekus ilmumise eest, millega solvatakse inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. 5 Alkohol ja tervis Alkohol avaldab peale joomist kohest mõju kõigile organitele ja kudedele. Alkohol imendub verre, lahustub veres leiduvas vees ja jõuab vere kaudu kiiresti kõigi rakkudeni, sealhulgas närvirakkudeni, mille tulemusel kogeb alkoholi manustanud inimene heaolutunnet. Alkoholi manustamise tagajärjel suureneb vere alkoholisisaldus, alkohol väljub verest kindla aja jooksul, peamiselt maksa tegevuse tulemusel. Alkoholi mõju organismile on mitmesugune, pikaajalise ja rohke alkoholitarvitamisega võib kaasneda teatud terviseriskide suurenemine. On andmeid ka selle kohta, et alkohol mõõdukas koguses on tervisele kasulik.
vahendavad nn. värava kontrolli rakud.Juhul, kui survet nahale ei avaldata, siis edastatakse ajju puhtalt nõelatorkest tulenev valusignaal. Võetakse info vastu, väravakontrolli rakud saadavad info edasi valu edastaja rakkudele, saadetakse info edasi ajju ja toimub valu tajumine. Aga kui samal ajal samas piirkonnas, kus nõelaga torgati, tekitada survesignaale näppudega vajutades piisavalt kõvasti, siis saadetakse vajutusest tulenevad valusignaalid seljaajus olevate värava kontrolli rakkudeni samaaegselt, mis käivitavad pidurduskontrolli rakud, mis saadavad info edasi järgmistele valu edastaja rakkudele, mis saavad ülesande saada pidurdatud, kui see pidurdussignaal on suurem kui valusignaal ja sellisel juhul valusignaali nii tugevana või mitte üldse ei edastata ajju.
Tekstiilitööstuses viimistletakse glükoosiga kangaid. Klaasitööstuses kasutatakse glükoosi peeglite valmistamisel. Glükoosi sisaldavat tärklisesiirupit tarvitatakse toiduainete ja kondiitritööstuses marmelaadi, karamelli ja küpsiste tootmisel. (2) Glükoos on väärtuslik toitaine, sest organism omastab teda täielikult. Ta on organismile tähtis energiaallikas ja ka stimulaator. Glükoos on vere koostisosa. Verega kantakse glükoos organismi laiali kõigi kudede ja rakkudeni, kus järk-järgult oksüdeerub, muutudes veeks ja süsinikdioksiidiks ning vabastades seejuures energiat. Hea omastatavuse tõttu manustatakse glükoos raskelt haigetele. Pealegi parandab glükoos stimulaatorina närvisüsteemi talitlust. Meditsiinis rakendatakse glükoos kõrval ka tema derivaate, näiteks kaltsiumglükonaati. Kondiitritööstuses asendatakse sahharoos sageli glükoosiga, mis on vähem magus ega kristallu nii kergesti
valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime, ·kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas, ·veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks, ·soodustamaks toitainete transporti rakkudeni, ·vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks, ·glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas, ·järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid. Vitamiin C ·rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, 75 mg * 10 g kibuvitsamarjadest,
Adrenaliin ehk stressihormoon valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine. · Kui vererõhk tõuseb liiga kõrgele , pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringeelundkonna kahjustumist. Veresuhkrusisalduse kontroll toimub klassikalisel negatiivse tagasiside meetodil. · Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks , vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin jõuab vere kaudu kõikide rakkudeni. Ta aktiveerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ka rakkudes olevad ensüümid, mis muudavad glükoosi glükogeeniks. Nii langeb glükoosi hulk veres. · Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks sünteesib kõhunääre glükagooni. See hormoon aktiveerib ensüümid, mis hakkavad glükogeeni lagundama. Tekkinud glükoos aga läheb verre ja nii tõuseb glükoosi hulk veres.
ravimiseks. Meetodi ülesehitus: 1. Tehakse kindlaks mutantne geen. 2. Terve identse geeni, transgeeni, kloonimine. 3. Transgeen kohandatakse vajadusele ja pakitakse transportvektorisse. 4. Vektor viib transgeeni patsiendi sihtmärkrakku. 5. Kui transportvektor on sihtmärkrakku jõudnud, saadetakse geneetiline materjal rakutuuma. 6. Geneetiline materjal seostub DNA-ga ning muteerunud või defektne DNA parandatakse. Seejuures kõige raskem on geenide toimetamine õigete rakkudeni. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenemisjärgus ravimeetod, kuna meetodi katsetamine on keelatud. Põhjus: suur tüsistuste risk. Geeniteraapia suurimaks probleemiks on geenide toimetamine õigete rakkudeni. Meetod on ka kallis. 58. Miks on oluline teada organismide genoomi täispikki järjestusi? Teades genoomi täispikki järjestusi loodavad teadlased loomade kaudu jõuda inimhaiguste mõistmiseni. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, loomi kasutatakse
on ühel maa-alal elavad taimed (niidud, metsad, põllud, sood, veekogud). Taimekooslused jagunevad liigirikasteks (puisniit) ja liigivaeseteks (kuusikud, roostikud). Kalad Hingamiselundkonna ülesanne on rikastada verd hapnikuga. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru pärak. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni. ninaava lõpusekaas küljejoon suu silm küljeuim seljauim sabauim kõhuuim pärakuuim Kalade vereringe Kala süda on kaheosaline. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest eemale. Veenid toovad verd südamesuunas.
Vesi koosneb ligikaudu 70% Maa pinnast. Vesi on ainus aine, mida leidub samaaegselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. Vee roll meie elus on raskesti hinnatav, kuna seda kasutatakse peaaegu kõikjal. Inimene suudab toiduta olla üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. Keskmiselt 60-65% inimkehast koosneb veest, seda on ajus 85%, veres 80% ja luudes 25%. Milleks on meil vaja vett? Vesi on aine, mis aitab meie organismi elutegevuse protsesse käimas hoida, tuues rakkudeni toiteaineid ja jääke välja viies. Tänu veele toimub kehatemperatuuri reguleerimine. Seetõttu võibki inimene olla söömata poole kauem kui ilma veeta. Tervise seisukohalt kujutavad endast suurimat ohtu vees mittelahustunud keemilised ained, sealhulgas rasked metallid, erinevad kantserogeensed ained ja nii edasi. Kellelegi pole saladuseks, et vesi ei ole steriilne. Aga selle juures on hea teada, et mikroorganismid mis vees on ei ole meie tervisele ohtlikud
keskkonnatingimuste eest nagu näiteks UV-kiirgus, toksilised metallid, happed, dehüdratsioon, soolsus, fagotsütoos ning mitmed antibiootikumid. Välja on toodud kolm mehhanismi, miks biofilmid on resistentsed biotsiidsetele agentidele: 1. Maatriksi limal on tõkestavad omadused. Antimikroobsed agendid neutraliseeritakse või seotakse EPS1`i poolt ning lahjendatakse mitteletaalse kontsentratsioonini enne, kui need jõuavad üksikute rakkudeni biofilmi sees. Selline barjäär kaitseb ka UV-kiirguse ja dehüdratsiooni eest. 2. Biofilmi füsioloogiline seisund. Kuigi paljud antibiootikumid tungivad läbi EPS`i, on biofilmi sisesed rakud siiski kaitstud. Resistentsus seisneb selles, et biofilmis moodustuvad näljased, statsionaarses faasis uinunud rakkude piirkonnad. 3. Resistentsete fenotüüpidega alampopulatsioonide esinemine. 1
4 Rasvad ja õlid, mis sisaldavad vitamiini E, rääsuvad vähem kui need, milles teda ei sisaldu. E vitamiin tagab selle, et punased verelibled täituvad rohkem puhta hapnikuga, mida veri kannab laiali mööda kogu organismi. Kui organismis on piisavalt E vitamiini, säilub paremini ka A vitamiin ja see on hea silmanägemisele (aitab keskealistel paremini silmi fokusseerida). Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust. Kui vitamiin E-d on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. NB! Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemide oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat
närvitalitluses, selle tagajärjeks võivad olla lihaskrambid ja teadvusekaotus. Hingamist reguleerib piklikajus paiknev hingamiskeskus. Toitainetega varustamine Nii seedekulgla talitlust kui ka nälja- ja täiskõhutunnet reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonidega. Parasümpaatiline närvisüsteem kiirendab seedimist, sümpaatiline närvisüsteem aga aeglustab seda. Rakud saavad energia tootmiseks kasutada eelkõige glükoosi. Glükoosi viib rakkudeni veri ning glükoosi hulka veres nimetatakse veresuhkru tasemeks. Pankreas – veresuhkru taseme reguleerimisel tähtis. Pankreas Tänu insuliinile saab glükoos rakkudesse tungida, et rakud ei jääks glükoosinälga. Toodetakse hormoone: Insuliini – suhkrut liiga palju Glükagoon – suhkrut liiga vähe Vesi ja jääkained 70% inimese kaalust on vesi, et rakud saaksid normaalselt talitleda,
üksi ei piisa, haav tuleb õmmelda ja vahel õmmeldakse isegi veresoone seina.Kui nahale tekib sinikas, mida juhtub üsna sageli, tähendab see seda, et väikesed veresooned naha all on vigastatud, kuid nahaalune verejooks on peatunud.Vereliistakute ülekannet vajavad inimesed, kellel on neid liiga vähe, et tagada normaalne hüübimine, mis meie vereringe terviklikkust pidevalt kaitseb. Plasma Vereplasma on vedelik, milles vere rakud saavad liikuda. Plasmaga kanduvad keha rakkudeni toitained ja plasma kannab erituselunditeni jääkained, mis tuleb kehast välja viia. Plasmal koostöös vereliistakutega on täita tähtis ülesanne: plasmas lahustunud kujul pidevalt ringlevatest hüübimisainetest moodustub veresoone vigastuse kohal peen võrgustik, mis on trombi moodustumisel toeks.Plasma ülesannet transportida vere rakke ja toit- ning jääkaineid saavad asendada soonde tilgutatavad lahused. Hüübimiseks vajalikke aineid
viiruste ja toksiinide tungimise kesknärvisüsteemi. Kofeiin metaboliseeritakse maksas teofülliiniks, teobromiiniks ja paraksantiiniks. 1.1 TOIMEMEHHANISM Sõltumata sellest, kuidas me kofeiini tarbime, kas kohvi, tee või karastusjoogina, imendub see hästi vereringesse. Kofeiini täielikuks imendumiseks maost ja peensoolest kulub 30–45 minutit. Veri transpordib selle organitesse ja peagi kõigi rakkudeni. Umbes tunni ajaga saavutab kofeiini kontsentratsioon ajus maksimumi. Seejärel ja sama ruttu see ka väheneb ning kaob. Kofeiini lammutamises ehk metabolismis etendavad juhtivat rolli maksa tsütokroom P450 oksüdaasi ensüümid. Konkreetsemalt on kofeiini metabolismis oluline tsütokroom P450 oksüdaasi isovorm CYP1A2. Kofeiin laguneb maksas kolmeks peamiseks metaboliidiks: paraksantiin, teobromiin ja teofülliin, millest igaühel on organismile oma mõju
Süda koosneb kahest poolest paremast ja vasakust kambrist e. vatsast, mis omakorda veel kahest kambrikesest. Teistest kehaosadest tulev hapnikuvaene veri kantakse paremasse kotta, kust ta liigub parema vatsakese kaudu edasi kopsudesse. Vasakusse kotta tuleb aga hapnikurikas veri kopsudest, kust see vasaku vatsakese kaudu üle keha laiali kandub. Kui inimene sisse hingab, liigub õhk kopsudesse. Kopsud varustavad hapnikuga kogu keha. Veri kannab hapniku kopsust rakkudeni. 4 Tähtsaim ning ka suurim arter südames ja ka kogu kehas on aort, mis transpordib kogu arteriaalse vere üle kogu keha laiali. Aort algab paremast vatsakesest ning moodustab siis laskuva kaare, mida nimetatakse aordikaareks, seejärel kulgeb mööda rindkeret kui rinnaaort. See siirdub läbi diafragma, minnes üle kõhuaordiks, mis vaagnaõõne lähedal haruneb ühisteks niudearteriteks, mis varustavad verega keha allosa. Aordiklapp on
Kesknärvisüsteem- pea ja seljaaju Perifeerne Kogu närvikude väljaspool kesknärvisüsteemi 25. Neuroni ehitus, ülesanne, paiknemine organismis, neuronite tüübid koosneb: o rakukehast e. perikaarüonist (neurotsüüdist) o jätketest võtavad vastu ja juhivad närviimpulssi Tüübid: Sensoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemi Motoorsed neuronid kannavad impulsi kesknärvisüsteemist või ganglionist rakkudeni Vaheneuronid nende vahel Sõltuvalt jätkete arvust: multipolaarsed neuronid enamik neuronitest (seljaaju, peaaju) bipolaarsed neuronid nt võrkkestas ja sisekõrva ganglionides pseudo-unipolaarsed neuronid osad spinaalganglionide rakud unipolaarsed neuronid ühe jätkega, meeleelundites (silma võrkkest) 26. Neurogliia rakkude tüübid ja ülesanded Esinevad kesknärvisüsteemis: o astrotsüüdid
on 8–10 mg, 10 mg E-vitamiini sisaldub näiteks: * 7 g nisuiduõlis, * 25 g päevalilleseemnetes, * 40 g mandlites, * 50 g rapsiõlis, * 85 g oliiviõlis, * 650 g võis. Biofunktsioonid • rakkude vananemise pidurdamiseks, • kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks, • parandab organismi varustatust hapnikuga ja üldist kaitsevõimet • veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks • soodustab toitainete transporti rakkudeni • vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks • glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas Vaegus Liig erütrotsüütide eluea suupõletikku lühenemine ning nägemishäireid lõhustumine. nõgeslöövet verejooksu väheneb ka hemoglobiini süntees. spermatogeneesi häireid, testiste renguhäireid, rasestumise häireid
Veri liigub arterites südame kokkutõmmete survel ja veenides neid ümbritsevate lihaste kokkutõmmete survel. ARTERID Ülesanne: vere transportimine südamest organitesse Suurus: Veri: arteriaalne (vä. kopsuarterid) Seinad: paksud, tugevad, elastsed Lihaskiht: keskmine Vererõhk: kõige kõrgem Vere liikumiskiirus: väga kiire KAPILLAARID Ülesanne: arterite ühendamine veenidega; vere juhtimine organites rakkudeni; keharakkude ja vere vaheline gaasivahetus ja ka toit- ja jääkainete vahetus. Suurus: kõige peenemad Veri: mõlemad Seinad: üks rakukiht Lihaskiht: puudub Vererõhk: keskmine Vere liikumiskiirus: väga aeglane VEENID Ülesanne: juhtida verd organitest südamesse Suurus: Veri: venoosne veri Seinad: pehmed, õhukesed Lihaskiht: kõige paksem Vererõhk: kõige madalam Vere liikumiskiirus: keskmine
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga.
Reflektoorsed tegevused (imemine, neelamine, köha jne) Sild kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv. Selles paikneb trapetskeha ja osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid rakke. Väikeaju pea, keha, jäsemete asend, automaatne motoorika , tahtlikud liigutused. Keskaju silmaliigutaja, plokinärv.Keskaju tuumadest liiguvad närviimpulssid piklikajju ja seljaaju motoorsete rakkudeni. Pupillirefleksi keskus, siin korrigeeritakse lihastoonust. Vaheaju talamus ja hüpotalamus. Suuraju sagarad otsmikusagarad (tahtelised liigutused, meeleolu, motivatsioon, lõhnad), kiirusagar (sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine), oimusagar (abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnad, kuulmine), kuklasagar (visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine) Suurajukoor suuraju poolkerade välimine õhuke hallainekiht. Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest.
kaitse vananemise eest. Rasvad ja õlid, mis sisaldavad vitamiini E, rääsuvad vähem kui need, milles teda ei sisaldu. E vitamiin tagab selle, et punased verelibled täituvad rohkem puhta hapnikuga, mida veri kannab laiali mööda kogu organismi. Kui organismis on piisavalt E vitamiini, säilub paremini ka A vitamiin ja see on hea silmanägemisele (aitab keskealistel paremini silmi fokusseerida). Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust. Kui vitamiin E-d on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. NB! Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemide oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades,
vananemise eest. Rasvad ja õlid, mis sisaldavad vitamiini E, rääsuvad vähem kui need, milles teda ei sisaldu. E vitamiin tagab selle, et punased verelibled täituvad rohkem puhta hapnikuga, mida veri kannab laiali mööda kogu organismi. Kui organismis on piisavalt E vitamiini, säilub paremini ka A vitamiin ja see on hea silmanägemisele (aitab keskealistel paremini silmi fokusseerida). Vitamiin E soodustab toitainete transporti rakkudeni ja vähendab vere kolesteroolisisaldust. Kui vitamiin E on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. NB! Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemid oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades,
kapillaaride seinte tugevamaks muutmiseks; lümfotsüütide, puna- ja valgeliblede kaitseks, mille tõttu paraneb organismi varustatus hapnikuga ja üldine kaitsevõime; kuna mängib olulist osa lihaste rakulises hingamises, eriti aga südamelihaste osas; veretrombide ärahoidmiseks või lahustamiseks; 7 soodustamaks toitainete transporti rakkudeni; vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks; glükogeeni ladestumise soodustamiseks maksas; järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid, täisterajahu. Puudusel: steriilsus, kuiv nahk, iseeneseslikud abordid, enneaegsed sünnitused. Üledoseerimisel: vererõhk võib tõusta, (vähetoksiline). E-vitamiini päevane soovitatav kogus on 8–10 mg, 10 mg E-vitamiini sisaldub
9 Hüaluroonhappega biorevitalisatsiooni täiendavaks eeliseks on kindel kaitse ümbritseva keskkonna agressiivse mõju, sealhulgas kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Karboksüteraapia. Karboksüteraapia on lihtne, kuid tõhus protseduur, üks mesoteraapia liikidest. Erinevus seisneb selles, et naha alla viiakse mitte toitainete kokteil, vaid süsinikdioksiid CO2. Aja jooksul muutuvad meie veresooned hapramaks ja ebaelastsemaks ning hapniku ja toitainete rakkudeni toimetamine halveneb, seetõttu hakkab organism tundma n-ö hapnikunälga. Viies naha alla kindla doosi süsinikdioksiidi, võimendatakse seda nälga kunstlikult ühes piirkonnas lühikese aja jooksul, sellele reageerides hakkab organism tööle aktiivsemas tempos: aktiveerub vere- ja lümfiringe injektsiooni piirkonnas, kiirenevad ainevahetusprotsessid, aktiveerub toksiinide ja jääkainete väljutamine. Süsihappegaas mõjub
· Uuringud näitavad, et alkohol on mitmesuguste südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate (vähi), psüühikahäirete, seedeelundkonna ja teiste haiguste tekke riskitegur. · Eestis sureb alkoholi tarvitamisega seotud haigustesse igal aastal 600800 inimest, neist 2/3 on mehed. (5) Alkohol avaldab peale joomist kohest mõju kõigile organitele ja kudedele. Alkohol imendub verre, lahustub veres leiduvas vees ja jõuab vere kaudu kiiresti kõigi rakkudeni, sealhulgas närvirakkudeni, mille tulemusel kogeb alkoholi manustanud inimene heaolutunnet. Alkoholi manustamise tagajärjel suureneb vere alkoholisisaldus, alkohol väljub verest kindla aja jooksul, peamiselt maksa tegevuse tulemusel. Alkoholi mõju organismile on mitmesugune, pikaajalise ja rohke alkoholitarvitamisega võib kaasneda teatud terviseriskide suurenemine. On andmeid ka selle kohta, et alkohol mõõdukas koguses on tervisele kasulik. (6) 1.3 Tubakas
selle funktsiooni titmiseks. Kuigi ka sda on lihaseline elund, on tema funktsioon skeletilihaste omast selgesti erinev sda on eelkige lakkamatult toimiv pump. Skeletilihasest selgesti erinev ja just sdamele iseloomuliku talitlusega sobiv on ka sdame ehitus nii tervikliku elundi kui ka sdamelihase raku ja selle organellide tasandil. Prates thelepanu veresoontele, mille vahendusel sdame poolt liikuma pandud veri kigi elundite, kudede ja rakkudeni juab, on theldatav samasugune struktuuri ja funktsiooni vastavus. Kik rakud, koed, elundid ja elundkonnad, mille talitlust treeningukoormused mjutavad, kohanevad nende koormustega suuremal vi vhemal mral. Peamised parameetrid, millest sltub treeningukoormuste mju kohanemisprotsessidele organismi struktuurides, on nende maht, intensiivsus ja sagedus. NB! Inimese keha erinevate osade talitluse liidavad htseks tervikuks nrvissteem ja endokriinssteem Nrvissteemis edastatakse informatsiooni
järglaste saamine, häired, raua emakas, idandid fertiilsuse metabolismi häireid, skeletilihastes säilitamine, enneaegne vananemine, soodustab toitainete transporti rakkudeni, veretrombide ärahoidmine/ lahustumine D Rasvlahustuv Ca ja P ainevahetus, Luude pehmenemine, Rasvkoes Kalarasv, luude ja hammaste rahhiit, lihaste munakollane, või, areng, vere hüpotoonia, rasv, maks
annaabi.ee 
