• Ennustati lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest jne • Rohkesti on andmeid imetajate, eriti mäletsejaliste sisikonna põhjal ennustamisest Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama • Enne tähtsaid ettevõtmisi saadeti esindajad Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli asutamismüüt • Kitsed leidsid muistse oraaklipaiga • Kits hüpanud lõhe juures imepäraselt ning häälitsenud teisiti
Mis olid olümiamängud ? Olümpiamängude algus jääb sajanditetagusesse Antiik-Kreekasse. Need mängud olid osa usulistest pidustustest . Kreeklaste tolleaegne elu oli religioonikeskne ja sport oli üks moodus näidata oma austust jumalate vastu . Kohalikke pidustusi oli palju , kuid neli ülemaalist pidustust , mida kutsuti ülekreekalisteks mängudeks , olid avatud kõikidele atleetidele kõikidest Kreeka piirkondadest ja kolooniatest . Need olid Püütia , Nemea , Isthmose ja Olümpia mängud . Need toimusid järjepanu , nii et igal aastal korraldati üks üldrahvaliku pidustusena . Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. Muistsed mängud . Esimene ülestähendus olümpiamängudest pärineb aastast 776 eKr , kuid ilmselt said mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas
Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Delf Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid aure. Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad inimeste ja koguni tervete riikide tegevust oma isiklikes huvides, just nagu oleks see sündinud jumalate nimel. Oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, nad andsid kahemõttelisi vastuseid, mida sai tõlgendada nii või teisiti.Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks. lad
näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles tõi tragöödiasse juurde kolmanda näitleja. Koor oli mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. · Millised luulezanrid tekkisid? 1. eleegia (ükskõik mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon e. kaksikvärss) 2. epiniikion (ülistuslaul olümpia-, püütia-, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks) · Heksameeter Kreeka värss, mis oli üles ehitatud pikkade ja lühikeste silpide kombinatsioonide korrapärasele vaheldumisele. UU / UU / // · Teater draama esituspaik. Ruum, mis koosnes 3-st põhiosast: 1. orkestra (ringikujuline tantsuväljak. Rooma teatri ajal poolringi kujuline.) 2. skeene (ajutine hütitaoline ehitis, kus näitleja sai oma välimust muuta.) 3
peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid aure. Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad inimeste ja koguni tervete riikide tegevust oma isiklikes huvides, just nagu oleks see sündinud jumalate nimel. Et oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, siis andsid nad kahemõttelisi vastuseid, mida võis tõlgendada nii või teisiti. Kord näiteks küsis Lüüdia kuningas Kroisos enne otsustavat lahingut pärslastega Delfi oraaklilt, kas ta peab minema üle Halyse jõe, s.t
||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik, kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Naised: pere patriarhaalne, naise koht kodus, lapsed ja majapidamine. Heträärid- sõbratarid, armukesed. Perikles- Ateena riigimees, demokraatilised reformid, rahu Pärsiaga ja Spartaga, valiti strateegiks, viis õitsele Ateena vaimuelu. Demosthenes- Ateena kõnemees ja poliitik, Makedoonia partei ägedaim vastane, mürgitas enese. Solon- Ateena riigimees ja luuletaja,1 7st
Portreedel kujutati inimesi lähtuvalt nende sotsiaalsest positsioonid ja seisusest. Tavaliselt esitleti mehi vaatajast vasakul ja naisi paremal poolel. Epitaafil kujutati ka varalahkunud pereliikmeid ning lapsi. Tekstiline osa koosnes peamiselt lühikesest eluloost ning piiblitsitaadist. Eesti kirikutes on säilinud rikkalik kogu kiriku eestseisjate, pastorite, jõukate kodanike ning aadlike epitaafe. Epiniikion oli Vanas-Kreekas ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate ja nende suguvõsa auks. Koorimeelika arenes antiikkirjanduse perioodil välja peamiselt Spartas ning oli kõige enam seotud mitmesuguste kultusevormidega. See kajastus ka esitusviisis. Laulu kandis ette rituaalne koor, kes ühteaegu nii laulis kui tantsis. Koorimeelikal on väga palju alaliike, millest tähtsaimal kohal olid hümnid. Ülemaaliste võitjate auks lauldi epiniikione ning nendest kahest alaliigist, hümnist ja epiniikionist, on
Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond. Alustati ehitustöödega, maalikunsti pole säilinud. 3.Hiline e. Hellenistlik periood 323 30 eKr Aleksander Suure vallutused. 30 eKr vallutavad roomlased kreeklaste käest Egiptuse. Kunsti on peetud Kreeka kunsti tipuks. Tohutud skulptuurid, mis mõjutavad ka ümberkaudseid maid. Hellenistlik kunst e. Hellas kui kreeka ja hellenid kui kreeklased. Polüteism peajumalaks Zeus, kes elas Olümposel. Kõige rohkem austati Apollonit. Delfi püütia naissoost ennustaja. Naisi eriti ei austatud, neil polnud majanduslike ega poliitilisi õigusi. Mehe surma korral kasvatas lapsi mehe vend e onu. Nad polnud ka haritud. Sport ja massiline orjastamine. Ajaarvamine algab esimestest OM 776 eKr. Publiku ja võistlejad moodustasid mehed. Mehed võisid sportida paljalt, naised pidid kandma maani ulatuvaid riideid. Kreeka arhitektuuris olid tähtsaimad ehitised templid ja sakraalarhitektuur üldiselt, kuid
enamvähem muutumatud. Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalad olid kui üks suur perekond. Jumalaid oli väga palju, nende täpne arv ei ole teada. Tähtsamad jumalad elasid Olümpose mäel. http://media.advisortravel.netdnacdn.com/657x340px7377920204c35877069413712173528.jpg Jumalatega suhtlemis kohad Templid, mille altaritel toodi ohvreid jumalatele. Oraaklid, kus jumalate tahet vahendas püütia. Jumalatega suhtlemis viisid Usupidustused (Nt: dionüüsiad, olümpiamängud). Müsteeriumid (Nt: Eleusise müsteeriumid, Orpheuse müsteeriumid). VanaKreeka jumalad Zeus Hera Ares Athena Apollon Aphrodite Zeus Peajumal Taeva, vihma ja äikesejumal Kronose ja Rhea poeg Zeusi kuju, mis asus Zeusi templis oli üks seitsmest maailmaimest. Atribuut või sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad
Jumalate isa Peajumal Tormi-,vihma- ja piksejumal Päikesejumal Viljakuse- ja viljajumal Allmaailma valitseja 3.Kuidas kreeklased jumalatega suhtlesid? 4.Milline oli kreeklaste kujutlus surmajärgsusest? 5.Miks oli templi välisilme olulisem selle sisemusest? 6. Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad jumalate põlvnemise müüdid Kreekas ja mesopotaamias? (Õ lk 61 ja 115) 7.Mõisted- adyton, oraakel, püütia Sport, kirjandus ja teater (Õ lk 116-121) Millal, kus ja kelle auks toimusid esimesed olümpiamängud? Millistel aladel võisteldi? Millised reeglid kehtisid võistlejatele? Kuidas premeeriti võitjaid? Mis oli olümpiarahu? Kes oli Pierre de Coubertin? (leia netist) Kuidas tekkis sõna lüürika? Mille poolest erineb selle süna algne tähendus tänapäevasest? Millega on ajalukku läinud?: a) Homeros- b) Pindaros- c) Aischylos- d) Sophokles-
* Vahel võib olla õnn see, kui Sa ei saavuta seda, mida ihaldasid. * Pea meeles, et parim suhe on see, kui armastus kahe inimese vahel on suurem kui ühe vajadus teise järele. * Hinda oma edu sellega, millest Sa pead loobuma, et sinnani jõuda. *Kui pilku saab suunata ja silmi kinni panna, siis kahjuks kõrvu sulgeda ei saa. *Kui lolle poleks, peaksid targemad tänavat pühkima. *Selleks, et teada, mis on kuristik, pole vaja sinna kukkuda. *Sa hävitad suure riigi, ütles püütia ja õnnelik Kröösus tormas sõtta. Aga see oli ta oma riik, mille ta hävitas. *Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. *Iga ühele on oma väikse varba valu tähtsam kui maailmaõnnetused. *Teist korda sama asja eest andeks ei saa. *Ma elan pigem vaeselt, kui kasutan kedagi raha pärast. *Ma mõtlen endast kui kingitusest, mida ei saa igaühele kinkida. *Raske on tõestada valetamist, kui inimene ise usub, mida räägib.
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port
Selline maailma loomine on minu jaoks realistlikum ja loogilisem, kui need teised. Alati on proovitud tulevikku ennustada või seda paremaks muuta. Ei puudu see ka Kreeka usundist. Ennustamisel jälgiti endeid, vaadati ka ohvrilooma siseelundeid, eriti maksa. Kõige järgi võis ennustada, aga tuli lihtsalt osata märke lugeda. Kreekas olid ka oraaklid, kus käidi jumalalt tuleviku kohta küsimas. Preestrinna, kes vahendas jumalalt saadud tulevikukuulutusi, kandis nimetust püütia. Sarnaselt Kreekale oli ka Mesopotaamias ennustamine tähtsal kohal. See kuulus iga kombetalituse juurde. Levinud oli ohvrilooma siseelundite järgi ennustamine. Siin sai sellest ka teadusharu. Ennustamine andis inimestele suurema usu jumalatesse ja ka suurema usu endasse, sest kõik läheb ju ladusamalt, kui inimesel on tunne, et keegi usub temasse. Kreeka ja Idamaade religioonid olid väga sarnased, kuid samas pisiasjades väga erinevad
riigiametnik inimese moodi Geruusia - Titaan - kreeka jumalasugu Demokraatia valitsemisvorm, Taeva (Uranos) ja Maa (Gaia) rahvavõim lapsed Aristokraatia ,,parimate kord", Oraakel - pühapaik, kus käidi võim on päritav jumalatelt tuleviku kohta selgitusi Monarhia võim on üksikisikul küsimas; ennustaja Türannia hirmuvalitsus, võim Püütia - preestrinna, kes Apolloni kuulub ebaseaduslikult võimule tulevikuennustusi vahendas tulnud ainuvalitsejale Histooria - Herodotose Lõvivärav pronksiaegse ajalooteos, mis muu hulgas Mükeene tsitadelli peavärav kirjeldab Kreeka-Pärsia sõdasid Teoreem - väide, mille õigsus magistraal - suur keskne tõestatakse loogilise arutlusega, liiklustee tuginedes aksioomidele ja varem magistraat Vana-Rooma
· Osa pärilik · Ei olnud omaette seisus Jumalateenistus: · Peamine oli ohverdamine veri voolas altarile loom söödi sealsamas jumalatele küpsetati sõrad ja saba · Palve hüüti valju häälega, käed taeva poole Ennustamine: · Lindude lend · Ohvritule süttimine · Ohvrilooma sisikond · Pühamud, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta küsimas oraaklid tähendas ka ennustajat · Kuulsaim oraakel oli Apolloni templis Delfis · Oraakel ennustas (teda polnud näha); püütia vahendas · Jutt segane · Võeti tõsiselt Pärast surma: · Nautisid elu · Surm oli meeldiva lõpp · Pärast surma lõputu olesklemine Hadese riigis · Pole väga selget ettekujutust · Maa all 10 · Acheroni jõgi · Paadimees Charon Müsteeriumid: · Laiema avalikkuse eest varjatud jumalateenistused · Pidi olema pühitsusrituaali läbi teinud · Hoiti saladuses · Lähedus jumalaga · Tuntumad: Demetri auks Eleusises
iseennast ning lahendama elulisi probleeme. Filosoofia ärgu olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle, vaid õpetus sellest kuidas tuleb elada, arvas Sokrates. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama selest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis tõde ja mis on vale. Kord olevat üks Sokratese sõber Chaiperon küsinud Delphis jumal Apolloni pühamus püütialt (ennustajalt), kelle suu läbi kõneles jumal ise, kas keegi on Sokratesest targem. Püütia vastanud, et mitte keegi pole targem. Sokrates püüdis tõestada, et see väide on vale pannes 2 oma tarkust proovile. Ta vestles riigitegelaste- ja poeetidega, et tõestada oma arvamust. Hiljem veendus Sokrates, et jumala sõnas ei tohi kahelda ning see ongi tõde, et tema on targeim vana- Kreekas. Ta katsed tõestada oma rumalust tekitasid inimestes ainult pahameelt.
*filipikad kõned kunigas Philippos II vastu, millega kutsuti kõiki kreeklasi üles võitlema makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats Partheon Athenale pühendatud tempel oraakel - paigad kus käidi jumalaltelt tuleviku kohta küsimus, kuid teinekord kutsuti ka nii ennustajat püütia Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi olümpiamängud suurejoonelised spordi ja usupidustused vanas kreekas mida peeti apolloni mäel müsteerium Rhodose koloss Kaitsejumala päikesejumala Heliose auks püstitatud u 30m kõrge kuju museion vana aja suurim raamatukogu ja teadusasutus, pühendatud apolloni saatjatele 9 muusale muusa kunsti ja kultuuri kaitsev haldjas dialektika vaidluskunst retoorika kõnekunst
Olümpiaalad: Staadionijooks, pikemad distantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõist. -müsteeriumid: Vana-Kreeka salajane uskumus, et pärast surma ei minda mitte Hadesesse, vaid elatakse hauatagu- ses õndsuses. Orpheuse müsteeriumid hinge taaskehastumine lõputus sündide ahelas, millest võib vabaneda elades vooruslikku elu. -oraaklid: kohad, kus jumalate tahet vahendas püütia Teadusliku mõtteviisi teke. Arhailise ajajägu lõpul toimub üleminek müütiliselt maailmapildilt teaduslikule, mis põhines kogemusel ja mõistusel. Tekivad esimesed filosoofid. Filosoofia: I Loodusfilosoofide koolkond (sünd. Mileetoses) neid huvitasid loodus ja selle muutused, taheti mõista loodust toetumata müütidele. Peamised probleemid algaine ja muutumine Thales (6 saj. eKr) algaine vesi Anaximandros algaine apeiron ehk määramatus; mis muutub, mis on püsiv.
Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia tähestik, lisati täishäälikud. Antropomorfsus inimesesarnasus välimusle ja iseloomult (jumalad) Olümplased tähtsamad jumalad, kes elasid olümpose mäel (Zeus oma õdede-vendade ja lastega) Oraaklid paigad, kus käidi kumalatelt tulevikku ennustamas Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tulevikku ennustas tema seosetu kõne vosmistati värssideks. Dooria sammas lihtne ja raskepärane, kapiteeliks lihtne kivi Joonia sammas saledam ja kergem spiraalsete kapiteelidega Korintose sammas kapiteeliks lopsakad taimeelemendid Parthenon suurjumalanna Athena tempel (dooria), mille sees hiigelsuur athena kuju, kaetud elevandiluu ja kuldrõivastega Mustafiguuriline vaas figuurid tumedad ja taust punakas (vanem)
ning kutsus oma venna Erose, et too aitaks tal printsessi karistada. Eros tõusis lendu, tal olid nooled, mis olid inimsilmale nähtamatud ning need tekitasid armastuse igas inimeses, keda tabasid. Armastus tõi kas rõõmu või kurbust. Aphrodite tahtis, et Erose nool tooks talle kurbust ja halva mehe. Siis ei austaks teda enam keegi ja ohvreid toodakse taas talle. Eros kuulas ning asus teele, aga ei suutnud seda teha, kuna Psyche oli nii ilus. Kuningas aimas, et jumalad on pahased ning läks püütia juurde nõu küsima, püütia ütles, et Psyche tuleb riietada matuserüüsse ning ta tuleb viia kalju tipule. Seal tulevat talle peigmees järgi. Peig ei ole inimsoo hulgast ja ta oskab jubedaid asju. Kuningas puhkes nutma, tema armsaim ja ilusaim tütar läheb koletisele. Psyche saadeti nutu saatel kaljule ning korraga tõmbas ta sealt alla tuul Zephyros ning kandis ta alla orgu, mis oli täis lõhnavaid lilli ja pehmet rohtu. Seal oli kuninglik loss, uks oli lahti, Psyche astus sisse
Tema silmad sätendasid ning suu vahutas, ja selles seisundis tõi ta kuuldavale mõned seosetud häälikud. Preestrid kirjutasid tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima. Värsid sõnastati nii, et neil oleks mitu tähendust. Sageli vaieldi oraakli õige tõlgenduse üle, kuid kui toodi uusi ande, võidi oraaklilt saada täiendav kuulutus. Näiteks enne Salamise lahingut ennustas püütia algul hukku ning hiljem ennustas, et ateenlasi võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu. Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli Delfi vaenlaste läbirääkimiskohaks. Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles
Tema silmad sätendasid ning suu vahutas, ja selles seisundis tõi ta kuuldavale mõned seosetud häälikud. Preestrid kirjutasid tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima. Värsid sõnastati nii, et neil oleks mitu tähendust. Sageli vaieldi oraakli õige tõlgenduse üle, kuid kui toodi uusi ande, võidi oraaklilt saada täiendav kuulutus. Näiteks enne Salamise lahingut ennustas püütia algul hukku ning hiljem ennustas, et ateenlasi võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu. Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli Delfi vaenlaste läbirääkimiskohaks. Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles
aluse demokraatlikule korraldusele. Tegi uued füülid (10), kuhu kuulus deeme nii Ateenast, sisemaalt ja rannikult. Moodustas 500 nõukogu, igal aastal komplekteeriti, 50 liiget igast füülist. Iga füül valis strateegi, kokku 10 - ülemjuhatus. Alus ostrakismile. See süsteem püsis läbi klassikalise perioodi. 13) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil Delphi oraakel Apollonile pühendatud pühamu, asus Parnassose mäe nõlval, rajatud 8. sajandil eKr. Delphis peeti ka Apolloni auks Püütia mänge. Pühamus tegutses ennustajana preestrinna ehk püütia. Arvati, et ta vahendas Apolloni enda ettekuulutusi, seetõttu tuntud üle kogu Kreeka, tema juures käis näiteks ka Herakles pärast seda kui Hera oli talle hullusehoo saatnud. Enne ennustamist käis püütia Kastaalia allikas, seejärel ohverdati kits. Seejärel läks püütia maa-alusesse kambrisse, adyton'i, mis asus templi all. Seal laskus ta transi ning suhtles Apolloniga, saades temalt küsija jaoks ettekuulutusi ja otsuseid
c. Jumalate suhtlemise viisid: · Iga-aastased usupidustused, mis ühendas polise kodanikke (nt Zeusi auks olümpiamängud). · Vereohver kui tähtsaim rituaal loomade tapmine jumala altaril templi juures liha küpsetati ja söödi koha peal, jumalale jäid altaritulel sõrad ja saba. · Oraaklid paigad, kus käidi jumalatelt tulevikku ennustamas. · Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tuleviku ennustas tema seosetu kõne vormistati värssideks. · Iga tähtsama ettevõtmise eel saadeti linnriigi saadik püüria juurde. · Püütia sõnumis ei kaheldud kui sündmused ei vastanud kirjeldatule, siis tunnistati enda võimetust jumalikku sõnumit mõista. · Ennustuste eest toodi andameid, mis muutsid nt Delfi suurte
Tõtta Kreetalt mul, püha templi juurde, kus on õunapuid salu rõõmurikas, 7 altareilt ent tõusmas on suitsujoana viirukihõngu! Näed ka karget vett läbi sillerdamas okstest õunapuus, kogu paika roosid varje heitmas, lehtede veiklemisest rammestus roomab. Pindaros 6./5. sajandi vahetuse koorilüürika autor, kirjutanud muuhulgas ülistuslaule olümpia-, püütia jt mängude võitjate auks: Kuldne forminks, hüüs* Apollonil igitõeline ning Muusadel tõmmujuukselistel, sind ju kuulab kulgeja koor, ilupeo algus;... *hüüs varandus Klassikaline ajajärk dionüüsiad, teatrikunst Kreekas oli väga oluline veini- ja viljakusejumal Dionysos. Tema auks korraldati mitu korda aastas pidulikke rituaale dionüüsiaid. (Allikas: Tragöödialeksikon, 2004) Suured dionüüsiad (teke 6. saj
Hellenid algselt üks Põhja-Kreeka hõim, hiljem kõik Kreeka hõimud. Hellenismi ajal nimetati helleniteks Aleksandri suurriigis ja diadohhide riikides tekkinud kreeka segakultuuriga rahvast. Hellas Kreeka teine nimetus. Hellenism - ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksadri vallutusi erinevad kultuurid segunesid. Periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Oraakel oraakli ehk püütia kuulituste tõsiduses ei kaheldud. Käidi oraakli juures, sest taheti teada jumala tahet. Ennustused põhjustasid palju vaidlusi. Hopliit polise sõdur. Vana-Kreeka raskerelvastusega jalaväelane, kelle varustusse kuulus oda, mõõk, kilp, kiiver, rinna- ja säärekaitsmed. Arhont - kõrgem ametnik. Korraga oli 9 arhonti. 500 nõukogu sinna kuulusid aristokraadid.Valmistas ette otsuseid rahvakoosolekule. 30 nõukogu Strateeg juhtis sõjaväge
Teati ka harfe, lüürasid, lautosid. · On leitud ka lüürasid Urist. Need on säilinud. · U 2070 eKr on materjale häälestamise kohta. Sumerid olid järelikult targad ning tundsid kvindiringi (e helistikke). · Lauto. Aasia tung, keelte hääl tungib esile. · Lüüra. Kaunis graatsiline. · Kreeka & Rooma · Apollon hoidis lüürat käes. Paiaan on kultuslaul, koor kannab ette (kitara saatel). Püütia mängud (kunstide alased) koos OM-dega. 9 muusat e jumalannat saatsid teda. Need on Kleio, Urania, Melpomene, Thaleia, Terpsichore, Kalliope, Erato ja Polyhymnia, Euterpe. · Dionysus saatürid (kitsinimesed) saatsid teda. Kultuslaul ditüramb => areneb tragöödia. Koos aulose e salmeiga. Alati lauldi Dionysose altari juures. Dionüüsiatel (varakevadised pidustused) mängiti -> amfiteater. Komöödia kasvas välja saatüridest
-Tähtsaim rituaal vereohver. -Usupidustused pillimängu-, laulu- või spordivõstlused. Polise kodanikke ühendav. Oraaklid: -Manteionid koht, kus jumalatelt nõu küsida. Pühamu. Rohkem teatakse terminit oraakel. -Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi oli seal Apollon tapnud lohemao püütoni, seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis tulevikku kuulutas, püütiaks. -Püütia istus templi tagumises ruumis(adyton), ja oli jumalast täidetud e entusiastlik. -Kuulutuste tõesuses ei kaheldud. Surmajärgsus: -Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal: ilmaelu rõõmutu lõpp. -Surnute hinged rändasid allilma Hadese riiki, allilmajõest viib üle paadimees Charon. -Allilma sügavustes troonis selle emand, Demeteri tütar Persephone. -Hellenismiperioodil kujunes ettekujutus, et siinpoolses elus saab surmajärgset saatust mõjutada.
V) ahrailine ajajärk v) Nero V) homerose ajajärk v) Theodosius I Õ) Kreeka-Mükeene ajajärk õ) Theodosius II 2.Kirjelda Sparta kasvatussüsteemi 31. kellele kreeka jumalatest olid Spartas pandi rõhku sõjalis kehalist kasvatusele, koolis pühendaud Püütia mängud : kasvatati tulevasi riigi valitsejaid. Koolid olid riiklikud. Apollonile Õpiti 7-18 aastaseni 7-12 õpetati vastupidavust 12-15 õpetati sõjalisi oskusi 33. Rooma linn rajati : 15-18 julmuse ja sõja õpetus V) 265a .e.Kr Õ) 753 a. E.Kr 3. Antiik-Keeka gümnastika osaks oli : v) 776 a. E.Kr palliata
· Igaüks võis jumalatele ohverdada ja oma palveid esitada. · Tähtsaim rituaal oli vereohver. Loomad tapeti altaril, loomaliha söödi ära, altar määriti verega ja sellele süüdatud ohvritules põletati söögiks kõlbmatud kehatükid. · Iga aasta toimusid ka usupidustused, kus võttis osa terve elanikkond. · Jumalate tahte selgitamiseks järgiti endeid ja küsiti nõu oraakli käest. Eriti kuulus oli Delfi oraakel ehk püütia kelle sõnades ei kaheldud, vaid kui asi õigesti ei läinud usuti, et inimene on jumalate sõnumi lihtsalt valesti tõlgendanud. · Usuti et karistused saadakse kätte juba eluajal või kanduvad need ta järglastele. Surm tähendas elu lõppu ja Hadese riiki minekut. Pidustused, lüürika, teater ja sport. · Aristokraadid kandsid pidevalt hoolt oma vormi eest ja spordi võistlusi peeti igas linnriigis. Võisteldi alasti.
Altariltapeti loom, enamasti veis, siga lammas või kits; tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, altar aga määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi, enamasti vaagnaluu ja saba · Oraaklid (ennustuskoht Vana-Kreekas, kus küsijale anti jumala nimel vastuseid), kus jumalate tahet vahendas püütia (ennustaja preestrinna Apolloni templis Delfis); kuulsaim Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud · Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus
kompositsioonilise ebatasasuse tõttu mitme autori tööviljaks. Praegu peetakse mõlema eepose autoriks Väike-Aasias Joonias elanud luuletajat. Ka arvati ekslikult, et Homeros on jumalaid ülistavate eepiliste luuletuste autor ( Homerose hümnid ) Pärimustes kujutatakse Homerost pimeda raugana. *Pindaros - kreeka luuletaja. Lõi hümne koorilaulu tarbeks, kreeka rahvuslike pidustuste puhuks. On säilinud 4raamatut olümpia-, püütia-, Isthmose- ja Nemea mängude võitjate auks loodud epiniikione. *Aischylos - kreeka näitekirjanik. Atika tragöödia peamine looja. Ta lisas näidendisse teise ja hiljem Sophoklese eeskujul kolmanda näitleja, suurendas näitlejate dialoogi osakaalu kooriosade arvelt, kujundas ilmekad, jõulised karakterid, tihendas tragöödia kompositsiooni. Kirjutas 80 näidendit, säilinud näit. "Aheldatud Prometheus" *Sophokles - kreeka (näite)kirjanik. Ateena demokraatia õitseaja poeedina kaitses
Preestrid ja rituaalid: -pärinesid suursugustest suguvõsadest -korraldasid rituaale terve kogukonna nimel -tähtsaim rituaal oli vereohver >> tapetud looma liha küpsetati ja söödi kohapeal, põletati inimesele kõlbmatud kehaosad, usuti et ohvrisutisu kaudu saavad jumalad annetusest osa. -ohverdamise ajal hüüti palveid -toimusid iga-aastased usupidustused Oraaklid: -pühamu, kus küsiti jumalatelt nõu -oraakel (kr.k ennustus) -kuulsaim Delfi oraakel -seal kuuldi püütia ennustust ning üritati seda tõlgendada -ennustused täitusid alati, lihtsalt inimesed võisid neid valesti mõista Surmajärgsus: -ei pandud surmajärgsele elule suurt rõhku -karistused ja needused saadi eluajal -hinged rändasid Hadese riiki, pidid ületama Okeanose jõe -surnutele pandi keele alla hõbemünt, et nad pääseks üle jõe Jumalate ja inimeste põlvnemine: -maailm oli enne jumalate teket -elasid esimesena Maa ja Taevas ning nende lapsed titaanid
kodanike elu. Peeti usupidustusi, kus osalesid erinevate gruppide inimesed. Vahel isegi naised ja orjad. Need sündmusid liitsid rahvast. Oli lärmakas ja rõõmus rongkäik pühamu juurde, järgnes ohvritalitus, peeti ka võistlusi erinevatel aladel. (sport, pillimäng, luule jne) Taheti ette ennustada tuleviku ja jälgiti kõiksugu endeid. Olid ka põhamud, kus käidi jumalatelt selgust saamas. Neid kohti nimetatakse oraakliteks, kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis. Ennustusi vahendas püütia ja kui temast aru ei saadud, siis süüdistati ennast oma suutmatuses, sest püütia ei eksinud kunagi. Surmajärgsus Rõhku pandi peamiselt siinpoolsele elule ning surma arvati olevat kõige meeldiva paramatu lõpp, millele järgneb lõputu olesklemine Hadese riigis. Kuna tähelepanu vääris ainult elu, siis surmajärgsusest selget ettekujutust ei loodud. Arvati, et surnute riik asub maa all ning selleks tuleb ületada jõgi. Arvati, et
Ares- sõjajumal, Zeusi ja hera poeg Hephaitos- sepajumal, Aphrodite abikaasa Hermes- kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ja jumalatekäskjalg Dionysos- veini ja viljakusjumal Hestia- kodukolde jumalanna. Jumalatega suhtlemine > Suhelda võisid kõik > Kuid olid ka olemas preestrid e ühele jumalale pühendunud templi teenrid > Nõuti rituaalset puhtust, kehalist tugevust, karsket elu Suhtlemis kohad -templid, alaritele toodi ohvreid -oraaklid, jumalate tahet vahendas püütia Suhtlemis viisid -usupidustused-dionüüsiad ( märtsis) ja Olümpiamängud. Eesmärgiks kinnidata oma usku ja isamaa-armastust. -müsteeriumid- salajased usukultused, kus usuti hauatagust elu Rooma Ühiskonnakorraldus > Senatiaristokraadid- pärilik kõrgeim aste ühiskonnas. Senaatorid olid suurmaaomanikud- kandsid toogat, purpurpunase triibuga > Ratsanikud- rikkad ja mõjukad inimesed. > Käsitöölised- > Talupojad- > Rentnikud- > Orjad- sõjavangid > Naistel puudusid riigis õigused
5. Mis juhtus nendega, kes ei kuulanud Sokratest, kes viidates daimonionile ehk südametunnistuse häälele, ütles, et tuleb pöörduda kõrvaltänavale? V: järsku tormas neile vastu kari poriseid sigu, kes jooksid mõne neist jalust maha, teise aga määrisid poriga kokku 6.Mida olevat Sokrates öelnud, kui kord keegi lõi teda jalaga? "Kui eesel mulle kabjaga äigaks, ei hakkaks ma ju teda kohtusse kaebama" Sokratese tarkus 7.Mida vastas Delphis jumal Apolloni pühamus püütia ehk ennustaja-preestrinna, kui temalt küsiti, kas keegi on Sokratesest targem? V: mitte keegi 8.Kes olid Sokratese õpilased? V: Platon, Xenophon, Antisthenes ja Aristippos 9.Millise Delfi oraaklipühamu sissepääsu kohal oleva lause valis Sokrates oma elu motoks? V: "Tunne iseennast" Sokratese dialektika ehk vestluskunst 10.Mille defineerimist ehk määratlemist nõudis Sokrates oma vestluskaaslastelt? V: mõistete 11.Kuidas elas ja käitus Sokrates?
Näiteks: Moerot, Anytet, Nossist ja Erinnat. Naised ja religioon Naiste usuline tegevus keskendus perekonna sünni ja surmaga seotud riitustele. Naised võtsid innukalt osa nn. Müsteeriumkultustest. Näiteks: Dionysose ja Isise kultus. Need olid pidustused, kuhu mehi ei lubatud. Pidustuste eesmärk oli viljakuse parandamine, see oli võimalus eemal olla igapäevasest elurutiinist. Ühiskond väärtustas naist ema ja abikaasana. Kultused rõhutasid neid naise rolle, aitasid neid täita. Püütia( mitmetähenduslikud oraaklivastused, mida preestrid tõlgendasid) pidi olema täiesti puutumatu, ei seksuaalsuhteid, ei ühiskondlikke sidemied ega korralikku koolitust. Ta pidi olema harimatu ja üksildane. Tuleb tähele panna, et kreeka arstid ei pidanud igavest neitsilikkust tervislikuks ja mõttekaks: terve naine oli viljakas ja sai emaks. Kreekas oli vaikimine naisele auasjaks. Ta võiks rääkida ainult oma mehega. Naine ilma meheta oli tumm
kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt oodatigi eelkõige nõuandeid, mitte tuleviku otsest ette-ennustamist. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Kesk-Kreekas Delphis, kõrge Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi tapnud Apollon kunagi seal elanud lohemao Püütoni. Seetõttu kandis preestrinna, kelle suu läbi Apollon seal tulevikku kuulutas, Püütia nime. Ennustamine leidis aset Apolloni templi tagumises ruumis adytonis. Kuidas see täpselt aset leidis, see pole kindlalt teada. Kindel on vaid see, et püütia istus kolmejalgsel kaanetatud vaskkatlal, ja et ta oli sel ajal jumalast täidetud, ehk entusiastlik (enthusiasmos kreeka keeles jumalast täidetus). Kas küsijad teda nägid, või kuulsid nad ainult tema häält, see pole selge. Võimalik,
kus võis jumalatelt nõu küsida. Neid nimetatakse oraakliteks (oraculum ladina keeles ennustus). Kreekakeelne termin manteion tähendab paika, kus jumal õpetusi jagab. Oraaklitelt oodatigi eelkõige nõuandeid, mitte tuleviku otsest ette-ennustamist. Kuulsaim oli Apolloni oraakel Kesk-Kreekas Delphis, kõrge Parnassose mäe jalamil. Müüdi järgi tapnud Apollon kunagi seal elanud lohemao Püütoni. Seetõttu kandis preestrinna, kelle suu läbi Apollon seal tulevikku kuulutas, Püütia nime. Ennustamine leidis aset Apolloni templi tagumises ruumis adytonis. Kuidas see täpselt aset leidis, see pole kindlalt teada. Kindel on vaid see, et püütia istus kolmejalgsel kaanetatud vaskkatlal, ja et ta oli sel ajal jumalast täidetud, ehk entusiastlik (enthusiasmos kreeka keeles jumalast täidetus). Kas küsijad teda nägid, või kuulsid nad ainult tema häält, see pole selge. Võimalik,
K. J. Peterson. 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja haua- või mälestussambal või jumalusele pühendatud esemel. Hiljem hakati epigrammi mõistet kasutama iga eleegilises värsimõõdus koostatud lühikese lüürilise luuletuse kohta. Epitaaf on hauakirjaga mälestussammas või surnu mälestustahvel; kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus. Epiniikion on ülistuslaul panhelleni (Olümpia-, Püütia-, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate auks. 13. Millises värsivormis on kirjutatud järgmised read? Nimetage autor ja teos. Oo lapsed, vastsed tõusmed muistsest Kadmosest, miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed? Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. Sophokles ,,Kuningas Oidipus". Jambiline trimeeter. 14. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Mis on iseloomulik nende loomingule
Filosoofia ärgu olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle, vaid õpetus sellest, kudias tuleb elada. Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb. Küllap jättis Sokrates selliseid probleeme arutades kuulajatele sügava mulje, sest teda peeti väga targaks. Kord olevat üks Sokratese sõber Chaiperon küsinud Delphis jumal Apolloni pühamus püütialt (ennustajalt preestrinnalt), kelle suu läbi kõneles jumal ise, kas keegi on Sokratesest targem. Püütia vastanud, et mitte keegi pole targem. Sokrates ise seda ei uskunud. Ta ei pidanud ennast targimaks ning seetõttu hakkas teisi arukaid isikuid n-ö järele katsuma. Selgus, et Sokratese tarkus seisneb eelkõige selles, et filosoof kunagi ei kujutanud ette seda, mida ta ei tea. Siit ka üldtuntud aforism: ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". PLATON (427-347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines aristokraatlikust perest. Algul oli tema õpetaja Kratylos (Herakleitose järgija), hiljem Sokrates
(ilmselt äikesejumala sümbol), kaksikkilp, sõnnisarved, labürint, härjakultus (rituaalsed tantsud härgade ees), maokultus (preestrinnakujukesed madudega) päikese- ja kuukultus o Arhailine ajastu - piirkondlikud jahiloomadega seotud kultused, usk loodusvaimudesse (najaadid, drüaadid jt), agraarne viljakuskultus, esivanematekultus meeste salajased kultusliidud ja kultusmängud (Olümpia, Nemea, Isthmose, Püütia mängud), naiste kultusliidud (Demeteri, Kore müsteeriumid), perekondlik kodukoldejumaluse kultus, kangelaste- pooljumalate kultus (Herakles), müüt kulturiheerosest (Prometheus) o Klassikaline ajastu - üldkreeka panteoni tekkimine sulandunud: Egeuse kultuuri usund + indoeuroopa usund + Väike-Aasia usundid + Mesopotaamia usundid, kultus ohvriandide toomine (toit, loomad), avalikud protsessioonid
Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse ja nende austamisse antropomorfne- jumalad, kes olid inimesetaolised nii välimuselt kui iseloomult. Kreeka religioonile iseloomulik. Olümpose mägi- sellel mäel Põhja-Kreekas elasid mütoloogia kohaselt jumalkond ehk pantheon ehk kreeklased arvasid, et seal elavad nendede jumalad altar- pühamu üks osa, kus ohverdatakse oraakel- ehk püütia ehk preestritar, kes vahendas jumala vastust püütia- ehk oraakel ehk preestritar, kes vahendas jumala vastust Hadese riik- kreeklaste arusaam surnute maailmast / siinpoolse elu lõpus mindi sinna ´´logelema´´ aasta 776 eKr- sinna maani ulatusid olümpiavõitjate nimekiri, mis koostati 5.sajandil olümpiamängud- Pierre De Coubertin on oluline, sest tema taastas olümpiamängude traditsiooni ja teda kutsutakse moodsate
Seetõttu nimetati preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis tulevikku kuulutas, püütiaks. Kuidas kuulutamine täpselt toimus, pole teada. Kindel on vaid, et püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal ja oli jumalast täidetud ehk entusiastlik. Püütia sageli raskesti
teatron istmestik, pingid orchestra endisaegne lavaplats, ümmargune väljak koori esinemiseks stoa galeriikäik, katusega kaetud sammaskäik kahe teatri vahel 22. Delfi Tõlkes emakas. Parnassose mägi muusade mägi Delfi on maailma keskpaik. Apolloni kultus. Apollonile allus 9 muusat. Antiigi kuulsaim ettekuulutuste paik. Kastaliia allikas. Nümf uputas end, ei tahtnud Apolloni saagiks saada. Suur pühadus. Selles allikas pidid end pesema Apolloni preestrid, püütia. Koopast tuli mürgiseid aure ja ennustaja läks transi ja sonis. Maailma naba on Omphalos. Zeus lasi lendu 2 kotkast, seal said kokku. Ema Leto sünnitas Apolloni ja Artemise. Raseduse aegu kiusas Python. Selle koha peal Apollon tappis Pythoni vastleiutatud vibuga. Apolloni tempel. 23. Ateena Akropol Kõik, mis Akropolil on, on ehitatud alates 5. saj. algusest e.Kr. Kreeka-Pärsia sõdade (500-449 ema) tagajärjel hävitati kogu Akropol. Akropol Akropolis. Akros-kõrge, polis-linnriik
Lugu, millest Homeros jutustab, võis juhtuda umbes 13001200 e.Kr. Antiiksed olümpiamängud Vanad kreeklased pidasid esimesed olümpiamängud aastal 776.e.Kr. Neid korraldati iga 4 aasta tagant kuni aastani 393.AD, mil peeti 293.mängud. Imeline on, et need mängud pidasid vastu 1.169 aastat, see on pikk aeg, võrreldes moodsate olümpiamängudega, mida on vaid pisut üle 100 aasta peetud. Vanas Kreekas peeti ka näiteks Püütia mänge, Neemea mänge ja Isthmia mänge, sel moel pidid kreeka atleedid osalema vähemalt ühtedel mängudel aastas. Siiski olid nende hulgast kõige hinnatumad olümpiamängud. Võitluskunstide seisukohalt võik välja tuua järgmised daatumid: 1.mängud 776.e.Kr. Esimesed olümpiamängud 18.mängud 708.e.Kr. maadlus lisati mängude kavasse 23.mängud 688.e.Kr. poks lisati mängude kavasse 33.mängud 648.e.Kr. pankraation võeti kavasse 37.mängud 632.e.Kr. lisati maadlus poistele 41
neid mitu tükki ja tegi pilli, mida tuntakse paanivilena. Tuntuim kaksikvilepill on aulos, vana-Kreeka roopill, mida valmistati juba 2800 eKr. Kumbki vile oli 50 cm pikkune koonuseline toru 3 6 kõlaavaga. Aulos kuulus Dionysose orgialiku kultuse juurde, sellel saadeti koore, pulmi ja matuseid, kus seda mängiti rongkäigus. Seda mängiti ka kuulsate inimeste ja võidukate sportlaste auks, samuti muusikute võistlustel, näiteks Delfis Püütia mängudel. Põispilli tuntakse 9. sajandist. Seda mängiti puhudes läbi lühikese toru loomapõide, mille külge oli kinnitatud roog. Põis oli õhureservuaar nagu torupillikott. Põiest väljuva pilliroo sees olid sõrmeavad. Torupill Torupill pärineb tõenäoliselt Sumerist ja võib-olla ka Kreekast. Neid tunti Roomas ning Araabia kirjalikes allikates mainitakse 11. sajandil. Nende peamine iseloomulik omadus on pidev heli, mida tekitatakse tuulekotti reserveeritud õhu abil
Sõna ``pontifex`` kasutati hiljem ristiusu piiskopide puhul (ka Rooma Piiskopi puhul). Tiitlit ``Pontifex Maximus" kasutati Rooma Katolikus Kirikus peapiiskopi ehk Paavsti puhul. Seda nimetust ei lisatud Paavsti ametlike tiitlite hulka, kuid antud fraasi võib leida ehitistelt, müntidelt ja ausammastelt. http://en.wikipedia.org/wiki/Pontifex_Maximus Preesterkuningas – valitseja, kes juhtis riigiasju ja jumalate auks korraldatud rituaale. Püütia – ennustav preestrinna Delfis Apolloni templis. Kuulsaim oraakel oli Apolloni oraakel Delfis Kesk-Kreekas Parnassose jalamil. Legendi kohaselt tappis Apollon seal lohemao Pythoni. Seepärast kandis Delfi preestrinna, kes vahendas tulevikuennustusi, püütia nimetust. Püütia istus kolmejalgsele pingile koopalõhe kohal, kust tulid uimastavad aurud. Uimastavate aurude mõjul kisendas püütia seoseta sõnu. Neid võis tõlgendada mitut moodi, nii nagu oli kasulik
on need kirjutatud? Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. Värsside arvatav autor on Simonides ning need on pühendatud Termopüülides lahingus langenud spartalastele. 29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pindaros oli tähtsamiad koorilüürikuid Ta tegutses professionaalse poeedina ja kirjutas luulet nii religioosseteks pidustusteks kui ka eraisikutele. Meieni on säilinud neli tema epiniikionidega Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks. Tema oodid kajastavad kreeka aristrokraatia väärtushinnanguid, ülistades head päritolu, vaprust ja au. 30. Milline oli atika draama tekkimise kontekst? Milliseid probleeme kajastas atika tragöödia 5. sajandil eKr? Atika ajajärgul (5-4 saj eKr) loovutas kirjanduses lüürika oma koha draamale. Poliitiliselt tõusis esile Ateena ja Atika maakond. Kreeka tragöödiat nimetatakse
järgmise Zeusi-soost lapsena sündis Kreekamaal hoopis peajumala lapselaps Eurystheus. Kohustus teenida vanemat sugulast määras kogu Heraklese elukäigu... Tulles tagasi Heraklese sünni juurde , siis võib märkida, et algselt nimetasid vanemad oma lapse Alkideseks, mis tulenes tema vanaisa, Alkeuse, nimest ning tähistas füüsilist tugevust (kr.k ). Nime `Herakles' (kr. k `Hera au') soovitas Heraklesele aga Delfi püütia. Eks see nimi vihastas Herat veelgi enam, kuid võib arvata, et ennustus viitas pigem kaugele tulevikule, Heraklese jumalikustamisele ning leppimisele Heraga. Heraklese hälliajast on teada jutustus sellest, kuidas Hermes imik-Heraklese magava Hera rinnapiima imeda lasi, andes sellega Heraklesele võimaluse elu lõpul taevasse tõusta...kuid kui Hera ärkas ning avastas, et tema suurim vaenlane tema rinda imeb, tõukas ta lapse vihase käehoobiga minema
annaabi.ee 
