Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid-veri liigub vatsakesest veresoontesse. Süda töötab rütmiliselt:1)Kodade kokkutõmme->2)Vatsakeste kokkutõmme ->3)Kogu südame lõtvumine Vereringe ülesanded: -Seob tervikuks kõik organismi osad -Kannab CO2 kudedest kopsudesse -Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone -Kindlustab pideva ainevahetuse -Osaleb jääkainete eemaldamises -Ühtlustab keha temperatuuri Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veene mööda liigub veri südamesse. Veenid on õhemate seintega, kui arterid ja nende seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Artereid mööda liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad peenemateks arteriteks ja siis kapillaarideks. Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine.
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi. Inimese kõhu- ja rinnaõõnes asuvad enamik elunditest. Sarnase ehituse ja talitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimese keha koosneb mitmetest elundkondadest, millest igaüks täidab mingit kindlat ülesannet. Näiteks kopsud on hingamiselundkonna elundiks ja süda vereringe-elundkonna elundiks. Inimese elundid sarnanevad paljuski teiste imetajate elunditega
Neuriidid e aksonid, pikemad jätked, juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriitidega v rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. ELUNDKONNAD Elund - kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi täita ei suuda. nt südames on lihaskude, epiteelkude, sidekude ja närvikude. Elundkond on ühistalitusega elundid. nt kateelundkond(nahk), tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, närvisüsteem, meeleelundid, sigimiselundkond. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Ül välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. nt küüned, juuksed, nahk (kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest) Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased koos toesega. nt kõõlused, liigesed, luud, lihased
muutes närvikiu valgeks valgeaine SÜNAPSID · Neuronitevahelised ühendused · Elektriline sünaps impulsi ülekanne kiire, muutumatu · Keemiline sünaps impulss kantakse keemilise ülekandeaine abil teise rakku. · Puutub kokku ühe pikem ja teise lühem jätke. Antakse info üle. · Inimesel ca 80% Elundkonnad 1. KATTEELUNDKOND Nahk suurim elund · Kaitseb (väliste vigastuste; haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) - Nahal elab mitmesuguseid baktereid, enamik neist on hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. · Sünteesib erinevaid ühendeid - (Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melanin) - D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi
· Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. · Elektrililine sünaps (ca 20%) akson ja dendriit puutuvad vahetult kokku, impulsi ülekanne kiire, muutumatu. · Keemiline sünaps (ca 80%) impulss kantakse keemilise ülekandeaine mediaatori (virgatsaine, transmitter) abil teise rakku. ELUNDKONNAD · Ühistalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. · Inimese elundkondadeks on katteelundkond (nahk), tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, ringeelundkond, erituselundkond, endokriin- ehk sisenõresüsteem, närvisüsteem ja meeleelundid, sigimiselundkond. · KATTEELUNDKOND · Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. · Inimese väliskatteks on nahk.
Ülesandeks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. *lümf *sülg - närvikude. Koosneb neuronitest, mille kehad paiknevad peaaju ja seljaajus ning nende jätked ulatuvad kõikjale. Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Elundkonnad: Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühetalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. - katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. 1.) nahk 2.) sidekude ( rasv ja kõhrkude) 3.)närvirakud ja retseptorid ( Taktiilsed retseptor aktiivne retseptor, reageerib puudutustel; temp. muutustega seotud retseptorid. ) 4.) higinäärmed - tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile
Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel · Organism on terviklik süsteem kõik elundkonnad on omavahel seotud 3. Inimese liigi tunnused · Suur aju · Kahel jalal liikumine · Aeglane areng, mittesessoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg · Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist · Keerukas kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne · Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas
Kõik kommentaarid