Kas 19.saj 40-80 oli Eestis esimene ärkamisaeg? Käsitlen arutluses 19. sajandil esile tõusnud rahvuslust Eestis, Vene impeeriumi koosseisus. Käsitlen teemasid: laulupidu, rahvaluule kogumine, seltsid, ajakirjandus ja haridus. Seltsiliikumine aitas hästi kaasa rahvuslike ideede kiirele levikule. Algselt oli eestlaste jaoks see au küsimus, seltsi astumine oli kui ,,olla sakslane", seepärast olid esimesed seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia
ja tahe õppida eesti keeles. Veel, hariti inimesi ka õigeusu levitamisega, varem ei teadnud paljud inimesed sellest midagi ja ehk leidsid paljud eestlased, et see on just see mida nad vajavad. Muidugi oli eestlastele kõigile raske just see, et neil endil kaob kultuur ja kõik see mis oli eelnevalt tarkade meeste: Hurda, Jannseni ja Jakobsoni poolt rajatud. Ärkamisaja rahvuslikust liikumisest ei saanud nüüd juttugi olla. Suruti peale vene kultuuri ja vene rahvuslust, aga sellega eestlased ju leppida loomulikult ei saanud. Loodi ka mitmeid ajalehti eestlastega eesotsas , mis toetasid venestamist, nt: "Valgus" ja ,,Olevik". Mis oli veel masendavam, et isegi omade seas on venestamis- toetajaid. Jumal tänatud, et oli olemas siuke ajaleht nagu ,,Postimees", sest see oli ainuke leht mis üritas rahvuslikku vaimu üleval hoida, pluss oli muidugi see, et see oli eesti keeles. Arvatavasti luges seda lehte iga ennast eestlaseks
· 26. 03.1917 toimub Petrogradis eestlaste demonstratsioon valitsusele surve avaldamiseks. Tulemused · Ühendatakse Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. · Haldusüksuse juhiks saab Jaan Poska · Nõuandev organ kubermangukomissari juures Ajutine maanõukogu, täidesaatev võim Maavalitsus. · Vene ametnikud asendatakse eestlastega. · Luuakse Eesti rahvusväeosad Oktoobripööre · Võimu haaravad enamlased, kes ei poolda rahvuslust. · Eesmärgiks kommunistlik maailma revolutsioon. · Viktor Kingissepp võtab võimu Jaan Poskalt üle. · Kõrgem valitsusasutus - Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. · Linna- maakonnavalitsused asendatakse nõukogudega. · Ühe partei diktatuur Oktoobripöörde järgne majandus · Pankade riigistamine. · Hotellide, äride, suurtööstuse riigistamine. · Mõisnike maa konfiskeeritakse. · Maa kuulutatakse riigi omandiks. · Mõisatest püüti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid.
Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades ·tahtsid täita rahva ootused ·väärtuslikud eksootika ja ürgne primitiivsus ·sümbolism: kordumatu üksikisiku elamus, ajatud teemad ·rahvusromantism: kollektiivne ideaal, tegelane kangelane Norra maalikunstnikud ·tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega ·E. Werenskiold ·Norra looduse ja inimeste omapära täpne edasiandmine ·''Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale'' ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas
Gellneri seisukoht Modernismi esindaja Ernest Gellner vaatleb rahvuslust kui poliitilist põhimõtet, mille põhipostulaadiks on, et nii rahvuslik kui ka poliitiline üksus langeks ühte. Rahvuslus on poliitilise seaduspärasuse teooria. Neid ühiskondlikke vorme, mis eksisteerisid enne uusaega, ei saa nimetada rahvusteks Rahvused ja rahvuslus on loomupärased ilmingud, mis said ilmsiks pärast Prantsuse revolutsiooni. Rahvused kujunesid 18. sajandi lõpul, mõjutatuna 17. sajandil toimunud
Positiivse vabaduse põhimõte(riik võib sekkuda majandusse, sest suureneb kodanike sotsiaalne heaolu) Arvestatakse majandusdemokraatia põhimõttega: Tagab töötajate õiglase töökeskkonna Läbivaim idee: Inimestevaheline majanduslik ja poliitiline võrdsus Arenguetapid 19. sajandi lõpp- 1917 Sotsialistliku mõtte sünd, kommunismist eraldumine 1917- 1945 hakati pooldama rahvuslust 1945- 1970ndad Keinsluse põhimõtete kasutamine, heaoluriigi põhimõte 1970- 1980ndad Loobuti riigistamisest 1980ndad- tänapäev tekkis kolmas tee, sotsiaalliberalismi mõningate põhimõtete laenamine Üldiselt Iga riigi sotsiaaldemokraatlike parteide arenguetapid on erinevad Moodne sotsiaaldemokraatia taotleb klassirahu inimestevahelise koostöö kaudu Pooldatakse demokraatlikku ühiskonda, mitte sotsialistlikku ühiskonda
inimõigused,võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteeemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. 6.slaid Arenguetapid: 19. sajandi lõpp - 1917 - Sotsialistliku mõtte sünd, eraldumine kommunismist. 1917 - 1945 - Sotsiaaldemokraadid hakkasid pooldama rahvuslust 1945 - 1970ndad - Keinsluse põhimõttete kasutamine, heaoluriigi põhimõte 1970 - 1980ndad - sotsiaaldemokraadid loobusid riigistamisest 1980ndad - tänane päev - tekkis kolmas tee, sotsiaalliberalismi mõningate põhimõtete laenamine (Keinsluse põhimõte: suurendada avaliku sektori töötajate palkasid, seega suureneb nende ostujõud, see suurendab nõudlust ja tarbimist, põhjustab tootmise kasvu, töökohtade teke, suurem tööhõive)
See on iidne maarahva oma kujund, mis soome-ugri vellede juures on kasutusel päikesemärgi tähenduses. Lisaks tõlgendatakse seda ka nelja ilmakaare ja viljakuse sümbolina. Kaheksakand on kujund, mis ulatub eestlaste mäluloolisesse kaugusesse minevikku. Märk on uudselt visualiseeritud ühe katkematu joonena, et sümboliseerida meie erakonna rahvuslik- konservatiivse missiooni aegumatust. Jõuline võitluslik kujund, mis väljendab Isamaaliidu rahvuslust ja kasutab Res Publica endise logo “päikesemärgi” tähendust. Keskerakond Asustatud: 1991 Esimees: Edgar Savisaar Ideoloogia : tsentrism, sotsiaalne turumajandus Liikmete arv: 14 298 (19.juuni.2015) Eesmärk: Tugeva keskklassi moodustamine Eestis Sotsiaaldemokraatlik Erakond Asustatud: 1990 Esimees: Jevgeni Ossinovski Ideoloogia: Sotsiaaldemokraatia Liikmete arv: 6232 (10.09.2014)
Jaan Tõnisson sündis 22.detsembril 1868.a. Viljandimaal. Tema sünniaeg langes eestlaste rahvuslikku ärkamisaega. Noorus Õppis Viljandi kihelkonnakoolis. Gümnaasiumi lõpetamise järel asus Tartu Ülikoolis õigusteadust õppima. Liitus Eesti Üliõpilaste Seltsiga. Tegevus Peagi valiti ta EÜSi esimeheks. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist ajalehe "Postimees" toimetaja. Propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust. Tegevus Tõnisson taotles ka eestlaste majanduselu edendamist. Tema eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu- ja hoiuühisused. Lõi esimese Eesti poliitilise partei - Rahvusliku Eduerakonna. Tegevus 1906.aastal valiti Jaan Tõnisson esimese Eesti poliitikuna Vene Riigiduumasse. Revolutsioonijärgsetel aastatel keskendus ta eestikeelse koolisüsteemi arendamisele, luues
õnnetusi, mis võivad viia katastroofideni. 2. kirjutamine Kodumaatunne Eestis nii minevikus, kui ka tänapäeval Rahvuslus on see, mis seob kõigil inimestel kodumaatunde ühtseks tervikuks. Kodumaatunne tähendab kodumaast hoolimist, ühtsuse hoidmist, et kõik hooliksid ja hoiaksid oma riiki ja rahvust. See kõik loob kodumaatunde, mis on kõigil eestlastel hinges. Kõige rohkem mõjutab rahvuslust eestlaste hoolivus kodumaa ja üksteise vastu. Kõik eestlased tahavad oma rahvust hoida. Rahvuse hoidmisest algabki kodumaatunne, millest enamik inimesi tihtipeale ka hoolivad ja mida hoiavad. Oleks huvitav ja kasulik mõelda sellele, kuidas tänapäeval suhtutakse kodumaasse ja oma rahvusesse. Tänapäeval on vastakaid arvamusi selle kohta, mis see kodumaatunne ja rahvuslus üleüldse on. Ilmsesti on see kodumaatunne ja ka armastus oma rahva ja isamaa
ja tema arvates ei oleks üldse hea, kui see oleks võimalik. Fukuyama arvates on tsivilisatsioonide kokkupõrge võimalik, kui see toetub huvidele, mitte kirgedele ning institutsioonidele, mitte kultuurile. Samuti väidab ta, et see ei ole Lääne vaatenurk, vaid on Globaalne vaatenurk. Pippa Norris väidab oma artiklis, et korraga saab olla nii eestlane kui kosmopoliit ehk maailma osa. Tema arvates oleme me eestlased, kuid samas ka eurooplased kaotamata oma rahvuslust ega identiteeti eestlasena. Selgub, et enamik kosmopoliitseid ühiskondi pooldab rohkem sotsiaalset võrdust, näiteks ssooküsimuses, on avatud ühiskondliku usalduse ning sallivuse suhtes. Need on väga olulised mitte ainult demokraatia, vaid ka rahu ja riikidevahelise koostöö jaoks. Enim isoleeritud riikidel on rohkem piiratud ja traditsioonilised väärtused, mis puudutab sugudevahelist võrdust, seksuaalset liberaliseerimist, sallimist, välismaalaste usaldamist, teise usu esindajate
Ilmnesid rahvuslikud-, usulised vastuolud, põrkusid suurriikide majanudslikud ja poliitilised huvid. Saksamaa iseloomustus Majandus- Euroopa esimene töötusriik toodangu mahult ja arengu tempolt *Tööstus põhines sisseveetaval toorainel *Kujuneisd suurettevõtted ehk monopolid Sisepoliitika- Keiserriik *Igapäevast poliitikat viis läbi valitsus, eesotsas kantsleriga *Kujunenud mitempartei süsteem,toetas reforme ja agresiivset poliitikat *Probleemiks kujunes vähemusrahvaste rõhumine. *Rahvuslust nim. Saksamaal pangermanism. Välispoliitika- Üleminek maailmapoliitikale tõi kaasa konoliaan vallutused Aafrikas *Majanduslikud ja poliitilised huvid põrkusid Inglism. ja Prantsu. , Aafrikas ja Lähis-Idas. ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused:vastuolud maailmasuurriikide vahel *võitlus kolooniate ümberjagamise pärast *võidurelvastumine. Sõjaajend: 28 juunil 1914 tapsid Serbia terrorist Sarajevos Austria-Ungari troonipärja. Sõdivad pooled: Keskriigid ja antant
· Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga · Üheparteisüsteem · Kõrgeim võim kommunistlikule parteile · NEP · Vatavalt vajatustele vasavalt võimalustele Itaalia Fasistlik diktatuur · Ei kehtestatud kohe, Mussolini kõigepealt valitses vormiliselt demokraalike meetoditega. · Eemaldati kõik mittefasistid · Laiendai Mussolini õiguseid · Keelusatati teised parteid üheparteisüsteem · Tsensuur · Propageeriti rahvuslust · Kiusati antifasiste, koonduslaagrid · Parlament kaotas oma tähtsuse · Kontroll koolide armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle · Mussolini isikukultus Prantsusmaa Suurbritannia USA sis Parlamentaarne vabariik Parlamentaarne monarhia Presidentaalne vabariik Mitmeparteisüsteem Kaheparteisüsteem Kaheparteisüsteem
erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik konsrvatiivne. · Inimene kui ühiskonna osa, rõhutavad ühiskonna sidusust, rõhutavad Eesti kultuuri, kristlikku traditsiooni ja rahvuslust. · Pere väärtused: perekond ja lapsed. · Isikuvabadus. · Turumajandus. · Toetavad avatud majandust, ning kapitali võrdne kohtlemine (ei kattu tavaliselt konservatismiga). Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. · Madalad ja proportsionaalsed maksud. · Ei räägi regionaalpoliitikast. · Õhuke riik. Delegeerida võimalikult palju teenuseid erasektorile ja kodanikualgatusele.
Hakati looma Eesti rahvusväeosi Püüti kergendada sõjaväeteenistust, tugevdada kaitset sakslaste vastu ja anda reaalne jõud rahvuslaste kätte Eestlasi süüdistati separatismis, autonoomiat ohustas ka kestev I maailmasõda Saksa väed tungisid augustis üle Väina jõe Eestisse, vallutades kogu Lääne-Eesti saarestiku Oktoobripööre 1917. A tekkis Eestis palju erakondi, rahvuslust eitavad olid ainult enamlased Septembris võitsid enamlased linnavalimised Tallinnas ja Narvas, oktoobris saavutati juhtpositsioon Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal Suuremates linnades moodustati sõjarevolutsioonikomiteed, organiseeriti Punakaardi relvastatud salku 23. Okt saadeti Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee komissarid Tallinna Garnisoni
Ja sel eelistusel pole mingit pistmist elukauge patsifismiga. Kolmandaks kompromiteerib eestlust ka see, kui selle südametunnistuseks nimetatakse inimesi, kes astuvad samme sõnavabaduse piiramiseks. Neljandaks on eestlust ehk enese tahtmata õõnestanud need, kes meie põhiseadusesse Tartu rahu torganud samasse paragrahvi riigipiiridega. See seab ohtu meie rahvusliku julgeoleku, sest teeb piirilepingu sõlmimise raskeks. Viiendaks, rahvuslust õõnestavad ka need, kes samastavad rahvusluse põllumajandusega. Hoiak, et "ainult maal on veel ausust jne", mõistab eestluse igavesti reservaati kuuluma. Usun, et Igor Gräzinil on õigus, kui ta eestlust seob rohkem väikekodanlase kui talupidajaga. Seda tegi õigupoolest juba Juhan Luiga. Niisiis ma ei arva, et eestlus ja moraal, eestlus ja inimõigused, eestlus ja inimväärikus peaksid paratamatult vastuolus olema.
kodanikud. Kodanikud peavad osa võtma ka ühiskondlikust elust ,sest me peame arvestama ka oma kaasmaalastega teiste kodanikega. Me peame hoidma ühte ja tunnetama end ühtsusena ,sest me olemegi üks ja sama ühiskond. Iga eestlane peaks mõistma kui oluline on olla hea kodanik ja elada oma riigis ,sest selle mõistmiseks pole vaja igale põlvkonnale sõda ja riigivõimu vahetust, mis on läbi aastate meie rahvuslust üritanud hävitada. Kahjuks aga saadakse sellest hiljem aru kui hea oli oma riigis elada ja olla oma riigi kodanik. Meie, kodanikud saime võibolla teatud asjad liiga kergelt ja võibolla sellepärast mõeldaksegi ,et me oleme nii väikesed, nii armetud siis minu arust on see tüüpiline õpitud abituse kompleks. Eelmine vabariik kestis ainult kakskümmend aastat. Järelikult ei olnud kodanikud valmis oma riiki hoidma
ka selle riigi kodanikud. Kodanikud peavad osa võtma ka ühiskondlikust elust ,sest me peame arvestama ka oma kaasmaalastega teiste kodanikega. Me peame hoidma ühte ja tunnetama end ühtsusena ,sest me olemegi üks ja sama ühiskond. Iga eestlane peaks mõistma kui oluline on olla hea kodanik ja elada oma riigis ,sest selle mõistmiseks pole vaja igale põlvkonnale sõda ja riigivõimu vahetust, mis on läbi aastate meie rahvuslust üritanud hävitada. Kahjuks aga saadakse sellest hiljem aru kui hea oli oma riigis elada ja olla oma riigi kodanik. Meie, kodanikud saime võibolla teatud asjad liiga kergelt ja võibolla sellepärast mõeldaksegi ,et me oleme nii väikesed, nii armetud siis minu arust on see tüüpiline õpitud abituse kompleks. Eelmine vabariik kestis ainult kakskümmend aastat. Järelikult ei olnud kodanikud valmis oma riiki hoidma. Kas meie oleme nüüd selleks valmis ja saama mitte suureks rahvaarvu
metsast külla ning lõpuks andis külainimestele rästikute pesa asukoha üles, et neid tappa. Neid sarnasusi võib seostada ühe ja sama asjaga – kodukoha üles andmine. Seega, rahvusluse puudumisel lakkab riik eksisteerimast. Iga eestlane peab olema isamaaline, kuid seda ka mõistlikult. Mitmed maarjamaalased on leidnud vene päritolu inimestega ühise keele ja käivad hästi läbi. Seetõttu on näha, et Eesti inimesed suudavad oma rahvuslust hoida ning samas ka respekteerida oma riigis elavaid venelasi. Kuid kui inimene on liialt oma kodumaa-armastuses kinni, siis võib tekkida immigrantide vastu süvendunud viha, rassism ja tahe likvideerida kõikide teiste rahvuste esindajaid oma emamaal. Vaadates Eestimaad, on näha, et paljudel eestlastel on kompromissitu viha venelaste vastu, kes pole tegelikult midagi teinud. Nad pole Eestimaad okupeerinud, mis ei tee neist veel kommuniste. Selle valearusaama tõttu on
samastatakse rahvust sageli kodanikkonnaga, v�hemalt ametlikul tasandil ehk k�ik prantsusmaa kodanikke kutsutakse prantslasteks olenemata nende s�nnikohast, emakeelest, nahav�rvist v�i usutunnistusest. tava arusaam- rahvus p�ritakse s�nniga oma vanematelt. 7. millal muutub rahvuslus negatiivseks n�htuseks? n�ide XX saj ja t�nap�evast. negatiivseks muutub see siis kui see hakkab liiga pealet�kkivaks ja pealesurutuks, kui rahvuslust hakatakse kasutama ettek��ndena kasutada v�givalda, hakatakse teisitim�tlejaid laimama. nt 20 sajandi natsionaalsotsialistlikud ja fa�istlikud liikumised. 8. massikommunikatsioon? kellele m��ratud? mida muudab? info, uudiste, teave edastamine suuurtele rahvamassidele nt raadio, teleka v�i interneti kaudu. 9. milline oli sinu arvates suurim tehnoloogiline muudatus XX saj? raadio, televisioon, telefon, internet- suurimad suhtlus ja info k�ttesaamis
Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused, mistõttu maaelu probleemidele ei pööratud tähelepanu arvati et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühiskonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutatakse töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!). See vähendas aga sotsialismi mõju rahvusliku rõhumise all kannatavate rahvaste juures. Tuntud esindajad: K.Marx, F.Engels, V. Lenin.
elavnemise. 1917. aastal sai Venemaast vabariik. Anti autonoomiad mitmetele impeeriumi rahvastele. Ka eestlaste meeleavaldus Petrogradis 26.märtsil 1917 avaldas sügavat muljet. Eestimaa kubermangust sai uus haldusüksus, mille juhtimine läks eestlaste enda kätte. Toimusid Maanõukogu valimised, hakati looma Eesti rahvusväeosi. Vene töölised ja sõdurid aga ei mõistnud eestlaste rahvuslikke sihte, tekkisid konfliktid. Rahvuslust eitaval kohal olid vaid enamlased, kes oma vaateid vastutustundetu demagoogia abil demonstreerisid. Nii võeti eestimeelsetelt võim üle, toimus Oktoobripööre, ja kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Kujunes välja ühe partei diktatuur, viidi läbi majandusreforme ja muid ebainimlikke otsuseid. Sealjuures aga hakati Eesti riigi tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Maanõukogu 15.novembri otsus tähendas riiklike
õigustest, mida kaitseb riik Konservatism- suund, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Kommunism- ühiskonna klass, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse Sotsialism- suund, mis pooldab abivajajate aitamist ja väikest ebavõrdsust Fasism- ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele, rassistilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugevat riiki Natsionaaldemokraadid- filosoofia, mis ühendab omas rahvuslust ja sotsialismi Mõned tähtsamad kuupäevad, aastad 11.november 1918.a Compiegne vaherahu 1929.a puhkes ülemaailmne majanduskriis Versaille rahuleping sõlmiti 28.juunil 1919.aastal 1936.a puhkes Hispaania kodusõda Neljapäev, 24.oktoober 1929.a must neljapäev 1919.a loodi Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei Mõisted Reperatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim
-> Al.1893.a vene k. -> Saksa prof. lahkuvad, asemele tulevad vene prof. -> TÜ tase langeb. · Õigeusu levitamine -> Nevski katedraal. ->Küremäe nunnaklooster. · 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts. Venestamine mõjus ängistavalt, ning senine aateline tegevus asendus odava meelelahutusega. Kuid oli ka eestalsi, kes pooldas venestamist. Nt. Ado Grenzstein, "Olevik" ajalehe autor. RAHVUSLUST PÜÜDSID ÄRKVEL HOIDA: · K. A. Hermann -> Ajaleht "Postimees" (Al.1891. muutus ajaleht igapäevaseks). · 1883 Tartus HTG -> Ettevalmistuse said suurema osa eestlasi, kes tahtsin TÜ astuda. ( Võimalik oli saada stipendiumi). · Karskusliikumine -> Eestvedajaks V. Reimann, Kolga- Jaani kirikuõpetaja, kes pani aluse ajaloo- ja kultuuri teaduslikule uurimisele. · Jakob Hurda üleskutse koguda vanavara ja rahvaluulet. · 1870.a
Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, kosmopoliitilised teemad. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. PõhjaEuroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiki, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega. ERIK WERENSKIOLD (18551938) ja tema mõttekaaslased püüdsid võimalikult täpselt edasi anda Norra looduse ja inimeste omapära. 1890.aastate paiku aga hakkas paljude kunstnike töödes objektiivne, erapooletu realism asenduma Norra looduse fantastilisema ja üldistatuma tõlgendusega. E.Werenskiold ja THEODOR KITTELSEN (18571914) lõid tänaseni mõjukad kujundid muinasjuttude ja legendide tegelastest.
müüdi, ja salamisi taaskord võõrvõimule allutati. Kuigi esmapilgul tundus uues kuues olev Vene riigiaparaat ohutu, pidime hiljem tõdema, et tasuta lõunaid pole ega saa olema. Meie riigipiiri uks löödi jalaga lahti ning võimalust selle sulgemiseks enam ei tulnud. Pärast baaside mehitamist Saaremaale 1940. aastal järgnesid siin aladel ka massilised arreteerimised ja ka juuniküüditamine ning üldine Eesti riikluse hävitamine. Meie rahvast ja rahvuslust üritati hävitada, maha suruda ja allutada vahendeid valimata, kuid rahvuslik ühtehoid ning üksteise tugi rasketel hetkedel, aitasid meil sellest hädast üle olla. Ehkki olime uuesti võõrais kütkeis, säilis meie meeltes mälestus vabadusest. Keelatud vili on ju magus. Erich Maria Remarque'i teose "Läänerindel muutuseta" peategelane sai sõja kestel võimaluse puhkuseks koju minna, et tunda seda sama rõõmu ja rahulolu koduste seltsis, mida esimese iseseisvuse aja eestlasedki tundsid
Sel perioodil oli Eestis pealetungil venestuspoliitika, paljud rahvuslikud organisatsioonid suleti, maad kippus võtma lootusetus. Eesti üliõpilaste ja Jaan Tõnissoni usk eesti rahvuse tulevikku ning valmisolek selle heaks midagi ära teha äratas laialdast tähelepanu. 1893.aastal sai Jaan Tõnissonist Eesti suurima päevalehe "Postimees" toimetaja, mis muutis selle aastakümneteks rahvusliku liikumise tribüüniks. Jaan Tõnisson propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust, mis ei sea oma eesmärgiks teiste rahvaste allutamist, vaid vaimult suuremaks saamist. Paljuski tema organiseerimisel pandi alus nn. Tartu renessansile, mis murdis tollase venestuspoliitika. Aadete edendamise kõrval taotles Jaan Tõnisson ka eestlaste majanduselu edendamist, pöörates erilist tähelepanu ühistegevusele. Jaan Tõnissoni eestvõtmisel asutati nii esimesed põllumajanduslikud ühistud kui laenu ja hoiuühisused. 1905
Võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu(Maapäev) Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Konstatin Päts. Eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Hakati looma Eesti rahvusväeosi. oktoobripööre 1917 a tekkis eestis hulk erakondi(sotsialistlikud ja rahvuslikud). Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased. Enamlaste siht: vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26. oktoobril , saadi teada Ajutise Valitsuse kukutamisest Petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu kubermangukomissaar Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks
erakonnaks, erakonna põhikirjas sätestatud alalhoidliku maailmavaate all peetakse üldaktsepteeritult silmas konservatismi. Esimees Margus Tsahkna, Ase-esimehed Kaia Iva, Marko Mihkelson, Siim Kiisler. Liikmete arv 2015.a seisuga on u 9508. Eesti Vabaerakond Eesti Vabaerakond (lühendatult EVA) on 2014. aastal asutatud Eesti erakond. Peamiste väärtustena vabaduse ja avatuse kõrval nimetab erakond oma programmis alalhoidlikkust ja rahvuslust. Veebiportaali Erakonnad.info järgi on Eesti Vabaerakond rahvuslik konservatiivne. 2015. aasta Riigikogu valimistel sai erakond XIII Riigikogus 8 kohta. Valituks osutusid Artur Talvik, Krista Aru, Jüri Adams, Andres Herkel, Andres Ammas, Monika Haukanõmm, Ain Lutsepp ja Külliki Kübarsepp. Erakonna liikmete seas on näitleja Ain Lutsepp, Saaremaa ettevõtja ja Aasta Ettevõtja 2014 elutööpreemia laureaat Enn Meri, kirjanik Ülo Mattheus ja vene noorte eestkõnelejaid Sergei Metlev
kvaliteet; tootmise moderniseerimine lükkus edasi; mitmed suurettevõtted hävisid; tööjõu defitsiit; varustusraskused; Rahvuslik liikumine: Rahvusliku liikumise elavnemine; sõjaga seotud ühiskondlike organisatsioonide loomine; rahvusluse propageerimine; korraldati komiteede koosolekuid, mis aitasid kaasa võimude kavandatud üldise evakuatsiooni läbikukutamisele; kerkisid esile noored haritlased, kes tähtsustasid vanema põlvkonna rahvuslust kui ka ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadus;
asutatud 1917.a, taasasutatud 1991.a), Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna (EPPE, asutatud 1991.a) ja Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994.a, aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks) - liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Rahvaliit on sotsiaalne ja eestimeelne erakond. Tegemist on konservatiivne maarahvaerakonnaga. Nad tähtsustavad sotsiaalset turumajandust, stabiilseid makse, suurendatud tulumaksuvaba miinimumi, rahvuslust ja hariduse kättesaadavust. Visiooniks on see, et aastaks 2030 on Eesti korralik Euroopa riik. Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Sotsiaaldemokraatide missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev heaoluriik, milles iga inimene tunneb end väärtuslikuna. Sotsiaaldemokraadid näevad Eesti riiki meie rahva koduna. Kodus ei ole kodutuid ja tõrjutuid, pole
õigustest, mida kaitseb riik Konservatism- suund, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Sotsialism- suund, mis pooldab abivajajate aitamist ja väikest ebavõrdsust Mittedemokraatlikud liikumised Fasism- ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele, rassistilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugevat riiki Kommunism- ühiskonna klass, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse Natsionaaldemokraadid- filosoofia, mis ühendab omas rahvuslust ja sotsialismi Diktatuuri tunnused ja selle erivormid: autoritarism ja totalitarism. Ühepartei süsteem, juhikultus,demokraatia piiramine,inimese allutamine võimule ning julgeoleku organite piiramatu võim. Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Totalitarism- poliitiline süsteem, kus reziim või riik püüab
muudetud kubermangu autonoomia (märts 1917) tuleb koostada valitsused, võimud (maavalitsus, maanõukogu) võim korraldatud, eestlased maapäevale. MUUTUSED pärast autonoomia saamist: 1) üks kubermang sai autonoomia 2) tekkisid esimesed valimised maanõukogudesse 3) Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu 4) Eesti keel sai ametlikuks asjaajamiskeeleks. OKTOOBRIPÖÖRE_____________________________________________________ 1917. a tekkisid Eesti terve hulk erakondi. Rahvuslust eitasid üksnes enamlased (eesmärgiks sotsialistlik võimupööre, NK võimu kehtestamine). VSDTP enamlik tiib tõusis 1917. a jooksul järjest tähtsamaks. Enamlaste edu põhines vastutustundetul demagoogial. 27. oktoober võttis Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee! VKJ-15.nov, UKJ-30.nov. 1917. ISESEISVUMINE___________________________________________________________ Maanõukogu- parlament, rahvanõukogu.
Masinate peamiseks jõuallikaks oli Newcomeni aurumasin, mida hiljem täiustas Watt. Euroopa juhtiv riik 19. sajandil oli endiselt Inglismaa, kuid keskset osa etendasid ka Prantsusmaa, Venemaa, Preisimaa ja Austria. Majandusliku võimsuse kasvuga tugevnes suurriikide omavaheline konkurents. Suurriigid hakkasid end pidama maailma peremeesteks ja väikerahvaste valitsejateks. Lisaks tugevdas riikide majanduslik edenemine ja tehniline progress ka rahvuslust ehk natsionalismi. Enamik riike püüdis endale kolooniaid vallutada ja võimaluse korral oma territooriumi naabrite arvel laiendada. Väiksemad ja nõrgemad riigid muudeti majanduslikult sõltuvaks, pakkudes suurriikidele odavat toorainet ning tööjõudu. Seda poliitikat nimetatakse imperialismiks, mis on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Tööstusühiskonnast võime rääkida, kui tööstuses töötava rahva osakaal on jõudnud
füüsikast, astronoomiast. Meil on olemas loomingulised rühmad ja koolkonnad, kes neid teadusi arendavad.Muidugi on matemaatika, füüsika üleilmsed teadused, aga siin mõeldakse, õpetatakse, kirjutatakse sellest eesti keeles ja Eesti keskkonnas. Eestluse seisukohalt on oluline, et loomingulise õhkkonnaga teadusrühmi oleks igas valdkonnas. Kultuuri loomingulisuses peitub kultuuri elujõud. Peame oma rahvuslust senisest järjekindlamalt arendama: gümnaasiumid tuleb eestistada, kodakondsus- ja keeleseadus ei tohi lõdvendada, võõrtööjõudu tuleks võimalikult vähe sisse tuua. Ilmselt peame liikuma nn kodanikurahvuse poole, et Eestis on üks riigikeel(avaliku elu keel) ja üks poliitiline rahvus, eestlased. Osa neist küll omavahel ja kodus eesti keelt ei räägi, ent on riigile lojaalsed ja oma kultuuri diasporaana ei esita etnilisusel põhinevaid poliitilisi nõudmisi.
Kolhoos - oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. GULAG - oli 1930. aastal loodud NKVD peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Fasism - on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist. Natsionaalsotsialism - ehk rahvussotsialism on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab endas rahvuslust ja sotsialismi. Kolmas riik - oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik nimetus aastatel 1933 1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik diktatuur. Mein Kampf - saksa keeles 'Minu võitlus') on Adolf Hitleri raamat. Selles on ühendatud autobiograafia ja rahvussotsialistliku ideoloogia tutvustus. SS - oli sõjaväeline organisatsioon rahvussotsialistlikul Saksamaal. Wermacht - oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935 kuni 1945.
ametnikke (nt 1890: 1000 vs 300mil) Pöörake tähelepanu tänastele ● Enam kui ⅔ Briti sõjaväest Pakistani ja Bangladeshi aladele Indias olid Hindud India: suur ja kirju Kas on üldse olemas selline asi nagu ühtne India? ● Indias leiduvad kultuurid võivad kohati tugevalt erineda ● Võime kujutleda, kuidas see mõjutas poliitikat, ühiskonnaelu ja rahvuslust ● Enne XX sajandit sai ühtsest Indiast kõneleda vaid läbi suurte impeeriumide (nagu Mughal, Maratha, Delhi sultanaat) Vastupanuliikumised enne XX sajandit 19. sajandi esimeses pooles olid vastupanuliikumised üksikud ja organiseerimata - suruti kiiresti maha Kuid need olid üksikud ja organiseerimata, suruti kiiresti maha 1857 suurem ülestõus - hindud sõjaväes vallutavad Delhi Poole aastaga on võim tagasi brittidel, kuid.. Võim läheb üle Briti valitsusele:
KOKKUVÕTE Kehaline liikumine ja selle võimekus on oluline olnud juba iidsetest aegadest peale. Meeldivaim viis nende arendamiseks on olnud sidumine. mängude, tantsude ja võistlemisega. Ideesid selleks saadi looduselt neid kasutati nii maagilistel, praktilistel kui ka sotsiaalsetel eesmärkidel. Rahvatants on otseselt sellest välja kasvanud olles algselt väga seotud kõigi eluliselt oluliste tegemistega. Hiljem muutus rahvatants pigem esteetiliseks rahvuslust kandvaks tegevuseks ja vaatemänguks kuid salamahti on meisse kõigisse talletunud iidsete inimeste tung osavuse ja võimekuse järele. 6 KASUTATUD ALLIKAD Elektrooniline materjal: 1. Allikas 3 - Rahvakunstiselts ,,Leigarid" kodulehekülg. Leigarite esinemiskavadest ja eesti rahva tantsust. http://www.leigarid.ee/yld/rahvatants.html 2. Veebilehekülg ,,kultuurilaegas". Mis on tants? http://www.folk
Kadunud põlvkond-vaimselt muserdatud noor põlvkond, kes osales 1 maailmasõjas Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine-talude ühendamine ühismajanditeks. Totalitarism-riik ei tunnevõimu piire ja püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. Autoritarism-võimulolijad otsustavad valitsevate küsimuste üle. Kommunism- sooviad eraomandi kaotamist, riigi kontroll majanduse üle. Fašism-propageeriti rahvuslust, keelustati parteid, kehtestati kontroll hariduse ja armee üle. Natsionaalsotsialism- rõhuvad rahvuse ja kultuuri omapärale, pooldavad rahvusriiki, vaenulikud vähemrahvuste suhtes Eesti ajalugu Mõisted Päästekomitee- 1918 loodud eesti riigivõimuorgan. Anti kogu rööklik võim eestis. Asutav kogu- eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 1919-20. Kultuurautonoomia seadus- õigus kutsuda ellu autonoomseid asutusi, asutada seltse ja koole.
NB! Kirjanduses on ka talupoegade seas hierarhia sulased teopoisid, vaim e naisabitöölised, peremees. Rahvus ja isamaa (indiviidide grupp ja territoorium) E. Renan 1882 Sorbonnes peab etekande ,,Mis on rahvas?", tema hoiakud: rahvas =ühine minevik, kokkukuuluvustunne olevikus, soov ja tahe ühisele tulevikule. (rahvuslik, vaimne hoiak). -keel -seadused - etonüüm (rahvanimetus) ,,eestlane" Jannsen pöördus esimese Pärnu Postimehe kaanel ,,Tere, armas eesti rahvas..". -rahvuslust levitab eliit, haritlased ja majandusega tegelevad isikud. Levitamise aluseks hariduse levitamine, suhtluse kasv, seltside tekkimine (laulu-raamatu- teatriseltsid). Seltsielu haripunkt laulupidu. On üks haritlaste, eliidi rühm (vähemus), madalamal astmel on koolmeistrid, koorijuhid, kelle kaudu saavad haritlased rahvuslust levitada, viia lihtrahvani. Oluline on koostöö eri rühmade vahel (koolmeistrid õpetavad Kalevipoega, ajalehed levitavad mõtteid jne..)
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa
Mussolini juhtimisel Rahvuslikuks Faistlikuks Parteiks (faistid). Selle populaarsust suurendas lubadus lüüa riigis kord majja ja rahvusluse (mitte klassivõitluse) rõhutamine. Diktatuur kehtestus järk-järgult 1925-1929 aastatel: Valitsusest eemaldati kõik mittefaistid. Laiendati valitsusjuhi (Mussolini) õiguseid Keelustati kõik parteid peale faistliku; kehtestati üheparteisüsteem. Suleti opositsioonilised ajalehed ja kehtestati tsensuur. Propageeriti rahvuslust. Majandus: Riik sekkus aktiivselt majandusse Streigid olid keelatud Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt Välispoliitika: Itaalia eesmärk oli Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus. 1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja
oli allutatud riigi kontrollile OVRA-Mussolini loodud salapolitse, mis pidi peatama igasuguse fašismi vastase liikumise Korporatsioonid-Nende kaudu organiseeriti riigi majandust(need pidid ära hoidma streike ja tööseisakuid) Pruunsärklased- Hitleri loodud SA organisatsiooni (rünnakurühm) liikmed. Pruunsärklaste põhilisteks ülesanneteks oli valvata NSDAP (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) koosolekutel korra järele ning propageerida rahvuslust. Gestapo-Hitleri võimu tugisambale SS’ile allunud riiklik salapolitsei, mis jälitas ja arreteeris teisitimõtlejad ning viis nad seejärel koonduslaagritesse Hitlerjugend- Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei skautlik paramilitaarne noorteorganisatsioon. NEP(Novaja Ekonomitšeskaja Politika)-Venemaal kommunistide poolt loodud uus majanduspoliitika, et muuta senist röövellikku majanduspoliitikat, mille tulemusena kujunes NSVL’is välja omapärane segamajandus
või tõukab poliitikast eemale(skandaalid), tugevdab olemasolevaid hoiakuid Vasakparteid 1. astmeline tulumaks 2. eluliselt vajalike kaupade käibemaksumäära alandamine (toit, energia, kommunaalteenused jms) 3. haridus kõigile kättesaadav, ei propageeri erakoole ja tasulist haridust 4. tööhõiveküsimused (sde) või toetused ja sotsiaalteenused (keskerakond) Paremparteide vaated ei ole nii ühtsed, aga üldiselt toetavad nad vabaturumajandust, ettevõtlust, rahvuslust. Tänapäeval on erakondade vaated hägustunud. Erakondade, survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste sarnasused: 1. esindavad avalikke huve 2. püüavad mõjutada poliitikat 3. pakuvad alternatiive 4. kasutavad liidreid 5. hoiavad ühsikonna pluralismi Erakond Survegurpp Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat
Samal perioodil astus ta ka K.A. Hermanni ,,Postimehe" kaastööliseks, kuni 1892. aastal ta ametlikult ,,Postimehe" abitoimetajaks kutsuti. Tõnissoni tulek tõi ,,Postimehesse" uut värsket indu ning võitlusvaimu, mida venestuse surve all ägaval rahval hädasti vaja oli. 1894. aastal juhtis ta V üldlaulupeo ettevalmistustöid. Peol peetud rahvuslike kihutuskõnedega sai ta tuttavaks ka maarahvale. Jaan Tõnisson propageeris tugeval kõlbelisel alusel seisvat rahvuslust, mis ei sea oma eesmärgiks teiste rahvaste allutamist, vaid vaimult suuremaks saamist. Paljuski tema organiseerimisel pandi alus nn. Tartu renessaansile, mis murdis hambad tollasel venestuspoliitikal. 1896.aastal panid Reimani algatusel vanemad rahvuslased rahad kokku ja ajalehet "Postimees" läks noore põlvkonna (Tõnisson, Kallas, Koppel) kätte, muutes selle aastakümneteks rahvusliku liikumise tribüüniks. 1901. aastal astus ,,Postimehe" aatelise suuna kõrvale K
inimloomusele kaasasündinud jooned. Seetõttu hülgavad konservatiivid utoopiad, mis tuginevad altruismile, ratsionaalsusele ja puhtale heatahtlikkusele. Sotsiaalse pahe ravimine võib nende arvates osutuda hullemaks kui haigus ise. · Kiriku ja riigi liit Poliitika ja moraali ning moraali ja religiooni vahel peab olema tihe side. Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle tugevdamisele, samuti väärtustavad nad rahvuslust ja perekonda. LIBERALISM Liberalismi (lad liber vaba, sõltumatu) all mõeldakse vabameelsust. Liberaalse maailmavaate kujunemist mõjutasid eeskätt Charles de Montesquieu (kodaniku vabaduste kindlustamiseks tuleb seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim üksteisest lahutada), Adam Smith (majandus areneb kõige kiiremini konkurentsi tingimustes ja riigivõim ei tohi sellesse sekkuda) ning Benjamin Constant (valitsus peab vastutama parlamendi enamuse
ühendav organisatsioon, eesmärgiks proletariaadi diktatuuri kehtestamine; Kominterni juhtimisel hakati ette valmistama riigipöördeid Bulgaarias, Poolas, Sks (1924 ka Eestis) 2. fasism sai alguse Itaaliast 1922; rahvuslikule, kultuurilisele, rassilistele tunnustele tuginev, ühe juhtimise all olev sõjaliselt tugev riik (Itaalia 1922 Mussolini) 3. natsism poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mis ühendab rahvuslust ja sotsialismi; tekkis Sks lühidalt peale Versailles rahulepingut; eesmärgiks kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki · patsifism püüti vältida vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest; rahvas oli sõdimisest tüdinud · Sks Vene koostöö algus: põhjuseks Sks tõrjutus sõjasüüdistuste pärast, Venemaa tõrjutus kommunismi pärast; 1922 Genovas Nõukogude Venemaa küsimus (esitati
Põhjaalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiku, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega. 1890. aastate paiku aga hakkas paljude kunstnike töödes objektiivne, erapooletu realismi asenduma Norra looduse fantastilisema ja üldistatuma tõlgendusega. Norra maalikunstnik Gerhard Munthe püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. 1890. aastate alguses tutvustas ta seda akvarellide ja kavanditega, mille järgi loodi vaipu, sisekujundusi, mööblit, trükiti tapeete ja kujundati raamatuid
Nende ühised jooned ja erinevus. Kommunism poliitiline õpetus, mis püüab proletariaadi diktatuuri kehtestamisega saavutada sotsiaalset võrdsust. Selle eesmärgiks on klassideta ja eraomandita ühiskond. Fasism äärmuslik diktatuurivorm Itaalias. Seda iseloomustas juhikultus, rassism, militarism. Natsionaalsotsialism e. natsism Saksamaa ametlik ideoloogia 1933-45, ehk rahvussotsialism (e natsism) on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab (maru)rahvuslust ja sotsialismi; põhieesmärk kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki, mis viis rassismini; antikommunistid. Nende ühised jooned neid on rohkem kui erinevaid: vihkasid demokraatiat; otsiti vaenlase kuju; võim oli totalitaarne (üheparteivõim); plaanimajandus jm Erinevused: natsid ja fasistid on antikommunistid ja vastupidi. Kommunism sotsialistid/sotsiaaldemokraadid. Nende ühised jooned ja erinevus.
etnograafia uuris materiaalset ja folkloristika inimese loomuse avaldusi (suuline ja vaimne pärimus). Etnograafia 3 etappi: 1)etnograafia ehk andmete kogumine 2)kogutu võrdlemine 3) teooria loomine/esitamine Eristus füüsiline antropoloogia, mis uuris füüsilist karakteristikat (põlvnemist, iseärasusi) ja lingvistikat, inimest bioloogilise olendina. Etnoloogia kujunes soovis rahvuslust põhjendada, soov näidata, et ka arengujärgus rahvad on kultuursed ja selle kaudu sai oma kultuuri üles ehitada. Antropoloogia sünd. kolonialismist, vajadus kolooniaid tunda ja mõista, et neid paremini valitseda. Lisaks missionitöö-pidi tundma rahvaid kellele oma usku levitati, et ära hoida probleeme. Nt uuriti ka praktilisi asju nt toidu hankimine-läbi usulise vaate sai õpetada paremaid viise, et oma usku läbi selle atraktiivseks teha.
annaabi.ee 
