· Senjöör (valitseja) ja vasalli (kohalik aadel) suhe · Karl Martell · Lään ehk feood( maalapp mis vasall saab senjöörilt sõjaväe kohustuste eest) · Läänimees ehk feodaal( vasall, kes on endale saanud feoodi) · Pärusvalduste teke · Feodaalne killustus Majandus · Naturaalmajandus · Kaubandus · Mõisad ja talud Turusuhete areng · Linnade areng, mis hoogustas kaubandust · Spetsialiseerumine · Loonusrendi asendumine raharendiga · Talupoegade liikuvuse suurenemine · Talupoegade vabaks ostmine Seisused · Vaimulikud · Sõjamehed · Töötegijad Pärisorjus · Talupoegade sõltuvus feodaalist · Sunnismaisus · Õigusemõistmine isanda kätes · Oluline faktor feodaalkorra tekkimisel Talupere igapäevaelu · Elati koos kogukonnana · Majad valmistati käepärasest materjalist · Leibkonna suurus varieerus
Suhted Moskva riigiga Moskva tugevnemine suurendas Venemaa poolt lähtuvat ohtu Vana-Liivimaale. 11. Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond? Iseloomusta talupoegade sotsiaalset liigitust. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15. sajandil? Põhiline osa rahvastikust elas maal, kus tegeleti karjakasvatusega ja põllutööga - maa oli peamine väärtus. Jagunesid viieks: Maavabad (kõrgeim kiht); vabad talupojad (tasusid koormiseid raharendiga, teotööst vabastatud); adratalupojad (kõige suurem kiht, tasusid teotööga, naturaalandamite ja raharendiga); üksjalad (oli antud uudismaa ülesharimiseks, koormised väikesed); sulasrahvas (maaomanditeta talupojad, leidsid teenistust suurematest taludes). 15. sajandil algas talupoegade ulatuslik karistamine, naturaalandamite pidev suurendamine, teoorjuse osatähtsus kasvas, mõisate rajamine, ühesõnaga elu muutus sitaks. 12
1802 Eestimaa Talupoegadel oli õigus omada vallasvara, talude pärandatav kasutamisõigus, ,,Igaküks" 1804 Liivimaa -//-, koormised normeeriti, piirati kodukariõigust 1816 Eestimaa Talupojad said isiklikult vabaks, maa jäi endiselt mõisniku omandiks, talupojad said endale perekonnanimed 1819 Liivimaa -//- 1849 Liivimaa Talude päriseks ostmine, teorent asendus raharendiga, toimus talude krunti ajamine 1856 Eestimaa -//- 6) Ärkamisaeg (eeldused, tegeleased, sündmused) Johann Voldemar Jannsen (saksameelne suund, koostöö sakslastega) I üldlaulupidu (1869), ,,Perno Postimees" Pärnus (1857), ,,Eesti Postimees" Tartus (1864), Vanemuine (1865) Jakob Hurt (eestimeelne suund, oma kesktee, üheõiguslus) püstitas ülesande saada suureks
Eestimaal usuvahetust talupoegade seas ei toimunud. Venemaal hakati nõudma nekrutiteks astumist. Seda aga talupojad teha ei tahtnud, sest tingimused sõjaväes olid rasked ja teenistus kestis 25 aastat. Kuna need talurahvaseadused tegid talupojad ainult de jure vabaks, kuid päriselus nende olukord paremaks ei läinud, loodi uued talurahvaseadused: 1849. Liivimaal, 1856. Eestimaal ja 1865. Saaremaal. Seadustega eraldati talupoegade käes olnud maa mõisamajandist, teorent asendati raharendiga. Raharendile mindi riigimõisates üle varem, kuid riigimõisasid oli vähem kui eramõisasid ja eramõisad ei läinud nii kiiresti raharendile üle. Raharenti oli raksem kanda kui teorenti ja talupojad jäid veel rohkem mõisnikule võlgu, ka rendimäärad suurenesid. Uue seadusega anti talupoegadele võimalus maad osta. 1858. aastal toimus palju talurahvarahutusi, sest talupojad uskusid, et uute seadustega on nad teoorjusest vabastatud. Kõige suurem kokkupõrge oli samal aastal 2
Ta sai aru, et ei suuda end sobitada pealinna aadliseltskonda. Onegin hakkas palju lugema,kuid seegi ei andnud rahu. Siis avanes tal võimalus sõita maale pärandust vastu võtma, mille jättis talle tema äsja surnud onu. Romaanis on read, mis kirjeldavad Oneginit kui külma mõistusega inimest kuid samal ajal ka kui tahtmatult unistustele andujat. Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta kohe teha ümberkorraldusi pärisorjade elus asendades teoorjuse koorma kerge raharendiga, mis oli muidugi kergendus orjapõlve pidavale maarahvale. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Algul suhtus Onegin naabermõisnikesse üleolevalt, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks
Vallal lasus ühisvastutus magasiviljakogumisel, vaeste hoolekandel ja koormiste täitmise ees. 5. Miks tekkisid talupoegade hulgas 1830-40 rahutused? Need aastad olid põllumajanduses rasked- viljaikaldused, millega kaasnesid näljahädad.Talupojad hakkasid väljapääsuteid otsima. 17.PTK 1.Milline oli tähtsus talupoegade jaoks 19.saj keskpaiga talurahvaseadustel? Talupoegade käes olnud maa eraldati mõisamaast, talupoegadel paremad võimalused teorendi asendamiseks raharendiga,talupoegadele anti võimalus maad osta, hakkas kasvama talupoegade majanduslik jõukus. 2. Miks olid need seadused mõisnikele olulised? Mõisnikud said õiguse eraldada 17-20% talupoegade maast mõisale. Üleminek palgatöölistele, arenes kapitalistlik majandus. Mõisinikud said vabad käed kvoodimaa kasutamiseks. Toimus viimane ulatuslik mõisastamine. 3.Muutused ühiskonnas seoses talude pärisostmisega. Tekkisid iseseisvad talud väiketootmisüksustena. Talupojad said ise mõisnikuks
tööd, võime töötada. 4.Muutused rahvastiku struktuuris. Alates 15.sajandist kasvas rahvaarv pidevalt. Euroopa inimeste arv 1340 61miljonit 1400 45 miljonit 1500 69 miljonit 1600 89 miljonit · Talupojad ja põllumajandus. Ristisõdade ajal vabastati talupojad pärisorjusest (rüütlid vajasid varustuse jaoks raha ja lasid talupoegadel end vabaks osta). Teorent asendati raharendiga. Need muutused tõid kaasa põllumajanduse arengu, sest talupoegadel tekkis motivatsioon toota turu jaoks. Põllumajandus ei vajanud enam nii palju tööjõudu ning osa talupoegi rändas linna. Loomakasvatuse laienemine tagas ka põldude suurema viljakuse. · Linlased. Linnaelanike arv kasvas. Seda nii loomuliku iibe, aga enamasti maalt linna rändavate ja tööd otsivate talupoegade tõttu. Tarastamise tõttu oli eriti massiline vaesunud talupoegade ränne linnadesse Inglismaal. 16
MIDA KARTIS KESKAJA TALUPOEG Talupoeg keskajal oli mitte keegi. Ta maksis loonusrendi, teotöö, hiliskeskajal ka raharendiga oma maalapikese eest ja sõltus kahest: senjööri suvast ja ilmastiku armulikkusest. Kuid mida kartis keskaja talupoeg? Jacques Le Goff ütleb: ,,Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm" (Le Goff, 1894). Keskaja talupoja üheks suureks hirmuks oli nälg, sest viljaikaldus võis korduda iga kolme kuni viie aasta tagant. See korduva kippuma ikalduse mõju ei ole nii dramaatiline, kui seda oli 1032-
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI 19. SAJANDIL Õpik lk. 128-157. 1. Millised Venemaa poolt peetud sõjad ja kuidas mõjutasid ka Eestit ? Krimmi sõda- talurahva seadus, millega lubati teorent asendada raharendiga võeti kasutusele 7a. hiljem. Eestlased nekrutiteks ja 25.aastaks teenima.Napoleoni sõjad- 1801a. kevadel tungis Tallinna alla (GBR) admiral Horatio Nelson. Kaaperdasid kaluripaate ja kaubalaevu ning käisin rannikualadelt vett, toitu jm nõudmas. 2. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja eeldused. Napoleoni sõjakäigud- andis mõista, et pärisorjuslik süsteem on iganenud. Euroopas oli pärisorjus kaotatud. Aleksander I reformimeelsus. 3
Kogu maa mõisnike omanduseks, maad saavad talupojad vabalepingu alusel 1849 (1850) rentida või osta. Teiseks nõuab seadus maa jaotamist mõisa- ja talumaadeks ning teorendi asendamist raharendiga. Talurahva omavalitsus 1. Kellest koosnes vallakohus, milliseid küs. Arutati? Kolmest liikmest, ühe valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased. Arutati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvasid avaliku korra järele vallas ja haldasid vallalaekaid ning magasiaitu. 2. Millised olid talupoegade kogukonna ülesanded? Magasivili ja vaestehoolekanne, nekrut 25 aastat pidi teenima 21aastane mees. 3
Tekkisid talurahva omavalitsused ja vallakohtud. Talupojad vabastati ilma maata, st. maa jäi mõisnikule ja maa kasutamiseks pidi seda rentima. Renti tasuti teotööga ehk tekkis teoorjus, mõisnike võim säilis. 6. Uued talurahvaseadused 1849 ja 1856 miks oli vaja uusi talurahvaseadusi? Mis oli nende seaduste sisu? Kuna kohati talupoegade olukord Eestis isegi halvenes. Eraldati talumaa ja mõisamaa, teorent asendati raharendiga, anti võimalus maad osta. 7. Talurahva lõplik vabanemine ning talude päriseksostmine pärast 1849. ning 1856. aasta seadusi. Talupojad muutusid ettevõtjateks ning ärksamad neist rikastusid, algas talude päriseksostmine. 8. Rahvuslus ja rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas selle tekkimise põhjused. Rahvuslus tekkis koos valgustusega, rõhutati rahvuse ja keele olulisust. Terve 19. sajand toimusid Euroopas ülestõusud ja revolutsioonid iseseisvuse eest
* 2.Talurahva lõplik vabanemine talurahvaseaduste uuendused, Mahtra rahutused, talude päriseksostmine ja selle tagajärjed, põllumajanduse areng. - *19 saj. keskpaigal sai seaduste uuendustega seaduslikult vahet teha mõisamaal ja talumaal. Mõisnikud aga said õiguse eraldada juba talupoegade käes olnud maast 17-20% mõisale. Toimus viimast korda talumaade mõisastamine. Uued seadused pakkusid talupojale võimalust asendada teorent raharendiga. Kadus tasuta teotöö. Mõis hakkas ise endale tööjõudu palkama. Liivimaa riigimõisates oli teorent kadunud juba 1860a. Eramõisates olid raharendile üle läinud umbes pooled. Talurahvas pooldas ise raharenti, kuigi see võis põhjustada seda, et talurahvas oli mõisnikule võlgu. Rendimäärad kasvasid, algul maksid talupoeg renti 45-40 rubla, aga 1890ndatel juba 100 rubla. *Tekkisid rahutused, sest talupojad arvasid, et seadus on nad
Isegi tagurliku Vene tsaari Nikolai I ringkond sai aru, et on vaja reforme 1816./1819. aasta seaduste vigade parandamiseks. Uute seaduste väljatöötamiseks loodi spetsiaalne komitee, mille koosseisus olid enamuses balti aadlikud. 1849 Liivimaa talurahvaseadus talumaa eraldati mõisamaast, seda ei tohtinud enam mõisaga liita, v.a. nn kvoodimaa mõisateenijatele teorenti oli võimalik asendada raharendiga mõisnik võis talusid päriseks müüa 1856 Eestimaa talurahvaseadus Seaduse vastuvõtmine venis, sest Eestimaa mõisnikud olid veel tagurlikumad ja võitlesid talurahva maaomandi tekkimise vastu. Nad üritasid sisse seada pärilikku teorenti, et kindlustada endale tasuta tööjõud ka edaspidiseks. talude maad tuli mõisamaadest eraldada ja neid ei võinud enam mõisaga liita v.a. kvoodimaa (seisuga 9. juuni 1846)
tohtinud minna linna ega teise kubermangu. · Talupojad said perekonnanimed e. priinimed · 1841.a toimusid rahutused, kuna talupojad tahtsid maad saada. · 1845 usuvahetusliikumine, paljud astusid Vene Õigeusku, lootes saada maad. · 1849.a Liivimaal, 1856. Eestimaal 1) Talu- ja mõisamaa vahele tõmmati kindel piir. 2)Mõisnikel soovitati hakata talupoegadele talusid päriseks müüma. 3)Soovitati teorent asendada raharendiga. Talurahva omavalitsuse kujunemine: · Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitus vallakogukond. · Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus. · Vallakogukonna juhiks valiti Eestimaal talupoegade hulgast talitaja koos abilistega ja Liivimaal vöörmundrit. · Vallakohtu ülesanded: 1)lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid. 2)nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi. 3)karistasid üleastunuid (kuni 30 kepihoopi). 4)valvasid
Feodaal võis talupoega müüa, osta, vahetada, karistada (kohut mõista). Keskajal oli tegemist kahte liiki mõisamajandusega: · Rendihärrus - Kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle eest renti. Otseselt mõisa põllumaad ei olnud. Olnud valdavaks Lääne-Euroopas. · Mõisahärrus - Talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid maa kasutamise eest nii teotöö kui loonus- või raharendiga. Talupojad pidid harima endale välja renditud maad ja käima samal ajal ka mõisa põldu harimas. Olnud valdavaks Eestis Külakogukond kasutas läheduses asuvaid karja- ja rohumaid ning metsi ühiselt. Metsas jahti pidada ei tohtinud, sest see oli feodaalide eesõigus. Lääne-Euroopas olid mõningad talupojad ennast 14. sajandi alguseks pärisorjusest vabaks ostnud. Arenenumates piirkondades: Põhja-Itaalia, Madalmaad, Prantsusmaa ning Inglismaa.
tlp liikumisvabadus jäi piiratuks (keelatud asuda linna ja kubermangust välja, võis liikuda kubermangu piires mõisast mõisa) Reformid jäid poolikuks, sest talupoeg sai vabaduse ilma maaomandita valitsevaks teoorjuslik mõisamajandus omavalitsus sõltus mõisnikust 1849 Liivimaa kubermangus 1856 Eestimaa kubermangust seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta teoorjus lõpetati järk- järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga talude maad aeti krunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (mõisamoonakad) talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust (oluliseks said ettevõtlikkus, algatusvõima ja oskus rahaga ümber käia) 1898 aastaks oli Liivimaal välja ostetud 86% talumaid, Eestimaal 50% ja Saaremaal vähem Veel seadusi:
eestlased" (1802) · Aleksander I Venemaa keiser. Kinnitas 1816. ja 1819. aasta talurahvaseadused · H. Nelson Briti admiral. Võitles Napoleoni sõdades. Tungis 1801. aastal oma ekskaadriga Tallinna alla · Barclay de Tolly Vene sõjaminister ja hilisem kindralfeldmarssal. Oli 1812. aasta VenePrantsuse sõjas tsaariarmees juhtival kohal. · H. Von Fölkersahm Ruhja parun. Pidas vajalikuks teorent asendada raharendiga ning hakata mõisapõllul kasutama palgatöölisi · G.F. Parrot Tartu Ülikooli esimene rektor. Oli lähedane sõber keiser Aleksander I, tänu millele sai ülikool laialdase autonoomia ja rahalise toetuse · O.W. Masing Keeleteadlane. Hakkas välja andma ,,Maarahwa NäddalaLehte" (18211823, 1825) · F.R Kreutzwald Kirjanik. Hakkas toimetama ajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (18481849) · F
aasta vallareformiga. Järelikult pärisorjuse kaotamisega sai talupoeg küll isiklukult vabaks, kuid majanduslikult jäi ta endiselt mõisnikust sõltuvusse. 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile, talurahvaseaduste tähtsus. Raharendile üleminek Liivimaal 1849, Eestimaal 1856, Saaremaal 1865 Uute talurahvaseaduste järgi: 1) talupoeg võis oma maalapi endale päriseks osta, kuid hinna dikteeris mõisnik 2) teotöö lubati asendada raharendiga 3) kogu mõisniku maa jagati mõisa- ja talumaaks Niinimetatud mõisamaaga võis mõisnik teha, mida ise tahtis, kuid talumaast ei tohtinud mõisnik enam mõisamaad teha, seda võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa. Et otstarbekamalt maad kasutada, viisid mõisnikud läbi renditalude kruntiajamise, mis kaotas senise talupõldude tükeldatuse. Raharendile üleminekul oli suur tähtsus nii talupojale kui mõisnikule. Talupojale:
Ühe vallakohtu liikme. Kutsus kokku valla kogukonna koosoleku ja kinnitas otsused. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus 1866.aasta vallareformiga. 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile, talurahvaseaduste tähtsus. Uute talurahvaseaduste järgi: Talupoeg võis oma maalapi endale päriseks osta, kuid hinna dikteeris mõisnik. Teotöö lubati asendada raharendiga. Kogu mõisniku maa jagati mõisa- ja talumaaks (kuulus ka mõisale). Mõisamaaga võis mõisnik teha, mida soovis, kuid talumaast ei tohtinud mõisnik mõisamaad teha; selle võis elujõuliste taludena (≤ 30ha) raha eest rendile anda või maha müüa. Et otstarbekamalt maad kasutada viisid mõisnikud läbi renditalude kruntiajamise, mis kaotas senise talupõldude tükeldamise.
Taluperemehed vabastati kodukarist Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 2)Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek 1816 Eestimaal, 1819 Liivimaal Mõisnikel puudusid kõik õigused talupoja üle. (talupoeg maksis siiski maa eest renti) 3) 1849/1859 seadused 1849 – Liivimaa kubermangus ; 1856 - Eestimaa kubermangus Võimalus talukohad päriseks osta Teoorjus järk-järgult lõpetati ja asendati raharendiga Mõispõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad (palgatöölised) Talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust: lina, vili 4) Talupoja kohustused: mõisale, riigile, kirikule, kogukonna ees I Mõisale: 1. teotöö (mõned päevad nädalas) ja abitegu (hooajatööde ajal) 2. naturaalandam – vili, käsitöö jne 3. rahamaksud – alates 1849, kui mindi üle raharendile II Riiklikud kohustused: 1. pearahamaks (1783) 2
Eesti 18. saj. Teisel poolel. *Pärisorjustlikud mõisamajapidamised hakkasid end hammeldama. *Mõisniku kulutused ja väljaminekud kasvasid kiiresti *Talupoegade koormised suurenesid ja talumajapidamised lagunesid *Vene riik polnud enam huvitatud Eesti autonoomiast Algas Valgustusajastu: I Hariduse tähtsus suurenes II Räägiti palju orjusevastastest ideedest III Eesti talurahva õigusetus peeti mujal maailmas ebanormaalseks IV Talupoegade töö mõisa heaks taheti asetada raharendiga V Mõis pidi palkama töötegijateks palgasulaseis *1726- tuli venemaal paleepöörde abil keisrinna katariina II *Katariina oli rahvuselt sakslanna, laiendas impeeriumi piire, surus maha rahvarahutusi, reformis põhjalikult riiki. *1775- hakkas venemaal kehtima uus halduskord *Eesti ja liivimaa kubermangud ühendati riia asehaldurkonnaks *Vene sõjalaevastuku baas sai linnaõigused *Tekkisid uued maakonnad: Võrumaa, Viljandimaa, ja Lõuna-Tartumaa
10. Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek 1. 1816- Eestimaal kaotati pärisorjus ja hakati panema perekonnanimesid (priinimesid) 2. 1819 Liivimaal kaotatakse pärisorjus 1849/1856 aasta seadused 1. 1849 Liivimaa kubermangus 2. 1856 Eestimaa kubermangus 3. Seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta 4. Teoorjus lõpetati järk-järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga 5. Talude maad aeti ktunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord 6. Mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (moonakad) 7. Talupoeg sai arendada iseseisvat majandustegevust Talupoja kohustused: mõisa, riigi, kiriku, kogukonna ees 1. Mõis teotöö, mis jagunes korrateoks ja abiteoks. Naturaalandam-käsitöö, vili jne. Rahamaksud alatest 1849, kui mingi üle raharendile 2. Riik pearahamaks
Lisaks sellele pidid talupojad tasuma abiellumis- ja pärandusmakse, täitma kogukondlikke koormiseid (korras hoidma sildu ja teid, tegema ehitustöid), tasuma feodaalile õiguse eest jahvatada vilja mõisa veskis. Talupoegade kohuseks oli maksta ka kirikukümnist ning ülal pidada kohalikke preestreid. Seoses linnade taastekke ja kaubalis-rahaliste suhete arenguga 11.- 12.sajandil hakati Lääne-Euroopas üha rohkem koormisi asendama raharendiga. Mõisnikud, kes vabanesid sellega oma toodangu turustamisest, said saadud raha kasutada mõisatööliste palkamiseks, kelle tööviljakus oli võrreldes pärisorjadest teotöölistega märgatavalt efektiivsem. Raharenti maksvad talupojad pidid nüüd ise linnades oma toodangu maha müüma. Samas suurendas järk-järguline üleminek raharendile talupoegade liikuvust ning kihistumist külaühiskonnas, sest
Lisaks sellele pidid talupojad tasuma abiellumis- ja pärandusmakse, täitma kogukondlikke koormiseid (korras hoidma sildu ja teid, tegema ehitustöid), tasuma feodaalile õiguse eest jahvatada vilja mõisa veskis. Talupoegade kohuseks oli maksta ka kirikukümnist ning ülal pidada kohalikke preestreid. Seoses linnade taastekke ja kaubalis-rahaliste suhete arenguga 11.-12.sajandil hakati Lääne-Euroopas üha rohkem koormisi asendama raharendiga. Mõisnikud, kes vabanesid sellega oma toodangu turustamisest, said saadud raha kasutada mõisatööliste palkamiseks, kelle tööviljakus oli võrreldes pärisorjadest teotöölistega märgatavalt efektiivsem. Raharenti maksvad talupojad pidid nüüd ise linnades oma toodangu maha müüma. Samas suurendas järk-järguline üleminek raharendile talupoegade liikuvust ning kihistumist külaühiskonnas, sest paremini turusuhetaga
2) Pärisorjuse kaotamine, perekonna nimede panek 1816, 1819- Mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja üle. Perekonnanimesid hakkati panema erinevate asjade järgi- nt talude nimetuste, puude nimede jne. Oluline pöördepunkt Eesti ajaloos. 3) 1849/1856 a seadused 1849 – Liivimaa kubermangus 1856 – Eestimaa kubermangus 1. seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta 2. teoorjus lõpetati järk- järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga 3. talude maad aeti krunti ja alustati nende müüki, määrati kindlaks päriseksostmise kord 4. mõisapõldudel hakkasid tööle palgatöölised (mõisamoonakad) 5. talupoeg sai õiguse arendada iseseisvat majandustegevust (oluliseks said ettevõtlikkus, algatusvõima ja oskus rahaga ümber käia) 4) Talupoja kohustused: mõisale, riigile, kirikule, kogukonnale I Mõisale: 1. teotöö, mis jagunes korrateoks (korraline nädalategu) ja abiteoks (hooajatööd ajal) 2
· Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. c. Turusuhete areng alates XII sajandist: · Hoogustus linnade teke ja kaubandus. · Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. · Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. · Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). · Loonusrendi asendamine raharendiga. · Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. · Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. · Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. · Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. 4. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. a
juurde rohkem põllumaad). Võeti kasutusele seni ülesharimata rohumaa, põlde hariti juurde metsade arvelt. Kuivendati soid, Hollandis rajati poldrid, mis olid vee alt vabanenud maad. Võideti maad juurde merelt. Kasutusele võeti raskeratasader. Raskeratasadra otsa rakendadi kas kaks härga või hobust. Ees oli kaks ratast, mis seda raskust vähendas väheke. Kõrgkeskajal võeti tööloomana kasutusele hobune härja asemel. Tuli kasutusele kolmeväljasüsteem. Loodusrent hakkas asenduma raharendiga. Talupojal oli võimalik oma toodangut linnas turustada. Jääb esile jõukamate talupoegade esile tõus. Katku pärast jäeti kasutamata halvemad põllumaad. Paremaid põllumaid hakati väetama rohkem. Maa kvaliteeti parandati järvemuda ja adruga. Üha rohkem hakati kasvatama Lääne-Euroopas lina ja tööstuslikku kanepit. Meresõidu kasvu tõttu hakati üha rohkem kasvatama lina ja kanepit(kõis ja purjed). Peale selle levis ka aiandus, eeskätt kloostrites
Termin 'renessanss' võeti kasutusele 18.saj. Omakorda renessansi ajal võeti kasutusele termin 'keskaeg' 1469.a. Iseloomustus: a) käib kaasas humanismiga (maailmavaade, mille keskmeks on inimene) b) inimene sai kõikide asjade mõõdupuuks c) tekkis Itaalias 14.saj alguses kirjanduses. ''Dante'', ''Dekameron''. 348.a. Must surm. Inimkeha ei olnud enam patune, hakati uuesti tundma õppima. Sunnismaisus kadus, asendus raharendiga. Naturaalmajandus kadus. Kasvasid linnad ja linnaelanikkond. Varem tellisid kunsti kirik ja aadlikud, nüüd ka jõukad linnaelanikud. Teadmised ja info hakkas kiiremini liikuma e kasvas luterite hulk (usu sees teisiti mõtlejad). 1445. trükikunst. 1517. reformatsioon e usupuhastusliikumine.Inimene peab Jumalaga saama otse rääkida. 1739. eestikeelne Piibel. Teaduste ja teadmiste areng. Hakkas alguse saama rahvaharidus. Uute teadusharude tekkimine.
II (1816/1819) 1804 Eesti-ja Liivimaa talurahvaseadused Kaotati pärisorjus. Teotöö säilimine rendivormina. Maa jäi 2/10/1805 ulatusliku talupoegade vastuhakk mõisnikele, seda võis rentida vabade rendilepete alusel. Harjumaal Kose-Uuemõisas. III (1856/1849, Saaremaal 1865) 1807 talupoegi hakatakse võtma maamiilitsasse Teotöö asendamine raharendiga. Talude päriseksmüümine. Palgatöö 23/05/1816 Eestimaa talupojad vabastatakse kasutamine mõisapõldudel. pärisorjusest. 26/03/1819 Liivimaa talupojad vabastatakse Pärast talurahvaseaduste vastuvõtmist laienes talurahva pärisorjusest tegevusalade valdkonnad. Majandus elavnes
kõrgseltskond ei paku talle midagi. Ta sai aru, et ei suuda end sobitada pealinna aadliseltskonda. Onegin hakkas palju lugema,kuid seegi ei andnud rahu. Siis avanes tal võimalus sõita maale pärandust vastu võtma. Romaanis on read, mis kirjeldavad Oneginit kui külma mõistusega inimest kuid samal ajal ka kui tahtmatult unistustele andujat. Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta kohe teha ümberkorraldusi pärisorjade elus asendades teoorjuse koorma kerge raharendiga, mis oli muidugi kergendus orjapõlve pidavale maarahvale. Jevgeni Onegini peamine tragöödia seisnes aga ikkagi hingelises tühjuses, ilma sihita elus. Alul suhtus Onegin naabermõisnikesse üleolevalt, ta ei otsinud eriti kontakti ümbritseva seltskonnaga ka maal. Siis saabus Saksamaalt naabermõisnik, poeet ja suur romantik Vladimir Lenski. Nad mõlemad suhtusid naabermõisnike elu-olusse kerge põlgusega, kuna pidasid seda liiga madalakultuuriliseks
Teotöö talupoja töö mõisas, iga pere mõne nädala jagu aastas. Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. Turusuhete areng alates XII sajandist: Hoogustus linnade teke ja kaubandus. Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). Loonusrendi asendamine raharendiga. Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud:
Teotöö talupoja töö mõisas, iga pere mõne nädala jagu aastas. Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. Turusuhete areng alates XII sajandist: Hoogustus linnade teke ja kaubandus. Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). Loonusrendi asendamine raharendiga. Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud:
Teotöö – talupoja töö mõisas, iga pere mõne nädala jagu aastas. Talupoeg pidi oma vilja jahvatama mõisa veskis, mille eest nõuti lisa koormisi. Turusuhete areng alates XII sajandist: Hoogustus linnade teke ja kaubandus. Mõisas hakati rohkem kasutama palgasulaste tööjõudu. Mõisad hakkasid saadusi tootma eeskätt müügiks linnadesse. Spetsialiseerumine tulusamale alale (Vahemeremaades viinamarjakasvatus ja veini tootmine). Loonusrendi asendamine raharendiga. Talupojad pidid oma toodangu ise linnas turustama, et hankida vastav rendisumma. Talupojal tekkis võimalus rikastuda, mis süvendas külaühiskonna kihistumist. Paljud talupojad kasutasid võimalust end raha eest vabaks osta, jõukamad suutsid ka talu välja osta. Suurem osa talupoegi jäi edasi rentnikuks kuid mõned ostsid õnne linnadest. Talupoegade mõttemaailm ja ellu suhtumine. Suurem osa talupoegadest olid kirjaoskamatud:
poolt. Oli välja kujunenud tugev mõisamajandus ja talumajandus. 19) Põllumajanduse arengu põhijooned 19. saj: Teoorjuslik mõisamajandus: Teoorjuslik mõisamajandus- Kõrgaeg oli 18. saj lõpu pool ning 19. saj alguspool. Mõisadele suuri sissetulekuid andis viina tootmine. 1830ndatel aastatel Eestimaa kubermangu mõisates ligi pool vilja toodangust läks viina tootmiseks. Polnud enam jätkusuutlik, 1830ndatel aastatel hakkasid levima suuremad ideed. Kõige pealt asendada teotöö raharendiga ning mõisa tööde jaoks üleminek palgalistele töölistele. Mõisamajanduse ratsionaliseerimine: Mõisamajanduse ratsionaliseerimine- Ajaliselt puudutab 19. sajandi II veerandit ja keskpaika. Laiadaste muutuste algus. Üleminek raharendile. Viinatööstuse ümberkorraldamine. Masinapargi uuendamine, võeti kasutusele uued masinad, mis olid oluliselt paremad ja effektiivsemad. Tooraine vahetus, uue ja odava toorainena hakati kasutama kartulit. Vilja oli võimalik turustada
(Talupoeg pidi mõisnikuga sõlmima uue rendi lepinguga. Maa jagati mõisamaaks ja talumaaks). Kehtestati kubermangu elanike arv (et talupojad ei hakkaks oma kodukohtadest, kus olid halvad elamis tingimused, välja rändama). Talupoegadele anti perekonna nimed. Loodi vallad - talupoegadest koosnevad omavalitsuslikud üksused. Üks vald = ühe mõisa piirkond. Teotöö asendati teorendiga. Loodi magasi aidad. 1849 LIIVIMAAL/1856 EESTIS: Eraldati talud ja mõisad. Teorent asendati raharendiga. (Algas talude päriseks ostmine.) 1865 - Keelati kodukari õigus. 1866 "VALLA SEADUS" (1868) Rendikorra kehtestamine- mindi üle raharendile. Loodi talupoegade omavalitsus. Valla valitsus, -volikogu ja -kohus vabanesid mõisniku kontrolli alt. Valla volikogus olid ½ pärisperemehed ja ½ mitteperemehed. Mõisa põldudel asusid tööle moonakad (töötasid moona eest). Sai võimalikuks talude päriseks ostmine. 1868 - Keelati teotöö. 1860ndad - Talupoegadele anti passid.
Arengusuunad 19. saj. lõpupoolel. Põllumajandusseltsid ja ühistegevus Põllumajanduse arengu põhijooned 19.sajandil Teoorjuslik mõismajandus- kõrgaeg oli 18 saj löpp, 19 saj algus. Mõisate puhul tähtis viina tootmine ja teraviljakasvatus.Umbes pool saagist läks viina tootmisele. 1830nendatel levisid uued ideed, selgemaks sai, et senine teorjuslik majandusviis ei olej ätkusuutlik. 1830nendatel toimub läbimurre ja valdavaks saab mõte et teoorjus tuleb asendada raharendiga. Mõisatesse tuli tööle vötta palgalised sulased. Mõisamajanduse ratsionaliseerimine-toimus 19 saj teisel veerandil ja 19 saj keskpaiku. Suurte muudatuste aeg, üleminek raharendile. Viinatööstus oli järkuvalt oluline tegevusala, aga ümberkorraldused selles vallas olid masinapargi uuendamine (muutes selle efektiivsemaks) ja uue tooraine kartuli kasutuselevõtt (oli hoopis odavam ja võimaldas suuremaid sissetulekuid).
moonastamine, küüditamisega seotud kohustused. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiniaida ja kooli ehitamine, vallapiires tehtavad tööd jne. Kirikumaksud mis tagasid kirkuorganisatsiooni ülalpidamise. Uued talurahvaseadused (1849- Liivimaa, 1856- Eestimaa, 1865- Saaremaa) Uute seadustega tuli välja H. V. Fölkersahm kes leidis laheduse teorendi asedamise raharendiga ja taludepärisostmise võimalus. 1849a avaldus uus Liivimaa talurahvaseaduse korraldus kus: a) Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõlul ja said nüüd asuda majapidamise korraldamisele. b) Peremees sai ise otsustada kuidas talu tulutoovamalt majandada- arvestama turuhindu, nõudmisi ja rahaga ümberkäimist.
1840-50-tel aastatel läks luteri usust õigeusku (talurahva jaoks tsaari usku) ca 60 000 talupoega (peamiselt Võru- ja Saaremaal). MUUTUSED XIX SAJANDI KESKPAIGAS Pärisorjuse kaotamine loodetud majanduslikku edu ei toonud, talurahvas protestis jätkuvalt. Targemad mõisnikud soovitasid üle minna raharendile (kapitalism!). Uued seadused 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal võtsid neid soovitusi arvesse: · Lubati talude päriseksostmine · Teorent asendati raharendiga · Talumaad aeti krunti, st tükkidest moodustati loogilised tervikud. Majapidamised korraldasid ümber nii mõis kui talu. Mõisapõllul hakkasid tööle palgalised e moonakad. Rendi- ja müügitulude eest muretsesid mõisnikud uusi põllutöömasinaid, sisseseadmed meiereidele ja viinaköökidele. Algas maaparandus, sordi- ja tõuaretus. Talupoeg pidi ise otsustama, mida toota, et rent tasutud saaks. Viljakasvatusest tähtsamaks muutus
Edikt paneb aluse isiklikule vabadusele, see tähendab industr vajaliku vaba tööjõu liikumisele. Tekib hüpoteegikrediidi saamise võimalus. Eelkõige on tegemsit isikliku sõltuvuse kaotamisega. Pärisorjuse juures isiklik sõltuvus, kuid ka seisuslik politsei ja kohtuvõim, patrimoniaalkohtuvõim, mõisa ja talumaa kokkusulamine, teorent. Pärisorjuse kaotamise etapid: -- isikliku sõltuvuse kaotamine; -- teotöö (teoorjuse) asendamine raharendiga, Eestis 1870-80-ndatel; -- talude päriseks ostmine, väikemaaomandi tekkimine; -- talude kruntimine; -- patrimoniaalse ehk seisusliku politsei ja kohtuvõimu kaotamine, Eestis 1889 justiitsreform, riikliku kohtuvõimu teke. Rüütelkond ei olnud XIX sajandil enam riigi koostisosa; Preisimaal pidi patrimoniaalse kohtu esimees olema kõrgema juriidilise haridusega. Saksamaal toimub patrimoniaalkohtute kaotamine pärast 1848 aasta revolutsiooni.