Hingamis- ja Vereringeelundkond (0)

VRE – Elundkond mis võimaldab vere pidevat ringlemist organismis
Koosneb südamest,verest ja veresoontevõrgustikust
Veri viib toitaineid ja hapnikku kõigisse kudedesse ja kannab ära jääkained
Vere teekond on 8-kujuline- verivoolab läbi kopsude ja suundub ülejäänud kehasse . Punalibledel kulub keskmiselt vähem kui minut kogu vereringe läbimiseks.
VRE koosneb suurest ja väikesest VRE-st
V.VRE ehk kopsuVRE
* vere liikumine südamest kopsudesse ja tagasi.Hapniku vaene suundub kopsudesse,mööda 2 arterit – mida nim. paremaks/vasemaks arteriks .
Kopsude kapillaaridest küllastub veri hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist.
Hapniku rikas veri aga mööda kahte paremat/vasemat (kokku 4) kopsuveeni tagasi südamesse ja pumbatakse sealt veri kehasse laiali.
V.VRE on ebatavaline ,sest seal ei kanna arterid ,mitte hapniku rikast ja veeni hapniku vaest verd nagu tavaliselt vaid vastupidi.
S.VRE – vereliikumine südamest kehasse ja tagasi.
Kannab hapniku rikast verd kogu kehasse, peale kopsude ja toob hapinku vaese vere tagasi südamesse.
Veri väljub südamest läbi aordi ja pöördub tagasi südamesse 2 õõnesveeni kaudu.
II Veresooned
Veresoon on torujas elund ,mida mööda veri voolab.
Arter – Veresoon,mis kannab verd südamest eemale.Neil on tugevad seinad. Arterid jagunevad peenemateks arudeks ja neid nim- arterioolideks. Arterite ja arterioolide seintes on silelihased ja enamik kannab neist laiali hapniku rikast verd.
Aort – arter,mille kaudu veri südamest välja voolab. See on suurim arter kehas. Täiskasvanul on kõige laiemas kohas 2.5 cm.
Kapillaar (e. juussoon) – kõige peenem veresoon, kapillaarid saavad arterioolidest hapniku rikast verd ning kannavad seda kõikide rakkudeni. Nende seinad koosnevad ühest rakukihist ning võimaldavad lahustunud ainetel kergesti liikuda .
Veen – veresoon,mis kannab verd südame suunas. Õhemad seinad kui arteritel neis voolab hapniku vaene veri ,mis annab veenidele sinise värvuse.Vererõhk on madal.
Vererõhk on rohk,mida veri avaldab veresoonte seintele . Seda tekitab südamevatsakese kokkutõmme,mis vere arteritesse surub . Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna,kus rõhk on madalam.
Arterid  arteriool  kapillaar  veen
Süda on lihaseline elund,mis paneb soontes vere liikuma. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.Süda on 4-osaline : Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks (vasakuks ja paremaks), kummaski südame pooles on koda ja vatsake .
Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (Artersse)
Klapp - koja ja vatsa vahel ühendav ava.
Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Täiskasvanul on 5-6 L verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest(erütrotsüüt,trombotsüüt ja leukotsüüt)
Vereplasma sisaldab vett,toitaineid,hormoone,süsihappegaasi ja transpordib neid.
Punased vererakud sisaldavad hemoglobiini ja selle ülesanne seob hapnikku. Nad on kettakujulised ning moodustavad punases luuüdis. Traspordivad hapnikku.
Valged vererakud – värvusetud,amööbiad. Moodustuvad põrnas,lümfisõlmedes ning punases luuüdis . Hävitavad võõrkehi ja mikroobe .Valmistavad antikehi.
Vereliistakud – värvuseta,korrapäratu kujuga,moodustavad puanses luuüdis ja osalevad vere hüübimises. Õgirakud – aktiivsed vererakud,mis osalevad mikroobide ja võõrkehade hävitamises.
Hingamiselundkond .
1) HINGAMISTEED
* ninaõõs
* neel
* hingetoru
* kopsutoru
* kopsutorukesed
* kopsud
2) NINA ja NEEL
* ninaõõs
* nina limaskesta veresooned soojendavad õhku
* limaskesta veresooned soojendavad õhku
* limaskestalt erituv lima, seob tolmu ja mikroobe
* limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja
3) KÕRI
* kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekke elund
* kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu
* õhuliikumisel häälekurrud võnguvad ja tekib heli
4) HINGETORU
* torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse
* hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks
* hingetoru on seest vooderatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid
* hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine
5) KOPSUD
* kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus
* kopsud täidavad ringkere õõnt peaaegu täielikult
* parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kaheks kopsusagaraks
* kopsudes argvenad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks
* kõige peenemad harud lõppevad kopsusompute ehk alveoolidega
6) KOPSUALVEOOLID
* Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbrutsevad kapillaarid
* Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel
7) RAKUHINGAMINE
* Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega
* Gaasivahetus kudede ja vere vahel
* Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ja selle käigus vabaneb energia
8) SISSE JA VÄLJA HINGAMINE
* Sissehingamisel vahelihas tõmbub kokku
* Väljahingamisel vahelihas lõtvub
* Sissehingatav õhk sisaldab hapniku ja süsihappegaasi