Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mikroorganismid ja viirused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Mikroorganismid  ja  viirused
Ketlin  Linnas
Mikroorganismid
Ehk  mikroobid  on väikseimad organismid,mis 
on nähtaval ainult mikroskoobiga.
Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka 
päristuumselt.
Bakterid
Bakterid  on ühe rakulised  eeltuumsed  ehk 
prokarüootsed organismid.
Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 
0,5-3µm.
Suurim seni leitud  bakter  on 0,75mm
Bakterite kuju
Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks 
põhitüübiks:
Kerabakterid ehk  kokid
Pulkbakterid ehk  batsillid
Spiraalsedbakterid ehk  sprillid
Keeritsbakterid ehk  spiroheedid
Jätketega bakterid ehk komajad
Niitjad bakterid
Kerabakterid ehk kokid
Pulkbakterid ehk batsillid
Spiraalsed bakterid ehk 
sprillid
Keeritsbakterid ehk 
spiroheedid
Jätketega bakterid ehk 
komajad
Niitjad bakterid
Bakterite ehitus
Bakteri rakus puudub tuum
Bakterite paljunemine
Bakterid paljunevad pooldumise teel
Mõnel  bakteril  on tähendatud 
omapärast sugulist paljunemist, kus 
juures ühe  bakteriraku  sisu voolab 
teise rakku.  
Hallitusseened
Erinevatesse süstemaatilistesse rühmadesse 
kuuluvad seened, kes tekitavad kohevaid ja 
sametisi seeneniidi- ja eoskandjakirmeid.
Hallitusseened muutuvad ohtlikuks alles siis 
kui nad  on ennast mugavalt toa nurka sisse 
seadnud.
Hallitusseente  
paljunemine
Paljunevad nii suguliselt kui ka mitte 
suguliselt.
Mitte suguline paljunemine toimub hüüfide 
ehk seeneniitide abil.
Enamasti paljunevad hallitusseened  spooride  
ehk eoste abil
Hallitusseente ehitus
Eosest areneb  niidistik .
Kogu  niitide  mass moodustab seene keha.
Pärmid
Päristuumsed mikroorganismid.
Sõnaga ’’pärm’’ seostatakse tavaliselt 
pagaripärmi.
Tegelikult on olemas väga erinevaid 
pärmseeni.
Tänapäevaks on neid avastatud umbes 1500 
liiki.
Pärmid on  ainuraksed .
Kuju
Paljunemine
Pärmseened  sigivad nii suguliselt kui ka mitte 
suguliselt.
Toimub, kas  pungumine  või pooldumine.
Algloomad
Enamik algloomi on üherakulised organismid.
Algloomade keha latab õhuke elastne kiht.
Algloomadel toimub  ainevahetus  pellikulli 
kaudu.
Kogu elutegevus toimub neil ühes rakus.
Tsüstina elavad nad üle ebasoodsad 
tingimused.
Algloomad toituvad bakteritest.
Algloomade paljunemine
Nad paljunevad pooldudes.
Alglooma  kuju
Kujult jaguneb viieks:
Kingloom
Amööb
Roheline silmviburlane
Lambia
Eosloomad
Kingloom
Amööb
Roheline silmviburlane
Lambia 
Eosloomad 
Vetikad
Toiduahela esimene lüli.
Toodavad hapnikku.
Seovad CO₂.
Kuuluvad protistide hulka.
Vetikate paljunemine
Suguta  paljunemine
Suguline paljunemine
• Ainuraksed poolduvad.
•  Hulkraksed  moodustavad  eoseid .
• Moodustuvad  sugurakud .
Kuju 
Munakujuline (koppvetikas)
Keraja  kujuga ( klorella )
Ümar ( pleurokokk ).
Ehitus 
Viirused
Viirused 
Nukleiinhappest ja valkudest koosnevad 
bioloogilised objektid.
Rakuline ehitus puudub.
Paljunevad nakatades  elusorganismide  rakke.
Viirustesse  nakatumise  
viisid
Piisknakkusega ( gripp )
Toiduga ja  joogiga  (A- hepatiit /kollatõbi)
Koevedelikega (AIDS;B-hepatiit)
Haigete  loomadega  (entsefaliit:marutaud)
Otsene kontakt 
haigega (leetrid,tuulerõuged, ohatis )
Raseduse ajal haigelt emalt 
lootele( punetised ;HIV)
Siirutajate abil(narutaud;puukensefaliit)
Siirutaja  on tõvestaja,edasi kandja teisele 
inimesele.
Viiruse ehitus
viroteraapia
Viirus  ise  tapab  haigustekitajad.
patsiendi verest eraldatakse dendriitrakud, mida 
inkubeeritakse koos erilise, ainult vähirakkudele 
omase antigeeniga.  Rakud  võtavad antigeeni enda 
sisse, küpsevad ning hakkavad seda oma pinnal 
esitlema.Seejärel viiakse rakud tagasi patsiendi 
organismi, kus need liiguvad juba lümfoidorganitesse 
 ning annavad seal Tlümfotsüütidele antigeeni 
esitlemisega edasi signaali rünnata rakke, kust seda 
antigeeni leida võib. Selle kõige tulemusena hakkab 
omandatud immunsüsteem aktiivselt kasvajarakke 
ründama ja haiguse vastu võitlema.
Tänan kuulamast

Document Outline

  • Slide 1
  • Mikroorganismid
  • Bakterid
  • Bakterite kuju
  • Kerabakterid ehk kokid
  • Pulkbakterid ehk batsillid
  • Spiraalsed bakterid ehk sprillid
  • Keeritsbakterid ehk spiroheedid
  • Jätketega bakterid ehk komajad
  • Niitjad bakterid
  • Bakterite ehitus
  • Bakterite paljunemine
  • Hallitusseened
  • Hallitusseente paljunemine
  • Hallitusseente ehitus
  • Pärmid
  • Kuju
  • Paljunemine
  • Algloomad
  • Algloomade paljunemine
  • Alglooma kuju
  • Kingloom
  • Amööb
  • Roheline silmviburlane
  • Lambia
  • Eosloomad
  • Vetikad
  • Vetikate paljunemine
  • Kuju
  • Ehitus
  • Slide 31
  • Viirused
  • Viirustesse nakatumise viisid
  • Viiruse ehitus
  • viroteraapia
  • Slide 36
Vasakule Paremale
Mikroorganismid ja viirused #1 Mikroorganismid ja viirused #2 Mikroorganismid ja viirused #3 Mikroorganismid ja viirused #4 Mikroorganismid ja viirused #5 Mikroorganismid ja viirused #6 Mikroorganismid ja viirused #7 Mikroorganismid ja viirused #8 Mikroorganismid ja viirused #9 Mikroorganismid ja viirused #10 Mikroorganismid ja viirused #11 Mikroorganismid ja viirused #12 Mikroorganismid ja viirused #13 Mikroorganismid ja viirused #14 Mikroorganismid ja viirused #15 Mikroorganismid ja viirused #16 Mikroorganismid ja viirused #17 Mikroorganismid ja viirused #18 Mikroorganismid ja viirused #19 Mikroorganismid ja viirused #20 Mikroorganismid ja viirused #21 Mikroorganismid ja viirused #22 Mikroorganismid ja viirused #23 Mikroorganismid ja viirused #24 Mikroorganismid ja viirused #25 Mikroorganismid ja viirused #26 Mikroorganismid ja viirused #27 Mikroorganismid ja viirused #28 Mikroorganismid ja viirused #29 Mikroorganismid ja viirused #30 Mikroorganismid ja viirused #31 Mikroorganismid ja viirused #32 Mikroorganismid ja viirused #33 Mikroorganismid ja viirused #34 Mikroorganismid ja viirused #35 Mikroorganismid ja viirused #36
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ketlin Linnas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
25
docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

erinevad, kui sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Nad on väiksemad kui bakterid. Viirused on rakusisesed parasiidid, kuna nad kasutavad paljunemiseks teist peremeesrakku. Viiruste pärilikkusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama ning viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, loomi, taimi, inimesi. Viirusi jagatakse bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad. Paljunemiseks peab viirus tungima mõne teise rakku. Rakku tunginud viirus paneb kas kohe või natuke hiljem tootma uusi viiruseid. 1.viiruse valguline ümbris tunneb ära õige peremees raku ja viirus kinnitub selle pinnale. 2. viiruse pärilikkusaine tungib rakku. 3. viiruse pärilikkusaine põhjal hakkab peremeesrakk tootma viiruse valke ja pärilikkusainet. 4. toodetud valkudest ja pärilikkusainest moodustuvad uued viirused. 5. peremeesrakk hävib ja uued viirused nakatavad järgmisi peremeesrakke. 6

Bioloogia
Mikrobioloogia kordamiskusimused
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

Periplasmaatiline ruum ehk periplasm- asub peptidoglükaani ja tsütoplasmamembraani vahel. See on täidetud geelitaolise ainega ja võib võtta enda alla 30% raku mahust. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Bakterid jaotatakse kuju järgi kolme põhivormi: kerakujulised ehk kokid, pulga- ehk silindrikujulised, spiraalsed ehk kruvikujulised mikroorganismid Looduses esineb kõige rohkem pulgakujulisi, vähem kerakujulisi ja kõige vähem spiraalseid mikroorganisme. Kokid (coccus, cocci) on kerakujulised bakterid läbimõõduga 1...2 m. Nad paljunevad pooldumise teel. Pärast pooldumist võivad nad üksteisest eralduda või jääda ka seotuks. Mikrokokid -- pärast pooldumist üksteisest eralduvad ja üksikutena paiknevad kokid.

Mikrobioloogia
Bioloogia eksam 2011- vastused
22
docx

Bioloogia eksam 2011 + vastused

Sel etapil emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. Loote norm. asend ­ pea, seejärel keha. Vastsündinut emaga ühendanud nabanöör lõigatakse ja laps vabastab karjumisega hingamisteed limast ja alustab hingamist. Pilet 7 1.Eukarüoot. Rakutuuma ehitus ja ülesanne. Kromosoomide ehitus. Eukarüoot ­ e. päristuumne rakk. Rakus on üks või mitu tuuma. (ainuraksed, seened, loomad, taimed) Viirused ei ole rakulise ehitusega !!!! Rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus on täidetud tsütoplasmaga, milles leidub erinevaid organelle. Rakutuum ­ tavaliselt raku keskel ümar või ovaalne. Tuum on ümbritsetud kahe membraaniga, membraanides on poorid, nende kaudu toimub ainete liikumine tuumavõi sealt välja. Tuum on täidetud karüoplasmaga, mis sisaldab vett, RNA-d, DNA-d ja teisi anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid. Tuumas asuvad kromosoomid. Tuuma tähtsaimad komponendid

Bioloogia
Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
83
doc

Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

Pilt ja alltekst: Kartulimardikad on ohtlikud kahjurid (pildil valmik ja vastne), kes võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad? Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised. Osa veeloomi on filtreerijad, kes sõeluvad veest toiduosakesi või väikseid organisme. Käsnad ja karbid veedavad kogu elu ühel kohal ja saavad toidu neist läbi voolavast veest. Karpidel jäävad veega kehaõõnde sattunud mikroorganismid lõpuste külge, mille ripsmekesed need edasi suuavasse toimetavad. Ookeanis elavad mitmed hulkharjasussid püüavad toitu oma sulgjate kombitsatega. Filtreerijad on ökosüsteemis väga olulised vee puhastajatena, filtreerides veest pisivetikaid, baktereid ning muud orgaanilist materjali. Pilt ja alltekst: Soojades meredes elab mitmesuguseid hulkharjasusse, kes oma paljude peenikeste jätketega filtreerivad veest toitu. Lisa Karbid töötavad nagu veepuhastusjaam

Bioloogia
Nimetu
114
pdf

Nimetu

1854- Lille'i ülikool, tegeles käärimiste tehnoloogiaga. Arvati, et etanool tehib suhkrust puhtkeemiliselt. Pasteur näitab, et etanool on pärmide elutegevuse produkt. Ebasoovitavad lisaproduktid tekivad tänu saastavatele piimhappebakteritele ja äädikhappebakteritele. Soovitas veinimahla kuumutada, et vältida veinihaigusi, ja lisada head käärivat veini. Soovitas kuumutada valmisprodukti (55C). Pastöriseerimine. Avastused: 1. Anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) 2. Andis esimese käärimiste definitsiooni (elu ilma hapnikuta) 3. Kirjeldas etanool-, piimhappe- ja võihappekäärimist 4. Sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel) 5. Märkis aeroobsete ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust (aeroobne lagunemine annab rohekm energiat kui aeroobne). Arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Haavanakkuste vältimiseks kuumutada operatsioonivahendeid

Kategoriseerimata
Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta
40
docx

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta

tekivad tänu saastavatele piimhapebakteritele ja äädikhapebakteritele. Pasteur soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada juuretisena head käärivat veini. Ta näitas ka, et valmis veini ja õlle kuumutamine soodustab tema pikaajalist säilimist. Pasteur soovitas kuumutada ka piima. Pastöriseerimine. 1) avastas anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid), 2) andis esimese käärimiste definitsiooni (elu ilma hapnikuta), 3) Kirjeldas etanool-, piimhape- ja võihapekäärimist; 4) sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel). 5) Pasteur märkis esimesena ka aeroobste ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. Pasteur arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid

Mikrobioloogia
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid ­ süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila ­ areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi

inglise teaduskeel
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal

Botaanika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun