· Vigastada võime end esemete maha kukkumisega,lõigates kui ka pestes. · Köögis olles peavad teravad esemed olema pandud ettenähtud kohtadesse, et väiksemad lapsed kui ka suured inimesed ei vigastaks ennast. · Kui ese puruneb tuleb see viivitamatult ära koristada ja jälgida ega pisikesi klaasikilde maha ei ole jäänud. Põrutus Köögis olles tuleb ette ka põrutusi: lihahaamer läheb näpu pihta või pudrnunui kukub varba peale. · Esmaabi leiab sügavkülmast, võttes jääkuubiku keerates see salvräti sisse ja asetades põrutatud kohale. · Kui põrutus ei kao asenda külmkompress soojaga ehk viinakompress: niisutades marlitükki viinas,keerates see ümber valutava koha, kata tsellofaani ja vatikihiga ning kinnita. Järgmiseks päevaks peaks paistetus kadunud olema. Tuleohutus · Kui on tavaline pliit siis ära unusta siibrit lahti teha! · Elektriseadmed ei tohi kokku puutuda veega.
1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada: * sideme asetamisega haavale * jäseme tõstmisega kõrgemale * arteri kinnisurumisega survepunktides * kombineerides kõiki 3 eelpool toodud meetodit, aseta steriilne side haavale! 5. UPPUMINE VÕI ELEKTRISHOKK * alusta kunstlikku hingamist * kiire transport raviasutusse 6. TEADVUSETUSSEISUND * asend: pea pööratud ühele küljele * puhastada suu
alusel ja arvestades Euroopa Liidu direktiivide 89/654/EMÜ «Ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuded töökohale» (EÜT L 393; 30.12.1989) ja 89/391/EMÜ «Abinõudest töötervishoiu ja tööohutuse täiustamiseks tööl» (EÜT L 183; 29.06.1989) nõudeid määran: §1. Kehtestada «Esmaabi korraldus ettevõttes» (1) Tööandja kohustused 1) Kindlustada esmaabivahendite olemasolu töökohtadel ja ruum, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni. 2) Paigutada nähtavatele kohtadele juhendmaterjalid esmaabi andmise viisidest (plakatid, brozüürid jm näitlikud materjalid). 3) Määrata isik, kes vastutab esmaabivahendite korrashoiu eest. Esmaabivahendite asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud ja asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, samuti peavad olema nähtavale kohale välja pandud telefoninumbrid abi kutsumiseks (ühtne number 112).
Jakob Westholmi Gümnaasium Esmaabi Referaat Hendry Sadrak 6.b Tallinn 2010 Esmaabi Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Esmaabiandja peaks olema läbinud sellekohase koolituse. Esmaabi vajadus võib tekkida igaühel ja igal ajahetkel. Võib tekkida vajadus anda teistele esmaabi, samuti võib igaüks ootamatult ka ise esmaabi vajada. Võib juhtuda, et satud olukorda, kus pead kiiresti tegutsema, et teise inimese valu leevendada või lausa tema elu päästa. Esmaabi juures on kiire ja tark tegutsemine kõige olulisemad. Hinnates esmast olukorda, pead otsustama, kas kutsuda abi või viia inimene traumapunkti. Kui aga sa ise või teine on tõsises ohus, siis peaksid kutsuma kiirabi. Oluline
Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi Tagan väsrske õhu ning samas rahustan isikut Küsin kasutatavate ravimite kohta Juhul kui antud meesterahvas kaotab teadvuse, hingamise või pulsi, elustan ma teda kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Havade tõsidust hindan vere voolu, haava asukoha, suuruse ja sügavuse järgi. Tuleks teada ka millega on haav tekitatud. Pindmine haav tekib tavaliselt naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt sellised haavad ei veritse, kuid need võivad valutada. Määrdunud marrastust puhastatakse külma voolava veega ning hiljem tupsutatakse desinfitseeriva lahusega. Väike haav on pindmine haav, mis on umbes 1- 1-5 cm pikkune. Sellised haavad
ettevaatlikult eemaldada. Kõige hullem on, kui kuum rasv satub silma. Loputa silma kohe külma veega, seejärel kange teega. Kindluse mõttes mine ka silmaarsti juurde. Kui oled tulist suppi maitstes kõrvetanud keelt, aitab jällegi tee. Hoia külma teed mõni minut suus - tees sisalduv taniin rahustab ärritunud limaskesti. Põrutuse puhul aitab jäätükk Ka köögis võib juhtuda väikesi põrutusi: lihahaamer lööb näpu pihta või pudrunui kukub varba valusaks. Esmaabi otsi sügavkülmast: võta jääkuubik, keera see salvräti sisse ja aseta põrutatud kohale. Korda seda protseduuri päeva jooksul mitu korda, kui vaja, kasuta jääkuubikut järgmiselgi päeval. Kui kolmandal päeval pärast õnnetust pole punetus ja paistetus kadunud, asenda külm kompress soojaga. Kõige lihtsam on viinakompress: niisuta marlitükki viinas, keera see ümber valutava varba või sõrme, kata tsellofaani ja vatikihiga ning kinnita. Ühe päevaga peaks valu ja punetus kaduma.
käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavade tõsidus olene suurusest, sügavusest ja verevoolust. PINDMINE HAAV Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda, tavaliselt narmendab. Võib paraneda ilma armida ● Kasutada kaitsevahendeid: kilekotid, kindad. ● Vältida verega kokkupuudet. ● Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.)
Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades spetsiaalseid vahendeid ja ravimeid. Hingamisteede avamine erivahenditega, südametalituse taastamine defibrillaatoriga, ravivedelike manustamine. Transportimine-õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jäetakse kannatanu transpordi ajal. Ravi-ravimine toimub haiglas. Andmed juhtunud ja juba osutatud abi kohta edastatakse ühelt abistajate rühmalt teise.
Kõik kommentaarid