Oskar Loorits Eesti rahvausundi maailmavaade Konspekt Raivo Kaer, TLÜ 2009 1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja
Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Elujõud Muinaseestlastel oli animistlik ilmavaade ja elukäsitlus: igal pool, nii inimeses kui ka teda ümbritsevas looduses, on olemas elujõudu, ühelpool suuremal, teisel vähemal määral, ehk teiste sõnadega kõik elab, kõik on hingestatud. Inimeses asub ehk elab mingi iseseisev jõud, võim, vägi, mis teda juhib. Seda elujõud kujutatakse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub mitmel eri kujul, irdub ka väljapoole keha, siirdub teistesse kehadesse. See elu-hingejõud on füüsilist laadi - seda võib omandada ja kaotada, kas täieliselt või osaliselt, seda võib hankida endale ja anda teistele, võib suurendada ja võib vähendada, süüa ise ja sööta teisele, siirda ühest kohast mehhaaniliselt teise, ühelt kehalt teisele jne. Ühel kehal võib olla enam hingejõudu kui teisel: täiskasvanuil enam kui lastel, meestel enam kui naistel. Erakordselt suure hingejõuga ja eriliselt arenenud võime...
kuni 1920. aastani. Alates ristiusustamisest on Setomaa kuulunud õigeusku. Kaasnes ka õigeusu kiriku suurem tolerantsus rahvususundi vastu. Eraldatus Idast ja Läänest. Idast: keel ja kombed. Läänest: usk ja poliitiline või halduspiir. Hiline koolivõrk: luterlik Eesti – Forseliuse koolivõrk 1680. aastatel; 1686. aasta Rootsi kirikuseadus. Setomaa – esimesed rahvakoolid 1890. aastatel. Hiline „rahvuslik ärkamisaeg“ Setomaal toimus alles 1990. aastatel. Setomaa rahvausundi eripärad: Kauasemast püsimisisest tulenev: suurem detailsus, elavus, vahetus Olemuslik: õiguspõhine religioossus, pühakulood, dualism ja kontrastid: hea ja kurja vastasseis, varjatud põhjused, ettemääratus, tegu toob kaasa tagajärje, jumaliku/kõrgema üleloomuliku sekkumine maisesse ellu. Üleloomulik sekkumine inimese ellu, vastus palvetamisele. Eestlased üldjuhul ei palveta, vanemad seto inimesed aga küll. Allikmaterjalid rahvausundite Rahvaluulekogud – kõige suurem hulk
-5- 4. UNENÄOD Tänapäeval levinuim ja inimeste poolt tõsiseltvõetavaim surmaennete rühm. Ilmastikunähtused ennustavad surma, surm ilma. Unenägude surmaended on järgmised. Igapäevased tööd: maakündmine, kraavikaevamine, viljalõikus, uute hoonete ehitus, toa- ja pesupesemine, lehmalüpsmine, puu raiumine või kandmine. Hääled: unes kellegi hüüdmine või kõnetamine. Eesti rahvausundi järgi ei tohtinud unes hüüdmisele vastata. Surnu ja sant. Levinud uskumus, et kui surnu annab unenägijale midagi, siis see on hea märk, ja vastupidi. Unes nähtud võõrast peetakse halvaks endeks. Kristlikud motiivid: kirikuõpetaja unes tähendab surma. Ingel unes ei tähenda head. Inimese ihuliikmed: juuste lõikamine ja hamba murdumine tähendavad surma. Peakatte kaotamine unes tähendab leina. 4.1 Koer Koduloomadest ongi koeraga seotud suurim hulk surmaendeid
“ (Veismann, 2006) (lisada viide allikale 5) Nr URL 4 http://www.eestiloodus.ee/artikkel3023_2993.html 5 http://www.horisont.ee/arhiiv_2003_2006/artikkel802 _786.html Tabel 2. Allikate 4 ja 5 URLid. Nr Autor Artikli pealkiri Väljaann Aasta Kuu e 4 Mall Rahvausundi Eesti 2009 November Hiiemäe sarapuu Loodus 5 Uno Aastakümned Horisont 2006 Juuni Veismann Eesti aime(kirjanduse ) maastikul Tabel 3. Tsiteeritud artiklid. Tsitaadid veebilehtedelt: Enne viidete lisamist täita tabel 5. „Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb
ajaloo kontekstis; • “Mis lugu rahva mälestustest pidada” (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27); Rahvaluule väärtustamine • “Eestirahva ajaraamat” (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13); • “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” (Olevik 1888, nr 8- 10, 12); I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; J. Hurt rahvaluule publitseerijana • “Eestirahva ajaraamat” (1876) – viie-osalise “ajaraamatu” idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused); • Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II
EESTI RAHVAUSUNDIS VAIMU-JA HINGEKÄSITLUS Rahvausundi üldine taust · Rahvausund oligi ristiusu ja muinasaegse usu segu · Kirikus käivad inimesed tegid ka ohvriande ja ootasid koju surnute hingi · Puudub pühakiri Nähtamatud olendid · Nimetati: haldjateks, vaimudeks ja väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level
Hiiepaigad Romet Pazuhanits Mis on hiis? · Eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik · Taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut · Tänapäeval mõistetakse Maardu hiis hiie all peamiselt püha puudesalu · Hiisi peetakse üldiselt Eesti rahvausundi keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud:
Tajupsühholoogilised eksperimendid näitavad, et ka tasandikel üles kasvanud inimesed peavad mägismaad enamasti ilusaks, ilusamaks kui oma kodukanti. Üheks esimestest turismi sihtkohtadest sai Sveits. Seal olid ilusad kõrged mäed, maaliline rahvastik kaunites kostüümides, kes joodeldasid ja tuututasid pasunaid, lisaks suur matkaradade võrgustik, kuna mägedes oli võimalik liikuda ainult jalgsi või veohobustega. Rahvausundja maastik Rahvausundi õpetamine peaks ülekaalukalt toimuma väljas kultuurimaastikul. Seal on kergem mõista, kuidas meie esivanemate ettekujutused on sündinud ja isegi kuidas need on arenenud ning me näeme, milliseid olulisi funktsioone rahvausund täitis. Meie talurahvaaegsed esivanemad elasid suurema osa oma elust vabas õhus, varajastest hommikutundidest õhtuni välja. Nad hoolitsesid põldude ja rohumaade eest, tegelesid
alased ideed? Erinevate maade rahvaste rahvalaulude kogumine (Sai neid Hupelilt kes sai pastoritelt). 13. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused, eesti regivärss, rahvapärimus 14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Jakob Hurt esitas palveid koguda murdekeelt, rahvaluulet, koostas küsitluskavasid rahvausundi ja kommete kogumiseks. Sai umbes 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid, mis köideti topograafilise printsiibi alusel. ''Eestirahva ajaraamat'' (1876) on viieosaline ajaraamat. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhtes? Jakob Hurt kutsus inimesi üles koguma rahvaluulet, sest see oli kui ''üks suur ja elav ajalooraamat'' ja omas tähtsat rolli ajaloo kontekstis 16. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J
ISIKUD 1. tacitus Vana-rooma ajaloolane ja kõnemees. 2. Jaroslav Tark Vene valitseja, Rostovi vürst, Novgorodi vürst ja kiievi suurvürst. 3. Läti Henrik- Ristiusu preester ja kroonik. 4. Tõnn - Maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või haldjas. 5. Peko olend läänemeresoomlaste mütoloogias, koduhaldjas ja viljakusjumal 6. Taara Muistne eesti jumal 7. Uku Eestis tuntud jumal 8. Hiltinus munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 9. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. 10
Rahvaluule kui "üks suur ja elav ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. 2. "Mis lugu rahva mälestustest pidada" (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27); Rahvaluule väärtustamine. 3. "Eestirahva ajaraamat" (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13); 4. "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (Olevik 1888, nr 8-10, 12); I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika. J. Hurt rahvaluule publitseerijana: 1. "Eestirahva ajaraamat" (1876) viie- osalise "ajaraamatu" idee: I. Vana Kannel, II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused). 2. Vana kannel. Täielik kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875-1886), II (1886) = Põlva ja Kolga-Jaani regilaulud. 3
üleskutseid ja tema algatatud väljaandesarju. Ta oli rahvusliku liikumise eestvedaja, pani aluse teaduslikule süstemaatilisele rahvaluule kogumisele ja kirjastamisele. Avaldas lehes kuulutusi, ärgitas inimesi talle rahvaluulet saatma, et ta seda koguda saaks. ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (1888). See sisaldas esimest palvet koguda murdekeelt, teine palve koguda rahvaluulet ja peale selle küsitluskavad rahvakommete rahvausundi kogumiseks. Tema üleskutsed rahvaluulet koguda jõudsid rahva hulka, hiljem oli tal koguni 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk materjali. Viieosaline ,,ajaraamatu" idee; ,,Eestirahva ajaraamat" (1876). I. Vana kannel, II. Vana tarkus, III. Vana usk, IV. Vana jutt, V. Vana kombe. Veel nt ,,Setukeste laulud" I-III (1904-1907) 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? J. Hurda arvates oli rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat" folkloori
37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 39. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? 40. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 41. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Uku Masing ,,Eesti usund" 42. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt kahte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 43. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. 44. Kuidas suhestuvad nüüdisaegne mõistatuste repertuaar ja rahvahuumor? Too mõni näide. 45
Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna"õppematerjalid", ,,dokumendihaldus", ,,riigiasutused", kataloog "E- Ressursid" Porila, H. (1998) Asjaajamise korraldamine riigiasutuses [Võrguteavik] Tallinn : Riigikantselei. 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, ISBN/ISSN " 1406-9938" Mäetagused [Võrguteavik] / Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ; toimetajad Mare Kõiva, Andres Kuperjanov
Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi nädalas, ülejäänud aeg kulus kirjandusele. Kuna tal ei olnud toetajaid loobus ta kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviisist. Kristjan Jaak Peterson jäi ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Kristjan Jaak Peterson suri Riias tiisikusse. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas. Kristjan Jaak Petersoni isiku suur teadvustus alles 1901, mil Villem Reiman leidis Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist tema käsikirjad. 1913 tuli päevavalgele ka Kristjan Jaak Petersoni pilt, mille lauliku viimaseks, 21
ülejäänud aeg kulus kirjandusele, luulele (vähem kui Riias), korporatsioonielule. Õigustamata toetajate lootusi - loobumine kirikuõpetaja kutsest ja ennastpõletav eluviis -, jäi Kristjan Jaak Peterson ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse Soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. 1913 tuli päevavalgele ka Kristjan Jaak Petersoni pilt, mille lauliku viimaseks, 21. sünnipäevaks tegi Viljandist pärit saksa graafik ja Kristjan Jaak Petersoni sõber Franz Burchard Dörbeck. Sellest
Lisaks valisin elektroonilise väljaande ning sain 2 vastet. Ansper, A. (2001). Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes: strateegiline plaan. [Võrguteavik]. Tallinn : Cybernetica. 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 14069938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Valin ISBN/ISSN otsingu ning sisetan numbri 14069938. Saan ühe vaste. Mäetagused [Võrguteavik]. Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut. Toimetajad Kõiva, M., Kuperjanov, A.
Theodora ?????????????????????? Vanavene kunst (ajaline teke, kestvus) Hakkas kujunema 9.-10. Saj. ja kestis kuni 17.saj- ni. Keskuseks Kiiev. Vanavene kunstikeskused (2tk) Kiievi Püha Sofia peakirik ja Vladimiri linn. Vanavene ikoonimaal Suur eeskuju Bütsantsi ikoonimaalil. Umbes 13. Saj. ikoonikunst iseseisvu. Bütsantsi eeskujule lisandusid: kohalikud legendid ja pühakulood. (Kirikutesse tulid tänu muutustele rahvalikud jooned ja rahvausundi elemendid). Islami usu teke (kus, millal, jumal) - 7. saj kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon(üks jumal - Allah) prohvet Muhammed. Usku levitati sõjalisel teel. Islami ehitiste kaunistamine (materjalid, motiivid) - Hoonete kaunistamisel kasutatakse rikkalikku ornamentikat. Tüüpiline motiiv Islami hoonetele on arabesk abstraktsuseni üldistatud keeruline väänlev taimemotiiv. Ornamentika erinevatest materjalidest: 1)
Enamik kirikuõpetajaist suhtus vennastekogudusse pooldavalt, kuna see tõi rahva religioonile lähemale. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Eriti paistsid silma need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega. Rajati uusi koole, et valmistada noori ette kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Ühtlasi taheti välja juurida rahvausundi jäänuseid. 3.Ratsionalism-18. Saj lõpuks jõudis baltikumi, saavutades valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Ratsionalistid kritiseerisidühiskonna sotsiaalset korraldust , pärisorjust. Kirkikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja Johann Georg Eisen. Põltsamaa pastor August Wilhem Hupel. Pärisorjuse kaotamine Eestis. 19.saj sajandi algul olid balti provintsid ainsad, kus prooviti maaelu reformida. 1
freskod Sofia katedraalis Kiievis. Kõige väärtuslikum vanavene kunstis on ikoonimaal. Esimesed ikkonid, nende hulgas legendaarse kuulsusega ,,Vladimiri jumalaema" toodi Bütsantsist ja sealt pärineb ka nende põhimõte ja maalitehnika. 1240-1480 Mangoli tatari ike o Sidemed Bütsantsiga nõrgenesid o Vene ikoonikunst iseseisvus o Lisandusiid kohalikud legendid ja pühakulood o Kunsti tungisid rahvalikud jooned ja rahvausundi elemendid. o Ilmuvad mustade jõudude kujutised o Ilmnesid vabama ja maalähedasema laadi taotlused Moskva ja Bütsantsi tugevnemine > bütsantsliku ja kohaliku kunsti vaheline võitlus. Kõrgelt hinnati kreeka kunst [eriti Moskvas ja Novgorodis]. Kuulsaim Bütsantsist tulnud maalija on Theophanes Kreeklane. o Töötas Venemaal 14. ja 15. sajandi vahetusel. o Sügavamõttelised ja targad pühakud. o Maalide üldmulje on - dünaamiline,
Looduskatastroofid 1700 a eKr tabas Kreeta saart suurtulekahju, ning maavärinad. Kreetat on iidsest ajast saadik peale tabanud igal sajandil vähemalt kolm ränka maavärinat. Minose kultuuri õitseaeg 1600-1500 eKr. Knossos ja Phaistos Euroopa vanimad linnad. 1830 a. eKr tabas Vahemere piirkonda taas katastroof, mille tagajärjel jäid tühjaks linnad ja lossid hävisid. Paleed elasid katastroofi üle. Rahvausund Rahvausundi keskusteks olid Kreeta koopad, tähtsat osa etendasid stalaktiidid ja stalagmiidid, mille ümber olid seatud väärtuslikud ohvriannid. Oli ka taraga piiratud salusid kus austati pühi õlipuid ja kodualtarid. Mükeene tsivilisatsioon Tähendab eelajaloolist Mükeene ühiskonda ja keskusi mandri-Kreekas, mis arenesid välja umber 1600a eKr. 1600-1200 vahel jagunes Kreeka väikesteks kuningriikideks. Knossose langemisega
domineerivad alama mütoloogia vaimolendid (animism- usk paljudesse vaimudesse ja haldjatesse) - Haldjauskumustega kõrvuti esineb animatistlik elava looduse usk - Püha tähistas midagi puutumatut, eraldatut ja piiratut - Pühade puude, kivide ja veekogude austamine - Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku) - Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend - Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost 35.1. Oskar Loorits (1900-1961) - ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990) - ,,Endis-Eesti elu-olu" I-IV (1939-1941, 2000-2001) - ,,Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) 35.2. Ivar Paulson (1922-1966)
domineerivad alama mütoloogia vaimolendid (animism- usk paljudesse vaimudesse ja haldjatesse) - Haldjauskumustega kõrvuti esineb animatistlik elava looduse usk - Püha tähistas midagi puutumatut, eraldatut ja piiratut - Pühade puude, kivide ja veekogude austamine - Pikse eriline staatus põlluharijate kultuuris (vt sõnad äike ja uku) - Kurat kui kristliku rahvausundi keskne olend - Tänapäeva rahvausundi ,,lemmikmõisteid": energia 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost 35.1. Oskar Loorits (1900-1961) - ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" (1932, 1948, 1990) - ,,Endis-Eesti elu-olu" I-IV (1939-1941, 2000-2001) - ,,Grundzüge des Estnischen Volksglaubens" I-III (1949-1960) 35.2. Ivar Paulson (1922-1966)
poolest.Vanim teade hanest kui mardilinnust pärineb Lääne- Euroopast 1171. aastast. Eesti talutaresse jõudis mardihane söömise komme suhteliselt hilja ja ei olegi veel päris omaks saanud.Tähtsal kohal on hoopis tangu-ja jahuvorstid. Mardikskäimise eelisaeg oli õhtu enne mardipäeva.Mardid olid karvase ja koleda välimusega ning kandsid kaasas vitsa, millel olevat tervistav toime. Pahupidi pööratud kasukat ja rõiva karvasust on rahvausundi uurijad pidanud viljakuse sümboliks. Kui mardisandid tuppa tulid alustati laulu ja tantsuga. Mardilaulus jagati õnnistust nii põllule kui karjale, nii perele kui pereliikmetele eraldi. Soovitakse ka lasterohkust, vallalistele peiu-ja pruudipõlve. Andidest ilmajäämise puhul sajatati, kuulutati karjale kadu, perele tõbesid,nälga ja muud ebaõnne. Kui sanditajaid üldse sisse ei lastud, karistati muul moel: ukse taha laoti puuriit ja toodi seamold, vanker tõmmati
Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitsoting Kataloog: E-RESSURSID Otingusõnad: digitaalallikiri JA kasutamine JA riigiasutused Tulemus: Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes [Võrguteavik] : strateegiline plaan / Arne Ansper ... [jt.] 12) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Avaleht: ISBN/ISSN otsingusõna 1406-9938 Tulemus: Mäetagused [Võrguteavik] / Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ; toimetajad Mare Kõiva, Andres Kuperjanov 13) Otsi oma iseseisva töö teemal kirjandust kataloogist ESTER. Leia laiema teema all olevad alamteemad ja märksõnad (vt Eesti märksõnastik https://ems.elnet.ee/). Missugused märksõnad valisid? Kirjuta (kopeeri) siia päringu tulemus - kirjed ja kirjelda otsingu tehnikat. Analüüsi lühidalt leitud allikaid – keel, sisu jm parameetrid – mida neist essees kasutada saad?
12 – 25.12 9. Mida sarnast ja mida erinevat on hingedeaja ja halloween´i kombestikus? V: Mõlemil ajal toimub ohverdamine. On seotud hingedega. Hingedeajal kutsuti hingesid koju ning võeti surnuid igati vääriliselt vastu ning jäeti neile süüa, halloweenil aga ei tohtinud seljataha vaadata, kui seal kostusid kellegi sammud – siis käis kannul surm, ning surma petmiseks, kasutati maskeeringuid – loomanahad, maskid. 10. Miks eestlaste rahvausundi ja ristiusu uskumused, kombed ja tavad segunesid? V: Tänu ristiusustamisele. 11. Kirjelda kahe sulle (sinu perekonnale) tähtsama kalendripüha kombestikku, nii nagu sina neid tähistad. V: Jõulude ajal koguneb kogu perekond kokku, valmistatakse traditsioonilisi jõulu sööke, istutakse ühiselt laua taha ning süüakse koos. Õhtu lõpus jagatakse kingitusi. Vana-Aasta õhtul veedame samuti perega koos. Teeme süüa, istume kõik ühiselt
Nelipühilaste usk. Protestantlik Rajaneb UT Usuvad Jeesus Kristuse peatset naasmist Usuvad ka maailma lõppu L. Mäll.- arendas Eestis Budismi V. Tähe.- Saaremaa metodistlik kirik (algatas metodistide liikumise Eestis) Vahindra - -esimene budistlik munk Eesti krishnad, A.Lauri ja usuvoolu peakorter. 70ndel jõudis Eestisse. Peakorter LA, USA Kogudused Tallinnas ja Tartus Eestis juhib Arne Lauri Maausk Eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usuline liikumine. Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris. Taarausk Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine. Taarausk eksisteerib tänapäevalgi. Eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada
muistendiga. Memoraat on lugu, mis on räägitud minavormis ja mis kajastab jutustaja isiklikku kogemust või läbielamist. Võib olla nii luuleline ,kindlat ülesehitust järgiv kuid ka vastupidi konkreetne ja emotsioonitu. Kui muistend püüab tõsiseltvõetavuse huvides lisada teatud fakte (asukoht, keegi kes oli kohal, tuntud tegelased), siis memoraat keskendub rohkem kogemuse edasiandmisele ja sisaldab kogemuse seisukohalt (mitte kuulaja seisukohalt) olulisi fakte. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Reet Hiiemäe sari eesti rahvausundi erinevate valdkondade kohta(armastus, kaitsemaagia, ended ja ennustused) “Ended ja ennustamised eesti rahvausundis“, „Kaitsemaagia eesti rahvausundis“. Oskar Loorits „Eesti rahvausundi maailmavaade“ Uku Masing „Eesti usund“ 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Usk hingedesse, sandid kui hinged kes tulevad pikalt rännakult kaugest teispoolsusest.
ei osanud küsimusele vastata. 6,1% tunnistasid end ateistideks. 7,99% küsitletuist ei soovinud küsimusele vastata. (Ibid) Niisiis määratleb eestlastest 27,41% ennast kristlaseks, mis on teiste religioonidega võrreldes ülekaalukalt esikohal. 6 1.2 Ristimine Ristimist ja sellega seotud nime panekut on käsitlenud Ülo Valk artiklis ,,Ristimise tähendusest eestlasele rahvausundi andmetel." Kristlikes maades on ristimine traditsiooniliselt andnud lapsele eluõiguse ja tähendanud tema vastuvõtmist inimühiskonda. Rituaal ise on küll lühike ja vältab vaid põgusad hetked, kuid selle osa vastsündinu saatuse kujundamisel oli määrav. (Valk 2009) Selgitada tuleb ristimise ja nimepaneku vahekorda. Neid ei saa samastada, sest ristimine on kiriklik kombetalitus, sakrament, mille sisuks on rituaalne pärispatu mahapesemine ja inimese
maailmapildi kirjalikku pühakirja pole 2) religioosne - seotud usu ja armastusega. kõik, mis suulisele iseloomulik. kirjeldamisel on juba olemas pühakiri juba olemas. tsükliline ajaarvamine.üleloomulikkus pole kohane. suuline ja kirjalik on paralleelselt nt rituaalid 3) teaduslik-teoreetiline - usulisi rituaale pole, psühholoogilist käitumist on küll->tseremooniad. teadmised maailmapildist ei põhine uskumisel, kogemustel, vaid informatsioon peab olema teaduslikult põhjendatud. RAHVAUSUNDI UURIMINE *19.saj hakati rl kirja panema *krooonikad, reisikirjad, pastorite aruanded *reisikirjad - autor ei kirjelda, mida nad näevad, aga ei võta midagi ka ette, et seda muuta. kirjeldatakse kõike tervikuna *aruanded - mismoodi Jumala asjad külades arenevad *rahvausundeid saab uurida juttude, laulude, lühivormide kaudu- *hing-ruumiline, tunnete ha emotsioonide ala. nt hing sai täis. hing on südame lähedal, sest hingega tegema-südamega tegema
leidis vähe viljelemist skulptuuridesse suhtuti sallimatult ümarplastikasse suhtuti samamoodi Maalikunst: tulid kunstnikud Bütsantsist, kes kaunistasid mosaiikide ja freskodega kirikute siseruume tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem võeti Bütsantsilt üle kõige väärtuslikum oli ikoonimaal, samuti bütsantsist hiljem vanavene ikoonikunst iseseisvus- lisandusid kohalikud legendid ja pühakute lood kiriklikku kunsti tugis rahvalikke jooni ja rahvausundi elemente, piltidel kuradid, hiljem veel vabam ja maalähedasem laad RAHVASTERÄNDAMINE- SKÜÜDID. KELDID. VIIKINGID. Taust: rändrahvad ehk nomaadid hõlmasid Hiinast Kesk-Euroopani oleva maaala, põhjapoolsed alad parallelselt antiigiga õppisid metallitöötlemist, tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse, kaubanduse ja röövimisega SKÜÜDID 1. al 7. saj eKr- 3 saj pKr 2. elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal 3
rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. 3 Kristian J. Petersoni elu lõpuaastad ja aeg peale ta surma Riias elatus Kristjan Jaak Peterson keeletundide andmisest. 1822 avaldas ta veel Kristfried Gananderi rootsikeelse soome mütoloogia täiendatud saksakeelse tõlke, lootes sellega äratada huvi ka rahvausundi vastu. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Pettunud ja põdura tervisega noormees lootis siiski mõistmisele tulevikus. Kristjan Jaak Peterson suri 1882. aastal Riias tiisikusse. Ta on maetud sealsele Jakobi kalmistule, kuid tema haua täpsem asukoht on teadmata. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas. Kristjan
inimene metsas end õigel viisil ülal ei pidanud, nt. mõtte, sõna või teoga metsa ja selle taimi, puid ja loomi kuidagi solvas, rikkus või reostas. Seepärast on metsaeluga ning metsaskäimisega seotud lugematud käitumisreeglid, mida kõike inimene metsas olles pidi silmas pidama. Kuna mets oli vana-eestlaste elus väga tähtsal kohal, tekkisid neil kujutelmad metsas elavatest ning seda valitsevatest vaim-olenditest või jumal-olevustest. Vana eesti rahvausundi loodususus on metsavaimudel, metsahaldjatel oma kindel ja metsa valitsev koht. Vahest metsa minnes sidusid inimesed puu ümber mõne erilist väge omava eseme, jättes selle anniks mõnele metsavaimule, kellega nii loodi käegakatsutav leping põhimõttel, millel rajanevad mitmed erinevad ohvritoimingud: ,,annan sulle, et annaksid vastutasuks mulle.'' Seda ei tehtud mitte ainult metsa astumisel, vaid ka lepituseks, näiteks looma
Sanghad õpetuse järgijad, aga mitte tingimata pühad. 8. püha kogemus hardus pühaduse ees, vabatahtlik kuuletumine, allumine kõrgemalseisvale ehk jumalusele. Rõõmu ja rahutunne. Erilised kogemused ekstaas võimas rõõmu-ja õnnetunne. Eriline psühholoogiline fenomen, võib tekkida iseenesest, aga ka teatud religioosse toimingu mõjul. Teatud pühad kogemused : ilmutus (prohvetid), Müstika seesmine hingeline ja vaimne ühinemine Jumalaga, kirgastus Kas peale rahvausundi on veel midagi ? Usk jagunes : Kõrgusund (ametlik usundi kihistus) Rahvausund(konkreetse religiooni sekundaarne kiht, mis on tekkind rahva seast, hilisemate legendidega, ettekujustega-pärimused, kombetalitused) Ebausk kasvab välja rahvausundi mitmesugustest ettekujutustest. Teatud hirmud, mis baseeruvad nt rahvausundilistele legendidele (kurjad vaimud jne). See omakorda võib välja kasvada teatud kõrgusundi kihistustes. Uskumus kindel väide, teadmine, arusaam
Herder tõi eesti rahvalaulu maailmakirjandusse, esitas seda kui tõsiseltvõetavat kultuurilist pärandit. 14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Folkloorialased luuletused Eesti regivärss Rahvapärimus 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Hurt palus ajalehte teel inimestel saata rahvaluulet, murdekeelt, tegi küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks. Andis tagasisidet leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist. "Eestirahva ajaraamat" "Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid" 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. 17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused?
Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). Folkloristika osakond 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm. Etnomusikoloogia osakond asutati 1978, alates 2000. a kannab ta nimetust Eesti kirjandusmuuseumi Instituudi etnoloogia osakond. Ta on eesti ja teiste rahvaste rahvamuusika uurimise ja publitseerimise keskus. 11. Rahvaluuleuurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted. 1. teaduslikud väljaanded · Kõikide tekstide väljaanded · Teaduslikud antoloogiad
o Esteetiline väärtus (ka ajaviide ja meelelahutus); o Kasutusvaldkond pedagoogikas (evolutsionalistlik käsitlus inimkonna jaloost); o Vajalik laia silmaringi jaoks (et ära tunda hea ja halb). ,,Eestirahva ajaraamat" (Eesti Postimehe lisaleht 1876) ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" (Olevik 1888) o I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; o Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; o Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695lk rahvaluulekirjapanekuid o Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel. Hurt rahvaluule publitseerijana ,,Eestirahva ajaraamat" viie-osaline ajaraamatu idee Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid
1848) ja see kannab pealkirja „Junker Heins. Zum Theil nach einer Ehstnischen Volkssage”. Jutt on kurikuulsast junkur Heinsist, kes võrgutas tütarlapsi ja jättis nad siis maha häbisse. kui kurat teda pattude pärast endaga kaasa viia tahab, tõmbab ta ka kuradil naha üle kõrvade. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. •I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; • Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika; • Üleskutsed jõudsid rahva hulka: u. 1400 kaastöölist, kes saatsid kokku 114 695 lk rahvaluulekirjapanekuid (vt Kivike); • Kaastööd köidetud formaadi ja topograafilise printsiibi alusel; 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? • Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis; 19
tavanditoite, viideti aega jutuvestmise ja mõistatamisega. Kasutatud kirjandus Mägi, M. 2003. Eesti aastal 1200. Tallinn: Argo Troska, G; Viires, A; Karu, E; Vahtre, L; Tõnurist, I. 2007. Eesti rahvakultuuri leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Piirimäe, H; Vahtre, S. 1983. Meie kaugem minevik. Tallinn: Valgus URL= http://agrt.emu.ee/pdf/1999_4_kuum.pdf, 01. märts 2014. Mandel, M. 1984. Minevikult tänapäevale. Tallinn: Eesti Raamat Loorits, O. 1990. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn: Perioodika Selirand, J; Tõnisson, E. 1974. Läbi aastatuhandete. Tallinn: Valgus Selirand, J. 1967. Esivanemate kalmeküngastel. Tallinn: Eesti Raamat Kriiska, A; Tvauri, A. 2002. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita
aasta Johann Hornungi „Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika) (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007). Süstemaatilised eesti keele uuringud algasid palju hiljem Peterburi Teaduste Akadeemia liikme Ferdinand Johann Wiedemanni eestvedamisel. Selline tegevus tõenäoliselt aitas luua Eesti rahvusliku keelekorraldust 1872. aastal, mis omakorda andis hea aluse järgnevateks uuringuteks. Näiteks võib tuua järgmiste aastate jooksul folkloristika, rahvausundi ja liivlaste rahvaluule uurimist. Uurali keeleteadus professorid käsitlesid eesti keele kui soome-ugri keele suhteid teiste keelkondade keeltega, lisaks millele avaldati nii keele- kui ka etnograafiaalaseid uurimusi. Tänu varasemale tööle on nüüd võimalik Tartu Ülikoolis õpetada uue põlvkonna keeleteadlastele paljusi selle ala valdkondi — foneetikat, eesti keele sõnavara päritolu, fennougristikat ning vadja keelt (Jüri Engelbrecht, Ain-Elmar Kaasik 2012).
ja üleilmset seadust. Yin`i ja Yang`i koostegutsemist nimetatakse Taevaseks teeks. Inimese ülesanne on õigesti tegutsedes viia “oma tee” kooskõlla ”Taevase teega”.Hiinlaste vanas õpetuses maailmakõiksusest liituvad looduse Dao ja inimese Dao lahutamatult ühte. Õpetusse Yin`ist ja Yang`ist on segunenud konfutsianismi kui ka taoismi. Selle seisukohti on rakendatud praktikas muuhulgas astronoomia, geograafia, ajaloo ja eelkõige akupunktuuri probleemide lahendamisel. Iidse rahvausundi olemuslik osa on animism, usk vaimudesse ja deemonitesse. Animism- vaimude austamine. Usk põhijõudude, Yang`i ja Yin`i vastastikusse mõjusse kandus üle ka nähtamatusse vaimude maailma. Kurjade ja heade vaimude tegevust tuli arvestada kõiges (nt. maja või tee ehitamisel, haua kaevamisel, pulmade ja matuste korraldamisel). Kurje vaime püüti lepitada ohverdamisega, mis aja jooksul kujunes sümboolseks. Hiljem põletati veel vaid paberist ohvriande või pakuti vaimudele toiduohvreid, mis
.................................................................................................................... ................... 18 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. 19 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 20 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? + KODULUGEMINE 21 45
pakub ja seda elujõulisem ta on (oht: identiteet võib kaduma minna!). On kultuure, kus kogu religioon on organiseerimata (nt islam on väga tugevalt seotud kohalike kommetega on kultuuri lahutamatu osa; ka hinduism, loodusrahvaste usundid) . Kristlus on organiseeritud, kristlased organiseerunud, kristlus on kultuurist lahutatud. Rahvausk on kollektiivne nähtus, paljud inimesed jagavad seda. Tänapäeval on traditsiooniliste rahvausundite elementide kõrvale uued kerkinud. 1960. aastail on rahvausundi traditsioon talupojakultuuri hävitamise tagajärjel Eestis katkenud. Rahvausundi kombed on uuesti korjatud/kasutusele võetud, järjepidevust üldiselt pole. Rahvalikku (populaar-)religiooni on tänapäeval palju, aga kui vana rahvausundi puhul oli tegemist nn külakristlusega, siis tänapäeval on see uue paradigma uue vaimsusega seotud. E. Bailey 1974: Implitsiitne religioon saab nähtavaks pühendumise, eesmärkide ja huvide koondumise ning sellele vastava elulaadi näol
Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). Folkloristika osakond 1947, Eesti kirjandusmuuseumi folkloristikaosakond on folkloori ja usundi teoreetilise uurimise keskus. Osakonda kuulub 4 töörühma: pamömioloogia, rahvausundi, rahvajuttude ja rahvausundi töörühm. Etnomusikoloogia osakond asutati 1978, alates 2000. a kannab ta nimetust Eesti kirjandusmuuseumi Instituudi etnoloogia osakond. Ta on eesti ja teiste rahvaste rahvamuusika uurimise ja publitseerimise keskus. 12. Rahvaluuleuurimise allikad: nende kogumise, korraldamise ja väljaandmise põhimõtted. · allikad rahvaluuleteadus loob oma allikad ise. Dokumenteerides vastavalt folkloristlikule teooriale
Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäev (Eestis ka sõbrapäev) ninghalloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. Tänapäeva peres on sünnipäeva kõrval kesksemateks ja enimlevinud tähistatavaiks pühadeks uusaasta, lihavõttepühad, jõulud, isadepäev, emadepäev. 9. Rahvausundi kujunemisest ajaloolises kontekstis. Rahvausund on usund ühe indiviidi tasandil, seda ei ole ette kirjutatud ühegi institutsiooni poolt, sisaldab konkreetse indiviidi maailmapilti. Tunnused, mis eristavad teda suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") * Eesti hõimude ristiusustamise (13
ristisurma vainlaste tähis sinnä jo olevat algusest loodu. Ka olevat kolm luust ristikest löüdä, kats ilotut ja kolmas illus rist, nimelt keskmäne, havvekala lõpuste ligi. Pisikest risti või kaldristi, kirvetera, mõõka või oda meenutavaid luid on nii haugi kui teiste kalade peas, kuid haugi loperguse, pardinokataoliselt eenduva ninaga pea ülaosas leidub tõepoolest üsna suur ristikujuline luu. Rahvausundi seisukohalt pakub huvi, kas seda looduse poolt antud moodustist on ka enne kristlust maagiliseks esemeks peetud. Mitmete ümberkaudsete rahvaste folklooris omistatakse risti, naela, oda, haamri, pihtide, imeomadustega kivi vms olemasolu samuti tursale, pikÜale, angerjale jt kaladele. Haugi peas olevat risti (või: riste) on kasutatud maagilise vahendina võrkude suitsutamisel hea
08.1883 VanaPõltsamaal ja suri 09.05.1962 Birmas Ranguunis esimese eestlasest buda mungana, kus kuulutati hiljem budistlikuks pühakuks. 11. Millele langeb budismis pearõhk? Budismis langeb pearõhk õige eluviisi õpetamisele. 12. Millisteks suundadeks jaguneb budism? Hinajaana budism (,,väike sõiduk") ja Mahajaana budism (,,suur sõiduk") 13. Kuidas nimetatakse budismis maagilisi jooniseid? mandalad 14. Kuidas nimetatakse Tiibeti rahvausundit? Tiibeti rahvausundi bön (tiibeti keeles bon), mis juurdus eelbudistlikus ajas. Tiibetile omane budismi vool vadzrajaana budism ehk "teemantsõiduk." 15. Kuidas nimetatakse budismi kloosterülikoole? vihaarad 16. Milline budismi liik on levinud Jaapanis? Zen-budismi all mõeldakse mahajaana budismi koolkonda Jaapanis. 17. Nimeta Tiibeti kolm peamist kirjandusteost. "Kandzur" ehk "Tõlgitud sõna", "Tandzur" ehk "Tõlgitud õpetus", "Tiibeti surnute raamat" ("Bardo thodol") 18
(Eisen 1989. lk. 195) 1730. aastatel hakkas luteri usu kirikuga tõsiselt võistlema hernhuutlus (radikaalne pietism). Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Eriti paistsid silma need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega. Rajati uusi koole, et seal noori ette valmistada kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Ühtlasi taheti välja juurida rahvausundi jäänuseid. Vennastekogudused hakkasid levima ka talurahva hulgas. Uus usuliikumine ei pööranud tähelepanu mitte ainult palvetamiseks, vaid ka piibli uurimiseks. (Andressen 2003, lk. 69) 2.2. Browne’i koolipatent Eesti rahvakool jõudis uuele arenguastmele 18. sajandi viimasel kolmandikul. Selle ajani oli valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus. Nüüd algas küla- ja mõisakoolide võrgu loomine ja kooliõpetuse osakaalu suurenemine. Keskvõimu vahelesegamine Baltimaade
takistati. • Oluline eesmärk oli Lõuna-Eestist katoliikluse järelmõjude väljajuurimine. Seetõttu otsustati teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskus. • Rootsi aja lõpuks oli Eestist saanud kindlalt luterlik riik. Ka pastorid muutusid harituks ja oskasid eesti keelt. Ka talurahvas hakkas kirikusse paremini suhtuma. Võitlus väärusuga • Luteri kiriku olukorra parandamiseks võeti peamiseks eesmärgiks eestlaste rahvausundi ehk „ebausu“ väljajuurimine. Hävitati eestlaste ohverdamispaiku. Vahel tõi see kaasa ka vastuseisu – nt 1642. aastal toimus Pühajõe mäss, milles talupojad rebisid maha pühaks peetud Võhandu jõele ehitatud vesiveski. • Ebausuga võitlemiseks korraldati Rootsi ajal väga palju ka nõiaprotsesse. Selle käigus kiusati tavaliselt taga ka kohalikke aktiivseid inimesi – ravitsejaid, rahvaarste jt. Nõidade äratundmiseks rakendati „veeproovi“
annaabi.ee 
