Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Kreeka (Ennustamine ja surmajärgsus) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
b>Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk  Hellas  oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk  hellenid . Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa,  Egeuse mere saared  ja Väike- Aasia  lääneranniku.
Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu, neid käidi uurimas oraaklitelt. Oraakel on pühamu , kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Dodoona oraakel Epeiroses oli üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägede tihedas hiies oja kaldal võimas tamm ja altar . Tamme loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid.

Delfi


Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal, kust väljus uimastavaid aure. Uimastatuna neist aurudest kaotas püütia teadvuse ja kisendas seosetuid sõnu. Preestrid tõlgendasid neid oma heaksarvamise järgi. Sageli suunasid nad inimeste ja koguni tervete riikide tegevust oma isiklikes huvides, just nagu oleks see sündinud jumalate nimel.
Oraaklid tegelikult ei teadnud tulevikku, nad andsid kahemõttelisi vastuseid, mida sai tõlgendada nii või teisiti.Oraaklite poolt antud nõuannete ja ennustuste eest toodi templile andameid. Delfi tempel muutus aegade jooksul määratute rikkuste omanikuks.
lad. Oraculum – ennustus

Ennustus


Ennustusi võeti väga tõsiselt; nõu küsiti alati enne olulisi ettevõtmisi ning oraakli poolt antud nõuannete tõlgendamise üle arutati hiljem rahvakoosolekutel. Jumalate tahte väljaselgitamiseks kasutasid kreeklased endeid, mida loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion – koht kus jumal õpetusi jagab ; rohkem tuntud lad k väljend oraculum – ennustus ). Kuulsaim oraakel asus Apolloni templi juures Delfis Kesk-Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima . Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja andsid edasi küsijale. Kuna ennustused olid sageli raskesti tõlgendatavad, siis vaieldi rahvakoosolekutel ja nõukogudes sageli jumala sõnumi tähenduse üle.
Ennustused polnud kergesti mõistetavad - jumal andis inimestele tuleviku kohta ainult märke , neist arusaamine oli surelike endi mure. Hellenid suhtusid püütia ettekuulutustesse väga tõsiselt, kahtlemata nende õigsuses. Ennustamine põhines ekstaasil, unenäol ja visioonil ning inspiratsioonil, oraaklil ja astroloogial. Selgeltnägijatel oli tähtis koht, asendasid ka arsti. Olid tegevad ohverdamisel, poliitilistes küsimustes, säilitasid usunditavasid.

Elu pärast surma


Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Usuti , et surnutele tuleb järele tiibsaabastes Hermes, kes juhatab nad surnuteriiki läbi Acheroni, valude ja piinade jõe. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile . Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu . Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena.

Hadese riik


Surnute hingete teekond viis allilma Hadese riiki. Hades, Zeusi vend, oli surnute ja allilma jumal, kes valitses surnuteriiki koos oma ustava kolmepäise koera Kerberosega. Hades (Pluto) valitses allmaailma ja surnuid. Sõna „Hades“ päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata , enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu".Allilma väravaid valvas truu valvekoer Kerberos. Arvatakse, et Kerberose kolm pead tähistavad 3 aega: 1 pea näeb minevikku, teine pea jälgib olevikku ning kolmas pea vaatab vaatab tulevikku. Samuti on levinud arvamus, et Kerberose pead tähistavad sündi, noorust ja vanadust.
Kõik Kerberose pead söövad ainult elavat liha ja seetõttu lubavad meeleldi surnute hingi allmaailma, kuid ei luba kellelgi neist sealt lahkuda.
Hadese riigis elati rõõmuta, tahteta ja mäluta varjudena, kuhu võis pääseda koobaste või allikate kaudu, aga ka maailma ümbritsevat Okeanose jõge mööda. Usuti, et Hadese riiki ümbritseb allilmajõgi Acheron, kust paadimees Charon hingi üle viib. Kuna paadimehele tuli maksta selle eest, et ta hingesid üle Acheroni jõe Hadese riiki viiks, oli inimestel kombeks panna matustel surnutele suhu hõbemünt.
RHADAMANTHYS, MINOS & AIAKOS olid varjude jumalad, kes algselt oli surelikud Zeusi pojad. Nad saavutasid oma positsiooni pärast surma seaduste kehtestamist maa peal. Aiakos valvas Hadese riigi võtmeid ja pidas kohut meeste üle Euroopast, Rhadamanthys aga pidas kohut Aasiast tulnud meeste üle ning Minose ülesandeks oli anda lõpphääl.
Inimesed, kes aga lootsid omada paremat staatust peale surma, võtsid osa müsteeriumidest: need olid salajased jumalateenistused , mille käigus saadi jumalatega väga lähedasteks.
Vana-Kreeka-Ennustamine ja surmajärgsus #1 Vana-Kreeka-Ennustamine ja surmajärgsus #2 Vana-Kreeka-Ennustamine ja surmajärgsus #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maku55 Õppematerjali autor
Vana-Kreeka;Delfi;Ennustamine;Surmajärgsus;Hadese riik

Sarnased õppematerjalid

Oraaklid
1
doc

Oraaklid

Oraaklid. Kreeklased palvetasid oma jumalaile koduseil altareil ja templeis. Enamikul pühamuist oli tähtsust ainult selle paiga jaoks, kus nad asetsesid. Kuid mõningaid pühamuid austati kogu Kreekas ja vahel koguni väljaspoolgi. Eriti kuulsad olid need pühamud, kus asusid oraaklid, kes jagasid mitmesuguseid nõuandeid ja ennustasid tulevikku. Selliseks oli näiteks Dodoona oraakel Epeiroses, üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägedes tihedas hiies oja kaldal altar ja võimas tamm. Viimast loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koo

Ajalugu
Vana-Kreeka igapäevaelu
74
pptx

Vana-Kreeka igapäevaelu

majanduslikud, poliitilised ja kultuurilised sidemed. Hellenid ja barbarid • Kolonistid puutusid siirdealadel kokku teiste rahvastega, mis omakorda suurendas sarnaseid keelemurdeid ning kultuuritraditsioone järgivate kreeklaste ühtekuuluvustunnet. Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning kreeklastega asustatud alasid Hellaseks. Kõigi võõramaalaste suhtes tunti teatavat üleolekutunnet ning neid nimetati barbariteks. Abielu ja perekond • Vana-Kreeka perekond oli oma iseloomult patriarhaalne e isakeskne. Naistel kodanikuõigused puudusid ja nad olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks peeti tugevate ja tervete laste sünnitamist ning majapidamise eest hoolitsemist. Abielud sõlmiti Kreekas mehe ja tulevase kaasa isa vahel ning enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega. Abielu ja perekond • Meeste tihe igapäevane läbikäimine sõjalistel harjutustel, sportimisel või

Kreeka kultuur
VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused
18
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID ja iseloomustused

· Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos ­ parim; kratos ­ võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega.

Kunstiajalugu
VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

· Hellenistlike riikide kujunemine pärast Aleksander Suure surma (323 eKr). · Rooma riigi tugevnemine ja Kreeka ning Makedoonia allutamine 2.saj eKr. · 30 eKr viimase hellenistliku riigi- Egiptuse allutamine Rooma ülemvõimule. Vana-Kreeka ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 1. VANA-KREEKA ÜHISKONNAKIHID, LINNRIIGID JA NENDE VALITSEMINE: 1.1. Ühiskonna struktuur Vana-Kreekas: Vana-Kreeka arhailisel perioodil (800-500 eKr) kujunesid lõplikult välja ühiskonnakihid: a) Aristokraadid (kr k aristos ­ parim; kratos ­ võim)- Kreeka ühiskonna ülemkiht; ülikutest suurmaaomanikud, kes kasutasid põldude harimiseks orjade ja sõltlaste tööjõudu või harvem tegelesid kaugkaubandusega.

Ajalugu
Kreeka Vanim Periood
26
doc

Kreeka Vanim Periood

.....................................................................................13 Section IV.1 Theseus...........................................................................................................14 Section IV.2 Oidipus...........................................................................................................15 Article I. Argonautide müüt......................................................................................................16 Article I. Vana-Kreeka eepos "Ilias".........................................................................................17 Article I. Vana-Kreek eepos "Odüsseia"...................................................................................20 Article II. Sõjandus ja ühiskondlikud mängud. Oraaklid..........................................................22 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................26

Ajalugu
-Antiikmütoloogia- sisukokkuvõte
26
doc

''Antiikmütoloogia'' sisukokkuvõte

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos – jõgi ümber maa, Tethys – O naine, Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Z naine ja õde 4. Ares (Mars) – Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja

Antiikmütoloogia
Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted
17
doc

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

ANTIIKMÜTOLOOGIA sisukokkuvõtted Edith Hamilton 1. pilet TITAANID JA KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST: Titaanid olid maa ja taeva lapsed. Titaane kutsutakse sageli vanemateks jumalateks. Titaanidest tuntuimail Kronosel (Saturnus) oli palju lapsi, teatuim Zeus (Jupiter), kes haaras isalt võimu. Tähtsamad titaanid: Okeanos ­ jõgi ümber maa, Tethys ­ O naine, Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne ­ mälu, Themis ­ õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jum. elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) ­ vennad 2. Hestia (Vesta) ­ kolme esimese õde 3. Hera (Juno) ­ Z naine ja õde 4. Ares (Mars) ­ Z+H poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Ap

Kirjandus
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri ­ Poseidon, allmaailm ­ Hades, ülemvalitseja ­ Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun