Seened looduses ja inimese elus (0)

Grete  Grauberg ja  Kertu  Ojamäe
HWG
September 2010
  Tiitelleht
 Sisukord
 Sissejuhatus
 Seente tähtsus inimese elus
 Seente tähtsus looduses
 Söögiseened
 Hallitusseened
 Kübarseened
 Parasiteerivad seened
 Mürgised seened
 Mürgised seened 2
 Pärmseened
 Lagundajad
 Seened põhjustavad haigusi
 Kokkuvõte
 Kasutatud info
 Lõppsõna
Seened erinevad taime- ja loomariigist.
Seened on  omaette  rühm.
Mõningad seened on kahjulikud, osad mitte.
Seeneteadust nim. mükoloogiaks.
Seened ei vaja valgust
Looduses on rohkem kui 70 000 liiki seeni.
TOIDUKS
TÖÖSTUSES:  
* Toidutööstuses – pärmid, juust
 * Ravimitööstuses  -  penitsiliin
• PROBLEEMIKS : 
* Tekitavad mürgitusi
* Rikuvad toitu (  hallitus , kääritamine)
* Tekitavad haigusi- seenhaigus ( jalaseened)
* Kahjustavad puuehitisi
Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad.
Osalevad mulla tekkes.
Aitavad taimedel omastada toitaineid.
Põhjustavad organismidel haigusi.
Seeni kasutatakse toiduks.
 Tuntumateks  
söögiseenteks on 
kukeseen , šampinjon, 
austerservik  jne.
Eestis kasvab ligi 400 
söögiseene liiki.
Sinihallitus- ja 
valgehallitusjuustud 
(  Penicillium camembert, 
Roquefort)
Kasvavad väga  laias  
temperatuurivahemikus  
(mikroseened)
Osa hallitusseeni on 
mürgised 
Paljud kübarseened on hinnatud söögiseened.
Seened sarnanevad kõige rohkem juurviljadega.
 Seentes  on umbes 90% vett.
Nad sisaldavad väärtuslikke toitaineid ja vitamiine.
Toiduna on kõige väärtuslikumad samal päeval korjatud 
noored seenekübarad, sest seenekübara toiteväärtus 
väheneb tema  vananemisel  ja säilitamisel.
Hangib elutegevuseks  
vajalikke aineid teistest 
elusorganismidest.
Lagundavad puitu
Põhjustavad haigusi
Parasiitseente hulka 
kuuluvad roosteseened,  
nõgiseened,