Kreeka ja Idamaade regioonide sarnasused ja erinevused (0)

Kreeka ja Idamaade religioonide sarnasused ja erinevused.
Paljudes muistsetes riikides on sarnasusi , mis tulenevad ühe või teise riigi mõjutustest. Kuid alati on ka erinevusi. Ei ole olemas kahte sellist riiki, mis oleksid täiesti ühesugused. Mina nüüd arutangi Muistse-Kreeka ja Idamaade religioonide ühiseid jooni ja erinevusi.
Usk oli kõikjal olemas. Oli ka vaja inimesi, kes hoolitseksid jumalateeninduste eest, ohverdaksid jumalatele loomi ja teeksid kõik, et jumalad rahul oleksid. Selle töö jaoks olid olemas preestrid . Nende peamiseks erinevuseks oli koht ühiskonnas. Egiptuses moodustasid preestrid ühiskonna harituima osa, kes kujundasid inimeste vaimuelu ja mõttemaailma. Ka Mesopotaamias kujundasid nad rahva religioosseid tõekspidamisi. Kreeka aga erines neist selle poolest, et seal ei moodustanud preestrid omaette seisust , vaid elasid peale tööd harilike kodanikena tavapärast elu. Ma arvan, et Kreekas oli rahvas sellepärast ühtsem, kuna preestrid olid nende endi seast. Ei olnud mingit kõrget klassivahet ja inimesed võisid ennast nendega samastada.
Usk oma jumalatesse oli tugev. Ja et näidata oma rõõmsameelsust ja austust, korraldati suuri usupidustusi. Need toovad aga välja kaks sarnasust – esimene oleks, et olid sellised suured pidustused ja teine, et nende ajal toodi välja templist jumala kuju, mida muidu nägid ainult preestrid. Kreekale sarnaselt toimiti Egiptuses. Ka seal võisid tavaliselt ainult preestrid seda kuju näha, aga pidustuste ajal toodi jumala skulptuur rahva ette ja preestrid kandsid seda ronkkäigu ajal. See oli hea viis rahvast jumalaga lähedasemaks teha, sest keegi ei sundinud sündmusest osa võtma, kuid see oli nii rõõmus toiming, et seda tehti ikkagi.
Jumalate austamine oli enamasti kõikides riikides sama, mis Kreekasgi. Püstitati tempel, sinna sisse pandi jumala kuju, mida hooldasid ainult preestrid. Sellele kujule ohverdati ja teda austati. Iisraelis oli aga kõik pisut teistmoodi. Nende ainujumal oli Jahve . Iisraellased uskusid, et Jahve on ainus jumal kõigile ja ka kogu maailma looja. Seega esimeseks aastatuhande keskpaigaks e.Kr oli seal välja kujunenud tõeline ainujumalakultus. Kreekas seda ei olnud. Seal austati paljusid jumalaid. Monoteism oli minu arust lihtsam. Kõigile oli teada, kes on maailma looja, ei olnud segaseid seisukohti, kuna oli ju ainult üks jumal.
Mainides maailma loomist on ka sellega palju müüte seotud. Kreekas usuti , et kõigepealt oli Chaos, kellest sündis kõigi elusolendite ema Gaia , kes omakorda sünnitas endale abikaasaks Uranose. Viimane, aga ei sallinud nende järeltulijaid –titaane ning haudus kurje plaane. Kronos jõudis ette ja tegi oma isa viljatuks ning võttis maailma valitsemise üle. Hiljem, peale titaanide ja jumalate sõda, tuli Zeusil, Kronose pojal, võidelda veel sajapäise maoga. Siis said jumalad kindla võimu maailma üle. See müüt on sarnane Mesopotaamia maailma tekkimise loole. Seal mainitakse samamoodi järeltulijate väljaastumist oma vanemate vastu ja neilt võimu ülevõtmist. Mõlemad räägivad ka peajumala võitlusest ürgema sünnitatud koletisega. Kuna Kreeka variant on kahtlemata hilisem, siis on põhjust arvata, et see on Mesopotaamiast üle võetud. Mulle meeldib selline loominguline lähenemine maailma loomisesse. See on midagi sellist, millest ka lapsed aru saaksid. Iisraelis usuti, et Jumal lõi maailma ja esimesed inimesed, kelle järeltulijad moodustasid inimkonna. See legend on Kreeka omast täiesti erinev, sest Aadam ja Eeva ei astu Jumalale vastu ega püüa maailma valitsemist enda kätte võtta. Selline maailma loomine on minu jaoks realistlikum ja loogilisem, kui need teised.
Alati on proovitud tulevikku ennustada või seda paremaks muuta. Ei puudu see ka Kreeka usundist. Ennustamisel jälgiti endeid, vaadati ka ohvrilooma siseelundeid, eriti maksa. Kõige järgi võis ennustada, aga tuli lihtsalt osata märke lugeda. Kreekas olid ka oraaklid, kus käidi jumalalt tuleviku kohta küsimas. Preestrinna, kes vahendas jumalalt saadud tulevikukuulutusi, kandis nimetust püütia. Sarnaselt Kreekale oli ka Mesopotaamias ennustamine tähtsal kohal. See kuulus iga kombetalituse juurde. Levinud oli ohvrilooma siseelundite järgi ennustamine. Siin sai sellest ka teadusharu. Ennustamine andis inimestele suurema usu jumalatesse ja ka suurema usu endasse, sest kõik läheb ju ladusamalt, kui inimesel on tunne, et keegi usub temasse.
Kreeka ja Idamaade religioonid olid väga sarnased, kuid samas pisiasjades väga erinevad. Sarnasust põhjustasid Idamaade mõjutused kreeka kultuuris.