2.5 RIIGIKOGU Parlamendi peamised ülesanded: · esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · tähtsaim ülesanne: seaduste vastuvõtmine · valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle Parlamendi õigused: · võtavad vastu riigieelarve · kontrollivad valitsuse tegevust · presidendi valimine Istungjärk- parlamendil on tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungjärku. (esimene istungjärk- jaanuarist jaanipäevani, teine istungjärk- septembrist jõuludeni. Fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadinkuühendus parlamendis.(sinna kuuluvad peamiselt ühe partei esindajad. Riigikogu juhatuse moodustavad Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel. Riigikogu esinatud erakondadest on osal kohti ka valitsuses, neid nim. valitsus-ehk koalitsiooniparteideks. Erakonnad, kes pole valitsemisega seotid, moodustavad oposits...
kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine · Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. · Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk. Korraline istungjärk neid on aastas kaks ning see tähendab parlamendi hooaega: üks on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Erakorraline istungjärk Hooaegade, korraliste istungjärkude vaheajal kokkukutsutud istungjärk 6. Mis on RK komisjon? Selle ülesanded. Millised on RK alalised komisjonid? RK komisjon on mingi valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid arutav grupp.
Aasta jooksul võeti vastu üle saja seadusandliku akti. Istungjärke hakkas aina rohkem toimuma. Võitlus jätkub Aastas sai uue kodu üle saja pere. Maaelus loodi täiesti uus olukord. Tekkisid esimesed talud. Ilmus lugusi, kus Eestile antakse suurtes kogustes teravilju, Oli alanud järjekordse istungijärgu ettevalmistamine. Isungijärgu eel selgus, et N. Liidu ja ka meie vabariigi finantsmajanduslik olukord halvenes järjest. Üheksas istungjärk Sündmused arenesid hoogsalt. Istungjärgul oli palju uusi nägusi. Edgar Savisaar tegi ettepaneku teha põhiseaduse 31. paragrahvis parandus. See ettepanek lükati tagasi Põllumajanduse areng oli tagasihoidlik. Kõnelet ka riigieelarve projektist. Esmakordselt esitati ülemnõukogule riigieelarve, kus kulud ületasid tulu üle 101,6 miljoni rubla võrra. Tuli ka välja, et põllumajandus saab riigieelarves raha lausa tonnide viisi. Ajakirjades leidus aga erinevaid arve
Norra, Poola, Venemaa, Usa. Loe õpikust lk 106-107 Riigikogu struktuur Riigikogu koosneb esimehest, kahest aseesimehest, komisjonidest ja fraktsioonidest. Komisjone on 10: keskkonna, kultuuri, maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis ja õigus komisjon. Fraktsioone on 6: reformierakond, IRL, sotsiaaldemokraadid, keskerakond, rahvaliit, rohelised. Töö põhimõtted Riigikogus: Aeg- riigikogu töötab 2 istungjärguna (hooajana) 1. istungjärk jaanuar-juuni ja 2. istungjärk august-detsember. Riigikogu tööülesnaded: 1)Seaduste menetlemine (seaduseelnõusid esitavad nii valitsuse kui ka parlamendi liikmed). 2)Riigieelarve vastu võtmine (moodustab valitsus ja vastu võtab riigikogu). 3)Presidendi valimine. Ühiskonna kontrolltöö Villu
Kontrolltöö- põhiseaduslikud institutsioonid I Parlament Riigikogu 1. Mis on Riigikogu istungjärk? 2. Mis on: a. Riigikogu komisjonide; b. fraktsioonide ülesandeks , mitu neid on? 3. koalitsioonivalitsus 4. poolthäälteenamus 5. Riigikogu koosseisu häälteenamus 6. Millise hääletustoiminguga on tegemist, kui on vaja vähemalt Riigikogu koosseisu 68 pool häält? 7. Riigikogu peamised ülesanded - 5 8. Missugust võimu esindab parlament? II President 1. Kirjelda presidendivalimiste protseduuri. 2. Presidendi ülesanded- 5 3
Eesti NSV kuni Stalini surmani 1944 okupeeriti Eesti uuesti Nõukogude liidu poolt (NL). Hävinud oli üle poole elamispinnast. Tartu linnast oli hävinud 60%. Tööstus oli kaotanud 45% oma sõjaeelsest võimsusest, külvipind 40%. Inimkaotused olid 20%. '44 aasta sügisel muudeti Eesti NSV piire. Eestilt võeti ära Petseri ja Narva tagused maad. Eesti kaotas 2 linna - Ivangorod ja Narva. Osa eestlasi hakkas metsavendadeks ehk valge laeva ootamine. Koheselt rakendati kõiki samu tegutsemismeetodeid nagu kogu NL'dul oli. Tööstuses võeti kurss industrialiseerimisele, millega kaasnes massiline immigratsioon(peamiselt venelased) ja '46 aastal võeti maal kurss kolhooside rajamisele. Olukord muutus '49 aastal, kui toimus massiküüditamine ja 20 702 inimest küüditati (2,5%). Massiküüditamise tulemusel hakkasid eestlased asuma kolhoosidesse ja solhoosidesse ning '52 aastaks oli põllumajandus kollektiviseerinud. Lõppes metsavendade aktiivne tegevus. Kultuu...
· Liidupäev · Enamus riikidel tänapäeval kahekojalised, Skandinaavias ja Eestis ühekojaline Riigikogu Ülesanded: · Esindada poliitikas erinevaid vaateid · Koostada seaduseid · Valitsuse ametissepanek · Valitsuse kontrollimine · Riigieelarve vastuvõtmine · Parlamendi töö käib kahes istungjärgus (hooajas) · Jaanuarist jaanipäevani · Septembrist - jõuludeni · Praktiliste küsimuste puhul kutsutakse kokku erakorraline istungjärk Juhtimine · Riigikogu töö korraldamiseks valitakse juhatus · Aseesimees/naine Ene Ergma · I aseesimees/naine Laine Randjärv · II aseesimees Jüri Ratas Ülejäänud liikmed komisjonides · ALALISED · ERAKORRALISED 1) Euroopa Liidu asjade 1) Julgeolekuasutuste järelevalve komisjon; komisjon 2) keskkonnakomisjon; 2) Korruptsioonivastase seaduse 3) kultuurikomisjon; kohaldamise komisjon
abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti Taassünni auhind, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon(ametlik), Eesti Näituste sinises paviljonis(paviljoni nimi sinine), Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Eesti üliõpilaste seltsid, kaitseministeeriumi põhimäärus, Tartu ülikooli matemaatika õppetool, Tartu linnavalitsuse haridusosakond, Vana ja Uus Maailm, Baltimaades tuntud Moskva saia valmistatakse ka Eestis, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalid, Põhja-Korea filmid, Igavene Linn, purjekas Kolm Õde, Prantsuse Akadeemia suur romaaniauhind, Vene naftamagnaat Gazprom, Kolme Papli allee, reformierakondlased, rahvasteliitlased ja mõõdukad; aasta õpetaja,
Enne- Varem, varemal. Kus ta enne oli. Ennem- Pigem. Ennem surm kui niisugune elu. Ennetama- millegi ärahoidmiseks kellestki või millestki enne, ette või mööda jõudma. Selgitas põhjalikult oma seisukohti, et ennetada vastuväiteid. Ennistama- Restaureerima, endisse seisukorda seadma; juriidikas: uuesti kohale, ametisse vm õiguslikku olukorda seadma. Ennistatud kunstivarade näitus. Erakordne- Haruldane, harukordne. Neiu erakordne ilu Erakorraline- Mittekorraline. Erakorraline istungjärk. Eraldama- Mingit osa tervikust eemaldama; mingist hulgast midagi v. kedagi eemaldama. Haiged eraldati tervetest. Eristama- Vahet tegema millegi vahel, lahus hoidma, teistest erinevana tunnetama; eri liikidesse asetama. Püüan eristada värve Eritlema- Liigendades uurima, analüüsima. Kirjutises on eritletud eesti kohakäänete funktsioone. Eritama- Midagi endast välja eraldama (eriti organismile mittevajalikku). Higi, uriini eritama. Eri- erinev; eraldi, omaette olev
Ühinenud Rahvaste Deklaratsiooni allkirjastanud riikidele ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri asupaigaks sai edaspidi siiski New York, mille East Riveri ääres asuva maatüki ostmiseks annetas raha USA ärimees John D. Rockefeller. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002
ühiskonna ja selle liikmete suhtes. 1.2 Nimeta vabal valikul üks riik, mis on veel siirderiik. Põhjenda oma valikut! Üks siirderiik on veel USA. See on üleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. 2 RIIGIKOGU 2.1 Mitmes Riigikogu koosseis alustas tööd 27.03.2011? Mitmes istungjärk alustas 9.01.2012? Riigikogu XII koosseis alustas tööd 27.03.2011. III istungjärk alustas 9.01.2012. 2.2 Kes kuuluvad selle Riigikogu koosseisu juhatusse? Selle Riigikogu koosseisu juhatusse kuuluvad Riigikogu esimees Ene Ergman, Riigikogu I aseesimees Laine Randjärv ja Riigikogu II aseesimees Jüri Ratas. 2.3 Kui palju mehi, kui palju naisi kuuluvad Riigikogu koosseisu jaanuaris 2012? Riigikogus on 101 liiget. Hetkel on 20 naist ja 81 meest. 2.4 Millise eriala esindajad on Riigikogus kõige rohkem? Selgita, miks see nii on.
Jaanika Mardla ja Liina Mälgand Eesti taasiseseisvumine 1985-1991 Perestroika 1985- M. Gorbatsovi võimuletulek, NSV Liidu uus poliitiline periood. Majanduslik pankrot, Moskva suutmatus kaasa minna võidurelvastumise järjekordse ringiga. Alternatiivid: majandusreformid ilma poliitiliste muudatusteta, stalinistliku kasarmukommunismi taastamine. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Uus poliitika siht: ühiskonna sisepingete vähendamine, auru väljalaskmine poliitilise ja majandusliku elu mõningase liberaliseerimise hinnaga, majanduskooperatiivide, rendi- ja ühisettevõtete asutamine, väliskapital maale. Seda saboteeris parteibürokraatia. Sisepoliitikas: kaadrimuutused, reformid. Välispoliitikas: pingelõdvenduse ning tuumaarsenalide desarmeerimine alustamine. Et päästa NSV Liidus vasallriike, reformiti süsteemi. Vastutasuks Läänelt majandusabi. 1989- 1990 Saksamaa taasühines. NSV Liit osutus külmas sõj...
Päts ja Johan Laidoner 12. märtsil 1934 üheskoos sõjaväelise riigipöörde. Väites, nagu oleksid vabadussõjalased kavatsenud vägivaldselt võimu haarata. · Ühtlasi kuulutati kuueks kuuks välja üleriigiline kaitseseisukord, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused ning lükati edasi riigivanema ja Riigikogu valimised. · 2. oktoobril 1934 lõpetati Riigikogu istungjärk ennetähtaegselt ning edaspidi ei lubatud parlamendil koguneda. Sellega juhatati sisse nn vaikiv ajastu. Kaitseseisukorda pikendati, erakonnad asendati riikliku ainupartei Isamaaliiduga, ajakirjandus allutati tsensuurile. · 1. jaanuaril 1938 jõustus uus põhiseadus, mis legaliseeris senise valitsemispraktika, muutes mitmed kaitseseisukorrast tulenenud ajutised kitsendused alalisteks ning vähendades rahva osalust riigi juhtimisel.
juuni seadustati rahvussümboolika 13. juuli Eesti vabadusvõitleja M. Niklus saabus Permi vanglast Tartusse 11. september Rahvarinde suurüritus "Eestimaa laul 88" Tallinna lauluväljakus, osales üle 300 000 inimese 1.2. oktoober Rahvarinde asutamiskongress 17. oktoober NSV Liidu vanglast vabanenud E. Tarto vastuvõtt Tartus ja Tallinnas 2. november hingedepäeva tähistamine, Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist 16. november ENSV ÜN erakorraline istungjärk, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja kinnitati konstitutsiooniparandused 28. detsember 4. jaanuar ESTO-88 Melbourne'is, esmakordselt osavõtjaid ka Eestist 1989 18. jaanuar eesti keel sätestati riigikeeleks 24. veebruar Eesti Vabariigi 71. aastapäev, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge rahvuslipp, algatati Kodanike Komiteede liikumine 25. märts mälestati küüditatuid ja asutati Eesti Õigusvastaselt Represseeritute Liit "Memento" 18
lavastama 22. juuni Prantsusmaa Ametist vabastatakse kapituleerub Saksamaa J. Laidoner. ees. 14.-15. juuli 14.- 15. juuli parlamendivalimised Eestis. parlamendivalimised Lätis ja Leedus. 21.-23. juuli Riigivolikogu 21. juuli kuulutatakse välja istungjärk. Kuulutatakse Läti NSV ja Leedu NSV. välja Eesti NSV (21 juulil), alustatakse varade natsionaliseerimist, vabastatakse ametist K. Päts . 30. juuli K. Päts küüditatakse. Teostub NSV Liidu 6. aug. Eesti 3.aug. Leedu anneksioon
Toompea ning Tallinna kesklinna kontrolli alla ning sellega seoses kehtestati kaitseseisukord, erakondade tegevus peatati ning vapside organisatsioonid suleti. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Peagi läks Riigikogu suvepuhkusele ja Riigivanem K. Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega. Septembris pikendati kaitseseisukorda aasta võrra, mis tähendas valimiste edasilükkamist. Riigikogu tuli kokku sügisel, kuid kui Riigikogu istungjärk oli lõppenud olid Riigikogu liikmed sunnitud laiali minema, parlament oli surutud "vaikivasse olekusse". K.Pätsi riigipööre oli üheks demokraatia kriis põhjuseks Eesti Vabariigis. Tehes kokkuvõtte eelnevalt arutletust, arvan, et üheks suurimaks demokraatia kriisi põhjustajaks Eesti vabariigis võib pidada ülemaailmset majanduskriisi, kuna sel perioodil oli Eesti väga halvas majanduslikus seisus ning siis ilmnesid kõige suuremad kriisi tagajärjed,
Asutav kogu . Asutav Kogu oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Asutav Kogu töötas ühe aasta, 7 kuud ja 28 päeva. Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid
Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL). Vastaskandidaate neil polnud (tegelikult üks oli). * 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV). K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu. Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega - teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat
A 1.*Eesti kaotas iseseisvust*eesti läks NSVL mõju alla 2.*abi ei olnud loota*sõjavägi oli nõrk .Eesti kaotas iseseisvust,läks NSVL mõju alla3) *viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse.Ei olnud põhjendatud,sest eesti ei rikkunud lepingut milles teda NSVL süüdistas. 4.*Loodi uus valitsus tehti puhastus riigiaparaadis*Nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks*Tehti ümberkorraldused riigiaparaadis*Tehti majandusreformid natsioliseeriti ettevõtteid, agraarreform*Massilised repressioonid 5. *Krooni asemel tuli rubla*Varad riigistati*Taludelt tehti äralõikeid*Hakati hävitama NSV Liidule ebasobivat kirjandust*Loodi sovhoosid ja kolhoosid*Purustati mälestussambaid*Teatritesse, kinodesse toodi nõukogude repertuaar 6.*NSVL - ligi 30 000, sinna mobiliseeriti...
Ajalugu 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: 1929. aasta majanduskriisi ilmmingud, põhiseaduse kriis, Pätsi- Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. 1929. aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahe...
Nt rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, XV olümpiamängud, XII üldlaulupidu, IV sisekergejõustiku MM-võistlused, kohalike omavalitsuste nõupäev, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalmängud, Eesti Vabariigi 75. aastapäeva pidustused, Soome-Eesti filateelianäitus, rahvusvaheline muusikakasvatuse konverents, rahvusvaheline raamatuaasta, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Salme Raunami metallehistööde näitus, ÜRO Peaassamblee XXX istungjärk, Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Riigikogu erakorraline istungjärk, Plovdivi rahvusvaheline mess, Tallinna päevad Kotkas, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival, Eesti mükoloogide X suvelaager, USA grand prix' võistlused, Sõpruse karika turniir. Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna (festival, turniir, võistlus, konverents, sümpoosion, näitus jm), pealkirjalaadsed jutumärkides esisuurtähega.
kandideerida ei saa. Kandideerimisõiguse saamisel on täiendavaks tingimuseks kodakonsus. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18 eluaastast, Riigikogusse alates 21 eluaastast. Ka võivad meie valla/linna volikogusse kandideerida teiste EL maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Lk 61 1)Seleta oma sõnadega järgnevaid mõisteid: parlament, istungjärk, opositsioon, fraktsioon, umbusaldushääletus, poolthäälteenamus, koosseisu häälteenamus. Parlament seadusandlik võim. Istungjärkparlamendi tööperiood, mis koosneb istungitest; Riigikogul on tavalisel kaks stungjärku, mida lahutab suvepuhkus. Opositsioonipartei valitsuses mitteesindatud erakond. Fraktsioon ehk saadikurühm erakonna paralamendiesindus. Umbusaldushääletus Koosseisu häälteenamus 3)Millal teeb Riigikogu otsuseid poolthäälteenamusega, millal koosseisu
2. Koolidirektor: paljudes vägivallajuhtumites on süüdi ka press 10.11.2007 15:31 Ivi Drikkit, Tartu Postimees http://tartu.postimees.ee/101107/tartu_postimees/294695.php 3. Kauhajoe-komisjon keelaks ära poolautomaatpüstolid 17.02.2010 11:49 Mari Kamps, Postimees http://www.postimees.ee/?id=226025 4. Komisjon: Jokela koolitulistamise taga oli asjaolude kogum 26.02.2009 10:54 Mari Kamps, Postimees http://www.postimees.ee/?id=87186 5. X Riigikogu stenogtamm VIII istungjärk 23.10.2006 15:00 http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/2006/10/m06102306.html 6. Soome relvaseaduse karmistamine: loa saab 20-aastasena 11.03.2009 10:07 Mari Kamps, Postimees http://www.postimees.ee/?id=92718 7. Koolivägivalda saab ennetada 13.12.2007 "Tundlike teemade uurimine Eesti sotsiaaltööuurimuse kontekstis" Judit Strömpl, Maaleht http://www.maakodu.ee/print.php?page=&grupp=artikkel&artikkel=10961 8
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seadu...
Tänapäeva tänavapildis on märgata üha rohkem inimesi, kes jalutavad ringi suits suus või suitsupakk käes. Kuna uuringud näitavad, et kolmandik alla kümneaastastest lastest on juba suitsetamist proovinud, on levinud arvamus, et suitsetamine on omane vaid nooremale generatsioonile ning inimesed kasvavad sellest välja, kuid viimase poole aastaga olen siiski märganud suurt hulka vanureid, kes rahumeeli jalutavad linnapeal, ühes käes kepp ja teises sigaret. Julgen arvata, et enamik neist on alustanud juba nooruspõlves ning sattunud nikotiini-sõltuvuse küüsi. Võib-olla on just see põhjuseks, miks rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon käsitleb suitsetamist haigusena ning selgitab seda kui tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiret. On tõestatud, et nikotiini- sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga sõltuvusega, mistõttu on suitsetamisest väga raske loobuda. Nagu eelpool mainitud, on peamine põhjus...
„Riigiwolikogu liikmed saawad sõiduraha ja palka, mille suurus seaduses kindlaks määratakse ja mida riigiwolikogu ainult järgnewate koosseisude kohta muuta wõib.“ Asutava Kogu protokollis on selle sõnastuse kohta märgitud järgmist: „Siin oli põhiseaduse põhimõte maksmas, et piinlik on omale palka määrata ja et seda wõib muuta ainult tulewase riigiwolikogu koosseisu kohta ja praegune koosseis ei wõi seda muudatust enese kohta mitte ette wõtta.“ (Asutawa Kogu IV istungjärk. Protokollid nr 120-154. Tallinn: Täht, 1920, protokoll nr 138, veerg 830.)“ Ajaloolist argumenti kasutades on võimalik viidata lisaks varasemate õigusaktide sõnastusele ja nende tekkeloole ka nende kohta kirjutatud õigusteaduslikele töödele. Kuid alati ei peagi ajas kaugele tagasi minema. Ajaloolise argumendiga on tegu ka siis, kui osutatakse seaduse redaktsiooni muutustele või ka üksnes viimasele muudatusele. Teleoloogiline tõlgendamine
Kooli nimi Sinu nimi IX a klass Nikolai Karotamm Referaat Juhendaja: Õp nimi Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Referaat räägib Nikolai Karotamme elust ja olust ning tema tegemistest 20. sajandil. Kindlasti saame ka teada, milline inimene ta oli, ja mis ta sel ajal tundis. Kuna me teame, et Karotamm kirjutas oma eluajal päevikuid, siis põhiliselt tänu nendele on saadud tema kohta väga palju informatsiooni, mille abil on tema kohta kirjutatud ka raamatuid. Kui soovime esitada küsimuse: "Kes oli Nikolai Karotamm?", siis saame sellele küsimusele kindlasti vastuse. KES OLI NIKOLAI KAROTAMM? Nikolai Karotamm sündis 23. oktoober 1901 Eestis ning suri 21. september 1969. Karotammel oli palju tuttavaid, kuid vähe lähedasi sõpru või sugulasi, keda ta väga usaldada saanuks, siiski oli tal naine, Alma, kellega ta käis jalutamas ja keda ta siiski natuke usaldada sai. Nikolai oli Eesti NSV poliit...
Piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti Maaleht, Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite, kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935. Aastal keelustati kõigi erakondade tegevus, asutati nn Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks. 2. Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu, suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2.oktoobril 1934.aastal ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. 3. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astud jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 4. Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustumisega taastati Eestis demokraatia? Põhjenda oma arvamust.
Piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti Maaleht, Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontrolli rakendati ka koolide, teatrite, kirjanduse, kunsti üle. Kontrolli viis läbi Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935.aastal keelustati kõige erakondade tegevus, asutati nn. Isamaaliit, mis kujunes ainuparteiks. 3. Miks nimetatakse seda perioodi vaikivaks ajastuks? Kui riigikogu suvepuhkuse järel, arutas valitsuse tegevust, lõpetati istungjärk 2. Oktoobril 1934.a ning parlament seati nn vaikivasse olekusse, st et saadikutel ei lunatud enam kokku tulla. 4. Milline oli opositsiooni roll vaikival ajastul? Valitsus astus jõulisi samme opositsiooni summutamiseks. Seati sisse tsensuur ajalehed suleti. Opositsiooni peamiseks keskuseks kujunes Tartu. 5. Kas 1938.aasta põhiseaduse jõustamisega taastati Eesti demokraatia?Põhjenda oma arvamust
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
1943: Teherani kohtumine 1943 – suurte riikide valmisolek uueks organisatsiooniks Jalta konverents- Loodav hääletussüsteem, N.Liidu 16 vabariiki, Ukraina ja Valgevene San Fransisco 1945- Vaidlused (suured ja väikesed riigid) Julgeolekunõukogu (JN) ja viie riigi priviligeeritud staatus, Väikeriikide katse end kaitsta, Peaassamblee (PA) ja Kohus, Suurte riikide pettemanööver ÜRO loomine Ametlik algus: 24.oktoober 1945 Ametlikud töökeeled: 6 (JN), Pakutakse juurde Esimene istungjärk: 10.jaanuar 1946 Londonis Rockefelleri kingitus ÜRO-le (dets. 1945), uus peakorter New Yorkis. Esimene peasekretär: Trygve Lie Organisatsiooni eesmärgid: 1. Rahu ja julgeolek 2. Sõbralikud suhted 3. Majanduskoostöö 4. Kultuuriprobleemid 5. Inimeste põhivabadused ja inimõigused Põhimõtted: 1. Suveräänne võrdsus 2. Kohustuste täitmine 3. Vaidluste lahendamine 4. Jõudu ei kasutata 5. Riikide abistamine 6. Riigid väljaspool ÜRO-d 7. Ei sekkuta teiste riikide siseasjadesse
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm. Karotamm oli sündinud Eestis, kuid 1920-30. aastatel elas NSV Liidus, 1940 tuli taas Eestise. Üldse oli Eestis kõrgetel...
ning kutsuda kokku konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri (UN Charter) allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme 4 (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri asupaigaks sai edaspidi siiski New York, mille East Riveri ääres asuva maatüki ostmiseks annetas raha USA ärimees John D. Rockefeller, Jr. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad
3) Rahvas, elanikud, kodanikud (õpik lk 50-56, TV ül 38-45) - Põhiseaduse III ptk §-d 56-58 - Rahvus ja kodakondsus mõistete erinevus - Riigi elanikud: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud - Eesti rahvastiku rahvuseline struktruur ja sellega seonduvad probleemid ühiskonnas, integratsioon 4) Riigikogu (õpik lk 57-61; TV ül 46.-48.) - Põhiseaduse IV ptk §-d 59-60, 65-73 - Mõisted: istungjärk, Riigikogu juhatus, Riigikogu komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon - Riigikogu ülesanded - Kuidas toimub otsuste vastuvõtmine Riigikogus? - Riigikogu valimised kui tihti toimuvad, kes saavad osaleda, kes saavad kandideerida 5) Vabariigi President (õpik lk 62-64; TV ül 49.-50.) - Põhiseaduse V ptk §-d 77-85 - Presidendi ülesanded; ülesannete erinevus parlamentaarses ja presidentaalses riigis
NSV Liidu seaduse eelnõu „Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis oktoober– (põhiseaduses)” rahvaarutelu ajal koguti Eestis RR-i eestvõttel selle vastu üle 800 november 000 allkirja. 2. november Hingedepäeva tähistamine; Pilistveres alustati stalinismiohvrite kivikangru rajamist. 10. november Pärnu teater sai tagasi Endla nime. 12. november Valiti Miss Estonia 1988, selleks sai Heli Mets. ENSV ÜN-i erakorraline istungjärk: kinnitati konstitutsiooniparandused ja Eesti 16. november NSV suveräänsuse deklaratsioon, ÜN kuulutati kõrgeima võimu kandjaks; seega algas NSV Liidu kui impeeriumi lagundamine valitud rahvaesinduste poolt. NSVL ÜN Presiidiumi seadlus „16. novembril 1988 vastuvõetud Eesti NSV seaduse „Muudatuste ja täienduste tege mise kohta Eesti NSV konstitutsioonis 26. november
Eestisse saadetakse Vares-Barbarus pannakse Zdanov riigipööret peaministriks. lavastama 22. juuni Prantsusmaa Ametist vabastatakse kapituleerub Saksamaa J. Laidoner. ees. 14.-15. juuli parlamendi- 14.- 15. juuli parlamendi- valimised Eestis. valimised Lätis ja Leedus. 21.-23. juuli Riigivolikogu 21. juuli kuulutatakse välja istungjärk. Kuulutatakse Läti NSV ja Leedu NSV. välja Eesti NSV (21 juulil), alustatakse varade natsionaliseerimist, vabastatakse ametist K. Päts . 30. juuli K. Päts küüditatakse. 5
2.jälgida teiste ELi institutsioonide (konkreetselt komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet 3.arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu. Parlamendi töö on jagatud kahte põhietappi: 1. Täiskogu istungjärgu ettevalmistamine. Seda teevad parlamendiliikmed parlamendikomiteedes, mis on spetsialiseerunud konkreetsetele ELi tegevusvaldkondadele. Istungjärgu teemasid arutavad ka poliitilised rühmitused. 2.Täiskogu istungjärk. Tavaliselt toimuvad täiskogu istungjärgud, millest võtavad osa kõik parlamendiliikmed, Strasbourg'is (üks nädal kuus) ja mõnikord Brüsselis (kaks päeva). Nendel istungjärkudel arutab parlament õigusaktide ettepanekuid ja paneb hääletusele muudatused, enne kui teeb otsuse teksti kui terviku kohta. d. Euroopa Liidu Kohus: Euroopa Kohus tõlgendab ELi õigust, et tgada selle ühetaoline kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides. Samuti lahendab Euroopa Kohus ELi
11.märts Kuulutatakse välja vaba ja sõltumatu Leedu Vabariik. 11.-12.märts Eesti Kongressi I istungil deklareeritakse kodanike ühist tahet iseseisvuse taastamisest ja töötatakse välja ka kava selle eesmärgi suunas liikumiseks. 14.märts Gorbatsov valitakse esimeseks ja viimaseks NSVLi presidendiks. 19.märts Stockholmis meeleavaldused Balti riikide iseseisvuse toetamiseks. 29.märts ENSV Ülemnõukogu uuendatud koosseisu esimene istungjärk eesotsas A.Rüütli ja Ü.Nugisega. 30.märts Kuulutatakse välja ENSV Ülemnõukogu otsas riiklikust staatusest: ülemineku perioodi algusest Eesti Vabariigile, koostöö vajalikkusest Eesti Komitee ja ENSV Ülemnõukogu vahel iseseisvuse taastamise järel. 4.aprill Gorbatsov hoiatab Rüütlit ja käsib tühistada ENSV Ülemnõukogu otsus riiklikust iseseisvusest. 19
Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtse...
vastupanust osa relvade kogumise, lendlehtede levitamise või nõukogude monumentide õhkimise teel. Metsavendade järgi kutsusid nad endid linnavendadeks. Mitmed organisatsioonid kasutasid nime SMV (Sini-Must-Valge) EESTI NSV LÕPPEMINE_____________________________________________________ 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda on peetud ka N Liidu lagunemise lähtepunktiks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. 26. novembril tühistas NSV Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni. Sellest hoolimata langetasid Eesti eeskujul sarnaseid otsuseid ka teised liiduvabariigid. Eesti NSV lakkas sisuliselt olemast koos 20
Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL). Vastaskandidaate neil polnud (tegelikult üks oli). * 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV). K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu. Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega - teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat
Olümpiamängude ajalugu 1 Tallinn 2008 SISUKORD 2..........................................................................................................Sisukord 3....................................................................................Antiikolümpiamängud 4.....................Olümpiamängude taassünd, Rahvusvaheline Olümpiakomitee 6.....................................Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, Olümpiaharta 7....................................................Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem 8......................Olümpiahümn, Olümpiaprogramm, Olümpiaküla, Olümpiatuli 9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistl...
talt ära võtta hääleõigus Peaassambleel. Praegu on ÜRO-l 192 liiget. ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on kuus peaorganisatsiooni: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotisaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus, Sekretariaat. 3.1 Peaassamblee (General Assembley) on ÜRO keskne organ ning ta koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Tema funktsioonid on määratud ÜRO põhikirjas. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri asupaigaks sai edaspidi aga New York, mille East Riveri ääres asuva maatüki ostmiseks annetas raha USA ärimees John D. Rockefeller, Jr. Korralised istungijärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini, vajadusel võidakse korraldada ka Peaassamblee erakorralisi istungijärke. Igal riigil on üks hääl, olenemata
Juhatas sündmusi NSVLi poolt Andrei Zdanov. Eestis moodustati uus valitsus, peaministriks Johannes Vares-Barbarus (1890-1946. Moodne luuletaja. Augustist 1940 kuni surmani oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees) * 14.-15. juulil 1940 viidi läbi Riigivolikogu "valimised". Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL). Vastaskandidaate neil polnud (tegelikult üks oli). * 21.-23. juulil 1940 toimus äsjavalitud Riigivolikogu esimene istungjärk. Sellel muudeti ära riigi nimi Eesti Vabariik nimetati ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV). K. Päts vabastati presidendi ametist, juuli lõpul küüditati ta Nõukogude Liitu. Riigivolikogu otsustas paluda Eesti vastuvõtmist NSVLi koosseisu. * 6. augustil 1940 lülitati (ehk inkorporeeriti) Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Teiste sõnadega teostus anneksioon, Eesti annekteeriti (=liideti) või ka: okupeeriti. * korraldati ümber riigiaparaat
MORFOLOOGIA ümises lauluviisi aadresside õigsus värvikirevad afisid teatrialdiste tüdrukute seaduslikke metsaraieid pandi uut asfalti kukkunud lapsi baarmenite võistlus tervitas magistranti toidus kasutati basiilikut oder kasvas jälgiti börsi seda ei osata andekaid doktorante peente sõrmede dusi all tuliseid süsi kolm eelnõu mitu peret, hüvet, kõnet ettevõtete kasum petangikomplekt gepardite hüpped ei teadnud pindala, ruumala värisevate lehtedega haavad sisemaailmade erinevused nauditi hüvesid peatset kohtumist jogurti maitse rünnati piiskoppi habraste kruuside mitu pikslit ei joostud koju oranz pluus järgmistel jõuludel mahlakaid portsjoneid kaardi pealt prestiizsel mehel valge...
Suleti vabadussõjalaste ühingud, politsei arreteeris vabadussõjalasi. Sõjakool ja kaitseliit võtsid Tallinna oma kontrolli alla. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi. Vallandati vabadussõjalasi, parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanemale. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund (kujunes võtmefiguuriks). Pikendati kaitseseisukorda, valimised lükati uuesti edasi. 2. oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasalülitamine 1934. aasta detsembris ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem suleti Maaleht ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Kontroll rakendus ka ametiühingutele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile jm. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Viidi ellu mitmed üleriigilised kampaaniad.
saatuse hooleks jätta. Enam-vähem oli ka selge, et kirjutamata seaduse järgi antakse mängud pärast kaheksa-aastast vaheaega Euroopale. Linnalegend räägib, et 1993 Monte Carlos öelnud toonane ROK-i preident Juan Antonio Samaranch peaaegu välja sõnad ,, And the winner is ... Beijing ,,. Viimasel hetkel saanud Samaranch sõnasabast kinni. Kaheksa aastat hiljem Moskvas Samaranchil enam seda muret polnud, sest Pekingi võitu ei ohustanud ükski konkurent. Moskva istungjärk jäi ka hispaanlasest presidendile viimaseks 80-aastasena loovutas ta maailma mõjukama spordijuhi tooli belglasele, meditsiiniharidusega kolmekordsele olümpialasele Jacques Rogge`ile. Peking valiti olümpialinnaks 13.juulil ROK- i 112. istungjärgul, pannes jõuvahekorrad paika juba esimeses ringis. Peking kogus 44 häält ehk rohkem kui teised kandidaadid Pariis ja Toronto kokku. Pisut vähem kui poolteist aastat enne Pekingi olümpia algust avaldas Ameerika näitlejanna
olemasolu (Balti küsimus). Sellest lähtus mittetunnustamispoliitika, mida järgides USA, Suurbritannia, Vatikan jpt riigid säilitasid diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga neis riikides asuvate diplomaatiliste esindajate kaudu ja hoidusid aastani 1990 ka igasugustest ametlikku laadi kontaktidest Eesti NSV nukuvõimudega. [viide?] Eesti NSV lõppemine 16. novembril 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu erakorraline istungjärk Vaino Väljase eesistumisel vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Seda on peetud ka N Liidu lagunemise lähtepunktiks. Suveräänsusdeklaratsioon kuulutas Tallinnas vastuvõetud seaduste ülimuslikkust üleliiduliste seaduste ees. 26. novembril tühistas NSV Liidu Ülemnõukogu Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni. Sellest hoolimata langetasid Eesti eeskujul sarnaseid otsuseid ka teised liiduvabariigid. Eesti NSV lakkas sisuliselt olemast koos 20
Tiit Käib tegi ka ettepaneku kolmekojaliseks parlamendiks: esimene koda – üldiselt valitav, teine koda – maakonnad ja linnad, kolmas koda – vallad ja alevid. Vastuväited: Seadusloome muutuks väga kohmakaks, kuna teise koja inimesed ei pruugi üldse aru saada, mis toimub, juhul kui nad on maakondade esindajad. Eesti on nii väike, et ei kannata teist koda välja. Ühekojaline on lihtsam ja alustada tuleb lihtsamast. 25. oktoobril 1991 PA 7. istungjärk hääletas: üks koda – 31 häält kaks koda – 6 häält 3. Riigikogu suurus PA 6. istungjärk 18. oktoobril 1991 leidis, et 101 liiget on mõistlik. Kuupjuur valijatest (Taagepera) – uus lähenemine sotsiaalteaduses, mis tõi Taageperale Skytte auhinna. Senini oli arusaamine, et suurematel riikidel on suuremad parlamendid. Poliitiline ideoloogia. 48
Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat · 1917. Alguseks on Venemaa on krahhi äärel · Veebruarirevolutsioon · Teated mässust Venemaal jõuavad Eestisse 2.märtsil, põhjustades üldise st...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
