Vana-Kreeka (Ennustamine ja surmajärgsus) (0)

b>Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk  Hellas  oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk  hellenid . Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa,  Egeuse mere saared  ja Väike- Aasia  lääneranniku.
Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu, neid käidi uurimas oraaklitelt. Oraakel on pühamu , kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Dodoona oraakel Epeiroses oli üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägede tihedas hiies oja kaldal võimas tamm ja altar . Tamme loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid.

Delfi

Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid aure. Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad inimeste ja koguni tervete riikide tegevust oma isiklikes huvides, just nagu oleks see sündinud jumalate nimel.
Oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, nad andsid kahemõttelisi vastuseid, mida sai tõlgendada nii või teisiti.Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks.
lad. Oraculum – ennustus

Ennustus

Ennustusi võeti väga tõsiselt; nõu küsiti alati enne olulisi ettevõtmisi ning oraakli poolt antud nõuannete tõlgendamise üle arutati hiljem rahvakoosolekutel. Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion – koht kus jumal õpetusi jagab ; rohkem tuntud lad k väljend oraculum – ennustus ). Kuulsaim oraakel asus Apolloni templi juures Delfis Kesk-Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima . Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja andsid edasi küsijale. Kuna ennustused olid sageli raskesti tõlgendatavad, siis vaieldi rahvakoosolekutel ja nõukogudes sageli jumala sõnumi tähenduse üle.
Ennustused polnud kergesti mõistetavad - jumal andis inimestele tuleviku kohta ainult märke , neist arusaamine oli surelike endi mure. Hellenid suhtusid püütia ettekuulutustesse väga tõsiselt, kahtlemata nende õigsuses. Ennustamine põhines ekstaasil, unenäol ja visioonil ning inspiratsioonil, oraaklil ja astroloogial. Selgeltnägijatel oli tähtis koht, asendasid ka arsti. Olid tegevad ohverdamisel, poliitilistes küsimustes, säilitasid usunditavasid.

Elu pärast surma

Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Usuti , et surnutele tuleb järele tiibsaabastes Hermes, kes juhatab nad surnuteriiki läbi Acheroni, valude ja piinade jõe. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile . Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu . Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena.

Hadese riik

Surnute hingete teekond viis allilma Hadese riiki. Hades, Zeusi vend, oli surnute ja allilma jumal, kes valitses surnuteriiki koos oma ustava kolmepäise koera Kerberosega. Hades (Pluto) valitses allmaailma ja surnuid. Sõna „Hades“ päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata , enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu".Allilma väravaid valvas truu valvekoer Kerberos. Arvatakse, et Kerberose kolm pead tähistavad 3 aega: 1 pea näeb minevikku, teine pea jälgib olevikku ning kolmas pea vaatab vaatab tulevikku. Samuti on levinud arvamus, et Kerberose pead tähistavad sündi, noorust ja vanadust.
Kõik Kerberose pead söövad ainult elavat liha ja seetõttu lubavad meeleldi surnute hingi allmaailma, kuid ei luba kellelgi neist sealt lahkuda.
Hadese riigis elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena, kuhu võis pääseda koobaste või allikate kaudu, aga ka maailma ümbritsevat Okeanose jõge mööda. Usuti, et Hadese riiki ümbritseb allilmajõgi Acheron, kust paadimees Charon hingi üle viib. Kuna paadimehele tuli maksta selle eest, et ta hingesid üle Acheroni jõe Hadese riiki viiks, oli inimestel kombeks panna matustel surnutele suhu hõbemünt.
RHADAMANTHYS, MINOS & AIAKOS olid varjude jumalad, kes algselt oli surelikud Zeusi pojad. Nad saavutasid oma positsiooni pärast surma seaduste kehtestamist maa peal. Aiakos valvas Hadese riigi võtmeid ja pidas kohut meeste üle Euroopast, Rhadamanthys aga pidas kohut Aasiast tulnud meeste üle ning Minose ülesandeks oli anda lõpphääl.
Inimesed, kes aga lootsid omada paremat staatust peale surma, võtsid osa müsteeriumidest: need olid salajased jumalateenistused , mille käigus saadi jumalatega väga lähedasteks.