Elekter Koostas: Gristi Adrat Juhendas: Ain Toom Rühm:TTP-10 Elekter Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. Ajalugu Sõna "elekter" tuleneb vanakreeka sõnast (lektron) 'merevaik'. Nimetuse motiiviks on see, et merevaik hõõrdumisel elektriseerub ehk omandab elektrilaengu. Juba Thales teadis, et kui merevaiku hõõruda, siis hakkab see kergesti teisi esemeid külge tõmbama, kuid ta ei osanud seda nähtust seletada. Antiikajal tunti paljusid teisigi elektrinähtus...
Eesti on maailmas eelkõige tuntud oma infotehnoloogiliste lahenduste poolest, millest omakorda on enim tuntud Skype. See on elu palju mugavamaks ja odavamaks muutnud, sest inimesed saavad läbi Skype'i tasuta suhelda. Ei saa ka mainimata jätta siinset Wifi leviala, mis võimaldab peaaegu igas söögikohas või muus avalikus kohas kasutada tasuta internetti. Pean viimast just üheks suurimaks Eestis elamise plussiks. Hea on teada, et riigis ringi liikudes on vajadusel internet ja sellega seonduval ka abi igati kättesaadav. Öeldakse, et pole head ilma halvata ning seega võib välja tuua selle, et nii pensionid kui ka inimeste alampalk on Eestis teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes ühed väiksematest. Kui Kreeka on alampalk 750 eurot, siis Eestis on see umbes kaks ja pool korda väiksem. Samas ei saa öelda, et siin elavad inimesed oma eluga hakkama ei saa. Pigem näeme me aina süvenevaid probleeme Kreekas,
Ma arvan, et peale Mälgu poleks keegi eriti suutnud kogu seda lugu nii ehedana kaante vahele panna. August Mälk on ju ka ise pärit Lümandast, vanast rannakülast ja sellepärast oli lugedes tihtipeale selline tunne, et autor on kogu selle loo ise üle elanud või võtnud osasid seikasid otse elust enestest. Üldiselt, kui olen lugenud Mälgu romaane või nende arvustusi, siis on temal põhirõhk ikka merel ja kõigel sellega seonduval. Ka selles romaanis on väga tähtis roll merel, meremeestel, kalandusel ja ka paatide ehitamisel. ,,Hea sadam" oli tõeti väga mahe lugemine. Ma arvan, et kui ma sooviksin mõista seda romaani täies ulatuses ja tabada täpselt ära, mida Mälk on soovinud kõige sellega öelda, siis peaksin ma lugema veelkord selle romaani otsast lõpuni läbi. Täiesti võimalik, et ma seda ka kunagi teen. Soovitan seda raamatut eriti neile, kellele meeldib romaani juures
õppimisteooria), räägitakse väärtustest ja hoiakutest, tajust, motivatsioonist, tööga rahulolust ja otsustamisega seonduvatest probleemidest, pikemalt peatutakse eestvedamise teooriatel. Kolmas peatükk on pühendatud suhtlemispsühholoogiale. Kiiresti on üle mindud suhtlemisvahenditest, -stiilidest, -tõketest jms. Põgusalt peatutakse enese- kehtestamisel, läbirääkimistel, kuulujuttudel (sic!), pikemalt ametialasel suhtlemisel ja konfliktidega seonduval. Neljas (ja tundub, et ka kõige asjalikum) osa on rohkem sotsiaalpsühholoogiline. Käsitlemist leiavad mitmed grupi ja organisatsiooni protsessidega seotud inimkäitumise seaduspärasused (grupi tunnused, grupiomadused, grupisisesed protsessid; organisatsiooni olemus, eesmärgid, struktuur, strateegia etc.). Peatükki ilmestavad rohked tabelid ja joonised, mis teevad suhteliselt teoreetilise teksti huvitavamaks ja kergemini arusaadavamaks.
ndal // Majakovski, Visnapuu, Kivikas Kubism- Prantsusmaal 20s algul maalikunstis, kirjandusvoolu ei kujunenud; luuletused geomeetriliste kujunditena; tegevust kujutati nii, nagu see oli üles ehitatud // Apollinaire, Barbarus, Suuman Ekspressionism- "väljendus"; 19s kujutavas kunstis, impressionismi vastand; eesmärk- kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule; stiil- jõuline, õudust taotlev, vabavärsiline; varajane eks.: vormikeskne, hiline: tähelepanu inimestega seonduval; sõjavastased //Brecht, M.Under, J.Barbarus Imazinism- "kujund"; Ing ja Am 20s algus; sümbolismi ja impressionismi tunnusjooned; tähelepanu luuletuse kujundil, väljenduse täpsusel, vabanetakse ilutsemisest; zanr- vabavärsiline //E.Pound, Paul-Eerik Rummo, Eliot Sürrealism- Pr 1919 dadaismi ja futurismi aluspõhjal, A.Breton pani sürrealismile aluse, kirjutas sürrealistide manifesti, automaatkirjutamine (transiseisundis) , kõik tleb
kesktasemel ametialase sõnavara valdamisega. Ülevaate omamine infotehnoloogia infosüsteemidest, tabel- ja tekstitöötlusprogrammide ning ametikohal vajalike arvutiprogrammide kasutamise oskus. Suure-Jaani Vallavalitsuse nõudmised ametnikule on: keskharidus ja sellele lisanduv eri-, kutse- ja ametialane ettevalmistus või keskharidus ja sellele lisanduv vähemalt kaheaastane töökogemus kohalikus omavalitsuses ametikohaga seonduval erialal ning eri-, kutse- ja ametialane enesetäiendamine. Ametialaselt vajalikud teadmised. Nii kehtiv Sotsiaalhoolekande seadus kui Kutsestandard väidavad üheselt, et sotsiaaltöötaja on erialase kõrgharidusega professionaal. Seetõttu leian, et ka Suure-Jaani Vallavalitsuse nõudmised vastavale ametikohale peaks olema kõrgemad. 4 Minu arvates on kõigi kolme vallavalitsuse ametijuhendid hästi koostatud,
Jaak Allik märkis, et NSV Liidu Ülemnõukogu 48 saadikust on 39 Tallinnast. Igor Gräzin oli aga seisukohal, et saadiku elukoht ei ole oluline. Samal seisukohal oli ka Enn Põldroos. Taluseaduses enam erilisi parandusi ei tehtud. Alustati linnapeade ja maavanemate kinnitamist, sellega probleeme ei tekkinud. Ettekande esitas rahandusminister Endel Mändaa ja kaasaruande Harri Lumi. Esines ka A. Rüütel. Ta peatus Tartu rahulepingu allakirjutamisega seonduval ja selle aja ajaloolisel taustal. Ta lõpetas ettekandega. Järgnevalt andis ta põgusa ülevaate ülemnõukogu viljakast tegevusest. Arnold Rüütel tänas rahvasaadikuid tehtud töö eest. Kadriorus polnud vaikust Presiidium oli kõik need aastad kahe tule vahel. 17. Veebruaril algas Ülemnõukogu Presiidiumile uute murede ja rõõmude algas, kus algas istung. Seal võeti vastu seadlus ,,Eesti iseseisvuspäeva kuulutamise kohta".Eesti iseseisvuspäevaks kuulutati 24
õigusriigi ja sotsiaalriigi printsiibid) ja riigikorralduslikeks (demokraatia ja rahvusriigi printsiip). Riigikorralduslikud põhiprintsiibid peavad olema kooskõlas individuaalseid õigusi tagavatest põhiprintsiipidest tulenevate nõuetega, sest viimased sisaldavad väärtusi (vrd slaid 8: printsiipidega reguleeritakse väärtuste kontrolli all). Ülaltoodud põhjusel on kohane enne demokraatia printsiibi iseloomustamist peatuda sellega tihedalt seonduval õigusriigi printsiibil. PS § 10 õigusriigi printsiip ja sellega koos nimetatud inimväärikuse, sotsiaalriigi ja demokraatia printsiibid kuuluvad Eesti Vabariigi põhikorra tuumikusse. Loetelu ei ole ammendav, lisada tuleb vabaduse (§ 19 lg 1), võrdsuse (§ 12 lg 1 lause 1) ja rahvusriigi (§ 1 lg 2) põhimõte. Demokraatia põhimõte sätestab riigivõimu kandja. Õigusriik sätestab riigivõimu toimimise sisu, ulatuse ja viisi.
annaabi.ee 
