Maailm kahe maailmasõja vahel (4)

1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939
Jagatakse Maailma
11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem.
* Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskei kahureid. Tohtis olla 100 000 jalaväelast ja 15 000 mereväelast.
Sõjajärgse maailma ohud ja lootused
Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisis tülisid, ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd, lõid Pariisi rahukonverentsil osalejad organisatsiooni, mille nimeks sai Rahvasteliit . Peakorter asus Genfis. 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord kogu maailmas järsult teravnema.
Saatanlikud kolmekümnendad
Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid.
* Sakslasi vihastas Versaille rahuleping , ning see et Inglismaa ja Prantsusmaa ei taha Saksamaad suurriigina tunnustada.
* Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud sõjas osalemise eest piisavalt asumaid.
* Uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid tsiviil-elanikes.
* Rahvasteliit polnud suuteline lahendama kriise.
Jaapan vallutas Mandžuuria, millesse nad lõid Jaapanist sõltuva Mandžuko riigi. Jaapan astus Rahvasteliidust välja.
1933. aasta algul tulid Saksamaal võimule natsid , mille etteotsa astus Hitler ,kes lubas tühistada Versaille rahulepingu. Hitler hakkas Saksa vägesi üha enam suurendama.
Itaalia, mille eesotsas oli Mussolini , laiendas oma alasi Etioopia arvel.
Hispaanias toimus kodusõda sõjaväelaste ja Rahvarinde vahel, sõjaväelasi juhtis Franco .
1929.a puhkes ülemaailmne majanduskriis . 1930. aastate juures hakati üha enam pooldama diktatuuri. 1930. aastate lõpus oli pea kõigis Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. PINGE SUURENES.........
2. Maailmamajanus kahe maailmasõja vahel
Mõõgad atradeks
Üleminek sõjaolukorralt rahuaja majandamisele oli üsnagi vaevaline ja pikaldane.
Kõige kiiremini sai jalad alla Prantsusmaa, kellele järgnesid Suurbritannia , Venemaa, USA, Saksamaa ja teised riigid.
Saksamaal võttis aset infaltsioon, see tähendab kiiret raha väärtuse langemist.
Suur ülemaailme majanduskriis
1929. aasta oktoobris tabas USA majandust tagasilöök. Algas majanuskriis.
Tekimise põhjused.....
* Maailmamajanuse kohanematus
* Kaupade ületootmine
* Vale majandamine
Ka teisi riike tabas suur majanduskriis.
Uus kurss
1932.a sai USA presidendiks Roosevelt , ta innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Ise ta asus teostama reforme, selleks koostati suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava, mida Roosevelt nimetas New Dealiks.
Selle kava elluviimine pidi ergutama tööstust ning looma uusi töökohti. 1933.a hakkas USA majandus paranema.
Börsikrahh
24.oktoobril haaras kauplejaid suur hirm, kõik soovisid oma aktsiad maha müüa, sest riik otsustas suurendada laenuprotsente.
Tähtsamad Roosevelti reformid
* Kontroll panganduse üle: suleti kõik pangad ja lubati need alles loaga avada
* Riik hakkas reguleerima põllumajandust: põllumeestele maksti selle eest, et nad vähendaksid vilja tootmist
* Tööstuse elavdamiseks loodi uusi töökohti, et töötud leiaksid endale rakenduse
* Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest
3. Demokraatia 1920.-1930. aastail
Liberalism ja konservatism olid Euroopas juba mõnda tuntud, mis kujunesid Inglismaal 19.sajandi algul.
Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid olid Saksamaal, Prantsusmaal ning Põhja-Euroopas.
Sotsialistide ridadest kasvasid välja kommunistid .
Fašistidele ja natsionaaldemokraatidele oli kõige meeldivam viis hirmuvalitsemine.
Liberalism- suund, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik
Konservatism- suund, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele
Kommunism - ühiskonna klass, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse
Sotsialism - suund, mis pooldab abivajajate aitamist ja väikest ebavõrdsust
Fašism- ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele, rassistilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugevat riiki
Natsionaaldemokraadid- filosoofia, mis ühendab omas rahvuslust ja sotsialismi
Mõned tähtsamad kuupäevad, aastad
11.november 1918.a Compiegne vaherahu
1929.a puhkes ülemaailmne majanduskriis
Versaille rahuleping sõlmiti 28.juunil 1919.aastal
1936.a puhkes Hispaania kodusõda
Neljapäev, 24.oktoober 1929.a must neljapäev
1919.a loodi Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei
Mõisted
Reperatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale
Diktatuur- mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim
Rahvasteliit- Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö
Agressor- sõjaalgataja ja valutaja