E-ained, toiduvärvid, säilitusained (0)

E-ained
E-ained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset , aroomi või mõnda muud omadust. E-ainete ohutust kontrollitakse loomkatsetega ja kui avastatakse mingi oht, on toiduainetesse lubatavad hulgad 100 korda väiksemad nendest , mis loomkatsetes ei tekita enam ohtu. Samal ajal võivad mõned looduslikud toiduained sisaldada neid aineid ainult 5-50 korda vähem. Nii ei saa me alati öelda, et toiduained, millesse on tahtlikult lisatud lisaaineid , oleksid ohtlikumad kui looduslikud. Näiteks võivad köögiviljad sisaldada rohke lämmastikväetusega väetamise ja jaheda suve korral suurema koguse nitriteid, kui kasutatakse säilitusainena.
Toidu lisaainete ehk E-ainete põhilised grupid on järgmised: 

toiduvärvid (E 100 – E 199)

säilitusained (E 200 – E 299)

antioksüdandid (E 300 – E 399)

emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E 400 – E 499)

mitmesugused muud lisaained (E 500 – E 1500) - happed , alused ja nende soolad , aroomiained , želeerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. 
Toiduvärvid on eriti ohtlikud sünteetilised asovärvid, mis parandavad toidu värvust või annavad toidule värvi. Toidu lisaainetest on just toiduvärvid kutsunud esile kõige negatiivsema hoiaku. Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitri- ja karastusjookide tootmisel, lisandina jogurtitele, jäätistele jne. Näited: E102 Tartrasiin ja E110 Paraoranzh.
Säilitusained on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest. Toiduained võivad rikneda kahel viisil. Esimesel, mis kujutab ohtu inimesele, võivad toiduainetes arenevad bakterid , pärmid või hallitusseened põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. Teisel juhul võib toiduaine säilitamisel kaotada iseloomuliku maitse, halveneb välimus. Ühed vanimad säilitusained on nitritid , mida esialgselt lisati lihale ja lihatoodetele ilusa roosa värvuse andmiseks. Alles hiljem avastati, et nitritid suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. Tänapäeval on aga teada , et nitritid võivad reageerides toiduainetes erinevate amiinidega anda kantserogeenseid nitrosoamiine. Vaatamata sellele on nitritite kasutamine siiani enamikes maades lubatud, sest antimikrobiaalset toimet peetakse tähtsamaks kui nitrosoamiinidetekkeohtu. Näited: E201 Naatriumsorbaatja E202 Kaaliumsorbaat.
Antioksüdandid on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda oksüdeerumisprotsessidest tingitud riknemise eest (rasva rääsumine, värvuse muutumine jms). Toiduaine võib rikneda, kui halveneb ta maitse, välimus, väheneb toiteväärtus. Tihti ei kaasne nende muutustega otsene oht tervisele, kuid inimesed ei taha selliseid toiduaineid osta. Tüüpiliseks näiteks on kooritud õunte ja kartulite tumenemine ja rasva rääsumine. Laialdaselt kasutatakse antiöksüdantidena askorbiinhapet, mida lisatakse nt. vorstidele. Teiste antioksüdantide grupi moodustavad sulfitid , mis toimivad samal ajal kui säilitusained. Eriti laialdaselt kasutatakse neid puu- ja köögiviljade säilitamisel ja töötlemisel, mahla- ja veinitööstuses. Kui sulfiteid on kasutatud, siis peaks see olema märgitud ka pakendil. Mõningatel inimestel võivad sulfitid kutsuda esile allergia.Näited: E320 Butüülhüdroksüanisool (BHA) ja E321 Butüülhüdroksütolueen (BHT).
Stabilisaatorid on ained, mis säilitavad toidu füüsikalis-keemilist seisundit ning säilitavad või tugevdavad toidu värvust.Näiteks: kaltsiumatsetaat E263. Emulgaatorid on ained, mis muudavad toidus kaks või enam segunematut koostisfaasi homogeenseks emulsiooniks või säilitavad tekkinud emulsiooni .Näiteks: Polüsorbaat 20 E432 Paksendajad on ained, mis suurendavad toidu viskoossust . Näiteks: Metüültselluloos E461.
Mitmesugused muud lisaained on näiteks happed, alused ja nende soolad, aroomiained, želeerijad, pakendamisgaasid ja vahutekitajad. Happed on ained, mis suurendavad toidu happelisust või annavad talle vajaliku hapu maitse. Pakendamisgaasid on gaasid, mis surutakse pakendisse enne toidu pakendamist, pakendamise jooksul või pärast pakendamist. Näiteks: Karrageen E407.