Seened looduses ja inimese elus (0)

Grete  Grauberg ja  Kertu  Ojamäe
HWG
September 2010
  Tiitelleht
 Sisukord
 Sissejuhatus
 Seente tähtsus inimese elus
 Seente tähtsus looduses
 Söögiseened
 Hallitusseened
 Kübarseened
 Parasiteerivad seened
 Mürgised seened
 Mürgised seened 2
 Pärmseened
 Lagundajad
 Seened põhjustavad haigusi
 Kokkuvõte
 Kasutatud info
 Lõppsõna
Seened erinevad taime- ja loomariigist.
Seened on  omaette  rühm.
Mõningad seened on kahjulikud, osad mitte.
Seeneteadust nim. mükoloogiaks.
Seened ei vaja valgust
Looduses on rohkem kui 70 000 liiki seeni.
TOIDUKS
TÖÖSTUSES:  
* Toidutööstuses – pärmid, juust
 * Ravimitööstuses  -  penitsiliin
• PROBLEEMIKS : 
* Tekitavad mürgitusi
* Rikuvad toitu (  hallitus , kääritamine)
* Tekitavad haigusi- seenhaigus ( jalaseened)
* Kahjustavad puuehitisi
Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad.
Osalevad mulla tekkes.
Aitavad taimedel omastada toitaineid.
Põhjustavad organismidel haigusi.
Seeni kasutatakse toiduks.
 Tuntumateks  
söögiseenteks on 
kukeseen , šampinjon, 
austerservik  jne.
Eestis kasvab ligi 400 
söögiseene liiki.
Sinihallitus- ja 
valgehallitusjuustud 
(  Penicillium camembert, 
Roquefort)
Kasvavad väga  laias  
temperatuurivahemikus  
(mikroseened)
Osa hallitusseeni on 
mürgised 
Paljud kübarseened on hinnatud söögiseened.
Seened sarnanevad kõige rohkem juurviljadega.
 Seentes  on umbes 90% vett.
Nad sisaldavad väärtuslikke toitaineid ja vitamiine.
Toiduna on kõige väärtuslikumad samal päeval korjatud 
noored seenekübarad, sest seenekübara toiteväärtus 
väheneb tema  vananemisel  ja säilitamisel.
Hangib elutegevuseks  
vajalikke aineid teistest 
elusorganismidest.
Lagundavad puitu
Põhjustavad haigusi
Parasiitseente hulka 
kuuluvad roosteseened,  
nõgiseened, 
jahukasteseened
Nad kahjustavad nii taimi 
kui ka loomi.
Seenemürki nim toksiiniks.
Seen, mis ise mürki toodab 
nim mükotoksiid.
Jäädavalt mürgistes seentes 
sisalduvad mürkained 
keetmisel  ei lagune.
Eestis on teada ligi 200 
mürgist suurseeneliiki.
Valge kärbseseen
Pärm
 Lahjad alkohoolsed joogid 
(õlu)
Veini kääritamine
Kali
Sai
Leib
Piimatooted
Torukulised elavad puudel.
Nad lagundavad puitu.
Nad meenutavad kujult kapja.
Tuletael:   kasvab 2-5 aastaseks 
Erinevalt mustast taelikust  võib teda leida ainult surnud 
tüvedel ja kändudel.
Mürgitused - inimene sööb mürgiseid seeni.
 * Mükotoksikoos - inimene tarbib toiduks 
hallitanud toiduaineid.
* Mükoos - seened kasvavad inimese nahal või nende 
tekistel; seened kasvavad elundites.
Teame seentest rohkem ja  saime  teada, palju on igapäeva 
elus seentest abi ja kui suur on nende vajalikkus. Samas  
teame ka, et nad on väga kahjulikud.
8. klassi bioloogia  õpik
 http://et.wikipedia.org/wiki/Seened
 http://minuoma.ee/tervis/?p=268
 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/4hallitusseened.ht
m

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17